Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-1108 27. veebruar 2019 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Peeter Avasaare kaebus tuvastada töötamine soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl Kaebaja Peeter Avasaar Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan Tallinna Ringkonnakohtu 7. märtsi 2018. a otsus Sotsiaalkindlustusameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse nõudega tuvastada, et tisleri töökoht, millel kaebaja töötas, vastab soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvale erialale „puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega“ (Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 osa XII punkti 5 alapunkt 2, erialakood 16314). Kaebaja selgitas, et ta valmistas puittooteid ja sealhulgas tegeles lõppviimistlusega, st liimis, lakkis ja värvis. Töö tegemisel kasutati mürgiseid aineid, nagu vaik- ja kaseiinliim, PVA-liim, nitrolakk ja oblikhape. Viimistlustööd võtsid kaebaja tööajast umbes 80%. Lisaks lakkimisele, liimimisele ja värvimisele tuli tooteid lihvida, mille tulemusena eraldus lisaks mürgistele aurudele ka tolmu. Kõik töötajad töötasid samas ruumis, mis oli täis tolmu ning liimide, lakkide ja värvide auru ja vingu. Tisleritele oli tervistkahjustava töö eest ette nähtud eririietus, 12 tööpäeva pikkune lisapuhkus ning pool liitrit tasuta piima. Kaebajaga sama tööd teinud kolleegi õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni on teises haldusasjas tehtud kohtuotsusega tuvastatud.
3-17-1108
3.Tallinna Halduskohus jättis 20. oktoobri 2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
3.1.Töötamine määrusega nr 206 kinnitatud loetelus selgelt nimetatud kutsetöödel annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Loetelu kehtestamine on seadusest tulenevalt Vabariigi Valitsuse pädevuses. Sotsiaalkindlustusametil (SKA) ega kohtul ei ole õigust seda loetelu täiendada ega võrdsustada mõnda nendes loeteludes nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga ainult seetõttu, et isik töötas tervistkahjustavates tingimustes ja puutus töö käigus kokku ohuteguritega. Töö iseloomu või töötingimuste tõttu tervisekahjustuse saanud töötajal on küll õigus nõuda sellega seotud kahju hüvitamist, ent igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
3.2.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 viimase lõigu kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Täistööajaga töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud ametikohale iseloomulikud tegevused või vähemalt seda, et sellised tegevused moodustasid täistööajaga töötaja kogu tööajast sedavõrd valdava osa, et muud võimalikud ülesanded olid ilmselgelt marginaalse tähendusega. Tunnistajate ütlustest nähtub, et tisleri töö seisnes toote valmistamises algusest lõpuni. Kaebaja väitel kulus ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonide tegemiseks kokku umbes 80% ajast. Tunnistajad on leidnud, et toodete viimistlemisele kulus 50–60% kogu toote valmistamisele kulunud tööajast. Kuigi need hinnangud on ligikaudsed, kinnitavad need üheselt järeldust, et kaebaja ei tegelenud puidutöökojas üksnes puittoodete viimistlemisega. Isegi kui lähtuda kaebaja kinnitusest, et toodete viimistlemisele kulus 80% tööajast, siis välistab see järelduse, et muud tööoperatsioonid oleksid olnud viimistlemistöödega võrreldes marginaalse tähendusega.
3.3.Soodusstaažina arvestatakse vaid neid ajavahemikke, mil konkreetse isiku töö sisuks oli täistööaja ulatuses puittoodete viimistlemine kahjulike lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Kaebaja tööülesanded hõlmasid küll sellist puittoodete viimistlemist ja tisleri ametinimetus ei kajasta kaebaja tööd täpselt, kuid kaebaja töö sisu kohta olemasolevate andmete põhjal ei saa ka väita, et kaebaja on töötanud täistööaja ulatuses puittoodete viimistlejana. Kuna puidutöökojas tislerina töötanud isikud tegid kõiki toote valmistamiseks vajalikke toiminguid, sh viimistlustöid, ei tekkinud ühelgi neist õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 7. märtsi 2018. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse. Ringkonnakohus tuvastas, et kaebaja töötas ajavahemikel 16. juuni kuni 1. september 1975 ja 20. juuli 1978 kuni 1. aprill 1995 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl täistööajaga puittoodete viimistlejana, kes töötas vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Ringkonnakohtu põhjendused olid järgmised.
