Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur
Haldusasi
P. A kaebus taotlusega tuvastada töötamine 16. juunist 1975 kuni 1. septembrini 1975 ning 20. juulist 1978 kuni 1. aprillini 1995 Hiiumaa Metsamajandis, riigiettevõttes Hiiumaa Metsamajand ning RAS-is Hiiumaa Metsamajand soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvatel töödel.
Menetlusosalised
Kaebaja: P. A Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet Esindaja: Silvia Azojan
20. oktoober 2017, Pärnu 3-17-1108
RESOLUTSIOON
1.Jätta P. A kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20. novembril 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.P. A esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega tuvastada, et ta töötas 16. juunist 1975 kuni 1. septembrini 1975 ning 20. juulist 1978 kuni 1. aprillini 1995 Hiiumaa Metsamajandis, riigiettevõttes Hiiumaa Metsamajand ning RAS-is Hiiumaa Metsamajand -1-
soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval tööl puittoodete viimistlejana, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega.
2.Kaebaja selgitab, et tööraamatusse on kantud tisleri ametinimetus, ent töö seisnes puittoodete (uste, akende, mööbli) valmistamises, sealhulgas detailide kokkuliimimises ja toodangu lõppviimistlemises, see tähendab liimimises, lakkimises ja värvimises. Kaebaja selgitab, et töös kasutati mürgiseid aineid nagu vaik- ja kaseiinliim, PVA liim, nitrolakk ja oblikhape. Kaebaja märgib ka, et Hiiumaa Metsamajandi kollektiivlepingu kohaselt oli tisleritele ette nähtud eririietus, 12 tööpäeva pikkune lisapuhkus ning 0,5 liitrit tasuta piima tervistkahjustava töö eest. Kaebaja tugineb ka Hiiumaa Metsamajandi direktori kinnitatud 2. märtsi 1979. aasta õiendile, mille kohaselt töötasid metsapunkti tislerid, sh kaebaja, karbamiidliimidega K-17 ja liimiga liimitud detailidega ning kuna nad töötavad kogu tööpäeva vältel kogu tööaasta jooksul samas ruumis, kus töötab kogu brigaad, tuleb töölistele arvestada lisapuhkust tervistkahjustava töö eest 12 tööpäeva ulatuses. Kaebaja viitab ka sellele, et temaga samades tingimustes töötanud ja sama tööd teinud A. V õigus soodustingimustel vanaduspensionile on tuvastatud haldusasjas nr 3-10-166 tehtud kohtuotsusega.
3.Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga, et töö kahjulike ainetega moodustas kaebaja tööajast vaid poole, ja leiab, et viimistlustööd võtsid umbes 80% tööajast. Kaebaja juhib tähelepanu, et lisaks lakkimistele, liimimistele ja värvimistele tuli tooteid lihvida, mille tulemusel eraldus lisaks mürgistele aurudele ka tolmu. Kaebaja rõhutab, et kogu brigaad töötas samas ruumis, mis oli täis liimide, lakkide ja värvide auru,vingu ja tolmu ning isegi ajal, mil ́ kaebaja otseselt liimimise, lakkimise või värvimisega ei tegelenud, tegid seda teised tema kõrval töötades.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Sotsiaalkindlustusamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et tunnistajana ütlusi andnud A. V ja V. R ütlused kinnitavad, et kaebaja töötamine tislerina ei ole käsitatav töötamisena soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal. Vastustaja leiab, et tunnistajate ütlustest tulenevalt oli Hiiumaa Metsamajandis tislerite ülesandeks puittoodete valmistamine algusest lõpuni.
