Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.07.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

nr

1-1/661-k

Harju

MP

2(35)

3-18-529

3-18-529 koostatud uuringut varjati ning selles välja toodud keskkonnamõjusid ei saanud seetõttu avalikul väljapanekul käsitleda. Vaidlustatud planeeringud on kehtestanud selleks pädevust mitteomav isik. MP-de menetlemise kestel muudeti menetlusnorme viisil, mis võimaldas anda MP-de menetlemise, kehtestamise ja nende üle järelevalve tegemise riigihalduse ministri pädevusse, mis toob kaasa riigivõimu piiramatu omavoli. Sellise olukorra vältimiseks tulnuks vaidlustatud MP-de kehtestamisel kohaldada EhSRS § 111 lg-t 2, mitte EhSRS § 111 lg-t 1 või alternatiivselt pidanuks järelevalvet teostama Siseministeerium. Kui EhSRS § 111 lg-te 1 ja 2 tõlgendamine kaebaja pakutud viisil ei ole võimalik, tuleb need jätta kohaldamata vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 13 ja 14. On mõeldamatu, et nii kaalukaid otsuseid teeb sisuliselt üks isik, kelle tegevuse otstarbekuse üle kontroll puudub. Nõuetekohase järelevalvemenetluse läbi viimata jätmine (sh otstarbekuse üle) on oluline menetluslik rikkumine. Vaidlustatud planeeringute järelevalve oli ka sisuliselt ebapiisav. Hindamata on jäetud planeeringu vastavus riigi huvidele ning arvestades riigile planeeringutest tulenevaid rahvusvahelisi ja finantskohustusi, oleks täiendavalt tulnud analüüsida planeeringute vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.12.2013 määrusele nr 1315/2013, mille kohaselt peaks mh Tallinn–Pärnu–Riia suunal spetsiaalselt ehitatav kiirliin võimaldama sõita kiirusega 250 km/h või enam, kuid MP-des on kavandatava raudtee piirkiiruseks 240 km/h. Kaebajatele teadaolevalt pole taotletud ka määruse nr 1315/2013 art 39 lg 3 kohast erandit. MP-d on sisuliselt õigusvastased ka aluseks võetud ebakorrektsete ja kaalutlemata lähteandmete tõttu. Vabariigi Valitsus pani juba enne MP-de algatamist ja enne üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamist valitsuskabineti 22.09.2011 memoga paika RB põhitingimused ning võttis aluseks oluliste puudustega AECOM-i raporti. Raport võeti aluseks ka 26.08.2013 dokumendi „Rail Balticu 1435 mm trassi Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute lähteseisukohad“ kehtestamisel. Vaidlustatud planeeringud ei ole seetõttu kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. Lähteseisukohtades (lähteülesandes) on otsustatud avalikkust kaasamata ja valikuid põhjendamata planeeringu olulised asjaolud, neis puuduvad kaalutlused seatud tehniliste nõuete (rööpapaari laius 1435 mm, elektriseeritud raudtee, raudteemaa koos kaitsevööndiga 66 m, millest 35 m eraldatud taraga, sõidukiirus üldjuhul 240 km/h) põhjendamiseks. See asjaolu kinnitab, et need küsimused otsustati ära juba 2011. a valitsuskabineti istungil. RB tulnuks planeerida üleriigilise planeeringuga, aga MP täpsusastmes ning seejärel algatada detailsemad MP-d. Praegusel juhul algatati MP-d enne Eesti 2030+ kehtestamist. Ka AECOM-i raportist ei nähtu alternatiivide kaalumist, mh muul kütuse baasil liikuvate rongide ja kiirusepiirangutega seoses. Need vead on kandunud edasistesse menetlusetappidesse. EL-i asjakohastest õigusaktidest ei tulene, et piirkiirus peab olema igas lõigus 240 km/h. Planeeringutes on trassikoridori asukohavalikul jäetud välja kaks mõistlikku alternatiivi, puudub hinnang trassi rajamise võimalikkuse kohta olemasolevale trassile ning analüüsitud pole võimalust RB raudtee ja olemasolevate trassikoridoride ühendamiseks, igakülgselt on hindamata RB trassi olemasoleva trassi kõrvale rajamise võimalus. Olemasoleva trassikoridori asukoha välistamisel on lähtutud vaid trassi ehitusmaksumusest, jättes arvestamata mõju inimja looduskeskkonnale. Analüüs on tehtud vaid Röa-Pärnu lõigu osas, kuid see on diskretsioonivigadega. MP-d ei vasta joonehitise asukoha valiku kaalumise nõuetele. Trassivaliku analüüsis on hinnatud trassikoridore, mida ei ole korraldustes käsitletud, mistõttu põhineb analüüs ebaõigetel trassialternatiividel. Analüüsis on liiga kitsalt kajastatud raudteekoridori ja teede eritasandiliseks muutmist ja rohkearvuliste rajatiste ehitamist, puudub trassikoridori asukoha kasutamise sotsiaalmajanduslik tulu ja kulu käsitlus. Puudub olemuslikult MP-de osaks olev maakonna arenguvajadusi käsitlev osa.

4(35)

3-18-529 KSH aruanne on oluliste puudustega ning vaidlustatud otsused tuleb juba seetõttu tühistada. KSH aruandes on ebapiisavalt käsitletud alternatiivseid trassilahendusi. Vaid ühe alternatiivi valik juba mõjude hindamise varases etapis on vastuolus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 36 lg 2 p-ga 1. Alternatiivsete lahenduste ebapiisav hindamine on oluline puudus, mille tõttu pole võimalik saavutada KSH läbiviimise eesmärki ning tagada säästvat arengut (säästva arengu seaduse (SäAS) § 3). KSH aruande koostamiseks ei kogutud piisavalt teavet. Puudub asukohapõhine ülevaade elustikust, aruande leevendusmeetmed on ebaselged ja -tõhusad. Eluslooduse osas läbiviidud uuringud olid ebapiisavad, viidi läbi vaid üks uuring, mis tugines enamasti olemasoleval teabel. Trass on täies ulatuses kaitsealuste liikide elupaikade osas inventeerimata. Kasutamata on jäetud teadaolevad asjakohased andmed, sh liikide elupaikade kohta. Käsitletud pole CO2 koguseid ja heidet seoses liigniiskete alade hüdroloogilise režiimi muutmisega, infrastruktuuri rajamise ja hooldamisega, samuti seoses teede läbilõikamisega ja seetõttu pikenevate maanteetranspordi teekondadega. Käsitletud pole elektri- ja ühendusliinide mõju linnustikule. Aruande lõppjäreldused lähtuvad strateegiliste valikute osas mitmetest ebatõestest eeldustest (vaid fossiilsete kütuste kasutamine, kaubavedude konkurentsivõime tagatus). Kahekordsete turvaaedade märgistamise efektiivsust, rakendamise ulatust, kulukust ja teostatavust metsalinnustiku hukkumise leevendamiseks ei ole välja selgitatud. Lindude suremuse leevendamiseks esile toodud elektriliinide märgistamise tehnikad on välja toomata, kirjeldatud pole hooldamisvajadust ning ei nähtu, et arvestatud oleks pimedas lendavate liikidega. Tööde ajastamine väljaspool lindude pesitsusaega pole aastaringselt elutsevate ja kõrge häirimistundlikkusega paigalindude jaoks sobiv ja piisav meede. Talvine ehitustööde teostamine häirib pruunkaru tema talvitumis- ja poegimispaikades. Keskkonnakorralduskava koostamine on ebatõhus leevendusmeede, sest selle koostamine toimub väljaspool KSH ja vaidlusaluste planeeringute koostamise protsesse. Mõjude hindamisel ja planeeringute kehtestamisel on rikutud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse nõudeid (KeHJS § 45 lg 2). Kasutatud on vaid keskkonnaregistris ja kaitsekorralduskavades toodud andmeid, kuid välitöödega ei ole Natura aladel asuvate väärtuste tegelikku olemit, paiknemist ja arvukust täpsustatud. Osade mõjutatavate Natura alade elupaiku pole kunagi korralikult inventeeritud ja registris kajastuvad vaid juhuslikult registreeritud elupaigad või kameraalselt elupaikadeks hinnatud alad (nt Taarikõnnu, Tolkuse, Laiksaare). Arvestatud ei ole nende liikidega, kes ei ole kaitse-eesmärgina nimetatud Natura 2000 alade nimekirjas. Vastuolus KeHJS § 40 lg 4 p-ga 6 ja EL direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg-ga 3 ei ole arvestatud kumulatiivset mõju teiste projektide/kavadega. Puudub hinnang raudtee ja teiste inimtegevuste mõjude (sh nt kõrgepinge õhuliini rajamine, Via Baltica ümberehitamine, kasvava intensiivsusega metsamajandus, soode kasutamine turbakaevandamiseks, tuuleenergeetika, jahindus) kumuleerumisele. Kuna mõjud pole piisavalt välja selgitatud, on ebapiisavad ka leevendusmeetmed. Trassikoridor läbib paljudes lõikudes Natura alade servasid või kulgeb nende vahelt, eelistatud trassivalik lahutab üksteisest mitmeid metsa- ja sookooslustega seotud Natura elupaiku ja liikide esinemisalasid. Projekt võib avaldada negatiivset mõju ka Natura ala läbimata, sest linnud ja loomad kasutavad toitumiseks ja liikumiseks Natura alaga piirnevaid alasid. Põhja-Liivimaa linnuala loodenurga piirkonnas pole raudteekoridorile kavandatud ainsatki alternatiivi, mis vähendaks kaitsealuse linnustiku elupaikade isoleerimist kaitseala ja majandusmetsa maastike vahel ning viiks trassi linnuala lähipiirkonnast eemale. Aedade ja elektriliinide tähistamine ei ole senise kogemuse põhjal piisavalt tõhusaks meetmeks. KSH töörühma sees on eksperdid olnud erinevatel seisukohtadel, mis viitab, et esinevad teaduslikult põhjendatud kahtlused mõju lubatavuse osas. Täielikult jäeti hindamata mõju linnustikule Luitemaa linnualal. Luitemaa kaitse-eesmärkideks oleva Kõveri piirkonna metsise elupaik ja must-toonekure toitumisala on 5(35)

