3-18-1442/95 - Korrakaitse - Liiklus - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

P. Samas kaebaja arvates selle eest mingit hüvitist metsa omanikule ei pea lennuklubi maksma. Kohtumenetlusse kaasatud kolmas isik P.P. (vastustaja poolel) seevastu leiab, et kasvava metsa raiumise eest peab sellest huvitatud isik ehk lennuklubi maksma temale mingit hüvitist kokkuleppel. P.P. ei ole nõus ise puid langetama ning leiab, et seda peab tegema sellest huvitatud isik. Lennuamet kaebusega ei nõustu. Vastustaja on seisukohal, et Lennuvälja kinnistu omanik (kolmas isik) antud kaasuses ei ole rikkunud lennuvälja kaitsevööndi tegevuskeeldu. Lennundusseaduse § 342 kohaselt lasub kohustus hoida lennuvälja lähiümbrus ajakohane ja nõuetele vastav lennuvälja käitajal, mitte kaitsevööndis asuva kinnisasja valdajal/omanikul. Kui objekt läbib lennuvälja lähiümbruse takistuste piirangupindasid, on Lennuametil kohustus vastavalt sama sätte lg-le 3 seada piirangud lennuvälja käitamistingimustele (antud olukorras on Lennuamet seda ka teinud), kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle. Sellisest sõnastusest (LennS § 352 lg 1) ei tulene kinnisasja omanikule kohustust puittaimestik eemaldada. Eelkõige tuleneb sellest kohustus taluda kinnisasja kasutamispiiranguid, sh sedagi, et kinnisasjal kasvavad puud eemaldatakse vajadusel omaniku nõusolekuta. Seega on kaitsevööndis kasvavate puude raiumise kohustus eelkõige lennuvälja käitajal kui lennundustegevusega tegeleval isikul. Lennundusseadus ütleb selgelt just sellise olukorra tarvis, et kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda Keskkonnaametilt metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale ning kui Lennuamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida. Samas tuleb arvestada, et LennS kohaselt on kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist (§ 352 lg-d 6 ja 7).

Lennuohutus nõuete rikkumine Lennuvälja kinnistul on kaasa toonud piirangud MTÜ Viljandi Lennuklubi tegevusele, kes ei saa Viljandi lennuvälja kasutada kogu selle ulatuses. Lennuameti rikkumised: - õigusnormi rikkumise kindlakstegemine on haldusorgani seadusejärgne ülesanne; - haldusorgan peab haldusmenetluse käigus kindlaks tegema õigusnormi rikkuja; - olenevalt rikkumise suurusest võib haldusorgan väheohtliku rikkumise puhul juhtida rikkuja tähelepanu rikkumisele ja teha talle ettepaneku rikkumise lõpetamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks, suure ohtlikkusega rikkumise puhul kohustada rikkujat koheselt rikkumine lõpetada, rikkuja mõjutamiseks rikkumise lõpetamiseks on haldusorganil õigus rikkujat ähvardada sunnivahendi rakendamisega ja/või kohaldada sunnivahendit. Rikkumise eest vastutab ja rikkumise peab kõrvaldama rikkuja. Rikkumise kõrvaldamine haldusorgani enda või kolmanda isiku poolt on erandjuhtum ja seda kohaldatakse ainult juhul, kui haldusorgani eelnevad tegevused ei ole toonud soovitud tulemust ning rikkuja ikkagi ei täida õigusnormiga ettenähtud kohustust. Kõigi LennS seatud kitsenduste puhul on tegemist avalik-õigusliku kitsendusega, sest Lennundusseaduse ja selle alusel kehtestatud normide rikkumise korral on tekkinud õigussuhte üheks pooleks alati Eesti Vabariik Lennuameti kaudu, kes oma volitusi täites alati teostab avalikku võimu ning Lennuameti poolt teostatav järelevalve on avalik-õigusliku iseloomuga, kuna Lennuamet ei saa teostada eraõiguslikku järelevalvet. Lennuväljade lähiümbrusele on kehtestatud kitsendused avalikes huvides, mitte erahuvides. LennS tulenev avalik-õiguslik piirang ei ole Lennuvälja kinnistu valdaja talumiskohustus. Lennuohutusnõuete täitmisel ja rikkuja täitmisele sundimisel ei pea arvestama rikkuja huvidega. LennS §352 lg8 kohaselt kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega. LennS § 603 lg 1 alusel Lennuametile antud õigus ettekirjutuse tegemiseks ei tähenda seda, et õigusrikkumise korral, mis on rikkuja poolt kõrvaldamata, võib Lennuamet jätta ettekirjutuse tegemata. See säte annab võimaluse Lennuametil juhtida tähelepanu rikkumisele ja anda rikkujale võimalus ilma sunnivahendit rakendamata rikkumine lõpetada. ATSS § 11 lg 1 sätestab selgelt, et ettekirjutusega tuleb esmalt panna kohustus rikkumise kõrvaldamiseks rikkujale ning alles siis, kui rikkuja ei täida ettekirjutust, võib haldusorgan selle täita ise või korraldada selle täitmine kolmanda isiku poolt. Lennuamet ei saa volitada kolmandat isikut toimingute tegemiseks, mis on vajalikud metsa raadamiseks vajaliku nõusoleku nõudmiseks. Lennuametil puudub õigus, pädevus ja ka kohustus kaaluda lennuohutusreeglite rikkuja huve. Lennuamet on kogu menetluse kestel kohtu eksitamise eesmärgil esitanud viiteid õigusnormidele, mis ei ole seotavad käesoleva kaasuse asjaoludega: - Tsiviillennunduse konventsiooni lisa 14 I osa p 4.2.3., mis sätestab uute objektide või olemasolevate kõrgenduste püstitamisega seonduvat; - LennS § 342, mis sätestab lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse skeemi kooskõlastamine ja objekti lennutakistuseks tunnistamine. Seejuures ei ole Lennuamet esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks mingigi Viljandi lennuvälja lähiümbruses asuva objekti