5.Vastustaja leiab, et soodustingimustel vanaduspensionide seaduse §-dest 1 ja 11 tuleneb, et tislerina tööle vormistatud isiku töötamise aja saab tuvastada töötamisena viimistlejana üksnes juhul, kui tislerina vormistatud isik täitis viimistleja tööülesandeid täistööpäeva ulatuses. Vastustaja hinnangul töötas kaebaja aga sisuliselt liitametikohal, kes täitis poole tööajast tisleri ja poole tööajast viimistleja tööülesandeid. Lisaks leiab vastustaja, et soodustingimustel vanaduspensioni õigus on isikul, kes töötab ise kogu tööpäeva jooksul 3. ohuklassi kahjulike ainetega ning et tööandja poolt ohutute töötingimuste mittetagamine, mille tagajärjel isikud töötavad tervistkahjustavates tingimustes, ei tekita õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
6.Vastustaja viitab ka haldusasjas nr 3-15-355 tehtud kohtuotsusele, kus vastustaja hinnangul sarnastel asjaoludel ja käesolevaski asjas tunnistajatena ütlusi andnud isikute A. V ja V. R ütluste alusel leiti, et tisleri töö Hiiumaa Metsamajandis ei anna soodustingimustel vanaduspensioni õigust.
-2-
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Vaadanud läbi poolte seisukohad ja hinnanud nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et P. A kaebus tuleb rahuldamata jätta. Asjas kogutud tõendid, sealhulgas tunnistajate ütlused, ei kinnita, et P. A töö Hiiumaa metsamajandis, riigiettevõttes Hiiumaa Metsamajand ja RAS-is Hiiumaa Metsamajand oleks olnud sellise iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile.
8.Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 2 alusel on soodustingimustel vanaduspensioni saada õigus isikul, kes on vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötanud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992 määrusega nr 206 (edaspidi VVm 1992/206) kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr. 2 nimetatud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel. Kõnealuse loetelu XII osa punkti 5 alapunktis 2, koodi 16314 all on nimetatud puittoodete viimistleja, kes töötab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Oluline on, et õiguse soodustingimustel vanaduspensionile annab töötamine loetelus selgelt nimetatud kutsetöödel. Selle loetelu kehtestamine on seadusest tulenevalt Vabariigi Valitsuse pädevuses ja Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust seda loetelu täiendada ega võrdsustada mõnda nendes nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning see töö hõlmas ka kokkupuudet ohuteguritega. Töö iseloomu või töötingimuste tõttu tervisekahjustuse saanud töötajal on küll õigus nõuda sellega seotud kahju hüvitamist, ent igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
9.SVPS § 1 viimases lõigus on sätestatud, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata selles paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 teisest lõigust tuleneb, et selle seaduse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega (edaspidi soodusstaaž) arvestatakse tööperioodide summana. Viidatud sätetest tuleneb, et soodustingimustel vanaduspensioni õiguse saamiseks peab isik olema teinud VVm 1992/206 loetelus nr. 2 nimetatud töid vähemalt 12 aasta ja 6 kuu jooksul täistööaja ulatuses. Täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr. 2 nimetatud ametikohale iseloomulikud tegevused või vähemalt seda, et sellised tegevused moodustasid täistööajaga töötaja kogu tööajast sedavõrd valdava osa, et muud võimalikud ülesanded, mida töötaja täitis, olid ilmselgelt marginaalse tähendusega.
10.Tööraamatu (tl. 4 jj) kohaselt töötas P. A 16. juunist 1975 kuni 1. septembrini 1975 Hiiumaa Tööstusliku Metsamajandi puidutöökojas tislerina ning 10. juulist 1978 kuni 1. aprillini 1995 Hiiumaa Metsamajandis, riigiettevõttes Hiiumaa Metsamajand ja RAS-is Hiiumaa Metsamajand tislerina. Töötamine tislerina ei anna SVPS §-i 1 ja VVm 1992/206 kohaselt õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Vastav õigus tekkiks, kui muude tõendite pinnalt saab tuvastada, et hoolimata ametinimetusest tegi töötaja tegelikult mõnd täistööaja ulatuses VVm 1992/2006 nimetatud tööd.