3-18-529 trassist mõjutatud. Müra leevendavaid meetmeid on peetud oluliseks vaid kalade kudemisperioodil ning lindude pesitsusajal, kuid müratõkkeid Natura hindamine ette ei näe. Euroopa Kohtu praktika kohaselt saab hüvitusmeetmete rakendamist kaaluda vaid loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohaldamisel, st kavandatud tegevuse erandkorras lubamisel olukorras, kus puuduvad alternatiivsed lahendused ning esinevad ülekaalukad avalikud huvid. Kuivõrd Natura hindamisest nähtuvalt ei piisa üksi leevendusmeetmetest, oli MP-de kehtestamine loodusdirektiivi art 6 lg 4 sätestatud erandite kohaldamiseks erimenetluseta (KeHJS § 45 lg-d 3‒5) õigusvastane. Erandite kohaldamise eelduseks olevaid alternatiive ei ole kaalutud. MP-d on vastuolus PS §-ga 5 ja SäAS-ga ning säästva arengu riikliku strateegiaga. Kohaste võrdlusuuringute puudumisel pole võimalik öelda, kas valitud trass on Eesti arengu jaoks maksimaalselt kasu toov ja väikseimate keskkonnamõjudega.

3-18-529 pidades. Sellega seoses kujundas Vabariigi Valitsus oma seisukoha 22.09.2011 valitsuskabineti otsusega ja andis suunised RB arendamiseks, toetades arendustöö keskendumist Eesti piires Tallinn-Pärnu-Riia otsetrassile. MP-de raames on koostatud eraldi hinnang „Olemasoleva raudtee koridori kasutamise võimalikkuse analüüs“. Väide, et analüüs käsitles vaid võimalust rajada uus raudtee olemasoleva kõrvale, aga mitte asemele, on ebaõige. Analüüsis hinnati trassi kasutamise mõju inim- ja looduskeskkonnale ja selle maksumust. Lisaks on Harjumaal, Pärnu linna lõunaosas ja Tori vallas osaliselt olemasoleva trassi koridori ka kasutatud. Pärnu MP-s on arvestatud ka olemasolevate trassikoridoride RB trassiga ühendamise võimalustega. Eksitavad on kaebajate väited, et analüüsis pole hinnatud samu trassialternatiive kui MP-s. Hinnata tuleb ja saab vaid võrreldavaid, teostatavaid ja ühetaolisi alternatiive. Kaebajad pole esile toonud ühtegi põhjendust ega tõendit, mis annaks aluse järeldada, et analüüs sisaldaks selliseid vigu, mis tooks kaasa sellele tuginenud kaalutlusotsuste ebaõigsuse. KSH aruandes on välja toodud, kui palju alternatiive tegelikult kaaluti ja kui palju erinevatel põhjustel välistati ning millised jäid võrdlusesse. Samuti nähtuvad erinevates maakondades kaalutud trassialternatiivid ja võrdlusesse võetud alternatiivide paljusus MP-dest. Ebaõige on kaebajate väide, et üks alternatiiv valiti välja juba varajases etapis. KSH-s mindi KSH täpsusastme nõudest ka kaugemale ning koostati nii KSH täpsusastmele vastav trassialternatiivide üldisem hindamine kui ka keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes hindamine. Asjaolu, et lõpliku alternatiivi suhtes tehti detailsem hindamine, ei sea planeeringuotsust kahtluse alla, vaid näitab täiendavalt planeerimisotsuse õiguspärasust. KSH-s hinnati mõjusid lähtuvalt 26 võrdluskriteeriumist, võeti arvesse nii inim- kui looduskeskkonnategureid; MP-de menetluses hinnati tehnilist teostatavust, ehitusmaksumust ja sotsiaalmajanduslikke tulusid-kulusid. KSH aruande koostamisel kasutatud materjalid olid piisavad. Loodusväärtuste uuring oli kompleksuuring, mis sisaldas ühes dokumendis eri loomarühmade kohta paljude uuringute ja analüüside tulemit. Lisaks hinnati vajadust väliuuringute tegemiseks ning vajaduse olemasolul need tehti. Rääma raba kaardistamise andmed kajastuvad Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS). Arvestatud on suurkiskjate talvitumis- ja sigimispaiku ja eluslooduse uuringut. Töö käigus intervjueeriti töörühma juhti Peep Männilit ning tema esile toodud asjaolusid võeti arvesse. KSH-s ei saanud arvestada Mati Kose viidatud nahkhiirte poegimiskolooniate ja toitumisaladega, sest nende kohta pole esitatud ühtegi uuringut ega muud allikat ning neid ei ole ekspert EELIS-sse kandnud. Mõjusid nahkhiirtele on KSH raames hinnatud ja MP-des arvestatud. Kaebajad pole esitanud konkreetset väidet selle kohta, mida ei oleks KSH-s arvestatud ja hinnatud ning mis võiks tingida vea planeerimismenetluses. Kaebajate viidatud täpsusastmes CO2 heite arvutused ei ole KSH tavapraktikaks. Liigniiskete alade hüdroloogilise režiimi muutmisest tulenev CO2 heite osas ei olnud KSH koostamise staadiumis teada, kas liigniisketest aladest läbiminemisel on kuivendamine vajalik. Need küsimused lahendab edasine projekteerimine. KSH-s on käsitletud metsade raadamise tõttu tekkivat heidet. Teekondade pikenemise heidet ja ajakulu ei peetud oluliseks negatiivseks mõjuks seoses olulisematel liikumisteedel läbipääsude rajamisega ja maade võõrandamise protsessiga. Keskpinge elektriliini ja ühendusliinide mõju on võimalik täpsemalt hinnata ja töötada vajalikud leevendusmeetmed välja edasise projekteerimise käigus. KSH aruandes on elektriliinide mõju käsitletud. Täiendavalt on lindude kokkupõrkeohtu elektriliinidega analüüsitud Pärnu Maavalitsuse 17.01.2017 kirjas nr 12-3/16/2848-2 ning Pärnu MP-s on elektrilahendust eraldi analüüsitud, sh mõju linnustikule. KSH strateegilise võrdluse osas tehtud arvutused ja antud hinnangud põhinevad sel hetkel kättesaadavatel andmetel, mitte ebamäärastel tulevikuprognoosidel (fossiilsete kütuste tulevik). Lisaks toimub paralleelselt 7(35)

3-18-529 fossiilsete kütuste osakaalu vähenemisele taastuvatest allikatest toodetava elektrienergia osakaalu suurenemine. Praeguste andmete põhjal pole alust arvata, et hinnangud oleks tehtud valedel eeldustel või oleks ebaõiged. KSH aruandes ettenähtud leevendusmeetmed on piisavad. Nähakse ette keskkonnakorralduskava koostamine, mis ei ole iseenesest leevendusmeede, vaid leevendusmeetmed on osa sellest kavast. Projekteerimise käigus ja loamenetluses vaadatakse leevendusmeetmed veel kord üle, hinnatakse vajadusel mõjusid uuesti ning kohaldatakse täiendavaid leevendusmeetmeid. KSH-s ei pea leevendusmeetmed olema kajastatud kaebajate nõutud täpsusega. Planeeringute kehtestamisel ei ole rikutud Natura 2000 võrgustiku alade kaitse nõudeid. Hindamine on olnud põhjalik ja piisav. Väidetavat lähteandmete puudulikkust on selgitatud Pärnu Maavalitsuse 16.01.2017 kirjas Eesti Ornitoloogiaühingule, samuti 17.01.2017 kirjas kaebajale. Juba trassivaliku etapis välistati trassi planeerimisel Natura alad jm üldjuhul ehitamiseks mittesobivad alad. Viidi läbi Natura hindamine, kus tugineti kaasaegsetes andmebaasides ja kaitsekorralduskavades sisalduvale teabele. Kõiki Natura alade kaitsekorralduskavasid on viimaste aastate jooksul uuendatud. Väliuuringuid tehti trassi neil lõikudel, mis läbivad võtmeelupaiku. Inventuure teostati nt Taarikõnnu (2012) ja Luitemaa (2015) Natura 2000 aladel. Laiksaare ja Tolkuse Natura 2000 alasid inventeeriti metsakaitsealade võrgustiku moodustamise projekti raames 2000. aastate alguses. Seetõttu on ebaõiged kaebajate väited nende alade inventeerimata jätmise kohta, samuti registris juhuslike väärtuste registreerimise kohta. Taarikõnnu loodusala osas on KSH aruande järgi vajalik Natura hindamise läbiviimine täpsemate tehniliste tingimuste selgumisel, hinnang on antud uute inventuuriandmete alusel. Samuti on nähtud ette leevendusmeetmed elupaiga 91D0 säilimiseks. Kaebajad ei ole välja toonud spetsiifilisi asjaolusid, mida KSH raames poleks hinnatud. Etteheited alusandmete puudulikkusest on tõendamata. Tõendamata on väited, justkui oleks mõni loodusväärtus või liik kindlaks tegemata. Puudub alus kahelda, et olemasolev ja Eesti Ornitoloogiaühingult menetluses saadud informatsioon on piisav. Natura hindamisel arvestati kõiki asjakohaseid potentsiaalseid mõjusid. Kaebajate esile toodud Pärnu loodusala on erandlik koht, kus raudtee läbib Natura ala nurka, kuid tehniline lahendus on töötatud välja selliselt, et kavandatavad struktuurid ei kahjustaks raudteele lähimat elupaika ja kogu ala kaitse-eesmärgid oleks tagatud. Analüüsitud on kõiki trassialternatiivide mõjusfääri jäävaid alasid (st mitte üksnes Natura alad) ja tekkida võivaid mõjusid. Trassikoridori Natura aladele kavandamise vältimisega välistati peamised ja otsesed Natura võrgustikule avalduvad mõjud, seda ka Põhja-Liivimaa linnuala puhul, mida raudtee ei läbi. Eksperdid on pidanud vajalikuks häiringuid vähendavate meetmetena piirata ajaliselt mürarikaste ehitustööde tegemist, kokkupõrkeriski vähendamiseks trassiobjektide tähistamist ja paremini nähtavate tarade rakendamist. Linnustiku puhul ei ole raudteetrassil isoleeriv ja elupaiku killustav mõju peamise tähtsusega asjaolu. Eelistatud trass kulgeb väljastpoolt linnuala territooriumi. Elektriliinide ja raudteetaristu märgistamise osas pole kõiki tehnilisi lahendusi loendatud. Ka KSH aruandes toodud tehnilise lahenduse soovitused on näitlikud ja ei ole rangelt siduvad. Sobivad ka funktsioonilt samasugused, kuid tehniliselt teistsugused lahendused. Müra teemat on lindude osas käsitletud KSH aruandes, kus on viidatud ka võimalusele kasutada müraseinu. Linnukaitselistel kaalutlustel ei ole hetkel ühtegi müraseina ette nähtud, kuid projekti täpsustumisel on sellise vajaduse ilmnemisel võimalik asjakohaseid meetmeid rakendada. Loamenetlustes tuleb kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise) vajalikkust. KSH oli ekspertide seisukohti arvestades piisav MP-de kehtestamiseks. Ekspertide eriarvamused ei saa põhjustada otsuste õigusvastasust. 8(35)