tunnistamist lennutakistuseks. Lennuameti seisukoht, et nende järelevalvetegevust reguleerivad ainult Lennundusseaduse üksikud paragrahvid on selge oht lennuohutuse tagamisele Eesti Vabariigi territooriumil. Lennuohutuse nõuete täitmise seisukohalt ei ole oluline, kas Viljandi lennuvälja kasutatakse majandustegevuses või on ta suurema finantsilise surve all. LennS § 352 lg 6 ja 7 võimalik vastuolu Põhiseadusega. Kui kohus leiab, et Lennuameti tegevus on tulenevalt LennS § 352 lg 6 olnud seaduslik, siis tuleb LennS § 352 lg 6 tunnistada vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 13, 19 ja 32 ning jätta kohaldamata. Põhiseadusega vastuolu seisneb selles, et kui LennS §352 lg6 võimaldab Lennuametil mitte täita HMS ja ATSS nõudeid ning panna rikkumise kõrvaldamine kolmanda isiku kanda ilma ühtegi haldusakti esitamata, siis loob see reaalse ohu riigivõimu (mille esindajaks on Lennuamet) omavoliks. Selline tegevus võtab rikkumise kõrvaldajalt võimaluse tõendada oma tegevuse õiguspärasust, sest riigivõimu teostaja ei ole esitanud midagi, millele rikkumise kõrvaldaja saaks tugineda, kui rikkuja

pöördub oma õiguste ja omandi kaitseks kohtusse. Kui LennS § 352 lg 6 võimaldab Lennuametil mitte panna kohustust seaduserikkumise kõrvaldamiseks rikkujale, siis loob see samuti reaalse ohu riigivõimu omavoliks, sest rikkuja jäetakse sellega ilma õigusest ennast kaitsta, sest riigivõimu teostaja ei ole tema suhtes teinud ühtegi otsust, mida rikkujal oleks võimalik vaidlustada. Vastavalt Põhiseaduse §-le 13 peab seadus kaitsma igaüht riigivõimu omavoli eest. Siit tulenevalt ei tohi seadus isegi mitte teoreetiliselt või hüpoteetiliselt võimaluse omavoliks. Kui LennS § 352 lg 6 võimaldab Lennuametil anda õiguse kolmandale isikule lennuvälja kaitsetsoonis asuval kinnistul olevate puude mahavõtmiseks ilma, et kinnistu omanik saaks sekkuda, siis rikub see kinnistu omaniku Põhiseaduse § 32 tagatud omandi puutumatust. Kui kohus leiab, et Lennuameti tegevus on tulenevalt LennS § 352 lg-st 7 olnud seaduslik, siis tuleb LennS § 352 lg 7 tunnistada vastuolus olevaks Põhiseaduse §-dega 12 ja 19 ning jätta kohaldamata. Põhiseadusega vastuolu seisneb selles, et vastavalt Põhiseaduse §-le 12 on kõik seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida. Muu diskrimineerimise asjaolu Põhiseaduse § 12 tähenduses seisneb selles, et Lennuameti seisukoha järgi on võimalik: Lennundusseaduse rikkujat mitte kohustada rikkumist kõrvaldama; -piirata Lennundusseaduse täitja tegevust;- lennuohutusnõuete rikkujal nõuda rikkumise kõrvaldamisega tekkida võiva, tõendamata kahju hüvitamist; -Lennundusseaduse täitjale panna kohustus maksta rikkujale hüvitist oletatava/tõendamata kahju eest. Sellega selgelt diskrimineeritakse õiguskuulekat käitumist ja soodustatakse õigusvastast käitumist. LennS täitva MTÜ Viljandi Lennuklubi tegevuse piiramisega Viljandi lennuväljaga piirneva Lennuvälja kinnistu valdaja õigusvastase käitumise tõttu ja tema õigusvastase tegevusetuse toetamisega Lennuamet rikub selgelt lennuvälja käitaja Põhiseaduse § 19 tagatud õigust vabale eneseteostusele. Vastustaja on seisukohal, et Lennuameti poolt läbi viidud haldusmenetlus on kooskõlas HMSst tulenevate menetlusnormidega, arvestades LennS-st tulenvat erisust, st arvestades valdkonna eriregulatsiooni. Lennundusseaduse sätteid tuleb tõlgendada koosmõjus. LennS § 352 lg 1 kohaselt ei tohi lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust Sama paragrahvi lg 2 toob välja lennuvälja kaitsevööndis kasvava metsa ja muud puittaimestikku hooldamise eraldi ning see toimub vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale. Sama paragrahvi lg 3 p 9 kohaselt on lennuvälja kaitsevööndis keelatud uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata. Seega Lennuvälja kinnistu omanik (kolmas isik) antud kaasuses ei ole rikkunud lennuvälja kaitsevööndi tegevuskeeldu, veelgi enam, kui metsaraie oleks tehtud ilma Lennuameti kooskõlastuseta, võiks väita, et tegevus oleks vastuolus LennS-ga. Siinkohal tuleb veelkord välja tuua, et need (§ 1 lg 3) nimetatud erisused HMS-st rakendatud Lennuameti senises tegevuses, on Lennuamet korduvalt ka välja toonud ning need erisused on kirjeldatud LennS § 352 lõikes 4 jj. Sellisele järeldusele, et LennS § 352 lg 1 tuleb rakendada koos teiste LennS sätetega, jõudis ka Õiguskantsler oma seisukohas (Lennuameti 12.04.2019 seisukoha lisa 5). Kaebaja on võtnud kontekstist välja temale sobiva õigusliku aluse (ainult LennS § 352 lg 1) ning ehitanud kogu kaebuse sellele üles, arvestamata kehtivaid sätteid just sellise kaasuse lahendamiseks, muuhulgas jätnud arvestama lennuvälja käitaja kohustustega (LennS § 342 lg 1). Lennundusseaduse § 342 kohaselt lasub kohustus hoida lennuvälja lähiümbrus ajakohane ja nõuetele vastav lennuvälja käitajal, mitte kaitsevööndis asuva kinnisasja valdajal/omanikul. Kui objekt läbib lennuvälja lähiümbruse takistuste piirangupindasid, on Lennuametil kohustus vastavalt sama sätte lg-le 3 seada piirangud lennuvälja käitamistingimustele (antud olukorras on Lennuamet seda ka teinud), kui lennutakistus avaldab mõju ohutule lennuliiklusele või lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmete tööle. Sellisest sõnastusest (LennS § 352 lg 1) ei tulene kinnisasja omanikule kohustust puittaimestik eemaldada. Eelkõige tuleneb sellest