11.V. R (tl. 34 ) ja A. V (tl. 38) kirjalikult antud ütlustest nähtub, et P. A töötas puidutöökojas tislerina ning tema töö sisuks oli erinevate puidutöökojas toodetavate esemete (uksed, aknad, trepid, mööbel, mitmesugused suveniirid) valmistamine. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et -3-
tisleri töö seisnes toote valmistamises algusest lõpuni ja hõlmas toorikute ettevalmistamist, hööveldamist, freesimist, treimist, koostamist (liimimist) ning olenevalt valmistoodangu jaoks ette nähtud pinnaviimistlusest lihvimist, lakkimist ja/või värvimist.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tislerina töötas P. A tervist kahjustavates tingimustes. Seda kinnitavad ka Hiiu Maa-arhiivi 11. novembri 2008 õiend nr 18-7-5.2/3918 (tl. 8) ning Hiiumaa Metsamajandi direktori poolt 2. märtsil 1979 kinnitatud õiend (tl. 10). Mõlemalt eelnimetatud dokumendilt nähtub, et Hiiu Metsamajandi tisleritele oli tervist kahjustavate töötingimuste tõttu ette nähtud eriline kaitseriietus, aastas 12 tööpäeva ulatuses lisapuhkuse andmine ja õigus saada tasuta piima. Tunnistajad V. R ja A. V on samuti kinnitanud, et puidutöökojas töötas kogu brigaad samas ruumis ning kõik seal ruumis töötanud isikud puutusid kokku toodete viimistlemisel kasutatud liimidest, lakkidest ja värvidest õhku eritunud mürgiste ühenditega, samuti tolmuga. Eeltoodud asjaolud ei ole aga soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tekkimise aluseks. Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel on oluline täistööpäeva ulatuses kahjulike ainetega töötamine. Eririietuse, lisapuhkuse ja tasuta piima andmine tööandja poolt näitavad küll seda, et kaebaja töötas tervist kahjustavates tingimustes, kuid ei tõenda, et kaebaja töötas viimistlejana kogu tööpäeva jooksul kahjulike ainetega. Tööandjal ei ole keelatud anda töötajale eririietust, lisapuhkust ja tasuta piima ka olukorras, kus kahjulike ainetega ei töötata kogu tööpäeva vältel. Tegemist oli tööandjapoolse kompensatsiooniga tervist kahjustavates töötingimustes töötamise eest. Nagu juba märkisin, võib tervist kahjustavates töötingimustes töötamine anda aluse nõuda tööandjalt sellega tekitatud kahju hüvitamist, ent ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
13.Tunnistajate ütluste ega muude asjas kogutud tõendite pinnalt ei ole aga võimalik tuvastada, et P. A oleks puittoodete viimistleja tööülesandeid täitnud täistööaja ulatuses. Vastupidi, tunnistajate V. R ja A. V ütlustest nähtub üheselt, et kaebaja töö hõlmas toodete valmistamist algusest lõpuni, alates toorikute ettevalmistamisest ning seisnes lisaks viimistlustöödele ka hööveldamises, freesimises, treimises ja arusaadavalt erinevate detailide kokkupanemises (lõpptoote koostamises). Need tööülesanded ei ole käsitatavad puittoodete viimistlemisena. Kuivõrd need operatsioonid aga kuulusid samuti kaebaja tööülesannete hulka, ei teinud kaebaja täistööaja ulatuses puittoodete viimistleja tööd.
14.Kaebaja väitel kulus ohtlike ainetega seotud tööoperatsioonide kokku umbes 80% ajast, tunnistajad on leidnud, et toodete viimistlemisele kulus rohkem kui 50% (A. V) või üle 60% (V. R) kogu toote valmistamisele kulunud tööajast. Kuigi need hinnangud on ligikaudsed, kinnitavad need üheselt järeldust, et kaebaja ei tegelenud puidutöökojas üksnes puittoodete viimistlemisega. Eeltoodud hinnangud valmistoote viimistlemisele kulunud aja kohta välistavad igal juhul ka järelduse, et muud tööoperatsioonid oleksid olnud viimistlemistöödega võrreldes marginaalse tähendusega. Seda isegi juhul kui lähtuda kaebaja kinnitusest, et toodete viimistlemisele kulus 80% tööajast.