3-18-529 Puutuvalt Taarikõnnu-Kaisma linnualal elutsevate metsistega nähtub Natura hinnangus välja toodud meetmete sisulisest hindamisest, et tegemist ei ole hüvitusmeetmetega, mistõttu ei kohaldu loodusdirektiivi art 6 lg 4 ja KeHJS § 45 lg-d 3 ja 4. Raudtee rajamise ja kasutamise mõju minimeerimiseks rakendatakse leevendavaid meetmeid mängu- ja pesitsusperioodil, mistõttu raudtee rajamine ei põhjusta metsise elupaigale leevendusmeetmetega mitteleevendatavat mõju ning ehitustöid on võimalik ajastada. Kaebajate viidatud vajadus metsise, kahepaiksete ja roomajate elupaikade taastamiseks ning Viluvere väike-konnakotka elupaiga kompensatsioonimeetmed pole asjakohased, sest tegemist ei ole Natura 2000 aladega ning nende loodusväärtuste hindamisele ei kohaldu Natura hindamise reeglid.

9(35)

3-18-529 Vastuolu KeHJS § 45 lg 1 p-ga 1 ja Euroopa Kohtu praktikaga ei ole. Mõjud on MP kehtestamiseks piisavalt hinnatud. Heakskiidetud KSH aruandes on kõikide Natura alade puhul hindamise järeldustes välja toodud, et lisaks tuleb hilisemates loamenetlusprotsessides kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise (sh Natura hindamise) vajalikkust. Eelhinnangud tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Kaebuses on aetud segamini KSH ja KMH ning viidatud Euroopa Kohtu seisukohale loamenetluses läbiviidava KMH-ga seoses. KSH aruande Natura hindamises on jõutud järeldusele, et kavandataval tegevusel puudub ebasoodne mõju kõigile käsitletud Natura aladele ja nende kaitse-eesmärkidele juhul, kui rakendatakse iga ala puhul välja toodud leevendavaid meetmeid. Leevendusmeetmete tõhusust on KSH aruandes hinnatud ning edasistes loamenetlustes tuleb loa väljastamisel kaaluda täiendava KMH (sh Natura hindamise) vajalikkust. Raudtee ehitus- ja kasutusloa andmise üle otsustamisel ning tingimuste seadmisel peab arvestama asjakohaste leevendusmeetmetega. KSH aruande Natura hindamise osas on tõesti Taarikõnnu-Kaisma linnualal leevendusmeetme nime all välja pakutud hüvitusmeede, mida ei ole võimalik rakendada alternatiive hindamata ning Natura erandi protsessi läbimata. Metsise elupaigamudeli järgi ei asu kavandatava tee alal metsisele potentsiaalselt sobivaid elupaiku. Seega reaalset elupaigakadu ei teki ning piisab leevendusmeetmete rakendamisest. Kaebuses toodud näited hüvitusmeetmete kohta ei ole seotud Natura 2000 aladega, mistõttu nendele Natura reeglid ei kehti. KSH aruanne toob välja ainult ühel Natura 2000 alal hüvitusmeetme rakendamise vajaduse. Selles osas ei ole aruanne täpne, kuna kompenseerida soovitakse elupaigakadu, mida aruande teise koha järgi tee rajamine ei tekita. Aruande kohaselt on mõjud leevendatavad, vajadusel tehakse uus Natura mõju hindamine KMH raames. Seetõttu ei ole vaja hüvitusmeetmeid reaalselt kehtestada ning selleks eelnevalt alternatiive kaaluda.

3-18-529 kohaselt seotud nende keskkonnakaitseliste eesmärkide ja tegevusvaldkonnaga. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigus ei ole piiramatu populaarkaebuse esitamise õigus, mistõttu keskkonnaorganisatsiooni kaebuse aluseks olevad argumendid peavad olema seotud keskkonna kaitse eesmärkidega (Riigikohtu lahend nr 3-16-1472). Seega jäävad käsitlemata kaebajate väited, mis on esitatud PlanS v.r § 26 lg 1 kohase populaarkaebuse põhistamiseks. Suur osa kaebajate väidetest on seotud otstarbekuse küsimusega ehk kohtuliku kontrolli alt välja jäävate kaalutlustega. Kohus saab lahendada õiguslikku vaidlust, mitte teha haldusorgani eest otstarbekuse otsustusi. Ei ole vaidlust, et poliitiline otsustus tugineb mh AECOM-i 2011. a raportile ehk teostatavus-tasuvusanalüüsile (memorandum Vabariigi Valitsuse 22.09.2011 kabinetiistungile). Poliitilise otsustuse otstarbekust kohus ei kontrolli. Kohus ei nõustu kaebajatega, et üleriigilised planeeringud („Eesti 2010“ ja „Eesti 2030+“) ei omanud MP-de kehtestamisel siduvust ega sisaldanud nende koostamiseks üldisi lähtetingimusi ja riigi huvi väljendavaid eesmärke. Tegemist on Eesti riigi kui terviku maakasutuse ruumilise arengu alusdokumendiga (strateegiline dokument). See sisaldab mh üleriigilise infrastruktuuri planeerimise eesmärke (PlanS v.r § 6 lg 2 p 4), mis on seatud transpordipoliitikast lähtuvate otstarbekuse otsustuste põhjal. SäAS § 12 alusel koostatud ja Riigikogu poolt heakskiidetud arengukavad aastateks 2006‒2013 ja 2014‒2020 on nendega kooskõlas. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ määrab ära kiirrongi trassi rajamise võimalikult otse kulgevana Tallinn-Pärnu-Riia suunal, mida mööda saaks sõita piirkiirusega 240 km/h. „Eesti 2030+“ sissejuhatuses on toodud, et see on aluseks MP-de ja üldplaneeringute koostamisel. MP-d algatati Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldusega nr 173 ning nende koostamisel tuli arvestada menetluses oleva üleriigilise planeeringuga („Eesti 2030+“) sõltumata sellest, et nende algatamisel ei olnud üleriigiline planeering veel kehtestatud. Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368 üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamisel olid MPde menetlused alles KSH etapi alguses. Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et MP-d peavad kehtestamise (mitte tingimata algatamise) ajal vastama kõrgema astme planeeringule. Eestis on PlanS-ga määratud planeeringuline hierarhia, kus iga madalama astme planeering peab olema kooskõlas kõrgema astme planeeringuga ning ühtlasi on iga madalama astme planeering täpsusastmelt detailsem. Kaebajate arvamus, et kõrgema astme planeeringu (üleriigilise) võiks tervikuna teha madalama astme planeeringu täpsusastmes, ei lähe selle loogikaga kokku. Vabariigi Valitsus algatas põhjendatult MP-d spetsiaalselt RB trassi koridori planeerimiseks, mitte üldiste MP-dena, arvestades RB projekti detailsust. Üldised MP-d on praegu menetluses ning seal lahendatakse mh kohaliku rongiliikluse peatuste küsimus RB trassil. Üleriigiline planeering ei sätestanud kohustust piirkiiruse järgimiseks igas trassilõigus. Sellest ei saa aga järeldada, et kaebajate poolt alternatiivina (Kobras AS töö nr 2018-050) pakutud valdavalt piirkiirusega 160 km/h (mis on ühtlasi projekteeritav kiirus) ja kohati ka aeglasemalt sõitev rong, mis ei sõidaks Tallinnast Pärnu ja Riia suunas võimalikult otse, vastaks üldplaneeringus Rail Balticule seatud eesmärkidele. Üleriigiline planeering on kehtiv haldusakt ja sellel on HMS §-s 61 sätestatud õiguslikud tagajärjed. Ka üleriigilise planeeringu menetluses tehti ja avalikustati KSH ning peeti avalikke arutelusid, mistõttu ei ole õige väita, et see oleks sündinud avalikkuse eest varjatult. MP-d pidid mahtuma üleriigilise planeeringuga seatud raamidesse (PlanS v.r § 6 lg 2 p 6). Üleriigilise planeeringu kehtestamise otsus ei ole kaebuse esemeks. Kuna RB eesmärgiks on Eesti raudteevõrgu ühendamine üleeuroopalise raudteevõrguga, tuli lähtuda EL-i vastavatest määrustest (11.12.2013 TEN-T määrus (transpordivõrgu arendamise suunised) ja 18.11.2014 Euroopa Komisjoni määrus), mille kohaselt rajatavad uued kiirraudteed peaksid olema elektrifitseeritud ja 1435 mm rööpmelaiusega (TEN-T määrus art 11(35)