kohustus taluda kinnisasja kasutamispiiranguid, sh sedagi, et kinnisasjal kasvavad puud eemaldatakse vajadusel omaniku nõusolekuta. Seega on kaitsevööndis kasvavate puude raiumise kohustus eelkõige lennuvälja käitajal kui lennundustegevusega tegeleval isikul. Lennundusseadus ütleb selgelt just sellise olukorra tarvis, et kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt (Keskkonnaamet) metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale ning kui Lennuamet hindab muu puittaimestiku likvideerimise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on lennuvälja omanikul õigus see puittaimestik likvideerida. Arvestada tuleb, et LennS kohaselt on kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist (§ 352 lg-d 6 ja 7). Samas on pooled korduvalt ise kinnitanud, et varasemal ajal nendevaheline koostöö oli aktsepteeritav mõlema poolt. Lennuvälja kaitsevöönd ei ole midagi üksnes lennuväljale omast. Kaitsevöönd ning selles lubatavad ja keelatud tegevused on kehtestatud ka raudteedele (Ehitusseadustik § 73), avalikult kasutatavatele teedele (Ehitusseadustik §§ 71-72), elektripaigaldistele (sh õhuliinid) (Ehitusseadustik § 77) jne. Mitte ühestki nimetatud paragrahvist ei tulene kaitsevööndis paikneva kinnistu valdajale kohustust kaitsevööndi tagamiseks. Nõuetekohase kaitsevööndi tagamine on taristu omaniku (kinnisasja omaniku) kohustus, kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik peab taluma tehtavaid töid ja kaitsevööndist tulenevaid tegevuspiiranguid ning seaduses sätestatud korras (võimalusel) saama talumiskohustuse eest õiglast hüvitist. Seega ka LennSga kehtestatud lennuvälja kaitsevööndist tulenev talumiskohustus on tavapärane õiguslik skeem, kus avalik-õiguslik kitsendus realiseeritakse eraõiguse instituudi vahendusel. Lisaks nii LennS (§ 352) kui majandus- ja taristuministri 26.05.2015 määruses nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“ ja täiendavalt – Annex 14 I osa punkt 4.2.3 sätestab muuhulgas samuti, et uusi objekte või nende laiendusi (sh kõrgustesse) ei või lubada püstitada tõusu- ja lähenemissektorite piirangupinnast ega üleminekupinnast kõrgemale. Arvesse tuleb ka võtta, et olemasolevad objektid tuleb võimalusel eemaldada, kui need läbivad punktis 4.2.1 nimetatud piirangupindasid (kooniline, sisemine horisontaalpind, tõusu- lähenemispind, üleminekupind) Sellest tulenevalt peab Lennuamet hindama alati olukorda: kas -takistus mõjutab lennuohutust lennuväljal, käesoleval juhul jah (järelevalve lennuvälja käitaja üle, sertifikaadil sätestatud piirangud); - kas takistust saab eemaldada, käesoleval juhul jah, vastavalt LennS-le on Lennuamet koostöös Keskkonnaametiga käitunud ettenähtud menetlusreeglite kohaselt (§ 352 lg-d 5-8); -kas Lennuvälja kinnistu omanik on rikkunud lennundusohutuse nõudeid (§ 352 lg 3 p 9), käesoleval juhul ei, ta ei ole rajanud uut metsaistandust, teinud metsaraiet või muud oluliselt looduskeskkonda muutvat tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata. Raja lühendamine sertifitseerimismenetluses tuleb Lennuametil läbi viia rangelt sätestatud reegleid järgides. Kindlasti ei saa lennuvälja käitaja tema huvide kõrval jätta arvestamata puudutatud isiku ehk Lennuvälja kinnistu omaniku huve (talumiskohustus), muude haldusõiguse reeglite kõrval tuleb kindlasti arvestada väga konkreetset nõuet LennS-st, mis on kehtestatud just sarnase olukorra lahendamiseks - kaitsevööndis asuva metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise ulatus, maht ja liik määratakse hoolduskavas, milles võimaluse korral arvestatakse metsaomaniku huvidega, lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist. (§ 352 lg-d 8 ja 7). Viljandi lennuväli, tegutsedes peamiselt eralennunduse teenindajana (hobilennud), ei osale majandustegevuses ega ole seetõttu ka suurema finantsilise surve all ettevõtluses konkureerimisel. Piirangud on seatud vastavalt kehtivale korrale ega ole erakordsed. Mõlema osapoole huvisid on kaalutud ning Lennuametil

ei ole põhjust oma seisukohta muuta. Selleks, et seisukohti muuta, peaks eelnevalt muutuma seadusi, seni on järgitud õigusaktides sätestatut. Lennuamet on võtnud arvesse mõlema osapoole huvid: Viljandi lennuväli on endiselt sertifitseeritud ja käitatav ning taotlenud Keskkonnaametilt käitajale nõusoleku metsateatise esitamiseks Lennuvälja kinnistule, kuid ei ole langetanud ühtegi otsust Lennuvälja kinnistu omaniku õiguste riiveks ilma olulise ja mõjuva põhjuseta. Lennuamet on jätkuvalt seisukohal, et ei ole eksinud ühegi siseriikliku ega rahvusvahelise nõude vastu, on täitnud täpselt LennS-s sätestatud nõudeid analoogse olukorra lahendamiseks ning kaalunud sealjuures puudutatud isiku õiguste riive õiguspärasust raadamise nõudmisel. Lennuamet ei ole seadnud lennuvälja olukorda, kus lennuvälja käitajal oleks õigustatud ootus avalikule huvile rõhudes nõuda Lennuametilt lennuvälja käitajale kehtestatud kohustuste täitmist talle sobival viisil (välistades eraõiguslikku kokkulepet, milline on ette nähtud taoliseks situatsiooniks) käitumist