15.Nagu juba eelpool märgitud, ei anna soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigust mitte igasuguste tööülesannete täitmine tervistkahjustavates tingimustes. See, et töötaja töötas kokkuvõttes täistööaja ulatuses sellises ruumis, kus pidevalt keegi tegeles puittoodete viimistlemisega vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega, ei lähe soodusstaažina arvesse. Soodusstaažina arvestatakse vaid neid perioode, mil ́ konkreetse isiku töö sisuks oli täistööaja ulatuses puittoodete viimistlemine -4-
vastavate lakkide, värvide ja sünteesliimidega. Kaebaja tööülesanded hõlmasid küll sellist puittoodete viimistlemist ja tisleri ametinimetus ei kajasta kaebaja tööd täpselt, kuid kaebaja töö sisu kohta olemas olevate andmete põhjal ei saa ka väita, et kaebaja on töötanud täistööaja ulatuses puittoodete viimistlejana. Seda järeldust ei väära ka tunnistajate ütlustest nähtuv, et eraldi puittoodete viimistlejaid kaebaja töökohaks olnud ettevõttes ei olnud. Olukorras, kus puidutöökojas tislerina töötanud isikud tegid kõiki toote valmistamiseks vajalikke operatsioone, sealhulgas viimistlemist, ei tekkinud ühelgi neist õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Asjaolust, et ettevõtte tootmisprotsessi osaks oli täiendavalt ka nende puittoodete viimistlemine ohtlike liimide, lakkide ja värvidega, iseenesest sellist õigust ühelegi töötajale ei tekki.
16.Soodustingimustel vanaduspensioni regulatsioon hõlmab endas seda, et seadusandja on kehtestanud omamoodi lävendi, millest alates tuleb töötajale töise panusega kaasnenud eriliselt kahjulike tagajärgede korvamiseks teda riikliku pensioni määramisel kohelda teistest töötajatest soodsamalt. Selle lävendi kehtestamisel on seadusandjal väga avar kaalutlusruum ning kehtivas õiguses ongi selleks lävendiks määratud 12 aasta ja 6 kuu jooksul töötamine täistööaja ulatuses konkreetsetesse VVm 1992/206 loetelusse nr. 2 kuuluvatel töödel. Kui töötaja on töötanud loetelusse kantud töödel osalise tööajaga või täitnud vähem kui täistööaja ulatuses selliseid ülesandeid, mis on iseloomulikud selles loetelus nimetatud töödele, ei tekki õigust soodustingimustel vanaduspensionile sõltumata sellest, kui ohtlik või raske selliste tööülesannete täitmine töötaja jaoks tegelikult oli või kui palju see tema tervist ja heaolu reaalselt kahjustas.
17.On tõsi, et kohtud on kaebajaga samas ettevõttes sarnaseid või lausa samu tööülesandeid täitnud isikute soodusstaaži tuvastamise osas teinud erinevaid otsuseid. Nii on kaebaja poolt viidatud haldusasjas nr 3-10-166 kohus leidnud, et käesolevaski asjas tunnistajana ütlusi andnud A. V töötamine Hiiumaa Metsamajandi tislerina tuleb lugeda soodusstaaži hulka. Samas on kohus haldusasjas nr 3-15-355 sarnastel asjaoludel esitatud kaebuse rahuldamata jätnud. Varasemad sarnastes asjades tehtud kohtuotsused ei ole aga siduvad järgnevate vaidluste lahendamisel, seaduse tõlgendamisel ega asjaolude tuvastamisel. Seega ei saa kaebaja tugineda varasemates kohtuotsustes teiste, kuigi temaga ilmselt sarnases olukorras olnud, isikute suhtes tuvastatud asjaoludele või neis kohtuasjades õigusnormidele antud tõlgendustele. Vaatamata varasemale, kaebajale soodsale kohtupraktikale, leian, et käesolevas asjas kaebaja töö kohta tuvastatud asjaolud ei võimalda järeldada tema õigust soodustingimustel pensionile.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur Kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.