3-18-529 12, 13, 39), milliseid tehnilisi tingimusi üleriigiline planeering ei määranud. EL-i käsitletud määrused ei saa ainuüksi siseriikliku kohtu pädevuse puudumise tõttu olla kaebuse esemeks. Kaebajate esitatud Hannes Lutsu (transpordianalüütik, mitte KSH pädevusega isik) arvamus puudutab sisuliselt otstarbekuse kaalutlusi, mida kohus ümber hinnata ei saa. Kaebajate esitatud Euroopa Kontrollikoja 2018. a aruande teemaks on EL-i pikaajalise kiirraudteetranspordi kava otstarbekus ning seal leitakse, et ülikiireid (mida RB ei ole) liine pole vaja ning vähestel liinidel sõidetakse tegelikult üle 200 km/h. See aruanne ei käsitle RB rajamist ning puudutab EL-i raha kulutamise otstarbekust ega tõenda seetõttu käesolevas vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid. Planeerimismenetluses kasutatud AECOM-i analüüs (tehtud enne planeeringu algatamist), pidi vastama küsimusele, millised võimalikud alternatiivid oleksid väärt edasist uurimist. Planeerimismenetluses tehti täpsem sotsiaalmajanduslik analüüs trassialternatiividele. Võrdluses võeti muuhulgas arvesse ka AECOM-i raportit (mida nimetatakse võrdlustulemuste p-s 1 strateegilise tasandi tasuvusanalüüsiks). 30.04.2017 valmis lisaks EY lõppraport (Rail Baltica Global Project Cost-Benefit Analysis). Eelnevast ei saa järeldada, et MP-des oleks lähtutud pelgalt AECOM-i uuringust ja selle väidetavalt ekslikud seisukohad oleksid toonud kaasa õigusvastaste MP-de kehtestamise. Kuigi planeeringu kehtestamise eeldus on mh selle realiseeritavus, ei pea MP olema realiseeritavuse hindamiseks koostatud ehitusprojekti täpsuses. Kohtule ei nähtu, et majandusliku tasuvuse või teostatavuse kaalumine kui üks kaalutlus paljudest oleks olnud ilmselgelt meelevaldne, millest tuleks järeldada kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist. MP koostaja ei pidanud kaaluma mittevõrreldavate alternatiivide sotsiaalmajanduslikke näitajaid. AECOM-i raport oli indikaatoriks Vabariigi Valitsusele MP-de algatamisel. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et põhjalik analüüs tulnuks teha ka selgelt sobimatutele trassialternatiividele. Seadus, EL mõjude hindamise direktiiv ega Euroopa Kohtu praktika ei kohusta hindama ebamõistlikke alternatiive. Alternatiivide kaalumise kohustusega ei ole vastuolus esmalt perspektiivsete alternatiivide väljaselgitamine ja seejärel üksnes nende osas põhjalikuma analüüsi teostamine. Asja materjalidest nähtuvalt kaaluti ka olemasoleva raudteetrassi kasutamise võimalikkust, arvestades MP lähtetingimustega. MP lähtetingimustele mittevastavad alternatiivid jäeti kõrvale. Kaebus lähtub aga arusaamast, et MP-de menetluses oleks pidanud alternatiividena esitama kõik võimalikud, lähtumata üleriigilisest planeeringust ja EL-i aktidest tulenevatest üldistest või tehnilistest tingimustest ning eesmärkidest. Samuti ei oleks kaebajate arvates ka MP lähteülesanne pidanud neid arvestama ega seadma omakorda täiendavaid, trassivalikuid kitsendavaid baaskriteeriume või vähemalt pidanuks MP lähtetingimuste koostamise läbi viima avalikkust kaasates. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu. Üleriigiline planeering hõlmas KSH-d, mis avalikustati, samuti toimusid planeeringu arutelud. MP-de KSH (kolme MP ühine dokument), mis toimus paralleelselt planeeringute koostamisega, algas KSH programmi avalikustamisega. Seadus ei nõua MP lähtetingimuste koostamist sarnaselt planeeringulahendusega, s.o avaliku väljapaneku ja arutelude tulemusel. KSH eesmärk oli MP elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude prognoosimine ja hindamine, trassi koridori alternatiivide võrdlemine, alternatiivi eeliste ja võimalike negatiivsete mõjude väljatoomine ja leevendavate meetmete kavandamine. KSH andis sisendi asukohavaliku baaskriteeriumide määramiseks. KSH eesmärk ei olnud otsustada erinevate alternatiivide vahel (KSH aruande p 5.1). Tulenevalt RB projekti keerukusest ja vajadusest arvestada tehniliste üksikasjadega juba MP staadiumis, loodi spetsialistide töögrupp (erinevate valdkondade spetsialistid, sh insenerid), 12(35)

3-18-529 kes andsid sisendi trassi koridori alternatiivide väljatöötamiseks ja asukoha valikuks ning raudtee ja raudteeinfrastruktuuriga seotud teedevõrgu planeerimiseks. Juhtkomitee, kuhu kuulusid ka maavanemad, tagas, et kolme maakonna planeeringud omavahel haakuksid. MPdes on raudteetrassi koridori asukoha määramisel võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud ning tehnilis-majanduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringulahendustes. MTÜ-le ARB oli planeeringu materjal kättesaadav. Ka kohtumenetluses nõutud Euroopa Komisjonile esitatud rahastamistaotlus, riikidevaheline rahastamisleping ning ehitusprojektikohane ehitusmaksumuse kalkulatsioon ei ole planeeringu materjalid. Ka ornitoloog A. Jairi analüüs (2014) tehti avalikult kättesaadavaks, kui selle puudumisele avalike dokumentide hulgast tähelepanu juhiti ning selles toodud informatsioon kajastub KSH aruandes lisas. Projekti puudutav materjal oli üleval selleks loodud portaalis ning planeeringu materjal kättesaadav ka maavalitsuste kodulehtedel. Trassialternatiivid olid teada enne avalikku väljapanekut ning neid oli avalikel aruteludel tutvustatud. Avalikul väljapanekul selgus üksnes planeeringu vastuvõtja lõplik valik ja põhjendused. Piisav menetlusse kaasatus nähtub kaebuses välja toodud faktilistest asjaoludest (arutamised, kirjadele vastamised). Kohus ei nõustu seega ärakuulamisõiguse tagamata jätmise väitega, arvestades, et avalikule väljapanekule eelnes mitme aasta pikkune menetlus, milles kaebajad osalesid; nende kirjalikele pöördumistele vastati nii kirjalikult kui suuliselt ning MTÜ-le ARB korraldati ka eraldi ärakuulamine ning nad said osaleda avalikel aruteludel. Ärakuulamine toimus ka järelevalvemenetluses. Osalist vastuväidetega mittenõustumist ja ettepanekute arvestamata jätmist ei saa samastada ärakuulamata jätmisega. Kohus ei nõustu väitega, nagu oleks planeeringumenetluse kestel muudetud menetlusnormide tõttu langenud faktiliselt kokku planeeringu menetleja ja kehtestaja ning et see olnuks seadusandja poolt tahtlik erand RB projekti suhtes. MP-de heakskiitmise kirjadest nähtub üheselt, et planeeringud esitasid riikliku järelevalve teostajale heakskiitmiseks maavanemad. Planeeringute menetleja ehk koostamise korraldaja töö oli pädevuse muutumise ajaks sisuliselt tehtud. Asjaolust, et 01.09.2015 viidi maavalitsused Rahandusministeeriumi valitsemisalasse, ei järeldu, et planeeringute koostaja oleks muutunud. Seega järgiti kehivat õigust ning puudub mõistlik alus järeldada, et planeeringute koostaja ei viinud tegelikult planeerimismenetlust läbi. Kohus ei nõustu, et avaliku väljapaneku ja arutelude järgse järelevalve teostaja (Rahandusministeerium riigihalduse ministri isikus) ja planeeringute kehtestaja (alates 01.01.2018 riigihalduse minister) kokkulangemine tõi kaasa riigi omavoli ning ka tegelik menetleja oli ministeeriumis siseselt sama ametnik või osakond (vt Rahandusministeeriumi põhimääruse § 282). Asjaolust, et riigihalduse minister tegi otsuse 1,5 kuud pärast planeeringute järelevalve toimumisest, ei järeldu, et tegelikku kaalumist ei toimunud. Järelevalvemenetluses kaalutlusotsuse otstarbekust ei hinnata, mistõttu ei saanud minister olla kehtestamisel otstarbekuse küsimuses huvide konfliktis. Järelevalvemenetluses on pädevuse osas lähtutud kehtivast õigusest. Taotlus põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamiseks EhSRS § 11l lg 1 PS-ga vastuolus olevaks tunnistamiseks ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole asjassepuutuva sättega. MP-de kehtestamise otsuste tühisuse tuvastamise taotlus on põhjendamatu ning kohus ei tuvastanud ka asjaolusid, mis peaks kaasa tooma kaevatavate MP-de tühistamise. KSH heakskiitmise otsuse tegi 09.08.2017 Keskkonnaministeerium. Kaebajad käsitlevad läbisegi mõjusid Natura alale ja Natura väärtusteks mitteolevatele loodusväärtustele. Raudtee mõjualas on kokku 13 Natura ala (neist 12 Eestis). Eelistatavale trassialternatiivile teostati detailne keskkonnamõju analüüs (eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike keskkonnamõju leevendavate meetmete väljatöötamisega. KSH ja selle käigus tehtud täiendavate uuringute (sh välitööde baasil) ning sellel hetkel olemasoleva keskkonnaalase teabe põhjal on KSH 13(35)