ning nõudes Lennuametilt eraisiku suhtes rangemate riivete kohaldamist kui seadus seda lubaks. Viljandi lennuvälja käitaja MTÜ Viljandi Lennuklubi peaks leppima kokku Lennuvälja kinnistu omanikuga kompensatsioonimehhanismides metsa raadamise osas, mille järel peale reaalseid tegevusi - raadamine ja Lennuameti poolne lennuvälja kontroll-, on võimalik taastada lennuraja esialgne pikkus. Siinjuures märgime, et lennuvälja sertifitseerimise menetlus on haldusmenetlus, milline lõpeb haldusakti andmisega, millise alusel Lennuamet väljastab lennuväljale sertifikaadi. Seega, kui Viljandi lennuvälja käitaja MTÜ-le Viljandi Lennuklubi Lennuameti peadirektori otsuse alusel väljastati sertifikaat ja kehtestati lennuväljal käitamispiirang, oleks pidanud lennuvälja käitaja vaidlustama Lennuameti peadirektori otsuse. Seda ei tehtud, seega lennuvälja käitaja nõustus lennuväljale kehtestatud käitamispiiranguga ja piirangust tingitud olukorraga. See, et lennuvälja käitaja ja kolmanda isiku vaheline kokkuleppe lennuvälja kaitsevööndi tagamiseks vastavalt kehtestatud nõuetele toimis, kinnitab selgelt, et lennuvälja käitaja on väga hästi teadlik lennuvälja sertifikaadi kohustustest ja nende täitmise mehhanismist. Lennuohutust, lennundusjulgestust, lennundustegevust ning õhuruumi kasutamist reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet Lennuamet ning teised seadusega nimetatud riiklikku järelevalvet teostavad asutused (LennS § 601 lg 1). Kohtuvaidluses omab tähendust sama paragrahvi lg 2 p 2, mille kohaselt Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve ehitiste ning lennuväljade ja kopteriväljakute lennuohutusnõuetele vastavuse üle. Vaidlust ei ole selle üle, kas Lennuamet on õigustatud teostama riiklikku järelevalvet lennuohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle. Küsimus on järelevalve subjektis. Kaebaja on seisukohal, et Lennuamet on õigustatud teostama järelevalvet põhimõtteliselt iga isiku üle, kes ei täida lennuohutust reguleerivaid õigusakte. Seejuures kaebaja välistab riikliku järelevalve subjektide ringist isikud, kellele on tegelikult kehtestatud kohustus täita lennuohutust reguleerivaid õigusakte. Lennuamet peab vajalikuks korrata käesoleva dokumendi p-is 2 märgitut, et Lennundusseaduse tõlgendamisel tuleb lähtuda mitte ühest sättest, vaid seaduse sätete koosmõjust. Antud olukorras (p 3-4) kohustus täita lennuohutust reguleerivaid õigusakte ehk tagada ohutu lennuliiklus lennuvälja kaitsevööndis lasub lennuvälja käitajal kui lennuvälja sertifikaadi omanikul (LennS § 601 lg 2 p 2), mitte kolmandal isikul- Lennuvälja kinnistu omanikul. Seega järelevalve subjektiks on sertifitseerimise menetluse subjekt, st lennuvälja käitaja. Lennuvälja kinnistu omanikul on talumiskohustus ning teatud eelduste täitumisel saada hüvitist. Nagu kohtuasja dokumentidest nähtub kolmas isik ei keeldu talumiskohustusest, küsimus on vaid talumiskohustust kompenseerivas meetmes, mis on juba eraõiguse valdkond. Lennuameti pädevuses on riiklik järelevalve füüsiliste isikute lennutegevuse üle, mida ei esine antud olukorras, sest Lennuvälja kinnistu omanik ei ole lennundustegevusega tegelev isik. Lennuamet ei välista, et Lennundusseaduse ülesehitus võib raskendada selle tõlgendamist, kuid nagu kohtule varasemalt esitatud dokumentidest nähtub, on Lennuamet kaebajale selgitanud

Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja koostoimes, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas haldusasjas menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja omanik peab tema kinnistul kasvavad kõrgemad puud ise maha raiuma või seda saab teha lennuvälja omanik/käitaja ehk sellest huvitatud isik ning kas Lennuamet peab sellesse sekkuma ning järelevalve korras kohustama ühte poolt, s.o kinnistu omanikku, Lennuvälja kinnistul kasvavad kõrgemad puud maha raiuma. Lennundusseaduse (LennS) lg 1 sätestab lennundustegevuse ja lennundusjulgestuse korraldamise ning lennuohutuse tagamise alused. Lennundustegevuseks loetakse tegevusvaldkonda, mis on seotud õhusõiduki käitamise, mehitamise, valmistamise ja hoolduse, lennuliikluse teenindamise, lennuväljade ja kopteriväljakute käitamise ning lennundusspetsialistide koolitamisega (lg 2). LennS § 34 lg 1 annab lennuvälja mõiste, mille kohaselt lennuväli on teatud maa- või veeala koos ehitiste, seadmete ja varustusega, mis on ette nähtud õhusõidukite saabumiseks, väljumiseks ja maal või veel liikumiseks. LennS § 341 lg 1 kohaselt lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust. Sama paragrahvi lg 3 ütleb, et lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist/.../. Lg 7 sätestab, et lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest, lennutegevuse laadist ning lennuvälja varustatusest lennujuhtimis- ning raadionavigatsiooniseadmetega LennS § 352 lg-s 1 on sätestatud, et lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada lennuvälja sihtotstarbelist kasutamist, halvendada lennuvälja seisundit ega ohustada liiklust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale (Viljandi lennuvälja kaitsevööndis asuva metsa hoolduskava on kinnitatud Lennuameti peadirektori poolt 17.01.2018 käskkirjaga nr 1.1-1/18/19).