5.1.Määrusega nr 206 kinnitatud loetelus toodud tööde puhul ei ole oluline töökoha või ametikoha nimetus, vaid töö sisu. Seetõttu ei ole määrav, et kaebaja töötas tööraamatu järgi tislerina, mitte puittoodete viimistlejana. 1974. aastal välja antud Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikus „Tööd ja tööliste üldkutsealad metsa- ja puidutööstuses“ olevaid tisleri ja viimistleja töökoha kirjeldusi arvesse võttes hõlmasid kaebaja tööülesanded mõlemaid töökohti. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab sõna „viimistlema“ millelegi lõplikku kuju või välimust andma. Viimistlemiseks ei saa pidada ainult puittoodete katmist erinevate kemikaalidega, vaid ka toote pindade hööveldamist ja lihvimist ning muul viisil sellele lõpliku kuju andmist. 2(4)
3-17-1108
5.2.Pole tähtis, kui suure osa kogu protsessist hõlmas töötamine eelnimetatud lakkide, värvide ja liimidega. Määruse nr 206 asjakohane erialakood ei nõua, et puittoote viimistlejana töötanud isik oleks pidanud kogu tööprotsessi jooksul tegema viimistlustöid üksnes 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Tähtis on, et viimistlemine ei seisnenud üksnes puittootele mehhaaniliselt lõpliku kuju andmises, vaid ka eelmärgitud kemikaalide kasutamises. Seetõttu on põhjust arvata, et tunnistajate ütlused soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva töö protsentuaalse osakaalu kohta pole õiged. Viimistlustöödele pidi kuluma selgelt enam kui 50–60% tööajast.
5.3.Otsustamisel, kas kaebaja töötas puittoodete viimistlejana täistööajaga, on oluline seegi, et kaebaja viibis kogu tööpäeva vältel keskkonnas, kus olid 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimide aurud, sest teised töötajad kasutasid neid oma töö tegemisel. Seaduse eesmärk ei ole pakkuda paremat kaitset varasema pensioni saamise õiguse kaudu üksnes isikutele, kes ise neid lakke, värve ja sünteesliime kasutasid, vaid kõigile töötajatele, kes sellises töökeskkonnas viibisid. Kui üldjuhul saab eeldada, et teistes tööprotsessides osalenud isikud puutusid selliste kemikaalidega kokku vähem nii ajaliselt kui ka mürgiste aurude kontsentratsiooni poolest, siis kaebaja puhul tema töö tõttu selliseid erinevusi pole.
5.4.Sellises olukorras saab harva nõuda endiselt tööandjalt kahju hüvitamist, kuna töötamise ajal kehtinud töökaitsenormid ei pruugi pakkuda töötajale piisavat kaitset ning paljud tööandjad ja nende õigusjärglased võivad olla lõppenud. Tervisekahju hüvitamise nõue võib olla töötamisest möödunud aega arvestades ka aegunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.SKA taotleb esitatud kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja halduskohtu otsuse jõusse jätmist või uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.
6.1.Ainult määruse nr 206 loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Vastasel korral muutuks sisutühjaks loetelude kehtestamise pädevuse andmine Vabariigi Valitsusele ning SVPS §-s 6 ja määruse nr 206 punkti 3 alapunktis 3 sätestatud muudatuste ja täienduste tegemise kord. Samas ei saa otsustamisel lähtuda üksnes sellest, kas kutseala nimetus langeb formaalselt kokku loeteludes märgituga, kui isiku selgituste kohaselt on tema töötamist näitavatel dokumentidel toodud vale ametinimetus ning tema töö sisu ja tööülesanded ei vastanud töötamist näitavatel dokumentidel toodud ametikoha töö sisule.
6.2.Ringkonnakohus on kinnitanud, et nii loetelude koostamise kui ka kaebaja töötamise ajal olid tisler ja viimistleja kaks erinevat ametikohta. Eesti Vabariigi kutsestandardite järgi on tisler ja viimistleja samuti kaks erinevat ametikohta. Ametikoha tööülesannete sisustamisel ei saa eelistada ametikoha töökirjeldustele ja kutsestandardile eesti keele seletavat sõnaraamatut.