3-18-529 aruandes toodu kohaselt välistatud ebasoodne mõju Natura kaitse-eesmärkidele, kui rakendatakse leevendusmeetmeid. Menetluses on trassialternatiivide valikul loogiliselt ja mõistlikult esmalt välistatud alad, kuhu üldjuhul ehitamine ei ole võimalik. Natura aladest rääkides on otstarbekuse ja ettevaatlikkuse printsiibile tuginedes kõigepealt kõrvale jäetud trassialternatiivid, mis läbivad Natura alasid. See ei tähenda, et ei oleks hinnatud Natura aladele avalduvate võimalike negatiivsete mõjudega. Projektlahendused vaadatakse üle veel ka ehitusloa menetluses, kus tuleb kaaluda täiendava KMH vajalikkust, sh Natura eelhindamisena. Trassialternatiivide hindamine on isegi täpsem kui KSH nõuab. KSH aruandega antud leevendusmeetmed nähtuvad KSH lisast III-6 ning need on KSH aruande lahutamatuks lisaks ehk siduvad. Projekteerimise käigus ja loamenetluses vaadatakse leevendusmeetmed uuesti üle, vajadusel hinnatakse mõjusid uuesti ning vajadusel kohaldatakse täiendavaid leevendusmeetmeid. KSH aruandes ei pea leevendusmeetmed olema kajastatud kaebajate nõutud täpsusega. KSH aruande heakskiitmise 09.08.2017 otsuse kohaselt tuleb keskkonnakorralduskava objekti ehitusaegsete meetmete register kanda RB raudtee ehitusloa tingimustesse ning kasutusloale kasutusaegsete meetmete register. Riigikohtu 08.08.2018 lahend nr 3-16-1472 on asjakohane populaarkaebuse esitamise õiguse küsimuses. Asja sisu osas, arvestades juhtumite erinevust, ei saa Riigikohtu järeldusi antud vaidlusse üle kanda. Küll saab lähtuda lahendis viidatud seisukohtadest KSH põhimõtteliste eesmärkide ja sisunõuete osas ning seal viidatud kohtupraktikast. MP-de koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mistõttu oli võimalik planeeringulahenduse väljatöötamisel jooksvalt arvestada selles saadud teabega. Seega ei hinnatud väljavalitud alternatiivi ega korrigeeritud seda tagantjärele, vaid hinnati mõju selliselt, et see võimaldas kujundada planeeringulahendust. Lõpuks valiti KSH aruande soovitustele vastav alternatiiv. Sealjuures järgiti ka nn reastamise põhimõtet ja jäeti lubade menetluste raames hindamiseks küsimused, mida pole MP detailsusastmes võimalik tõhusalt hinnata (nt sõltuvad ehitusprojekti tehnilisest lahendusest). Käesolevad MP-d ei ole nii abstraktsed nagu viidatud Riigikohtu otsuses nn mereplaneering. Raudteekoridori asukoht on määratud täpselt, samuti on määratud kohad, kus on vaja teha erinevaid läbipääse inimestele või loomadele. KSH-s on kasutatud olemasolevat teavet ja menetluses tehtud uuringuid (sh võtme-elupaikades väliuuringud). Kohus ei nõustu kaebajatega, et kogu trassi ulatuses tulnuks KSH menetluses läbi viia väliuuringud. Mõjud on selgitatud välja vajaliku täpsusega, et anda hinnang, kas kavandatava koridori saab sellesse kohta rajada. Kaevatavates planeeringutes ei ole sobivust jäetud lahtiseks. KSH aruanne annab vastuse, kas tegevus on põhimõtteliselt lubatav. Ka Natura hindamine on läbi viidud selliselt, et see võimaldab hinnata, kas kavandatav tegevus mõjub kahjulikult Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või kaitse-eesmärkidele (KeHJS § 45 lg 1 p 1), sõltumata sellest, kas tegevus toimub alast väljas. Mõju hindamine on olnud piisav ja asjakohane. KSH aruanne vastab KeHJS § 40 lg 3 p-le 1 ja sisaldab KeHJS § 40 lg 4 p-s 6 toodut. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

14(35)

3-18-529 Halduskohus on põhjendamatult jätnud kaalumata kaebajate seisukohad olemasoleva trassikoridori kasutamise osas, pidades seda alternatiivi ebareaalseks. Joonehitise trassikoridori asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS v.r § 291 lg 2 ls 2). Reaalsete alternatiivide kaalumine on kohustuslik ka KSH reeglite kohaselt (p 2.7). Olemasolev trassikoridor oleks olnud RB trassikoridori asukoha esimene loogiline ja reaalne alternatiiv. Kui AECOM või üleriigiline planeering Eesti 2030+ juba olemasoleva trassikoridori kasutamise välistas, siis tekib küsimus, miks selle alternatiivtrassi kohta veel planeerimismenetluses eraldi analüüs tehti. Selguse huvides esitavad kaebajad kaardi, millele on kantud alternatiivide kogupikkused. Kaebajate eesmärk ei olnud näidata olemasolevat trassikoridori sobiva alternatiivina aeglasema või pikema raudtee rajamiseks. Kaebajad on esitanud ka olemasoleva trassikoridori kasutamise viisi, mis lähtub piirkiirusest 240 km/h ja mis on tegelikult valituks osutunud trassist lühem. Kohus pole selgitanud, millised trassi osad ja millisel põhjusel ei ole kasutatavad. Samuti pole menetluses selgunud, kes ja millistel kaalutlustel on otsustanud teha osalise analüüsi Röa-Pärnu lõigule, jättes analüüsi koostamata Tallinn-Röa lõigu osas. Olemasoleva trassi osi ei saanud välistada üksnes põhjusel, et üksikud lõigud/kurvid neist ei vastanud piirkiirusele. Selle asemel pidanuks vastustajal olema esitada kaalutlusotsus, millest nähtuvad olemasoleva trassi kasutamata jätmise põhjendused trassilõikude kaupa. Seda vastustaja esitanud ei ole. Kaebajad ei saanud hinnata, kas olemasoleva trassikoridori kasutamine oleks kokkuvõttes parem kui MP-dega otsustatud trassikoridor, sest selle keskkonnamõjude hindamiseks ongi mõeldud planeerimismenetlus. Seda, et olemasoleva raudteekoridori kasutamine uue raudteeliini ehitamiseks on reaalne alternatiiv, kinnitab ka Vabariigi Valitsuse 20.11.2011 kabinetinõupidamise memorandumi lkl 2 olev trassivalikute tehniliste lahenduste võrdlus. Olemasoleva trassi käsitlemist MP-des nägi ette riigihange nr 1403451, millega telliti planeeringute koostamine. Analüüs, mis on koostatud olemasoleva trassikordori kasutamise kohta Röa-Pärnu lõigul, ei ole kohane dokument, hindamaks olemasoleva trassi sobivust. Kohus on valdavas osas jätnud täielikult hindamata kaebajate etteheited analüüsile. Kui olemasoleva trassi kõrvale raudtee rajamine oli piisavalt reaalne alternatiiv, et seda kaaluda, jääb selgusetuks, miks polnud analüüsimiseks piisavalt reaalne võimalus olemasoleva trassi asemel uue raudtee ehitamine (s.o senise trassi asukohale, mitte kõrvale). Seda pole ei kohus ega vastustaja põhjendanud. Ka olemasoleva trassi kõrvale uue trassi rajamise võimalust ei ole analüüsis nõuetekohaselt käsitletud. Samuti pole kohus hinnanud kaebajate etteheidet, et analüüsis on käsitlemata jäetud mõju loodusväärtustele ning keskkonnale ja maksumuse komponentidele. Kohus on põhjendamatult tuginenud asjaolule, et olemasoleva rajatise osade sobimatust kinnitas kohtuistungil ka planeeringu koostamisel osalenud T. Pärn. T. Pärn ei osalenud istungil asjatundjana, vaid menetlusosalise esindajana. Kohus jättis arvestamata, et analüüs valmis pärast lähteseisukohti, kuid lähteseisukohad oleksid pidanud lähtuma analüüsist. Kohus on tuginenud vastustaja paljasõnalisele kinnitusele, et olemasoleva trassi kasutamist kaaluti kogu raudteetrassi ulatuses. Nii olemasoleva trassi kasutamisvõimaluste kui ka muude trassiotsuste tegemisel on vastustaja oluliselt rikkunud kaalutlusõigust. Tuginetud on eksitavatele ja asjakohatutele tõenditele. Vastustaja oli enam kui pool aastat enne MP-de kehtestamist teadlik, et Tallinn-Pärnu raudteeühendus suletakse. MP-de menetluses seda mistahes viisil arvesse ei võetud. Seevastu on kohus asunud nimetatud asjaolu hindama, pidades seda lõppastmes ebapiisavaks, et kaalumise tulemust mõjutada. Sellega on halduskohus asunud teostama kaalutlusõigust vastustaja eest. Täiendava informatsiooni saamisel tulnuks MP-de menetluses teha uued uuringud (seda nii uue keskkonnainfo kui ka nt Tallinn-Pärnu raudteeliini sulgemise valguses). Alternatiivide samaväärse põhjalikkusega kaalumine on KSH menetluses kohustuslik. Tegemist on olulise menetlusveaga, mis võis mõjutada asja sisulist otsustamist. 15(35)