Vastavalt LennS § 352 lg 3 p-le 9 lennuvälja kaitsevööndis on keelatud uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata. Seega lennuvälja kaitsevööndis metsaraie ilma Lennuameti kooskõlastuseta ei ole lubatud. LennS § 352 lg 4 ütleb, et lennuvälja kaitsevööndis takistuste piirangupinna tagamiseks annab kinnisasja omanikule nõusoleku metsa raadata valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik, arvestades Lennuameti või vastava lennuvälja omaniku või käitaja kirjalikku põhjendatud seisukohta ja kaitsevööndi hoolduskava. LennS § 352 lg 5 näeb ette, et kui kaitsevööndis kasvav mets takistab lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust ega taga takistustevaba piirangupinda ning kinnisasja omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast, samuti juhul, kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab muu puittaimestik, mis ei ole mets metsaseaduse tähenduses, ja kinnisasja omanik keeldub seda puittaimestikku raiumast, on lennuvälja omanikul või käitajal õigus pöörduda seisukoha saamiseks Lennuameti poole. LennS § 352 lg 6 sätestab, et kui Lennuamet hindab metsa raadamise lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikuks, on Lennuametil õigus nõuda kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt (Keskkonnaametilt) metsa raadamiseks nõusoleku andmist lennuvälja omanikule või käitajale. Lennuamet on pöördunud Keskkonnaameti poole metsa raadamiseks nõusoleku andmise taotlemiseks lennuvälja omanikule või käitajale. LennS § 352 lg 7 ütleb, et lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise või muu puittaimestiku likvideerimise korral on kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikul õigus lennuvälja omanikult või käitajalt nõuda varalise kahju hüvitamist. Õhusõidukite ohutu lennutegevuse korraldamine lennuväljal on lennuvälja käitaja ülesanne. LennS § 36 lg 1 kohaselt lennuvälja või kopteriväljaku kasutamiseks õhusõidukite lennutegevuse korraldamisel peab lennuväljal või kopteriväljakul olema sertifikaat, mis kinnitab selle vastavust õhusõidukite ohutu käitamise nõuetele. Sertifikaadi juurde kuuluvad käitamistingimused (LennS § 36 lg 1). Lennuvälju ja kopteriväljakuid sertifitseerib ja sertifikaate väljastab Lennuamet vastavalt LennS § 36 lg-le 3. Lennuamet on MTÜ-le Viljandi Lennuklubi väljastanud lennuvälja sertifikaadi nr 4.6-1/18/02 kehtivusega 24.05.2018 kuni 23.05.2021. Sertifikaadi tingimustes on muuhulgas märgitud, et raja tõusu-ja lähenemissektori piirangupindade nõuetekohase kalde tagamiseks tuleb raja 22 kasutatavaks maandumisdistantsiks (LDA) ja raja 04 kasutatavaks hoovõtudistantsiks (TORA) kuni metsa langetamiseni Lennuvälja kinnistul määrata 500 meetrit. 13.05.2016 e-kirjaga Lennuameti esindaja Andres Lainoja pöördus Lennuvälja kinnistu omaniku P.P. poole palvega lennutegevust ohustavad puud likvideerida. Haldusasja materjalist nähtub, et MTÜ Viljandi Lennuklubi on tellinud hindamisakti Lennuvälja kinnistul kasvava metsa väärtuse määramiseks. 24.06.2016 koostatud hindamisakti kohaselt on arvestatud kogu ala lageraiega. Kasvava metsa väärtus hindamisakti järgi on ca 2 100 eurot. Vaidluse all on kolmanda isiku P.P. kinnistul kasvavad puud, mille kõrgus ületab 13 meetrit. Kaebaja seadusliku esindaja Mart Kalami väitel kaks suuremat lennukit, mis seisavad angaaris, ei saa õhku tõusta, kuna kõrgemad puud takistavad nende õhkutõusmist. Väikelennukitele need kõrgemad puud õhku tõusmisel ja maandumisel takistuseks ei ole, milles veendus kohus 18.06.2019 toimunud paikvaatluse käigus. Mart Kalam selgitas kohtule paikvaatluse ajal, et Lennuamet on vahepeal lühendanud lennuraja pikkust (lennuraja lõpp on vastavalt märgistatud) ning suuremale lennukile jääb see lennurada lühikeseks ning õhku tõusmisel jääksid P.P.le kuuluval Lennuvälja kinnistul kasvavad kõrgemad puud lennukile ette. P.P. paikvaatluse ajal ei vaielnud vastu, et osa puid on kõrgemaks kasvanud ning väitis, et ta ei ole nende raiumise vastu, samas leiab ta, et seda peaks tegema mitte tema, vaid lennuvälja käitaja, s.o Viljandi

Lennuklubi. P.P. kinnitas, et on nõus väikese hüvitisega puude mahavõtmise eest, millele aga oli kategooriliselt vastu kaebaja pool. Kahe naaberkinnistu omanikud ei ole senini kokkulepet saavutanud ega mõlemat poolt rahuldavat lahendust leidnud. Kohus üritas pooli aidata kompromisslahendust leida, kuid paraku see ebaõnnestus. Lennuamet pöördus 03.02.2017 Keskkonnaameti poole (kiri nr 1.14-4/17/7-1) seoses Viljandi lennuvälja tõususektorisse jääva ning lennuvälja piirangupinda läbiva metsa raadamisega, mille kõrguse tõttu on lennuvälja kasutamine muutunud ohtlikuks, kuna õhku tõusmiseks vajalik ala ei ole takistusest (metsast) vabastatud, sest Lennuvälja kinnistu omanik keeldub taotlemast metsa raadamiseks nõusolekut ja metsa raadamast. Keskkonnaamet oma 06.03.2017 vastuses