6.3.Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus üksnes viimistlejal, kes töötab vähemalt
3.ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Tisleri tööga kaasnevad tervistkahjustav tolm ja vibratsioon ei anna alust lugeda tisleri ametikohta soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvaks ametikohaks.
6.4.Kohtumenetluses ei ole tõendatud, et kaebaja täitis täistööpäeva ulatuses viimistleja tööülesandeid. Tisleri ametikohal töötamist ei saa võrdsustada ametiga, mis õigustab soodustingimustel vanaduspensioni määramist, pelgalt seetõttu, et kaebaja täitis lisaks tisleri tööülesannetele ka viimistleja tööülesandeid ja et ta viibis kogu päeva vältel ruumis, kus teised töötajad kasutasid 3. ohuklassi kahjulikke aineid. Määruse nr 206 loeteludes on toodud tööd ja 3(4)
3-17-1108 ametikohad, mille tööülesanded eeldasid, et isik töötab ise täistööajaga 3. ohuklassi kahjulike ainetega, v.a mäetööd allmaakaevandamisel, keemiatööstus ja veel mõned üksikud tootmisharud. Puidutöötlust käsitlevas punktis on nimetatud konkreetsed ametinimetused.
6.5.See, et tööandja pole taganud ohutuid töötingimusi, ei tekita õigust soodustingimustel vanaduspensionile, vaid saadud tervisekahju korral on töötajal õigus nõuda hüvitist tööandjalt, selle õigusjärglaselt või riigilt SKA kaudu, kui asutus on likvideeritud ja sellel puudub õigusjärglane.
7.Kaebaja oma seisukohti ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.SKA kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, ringkonnakohtu otsus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ja halduskohtu otsus jõusse jätta.
9.Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et SVPS §-s 1 sätestatud soodustingimustel vanaduspensioni saamise eeldusena sätestatud täistööaja nõude täidetuks lugemisel on oluline see, et kaebaja viibis kogu tööpäeva vältel keskkonnas, kus olid 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimide aurud.
10.Kolleegiumi hinnangul tuleb määruse nr 206 loeteludes eristada töid ja ametikohti, mille puhul soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et isik töötab ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega, nendest töödest ja ametikohtadest, mille puhul eelduseks on ainuüksi tervistkahjustavas töökeskkonnas viibimine (vt loetelu nr 2 osa III „Metallurgia“ punkt 2 ja osa IV „Keemiatööstus“ punkti B alapunkt 1). Puittoodete viimistleja töö puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks see, et isik töötas ise 3. ohuklassi kahjulike ainetega (vt loetelu nr 2 osa XII punkti 5 alapunkt 2, erialakood 16314).
11.Kolleegium nõustub halduskohtuga, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Ringkonnakohus on ekslikult lähtunud sellest, kui palju aega tööajast kulub viimistlemisele iseloomulikele tegevustele. Sõltumata sellest, mida saab pidada puittoodete viimistleja tööülesannete hulka kuuluvateks toiminguteks, tuli soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks praegusel juhul tuvastada, et kaebaja kasutas kogu viimistlemisprotsessi käigus 3. ohuklassi kahjulikke aineid. Halduskohus on kaebaja enda väidetele ja tunnistajate ütlustele tuginedes tuvastanud, et ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonidele ei kulunud rohkem kui 80% tööajast. Seega ei täitnud kaebaja täistööajaga võrdse aja jooksul määruse nr 206 loetelus nr 2 erialakoodiga 16314 tähistatud puittoodete viimistleja ülesandeid. Seda kinnitab ka asjaolu, et kaebaja valmistas puittooteid algusest lõpuni. Ühtlasi on ringkonnakohus 1974. aastal välja antud Eesti NSV metsa- ja puidutööstuse ministeeriumi tariifi- ja kvalifikatsiooniteatmikus „Tööd ja tööliste üldkutsealad metsa- ja puidutööstuses“ olevaid tisleri ja viimistleja ametikoha kirjeldusi arvesse võttes tuvastanud, et kaebaja täitis mõlemale tööle iseloomulikke ülesandeid.
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg-s 4 on sätestatud, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.