3-18-529 Sisustades kaebajate väiteid selliselt, justkui soovinuks kaebajad kõigi (sh ebarealistlike trassialternatiivide) täiemahulist kaalumist, on kohus kaebajate tegelikud etteheited jätnud tähelepanuta. Faktiliselt olid Kobras AS-i analüüs ja H. Lutsu ekspertiis kooskõlas MP-de lähtetingimustega, mistõttu pidanuks kohus neid otsuse tegemisel sisuliselt hindama. Kohus on põhjendamatult jätnud välja selgitamata, mis olid MP-de siduvad lähtealused. Seetõttu määras kohus ka valesti eeldused, millele RB trassikoridor peab vastama ning luges olemasoleva trassikoridori kui reaalse alternatiivi kaalumata jätmise vastustaja poolt õigeks. Eeldused, millele MP-d peavad vastama, määrasid MP-de algatamise ajal siduvalt ära üksnes kaks dokumenti: üleriigiline planeering „Eesti 2010“ ning Vabariigi Valitsuse 12.04.2012 korraldus nr 173 MP-de algatamise kohta. Lisaks tuli lähtuda kohaldamisele kuuluvatest õigustloovatest aktidest – eelkõige MP-de algatamise aja seisuga kehtinud PlanS-st. Seega ei olnud ühtegi õiguslikult siduvat ja konkreetset alust, mis oleks välistanud olemasoleva raudtee koridori käsitlemise reaalse alternatiivina. MP-de kehtestamisel on lähtutud valest planeeringuvormist. RB laadse suure avaliku huviga üleriigilise joonehitise rajamisel on kohane planeerimismenetluse vorm üleriigiline planeering. Mistahes muu planeeringuvorm ei taga kõigi oluliste asjaolude ja huvide kaalumist. Vale planeeringuliigi valikut kinnitab asjaolu, et maavalitsused on MP-de lokaalse iseloomu ületamiseks ja raudtee üleriigilist kulgemist arvestades pidanud vajalikuks seadusvälise haldusorgani (nn juhtkomitee) loomist. Üleriigilise planeeringu vajalikkust joonehitise planeerimisel kinnitab kehtivas PlanS-s selleks spetsiaalse menetluskorra – riigi eriplaneeringu – kehtestamine. Seejuures viiakse just riigi eriplaneeringu tasandil läbi KMH (PlanS § 27 lg 6). EhSRS § 111 lg-ga 1 anti alates 01.01.2018 MP-de lõpuni menetlemine üle Rahandusministeeriumile. Seejuures anti ka MP-de menetlemine ja kehtestamine üle just riigihalduse ministrile. Seega on nii järelevalve teostaja kui ka järelevalvatav saanud kokku ühes ministris. Halduskohus on arusaamatult väitnud, et EhSRS § 111 lg 1 ei ole asjassepuutuv säte. Samas on kohus seda sama sätet kohaldades asunud seisukohale, et alates 01.01.2018 oli MP-de kehtestaja riigihalduse minister. Seda arvestades palub kaebaja tuvastada EhSRS § 111 lg 1 vastuolu PS §-dega 13 ja 14, tunnistada EhSRS § 111 lg 1 kehtetuks ja jätta see asja lahendamisel kohaldamata. Kohus on valesti käsitlenud ärakuulamise ja teabe andmata jätmise argumente. Kuna vastustaja lähtus ekslikust arusaamast, et seaduses sätestatud tähtaja järgimisega on avalikkuse kaasamise ja planeeringu tutvustamise nõue täidetud, siis ei ole vastustaja tähtaega kaalunud. Niigi lühikese avalikustamise aja juulikuusse ja jõulupühade ajale määramine ei vastanud hea halduse põhimõttele. Avalikkusel ja kaebajatel ei olnud mõistlikult võimalik planeeringu osas kaasa rääkida. Kohus on jätnud põhjendamatult välja nõudmata asjakohased dokumendid. Kaalumisargumente käsitlevad tõendid peavad olema planeeringudokumentide hulgas. Kohus on valesti käsitlenud KSH aruannet puudutavaid argumente. KSH aruanne on oluliste puudustega. Halduskohus on selles küsimuses piirdunud peaasjalikult vastustaja esindajate ning teiste menetlusse kaasatud isikute paljasõnaliste väidete kordamisega. KSH aruandes käsitleti alternatiive nõuetevastaselt. Kohus on jätnud käsitlemata kaebajate argumendid selle osas, et MP-de KSH protsessis valiti üks alternatiiv välja juba KSH programmi heakskiitmise ajaks. KSH menetluses ei kogutud piisavalt teavet, et teha õiguspäraseid vahe- ja lõppotsuseid. EELIS-s olevad andmed on osaliselt ajakohatud ning puudulikud ega kajasta adekvaatselt hetkeolukorda looduses, mida on tõestanud ka hilisemad uuringud. Seetõttu oleks vastustaja lisaks olemasolevate andmebaasidega töötamisele pidanud läbi viima põhjalikumad väliuuringud ja inventuurid kõigi trassialternatiivide osas. Kohus on kaebajate esitatud linnustikuekspertide arvamust käsitlenud kaebajate selgitustest teisiti. Ekspertide hinnangul on 16(35)

3-18-529 KSH info puudulik loodusväärtuste ja metsise elupaikade uuringu, loomastiku uuringute ning loomade suremuse, elupaikade kao ja killustamise uuringute osas. Samuti ei ole adekvaatselt hinnatud elektriliinide mõju linnustikule, trassikoridori kavandamist suure tundlikkusega metsaliikide (eriti metsis) elupaikadesse ning selle mõjusid koos kumulatiivsete mõjudega vastavate liikide asurkondadele, nende elujõulisusele, sidususele jpm. Kohus ei ole kaebajate väiteid asjakohaselt analüüsinud ega nendega mitte nõustumist sisuliselt põhjendanud. Arvestades planeeringute täpsusastet ning KSH-s väljendatud seisukohti, pidi mõjude hindamine olema koostatud sisuliselt KMH täpsusastmega. KSH aruandes ette nähtud leevendusmeetmed on ebamäärased ja nende tõhusus kaheldav. Leevendusmeetmete puuduste tõttu ei ole võimalik veenduda, et valitud lahendus (eriti trassi asukoha, aga ka tehniliste lahenduste osas) on alternatiividest parim. Asjaolust, et Natura hindamine toimub KeHJS kohaselt alati kas strateegilise keskkonnamõju hindamisena või (projekti) keskkonnamõju hindamisena, ei tulene, et Natura hindamise nõuded oleksid neis menetlustes põhimõtteliselt erinevad (loodusdirektiivi art 6 lg 3). Natura hindamine tuleb viia läbi nii suure täpsusastmega, kui konkreetse kava või projekt olemus seda võimaldab. Natura hindamisega seotud õigusnormide vääriti tõlgendamise tõttu on halduskohus vääralt jätnud piisava tähelepanuta suurema osa kaebuses esitatud Natura hindamisega seonduvast argumentidest. Natura hindamise reeglite rikkumine muudab vaidlusalused otsused õigusvastaseks. Kuna objektiivse teabe põhjal ei saa välistada planeeringuga kavandatava tegevuse olulist negatiivset mõju Luitemaa linnualale, oleks tulnud läbi viia Natura täishindamine, kuid seda ei tehtud. Tegemist on olulise eksimusega, kuna seetõttu ei saanud planeeringu kehtestamisel olla KeHJS § 45 lg-s 2 nimetatud veendumust olulise negatiivse mõju puudumisest. Halduskohus on jätnud sisuliselt käsitlemata kaebajate väited, et mõjude hindamise sisuline kvaliteet ei olnud nõuetekohane. A. Jair leidis oma 2014. a ekspertarvamuses, et raudteetrassi ei tohi planeerida läbi elujõulise Kõveri metsise elupaiga. A. Jairi ekspertarvamust on planeeringu kehtestamisel eiratud. Kumulatiivsed mõjud jäeti nõuetekohasel viisil välja selgitamata ja arvestamata. Kohus on kaebeõigust valesti käsitlenud. Riigikohtu lahend nr 3-16-1472 ei ole ülekantav käesolevale asjale, sest asjaolud on erinevad. MP-d on vaidlustatavad populaarkaebuse korras. Antud juhul oli tegemist joonehitise trassi asukohavaliku menetlusega. EhSRS § 13 lg 2 ls 1 kohaselt käsitletakse mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut riigi eriplaneeringuna PlanS tähenduses. PlanS §-st 54 tuleneb, et igal isikul on õigus riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks populaarkaebusega. Alternatiivselt on MP-d vaidlustatavad vahetult PS § 15 lg 1 alusel. Isegi juhul, kui populaarkaebuse esitamise õigust kaebajatel poleks, ei saa jätta käsitlemata MP-de tühisuse argumente, kuna tühisus on õiguslik küsimus, mida peaks kontrollima iga kaebuse puhul. Kaebajad taotlevad haldusasja õigeks lahendamiseks Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, et saada vastus järgmistele küsimustele: 1) milliste kriteeriumide alusel ja kes otsustab, kas alternatiiv on mõistlik KSH direktiivi art 5 p-i 1 tähenduses? Millises keskkonnamõju hindamise menetluse etapis võib ühe mõistliku alternatiivi edasisest keskkonnamõju hindamisest välja jätta?; 2) kas juhul, kui nn Natura hindamine on ühendatud KSH hindamisega, moodustades viimasest osa, on lubatud ühendatud keskkonnamõjude hindamise käigus võimalike alternatiivide välistamine pelgalt nende teostamise kulukuse tõttu võrreldes teiste alternatiividega?; 3) kas KSH menetluses võib alternatiivseid lahendusi käsitleda erineva täpsusastmega, hinnates põhjalikumalt (sh leevendusmeetmete osas) vaid üht alternatiivsetest lahendustest ning piirdudes teiste alternatiivide osas pealiskaudsema mõjude hinnanguga?