selgitustaotlusele (kiri nr 13-2/17/2107-2) muuhulgas selgitas, et tekkinud olukorras annab Keskkonnaamet nõusoleku metsa raadamiseks lennuvälja omanikule või käitajale. Keskkonnaameti kirjas selgitatakse ka raadamiseks nõusoleku andmise protseduuri/tingimusi. Lisaks Keskkonnaamet märgib, et kui lennuliikluse ohutuse tagamiseks vajalikku nähtavust takistab puittaimestik, mida kinnisasja omanik keeldub raiumast, kuid mis ei ole mets Metsaseaduse tähenduses, ei ole puittaimestiku likvideerimiseks Keskkonnaameti nõusolekut vaja (seda hindab ja otsustab Lennuamet). Ühtlasi Keskkonnaamet selgitab, et seadusest tulenevalt puudub kinnistu omanikul endal kohustus lennuvälja kaitsevööndisse jäävat metsa raadata, mistõttu ei ole ka võimalik kinnistu omanikku sundida metsa raadama. Küll aga on lennuvälja kaitsevööndis asuva kinnistu omanikul talumiskohustus, kui Keskkonnaamet annab Lennuameti nõudel raadamiseks nõusoleku lennuvälja omanikule või käitajale. Kinnistu omaniku talumiskohustust kompenseerib LennS § 352 lg-s 7 sätestatud õigus nõuda lennuliikluse ohutuse tagamiseks lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamise korral lennuvälja omanikult või käitajalt varalise kahju hüvitamist. Antud juhul kaebaja ei ole nõus metsa raadamise korral kinnistu omanikule mingit hüvitist maksma ning leiab, et metsa peab raadama kinnisasja omanik ise. Lennuvälja kinnistu omanik aga on vastupidisel seisukohal ning tema arvates peab metsa raadama isik, kes on sellest huvitatud, s.o lennuklubi, ja maksma temale selle eest mingi hüvitise. 19.02.2018 e-kirjaga pöördus MTÜ Viljandi Lennuklubi esindaja Mart Kalam Lennuvälja kinnistu omaniku P.P. poole järgneva ettepanekuga: kas lennuklubi hüvitab omanikule mahavõetud puittaimestiku väärtuse vastavalt hindamisaktile või lennuklubi teostab puittaimestiku raadamise ja maha võetud materjal jääb omanikule või taotleb P.P. Keskkonnaametilt raadamisloa vaidlusaluse puittaimestiku raadamiseks Lennuvälja kinnistul. MTÜ Viljandi Lennuklubi ja P.P. ei saavutanud selles osas kokkulepet. MTÜ Viljandi Lennuklubi taotles 07.05.2018 Viljandi lennuvälja sertifitseerimist. Lennuameti 23.05.2018 otsusega MTÜ Viljandi Lennuklubi taotlus rahuldati ning anti välja Viljandi lennuvälja sertifikaat nr 4.6-1/18/02 kehtivusega 24.05.2018 – 23.05.2021. Otsuses on muuhulgas märgitud, et Lennuvälja kinnistul kasvavate kõrgemate puude (üle 13 meetri) tõttu ei ole tagatud ohutu tõus rajalt 04 ega lähenemine rajale 22 selle täispikkuses ning 5%-list tõusuja lähenemissektori kallet arvestades saab eeltoodud tõusu-ja lähenemissektori kallet arvestades tõusu- ja lähenemissuunal rada kasutada kuni 500 meetri ulatuses. Otsuses selgitatakse, et Lennuvälja käitaja peab kuni takistuste kõrvaldamiseni informeerima lennuvälja kasutajaid takistustega seonduvatest käitamispiirangutest ning kasutama rada 04 õhkutõusuks ja rada 22 maandumiseks üksnes 500 meetri ulatuses. Tõusuks rajalt 22 ja maandumiseks rajale 04 piirangud puuduvad ja rada on kasutatav kogu ulatuses. Otsuse kohaselt piirang kehtib kuni metsa langetamiseni Lennuvälja kinnistul. Otsuses on ka vaidlustamisviide, mille kohaselt haldusakti on võimalik vaidlustada vaidemenetluses ja halduskohtus. MTÜ Viljandi Lennuklubi Lennuameti 23.05.2018 otsust ei vaidlustanud. Seega lennuvälja käitamispiirangud

kehtivad kuni sertifikaadi kehtivuse lõpuni või Lennuvälja kinnistul kõrgemate puude (üle 13 meetri) langetamiseni. Lennuamet pöördus 22.06.2018 kirjaga nr 4.6-10/18/3258 „Mets Viljandi lennuvälja kaitsevööndis“ Viljandi lennuvälja kinnistu omaniku P.P. poole, milles selgitas pöördumise asjaolusid ning palus P.P.l raadata piirangupinda läbiv mets Lennuvälja kinnistul Viljandi lennuvälja tõusu-ja lähenemissektoris vastavalt Metsaseaduse § 32 lg 2 p-le 2. Samuti palus Lennuamet P.P.l langetada tõusu-ja lähenemissektori piirangupinda läbivad puud, mis jäävad metsa ja raja läve 22 vahele. Ühtlasi paluti esitada metsa raadamise kava Lennuametile hiljemalt 15.07.2018 ning teavitati kinnistu omanikku, et kui nimetatud kuupäevaks ei ole kava Lennuametile laekunud, pöördub Lennuamet Keskkonnaameti poole, et vastavalt Lennundusseaduse § 352 lg-le 6 saada nõusolek metsa raadamiseks lennuvälja käitaja poolt. Lennuamet teavitas 10.07.2018 MTÜ Viljandi Lennuklubi, et pöördus 22.06.2018 Viljandi lennuvälja tõusu-ja lähenemissektoris asuva Lennuvälja kinnistu omaniku poole palvega piirangupindu läbiv mets raadata ning Lennuametile raadamiskava esitamise kuupäevaks määrati 15.07.2018. Ühtlasi Lennuamet selgitas MTÜ-le Viljandi Lennuklubi, et kui nimetatud kuupäevaks ei ole raadamiskava Lennuametile esitatud, pöördub Lennuamet Keskkonnaameti poole, et vastavalt Lennundusseaduse § 352 lg-le 6 saada nõusolek lennuvälja käitajale metsa raadamiseks. Lennuamet esitas Keskkonnaametile 14.08.2018 taotluse Lennuvälja kinnistul kasvava metsa raadamiseks nõusoleku andmiseks, millest teavitas ka MTÜ Viljandi Lennuklubi. Taotluses vastustaja märgib, et peab vajalikuks metsa raadamist lennuvälja lennuohutuse tagamiseks ning teavitab Keskkonnaametit, et Lennuvälja kinnistu omanik piirangupindu läbiva metsa raadamiseks ei ole nõusolekut andnud. Taotluses palub Lennuamet anda nõusolek lennuvälja käitajale MTÜ-le Viljandi Lennuklubi lennuvälja kaitsevööndis asuval kinnistul piirangupindu läbiva puittaimestiku raadamiseks. Keskkonnaamet edastas 13.09.2018 Lennuametile ja MTÜ-le Viljandi Lennuklubi kirja nr 132/18/13477-2 „Lennuvälja kaitsevööndis metsa raadamisest“, milles muuhulgas selgitab, et metsa raadamiseks nõusoleku andmist olukordades, kus kinnisasja omanik keeldub metsa raadamiseks nõusolekut taotlemast, reguleerivad LennS § 352 lg-d 5 ja 6. Keskkonnaamet märgib, et sellistel juhtudel annab Lennuameti nõudel lennuvälja omanikule või käitajale nõusoleku metsa raadamiseks. Ühtlasi Keskkonnaamet viitab Metsaseaduse (MS) lg 1 p-le 1, mille kohaselt esitab metsa omanik või tema esindaja Keskkonnaametile metsateatise kavandatavate raiete kohta. Kuivõrd Lennuvälja kinnistu omanik on keeldunud metsa raadamast, siis metsa raadamiseks Lennuvälja kinnistul lennuvälja kaitsevööndis on vaja Viljandi lennuvälja käitajal ehk MTÜ-l Viljandi Lennuklubi esitada Keskkonnaametile metsateatis. Kõnealust metsateatist ei ole MTÜ Viljandi Lennuklubi Keskkonnaametile esitanud. Metsateatise esitamist Keskkonnaametile Lennuvälja kinnistu omaniku poolt ei ole mõistlik eeldada olukorras, kus kinnistu omanik on juba eelnevalt keeldunud kinnistul kasvavat metsa raadama. Sellisel juhul on olemas seaduse regulatsioon, mis näeb ette omaniku loata metsa raadamist lennuväljaga külgneval kinnistul, kui see on lennuohutuse tagamise eesmärgil vajalik, mida võib teha sellest huvitatud isik ehk antud juhul MTÜ Viljandi Lennuklubi kui Viljandi lennuvälja käitaja Keskkonnaameti loal. Keskkonnaamet on seda Viljandi lennuvälja käitajale kinnitanud kõnealuses kirjas. Metsateatist ei ole MTÜ Viljandi Lennuklubi kui Viljandi lennuvälja käitaja Keskkonnaametile esitanud. Vastustaja ei saa seda kaebaja asemel teha. Ebamõistlik on jääda ka ootama, et seda teeks kinnistu, millel vaidlusalune mets kasvab, omanik, kes ei ole andnud oma nõusolekut tema omandis oleva metsa raadamiseks, millest oligi

tingitud MTÜ Viljandi Lennuklubi pöördumine Lennuameti poole seisukoha saamiseks ning omakorda Lennuameti pöördumine Keskkonnaameti poole Viljandi lennuvälja omanikule/käitajale metsa raadamiseks nõusoleku andmiseks, nagu seadus seda ette näeb (LennS § 352 lg-d 5 ja 6). Asi on jäänud seisma metsateatise taha, mida Keskkonnaameti selgituse kohaselt tuleb esitada Viljandi lennuvälja käitajal, kes väidab, et lennuliiklus lennuväljal on naaberkinnistul kasvavate kõrgemate puude tõttu häiritud, samas ei ole lennuklubi lennuvälja käitajana esitanud Keskkonnaametile nõutavat metsateatist. Selle asemel esitas kaebaja esindaja vandeadvokaat Urmas Kukk 17.09.2018 Lennuametile taotluse täitekorralduse väljastamiseks MTÜ-le Viljandi Lennuklubi Asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) ettenähtud asendustäitmise läbiviimiseks Lennuvälja kinnistul ning ühtlasi kohustada kinnistu omanikku mitte takistama asendustäitmise läbiviimist, viidates taotluses ATSS § 11 lg-le 2. Kohus selgitab, et sellel õiguslikul alusel asendustäitmise läbiviimine eeldab eelnevalt vastava ettekirjutuse, sh hoiatuse, tegemist isikule, kelle suhtes kavatsetakse asendustäitmist läbi viia. ATSS § 11 lg 1 näeb ette, et kui adressaat hoiatuses ettenähtud tähtaja jooksul ei täida talle ettekirjutusega pandud kohustust, mis ei ole temaga lahutamatult seotud, võib pädev haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (asendustäitmine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui asendustäitmist viib läbi kolmas isik, võib haldusorgan kohustada adressaati hoiduma asendustäitmise takistamisest. Haldusorgan annab asendustäitmist läbiviivale kolmandale isikule täitekorralduse. Kohus nõustub vastustajaga, et kõnealused sätted on asjakohatud ning viidata neile käesolevas kohtuvaidluses on alusetu. Lennuamet ei ole teinud mingit ettekirjutust, sh hoiatust, Lennuvälja kinnistu omanikule, mille täitmata jätmise eest saaks tema suhtes asendustäitmist läbi viia. Lennuamet vastas kaebaja esindaja 17.09.2018 taotlusele täitekorralduse väljastamiseks samal päeval kirjaga nr 4.6-10/18/4232-4 „Metsateatise esitamisest“, milles selgitas, et tegemist ei ole Asendustäitmise ja sunniraha seaduse alusel asendustäitmisega. Kirjas palus Lennuamet lähtuda Keskkonnaameti vastusest ning MTÜ-l Viljandi Lennuklubi esitada Keskkonnaametile metsateatis vastavalt Keskkonnaameti vastuses toodud juhendile. MTÜ Viljandi Lennuklubi on 18.09.2018 pöördunud selgituste saamiseks ka Õiguskantsleri