17(35)

3-18-529

3-18-529 koosnebki erinevate trassialternatiivide võrdlemisest, mida on tehtud vastavalt seatud võrdluskriteeriumidele võrdlusgruppide kaupa. Hindamine on olnud põhjalik ja kaalutlused põhjendatud. KSH aruanne põhineb piisaval ja põhjalikul alusteabel. Põhjendamatu on kaebajate väide, justkui oleks välitöid tehtud vaid üksikutel juhtudel. Välitööd ei ole ka ainus viis uuringute läbiviimiseks ja alusandmete kogumiseks. Loodus on dünaamiline ja pidevas muutumises, samas välitöödega on võimalik kaardistada olukord looduses vaid ühel konkreetsel ajahetkel. Halduskohus on käsitlenud kaebajate poolt esitatud linnuekspertide arvamust korrektselt ning andnud sellele kohase tõlgenduse. Asjaolu, et peale uuringute teostamist ja KSH koostamist on leitud üks uus metsise mängupaik, ei saa kuidagi näidata seda, et andmebaasides leiduvad ja KSH käigus kogutud andmed ei ole piisavad. KSH koostamisel ei ole tuginetud vaid EELIS-e andmebaasile. Oma ala eksperdid on pidanud KSH-s kasutatud informatsiooni piisavaks, et otsustada trassikoridori kulgemine MP tasandil. Mõjusid on hinnatud piisava täpsusega. Õigusaktidest ei tulene nõuet teostada MP menetluses KMH täpsusastmes hindamist. KSH aruandes ette nähtud leevendusmeetmed on piisavad ja põhjendatud. Natura hindamine on olnud õiguspärane, hindamise reegleid on igakülgselt järgitud. Eelhindamisel tuvastas ekspert, et ebasoodsat mõju Luitemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei esine, mistõttu puudus vajadus Natura täiemahulise hindamise tegemiseks. Natura hindamise lähteandmed olid piisavad ja põhjalikud, hindamise sisuline kvaliteet oli nõuetekohane. Kõveri metsiste püsielupaik ei ole Natura 2000 võrgustiku ala. Seega ei saa kaebajad esitada väiteid seoses Natura hindamise nõuetekohasusega. Tolkuse loodusala puhul hinnati Natura hindamise raames mõju selle ala kaitse-eesmärkidele, nagu Euroopa Kohtu praktika ja Euroopa Komisjoni vastavad juhendid ette näevad. Kumulatiivseid mõjusid on arvestatud ja hinnatud läbivalt konkreetsete valdkondade hindamise käigus. Kaebajate väide, et seda on tehtud vaid paaris üksikus kohas, ei ole põhjendatud. Leevendusmeetmeid on hinnatud KSH-le kohases täpsuses ja mahus. Kaebajate tõlgendus sobivatest meetmetest on liiga kitsas. KSH-s on antud ette raamistik, mille sees tuleb täpsema lahenduse selgumisel täpsustada detailsemad lahendused. Kohus ei ole kaebeõigust valesti käsitlenud ning on õigesti lähtunud Riigikohtu otsusest nr 316-1472. Vastustaja palub jätta eelotsuse küsimise taotluse rahuldamata. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks puudub vajadus. Kaebaja poolt püstitatud küsimused lähtuvad ebaõigetest eeldustest ja olukorrapüstitusest. Vastused antud küsimustele ei aitaks mingilgi viisil kohtuasja lahendamisele kaasa. Tegemist ei ole küsimustega, mis vajaksid Euroopa Kohtu tõlgendust ja selgitusi.

3-18-529 transpordikoridoride määramisele MP-des. Luitemaa linnuala eelhindamise tulemusena soovitati trassi nihutada linnualalt võimalusel eemale. Seda ka tehti ning vastav info on toodud KSH aruande lisas II-3. A. Jairi ekspertarvamus ei ole koostatud Natura hindamise kohta ning Kõveri metsise elupaik ei asu Natura 2000 võrgustiku alal. Tolkuse on loodusala ning seetõttu mõju linnuliikidele sealse Natura hindamise raames ei hinnatud. Lisaks on metsis praeguseks vanast loodusmetsast välja kolinud lähedalasuvasse suhteliselt noorde metsa. Euroopa Kohtult täiendava seisukoha küsimine ei ole vajalik. Eelotsuse taotluses esitatud küsimused ei puuduta EL õigust. Natura hindamine on vaidlustatud MP-de KSH käigus teostatud nõuetekohaselt ja piisavalt. KSH direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud ning KeHJS-s sätestatud menetlusprotsess on piisavalt selge ja ammendav, et jõuda lõpptulemuseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

20(35)

3-18-529 I Kaebeõigus

21(35)

3-18-529 halduskohtult nõuda üksnes isik, kellel on selleks põhjendatud huvi (vt HMS § 63 lg 4 ls 2; HKMS § 44 lg-d 1 ja 2, § 45 lg 2). II Maakonnaplaneeringute lähtealused

3-18-529 kaebeõigusega või millised keskkonnakaitselised häiringud sellest tulenevad. AECOM Ltd poolt 2011. a-l koostatud teostatavusuuring ei olnud planeeringute koostamisel küll õiguslikult siduvaks aluseks, kuid see ei tähenda, et planeeringute algatamisel ei võinud sellele üldse tugineda. Tegelikult oleks oluliseks menetlusveaks olnud hoopis teostatavusuuringuga arvestamata jätmine. Seejuures ei kinnita ka MP-de menetluskäik, et AECOM-i raportit oleks käsitatud siduvana, sest kuigi Tartut läbivad variandid jäid kõrvale (need välistas ka Eesti 2030+), siis ka Pärnut läbiva trassi võimaliku asukoha puhul ei ole hinnatud üksnes AECOM-i poolt eelistatud uue raudteeliini (tähistatud punasega) rajamise mõjusid, vaid ka olemasoleva raudteeliini (tähistatud oranžiga) kasutamise võimalikkust osas, kus tehnilised tingimused seda ei takista.

3-18-529 tulenenud planeerimisseadusest kohustust ega ka võimalust koostada avaliku raudtee rajamiseks riigi eriplaneeringut (vrd PlanS § 27 lg 2), vaid tollal kehtinud PlanS v.r § 291 lg 1 p 2 ja lg 2 nägid ette, et joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul MP-ga. Seetõttu ei tugine seadusel apellantide väide, et Rail Baltic trassivalik oleks tulnud otsustada üleriigilise planeeringuga ning lähtuti valest planeeringuvormist. Maavalitsused olid valitsusasutused, mille kaudu Vabariigi Valitsus teostas täidesaatvat riigivõimu ning maavanem esindas maakonnas riigi huve (kuni 31.12.2017 kehtinud Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lg 3 ja § 84 p 1). Ka juhul, kui planeeringu kehtestamise otsustaks Vabariigi Valitsus (nagu see on kehtiva PlanS § 53 lg-s 1 nähtud näiteks ette riigi eriplaneeringu puhul), tuleks tal seejuures tasakaalustatult arvestada kõigi asjasse puutuvate avalike ja erahuvidega. Seetõttu ei saa apellantide õigusi iseenesest mõjutada see, kas valitsus võis anda maavanematele teatud osas ka siduvaid juhiseid või mitte, vaid apellantide õiguste kaitse seisukohalt on oluline see, et ühtegi planeeringumenetluse otsustust (st ükskõik kelle poolt) ei oleks tehtud meelevaldselt.

3-18-529 14-ndate trassidega, 23.10–29.10.2014 seoses 16A ja 16D trassidega; Rapla maakonnas 23.10.2014–29.10.2014 seoses 16A ja 16D trassidega ja Pärnu maakonnas algusega 23.10.2014 seoses 5C ja 5D trassidega. 2014. a-l toimusid kõikides maakondades trassikoridori võrdlustulemuste tutvustamised koos mitmete avalike aruteludega. Seejärel toimus planeeringu eskiislahenduse tutvustamine avalikkusele. Harju ja Rapla maakonnas avalikustati eskiislahendus 31.08.2015 ning seejärel toimusid kohalikes omavalitsustes avalikud arutelud. Pärnu maakonnas avalikustati eskiislahendus perioodil 05.10–23.10.2015, millele järgnes 8 avalikku arutelu. 2016. a teises pooles toimus planeeringu ja KSH aruande avalikustamine ja peeti avalikud arutelud. MTÜ ARB esindaja on osalenud Pärnu MP avalikel aruteludel 17.10.2013 Pärnus, 18.06.2014 Pärnus, 10.06.2015 Suigus ja 24.01.2017 Kaismal ning peaaegu kõikidel Rapla MP avalikel aruteludel, osalenud aktiivselt aruteludes, esitanud seisukohti ja saanud enda seisukohtadele ka kirjalikud vastused. Vastustaja on märkinud, et just MTÜ ARB esindaja ettepanekul joonistati planeerimismenetluses Kohila vallas läbi mitmeid trassialternatiive, samuti lisati trassivariant 16A (mis hiljem osutuski eelistatud trassivariandiks) planeerimismenetlusse MTÜ ARB esindaja ettepanekul. MTÜ ARB on esitanud Pärnu MP avalikustamise käigus oma seisukoha 29.12.2016. Lisaks kutsuti MTÜ ARB 10.02.2017 täiendavale koosolekule, et arutada avalikustamise käigus apellandi poolt esitatud seisukohti ja ettepanekuid. Koosoleku eesmärgiks oli täiendavalt läbi arutada MTÜ ARB ja Eesti Ornitoloogiaühingu poolt avalikul väljapanekul esitatud seisukohti. Täiendavalt on apellantidel olnud võimalus olla ära kuulatud Rahandusministeeriumi järelevalve teostamise käigus. Seega nähtub eelnevast, et isikute ärakuulamine ei ole olnud näilik, MP-de ja KSH materjalid on olnud internetis kättesaadavad ja apellandid on saanud nendega tutvuda väga pika perioodi vältel ja neil on olnud piisavalt aega nende kohta oma seisukoha kujundamiseks. MTÜ ARB seisukohti ja ettepanekuid on analüüsitud, kaalutud ning neile on ka vastatud. MP-de menetlustes on kaasatud isikuid ulatuslikumalt, kui seadus seda nõuab.

3-18-529 – – – – – –

elamud jm hooned (sh ühiskondlikud, äri- ja, tootmishooned); kalmistud; looduskaitsealused objektid koos kaitsevööndiga; Natura 2000 alad; kultuurimälestised koos kaitsevööndiga; kehtestatud detailplaneeringutega kaetud alad (juhul, kui ehitusluba on väljastatud).

3-18-529 (rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal on säilinud). Vastustaja on viidanud, et Vabariigi Valitsuse 06.03.2008 korralduse nr 126 „Transpordi infrastruktuuri investeeringute arendamise kava kinnitamine“ järgi investeeriti Türi-Viljandi lõigu rekonstrueerimisse riigi poolt aastatel 2011‒2012 üle 12 miljoni euro. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 korralduse nr 93 „Perioodi 2014–2020 transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ järgi investeeritakse Tallinna–Rapla raudteelõigu rekonstrueerimisse reisirongide piirkiiruste tõstmiseks 10 miljonit eurot. Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2019‒2020 (Lelle-Türi) ja 2024 (Rapla-Lelle). Kõigi nende tööde mõte on säilitada Tallinn-Viljandi 1520 mm raudteetrass ja panna Viljandi liinil käiku kiirrong sõiduajaga 1 tund ja 30 minutit. Ühtlasi välistab aktiivses kasutuses olev 1520 mm raudtee (Tallinn-Lelle-Viljandi), mida ei ole plaanis sulgeda ega ka ümber ehitada Rail Baltic rööpmelaiusele, Rail Baltic raudtee ehitamise olemasoleva raudtee asemele (apellatsioonkaebuse p 2.1.3.2).

3-18-529 trassikoridor on Röa-Pärnu lõigul olemasolevast raudteekoridorist mõnevõrra lühem, mitte pikem, ei saa olla mõistlikku kahtlust juba ainuüksi põgusal kaardiga tutvumisel. Seda kinnitavad ka apellantide esitatud Kobras AS poolt 08.10.2018 koostatud raudteetrassi pikkuste mõõdistused, mille kohaselt on Röa-Pärnu lõigul olemasoleva raudteetrassi pikkus 96,3 km ja MP-des valitud trassi pikkus 86,2 km. Täiendavalt võib märkida, et ka H. Luts on toonud välja, et Kobras AS pakutud alternatiivtrass kajastab sisenemist Tallinna linna üksnes trassil Valdeku-Liiva-Ülemiste, kuid see ei võimaldaks suunata kaubavedusid Tallinna linnast eemale, mistõttu oleks mõistlikum kasutada planeeritavat trassi, mis kulgeb Ülemiste järve tagant. Sellisel juhul oleks praegust raudteetrassi järgivale alternatiivile vastav reisirongide koguteekond MP-des eelistatud trassivariandist hoopis 4 km pikem, mitte 5 km lühem. Asjaolu, kas planeeringute koostamise käigus on olemasoleva raudtee trassikoridori kasutamise võimalikkust analüüsitud riigihanke nr 140345 alusdokumentides (nt tehnilise kirjelduse p-d 6.7.1 ja 6.7.4), ei puuduta kaebaja õigusi. Koostatud planeeringute õiguspärasuse seisukohast on oluline üksnes see, kas rajatava raudtee trassi asukohavalikul on piisavalt kaalutud kõiki asjakohaseid alternatiive. V Keskkonnamõju hindamine

3-18-529 halduskohtu ja vastustajaga, et KSH aruande täpsusaste oli Rail Baltic raudteetrassi asukohavaliku tegemiseks piisav.

3-18-529 modelleerimine on arvutuslik-statistiline meetod, mille käigus kirjeldatakse liikidele tüüpilised keskkonnatingimused ning vastavate tingimustega kohtade paiknemine. Tulemuseks on liikidele ja elurikkusele kohtade paiknemise hinnang, mis võib olla kujutatud geograafilise kaardina. Mitmes sõltumatus teadustöös on sellist meetodit soovitatud ja kasutatud teede planeerimiseks, kuna see muudab planeerimisprotsessi efektiivsemaks ning võimaldab arvestada suurt hulka alusinformatsiooni, sh pikemat ajaperioodi, rohkemaid allikaid ning komplekssemaid keskkonnaseoseid võrreldes lihtsate elupaigainventuuridega. Samadel põhjustel on modelleerimist kasutatud ka Rail Balticu planeeringu töös. Modelleerimist ei kasutatud kordagi ainsa otsustusalusena, vaid alati kombinatsioonis teiste allikatega. OÜ Rewild uuringud on teostatud teaduslikel meetoditel, tuginedes tunnustatud teadustulemustele, erialasele kirjandusele ja kogemusele. Ülevaate lisana on toodud erialase teaduskirjanduse valik, millele on uuringutes sageli tuginetud. Lisaks on KSH programmi 7. ptk-s loetletud looduskeskkonna registrid ja andmebaasid, mida KSH koostamisel vaadati ja arvestati, samuti sotsiaalmajanduslike aspektidega seotud registrid ja andmebaasid. Juba esitatud loetelust nähtuvalt on kasutatud hulgaliselt andmeid, mille põhjal on võimalik saada asjakohane pilt alal esinevatest loodusväärtustest. Loodusuuringutes kasutatud allikaid, materjale ja uuringuid on täpsemalt kirjeldatud KSH lisas VI-4. Metsiste puhul on kasutatud ka nt Keskkonnaameti metsiste Eesti asurkonna elupaikade sidususe analüüsi aruannet ning linnustiku inventeerimise aruandeid. Eeltoodu lükkab kokkuvõtvalt ringkonnakohtu arvates ümber apellantide kahtlused KSH alusandmete ja meetodite ebapiisavusest. Apellandid ei ole esile toonud sellist konkreetset väidet või informatsiooni, mida KSH raames ei oleks arvestatud ja hinnatud ning mis võiks tingida ilmse kaalutlusvea esinemise planeerimismenetluses.

3-18-529 kummalgi pool raudtee mullet. Kokkuvõtlikult on eelprojekti staadiumis võetud küll aluseks raudtee rajamine muldele, mitte sildkonstruktsioonile, kuid see, kas nimetatud tehnilise lahenduse puhul on tegelikkuses võimalik tagada Rääma raba veerežiimi säilimine või mitte, ei saa olla praeguse vaidluse esemeks. Apellandid on heitnud ette, et KSH aruandes märgitud leevendusmeetmete koosseis ja tõhusus on osaliselt ebaselge (nt on välja toodud üksnes soovitav keskkonna kvaliteedi taotlustase), kuid ei ole väitnud, et pakutud leevendusmeetmed või eesmärgipüstitused poleks üldse asjakohased või valitud asukohas mõistlikult saavutatavad. Olukorras, kus Rääma raba veerežiimi säilitamiseks on iseenesest olemas tehniliselt teostatav lahendus, ei ole alust väita, et Rääma raba läbiv trassikoridor tulnuks üldse välistada (st ainus lahendus taotletava eesmärgi saavutamiseks ei ole raudteetrassi viimine teise asukohta). Rakendatavad üksikasjalikumad meetmed Rääma raba veerežiimi säilitamiseks või täpsemad tingimused raudtee projektlahendusele asjaomases lõigus saab välja töötada algatatud KMH käigus. Vajalike andmete puudumise korral võib seejuures osutuda vajalikuks teha täiendavaid uuringuid, et selgitada välja Rääma raba olemasolev hüdroloogiline režiim, mille põhjal hinnata projektlahendusega kaasnevate mõjude ulatust ja leevendusmeetmete eeldatavat tõhusust ning seda ka raudtee kasutusaegse seire käigus. VI Natura hindamine

3-18-529 jooksul uuendatud ning sellega seoses on läbi viidud uued inventuurid kaitse-eesmärkide seisundi ja paiknemise osas. KSH raames teostati inventuure näiteks Pärnu Natura 2000 alal, mida on inventeerinud ka Keskkonnaamet. Lisaks on Keskkonnaamet just viimastel aastatel inventuure teinud Taarikõnnu (2012) ja Luitemaa (2015) Natura 2000 aladel. Natura 2000 linnualade andmed on KSH käigus saadud teiste andmete kõrval Eesti Ornitoloogiaühingult, kes ka planeerimismenetluses aktiivselt osales ja oma seisukohti esitas. Kohtades, kus informatsioon oli puudulik ja oli vaja täiendavaid andmeid, teostati ka välitöid ja telliti lisauuringuid (nt uuring „Rail Baltic raudtee ja selle rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamine Selja, Mõtuse, Kõveri ja Nepste metsise püsielupaikadele“). Niisiis ei saa Natura hindamise lähteandmeid pidada ebapiisavaks.

32(35)

3-18-529

3-18-529 nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 19.05.2020 otsusega

RESOLUTSIOON

34(35)

3-18-529

35(35)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.