poole, kes selgitas kaebajale muuhulgas oma kirjas/vastuses nr 14-5/181235/1804100), et „/.../Kinnisasja kasutamine on piiratud lennuvälja huvides-kaitsevööndiga kinnisasja tohib kasutada vaid nii, et see ei ohustaks lennuvälja kasutamist, sealhulgas tuleb omanikul taluda sellel kasvavate puude raiumist. Ei saa eeldada, et kaitsevööndiga kinnisasja omanik on huvitatud selliste piirangute olemasolust. Kinnisasja omanikul on õigustatud huvi saada omandiõiguse kitsenduste eest hüvitist. Seetõttu on mõistlik kinnisasja omanikuga leppida kokku nii talumiskohustuse hüvitises kui ka kaitsevööndis tehtavates töödes ja sellest tekkiva kahju hüvitamises. Kui kinnisasja omanik keeldub lennuohutust mõjutava puittaimestikku raiumast, siis on lennuvälja käitajal õigus pöörduda Lennuameti poole (LennS § 352 lg 5). Kui Lennuamet hindab selle vajalikuks, on lennuvälja käitajal õigus puittaimestik raiuda (LennS § 352 lg 6). Vajadusel küsib Lennuamet nõusolekut ka kinnisasja asukohajärgselt keskkonnateenistuselt. Meile teadaolevalt on selline nõusolek tänaseks ka saadud. Heidate ette sedagi, et Lennuamet ei ole teinud kaitsevööndiga kinnisasja omanikule ettekirjutust puude raiumiseks. Seadusest ei tulene kohustust teha tingimata ettekirjutus. Lennuametil otsustab kaalutlusõiguse alusel sobivate meetmete kasutamise üle, sealhulgas ka selle üle, kas teha ettekirjutus. Kaalutlusõigus eeldab muu hulgas kõigi oluliste asjaolude arvestamist ja põhjendatud huvide kaalumist (haldusmenetluse seadus § 4). avaldusest nähtuvalt ongi Lennuamet asjaolusid kaalunud ja pidanud õigeks lubada praegu lennuradasid kasutada vaid piiratud ulatuses. Seejuures on Lennuamet täitnud seadusest tuleneva nõude ja andnud hinnangu puude eemaldamiseks. Lennuametile ei saa ette heita seaduse järgimist. Samuti ei saa nõuda, et Lennuamet arvestaks oma tegevuses vaid Teie huvidega ja eiraks kaitsevööndiga kinnisasja

omaniku huve/.../“. Kohus nõustub Õiguskantsleri selgelt ja arusaadavalt väljendatud seisukohtadega. Käesolevas kohtumenetluses kohus 18.06.2019 viis läbi ka paikvaatluse Viljandi lennuväljal/Lennuvälja kinnistul, mille kohta koostas protokolli ja lisas sellele ka fotod. Paikvaatlusest võtsid osa MTÜ Viljandi Lennuklubi ja Lennuameti esindajad ning P.P.. Kaebaja esindaja Mart Kalam selgitas, et probleemiks on Lennuvälja kinnistul kasvavad kõrged puud, mis segavad lennuliiklust ning tuleks lennuohutuse tagamise eesmärgil maha võtta. P.P. arvamuse kohaselt tema kinnistul kasvavad kõrged puud peab maha võtma lennuklubi ehk isik, kes on sellest huvitatud ning maksma temale selle eest mingi hüvitise kokkuleppel. Kaebaja esindajad hüvitise maksmisega nõus ei ole. Kaebaja ja kolmas isik vaidlesid selle üle, kes need kõrged puud maha võtab ning kes ja millised kulud sellest tulenevalt kannab. Kokkuleppele selles küsimuses ei jõutud ning mingit kõiki menetlusosalisi rahuldavat lahendust sellele ei leitud. Mingeid konkreetseid lahendusi kompromissi võimalikuks saavutamiseks menetlusosalised kohtule paikvaatluse ajal ega hiljem ei esitanud. Kohtu hinnangul on Õiguskantsler õigesti leidnud, et seadusest ei tulene Lennuametile kohustust kinnisasja omanikule teha tingimata ettekirjutus puude raiumiseks. Kohus nõustub, et Lennuamet otsustab kaalutlusõiguse alusel sobivate meetmete kohaldamise, sh ettekirjutuse tegemise. Kaalutlusõigus eeldab muuhulgas kõigi oluliste asjaolude arvestamist ja põhjendatud huvide kaalumist. Haldusasjas esitatud tõendite põhjal kohus leiab, et Lennuamet on kõiki asjaolusid kaalunud ja pidanud õigeks praeguses olukorras lennuradasid kasutada vaid piiratud ulatuses (kuni kõrgemad puud on maha raiutud). Lennuamet on järginud seaduse nõudeid ning andnud oma hinnangu kõrgemate puude mahavõtmise kohta ja pöördunud Keskkonnaameti poole lennuvälja käitajale loa andmiseks Lennuvälja kinnistul kõrgemate puude raiumiseks. Lennuamet on arvestanud mõlema poole (lennuvälja käitaja ja kaitsevööndiga kinnisasja omaniku) huvidega, mida vastustaja kinnitas ka kohtule. Vastustaja on seadusest tulenevad nõuded täitnud, kuid asjaga lõpuni ei ole jõutud põhjusel, et kaebaja ei ole Keskkonnaametile metsateatist esitanud. Kaebaja leiab, et ei pea seda tegema. Kohus ei saa piirata haldusorgani kaalutlusõiguse teostamist ega saa vastustaja asemel kaaluda menetlustoimingu, sh ettekirjutuse, tegemise vajadust või selle puudumist. Lennuamet kinnitas kohtule, et on võtnud arvesse mõlema osapoole huvid ning on täitnud täpselt LennS-s sätestatud nõudeid tekkinud olukorra lahendamiseks ning kaalunud seejuures ka puudutatud isiku õiguste riive õiguspärasust raadamise nõudmisel. Kohus asub kokkuvõtvalt seisukohale, et vastustaja ei ole õigusvastaselt kaebaja suhtes käitunud ning seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja ja kolmas isik menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.