Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi (Arm) hagi K. K. (K.) vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks
Menetlustoiming Menetlusosalised
Hageja Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter ([email protected]), advokaat Mari Agarmaa ([email protected]), advokaat Liisa-Maria Puur ([email protected]), Advokaadibüroo Sorainen AS, Rotermanni 6, 1011 Tallinn, telefon: 6 400 900 Kostja K. K. (isikukood XXX, XXX), lepinguline esindaja Kerli Kase/Kerli Kaasik (19.01.2023 volikiri III 196, 199), Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, 10143 Tallinn, telefon: 6 844 400 ([email protected]) Kolmas isik kostja poolel P. J. T. (sünd. XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter ([email protected]), advokaat Mari Agarmaa ([email protected]), advokaat Liisa-Maria Puur ([email protected]), Advokaadibüroo Sorainen AS, Rotermanni 6, 1011 Tallinn, telefon: 6 400 900
Asja läbivaatamine
suuline menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista K. K.lt (K.) Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja põhivõlg 123 758,65 (ükssada kakskümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa tuhat eurot ja 65 eurosenti) eurot ja seisuga 11.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 61 302,89 (kuuskümmend üks tuhat kolmsada kaks eurot
ja 89 eurosenti) eurot ja viivis kuni põhivõla 123 758,65 euro täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostja vastuväide kohtu tegevuse kohta jätta rahuldamata.
4.Poolte menetluskulud jätta K. K. (K.) kanda.
5.Mõista Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi menetluskulud summas 11 921,12 (üksteist tuhat üheksasada kakskümmend üks eurot) eurot välja K. K.lt Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi kasuks. Mõista vastavalt 10.03.2023 esitatud hageja taotlusele Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi kasuks väljamõistetud menetluskuludelt 6 378,54 (kuus tuhat kolmsada seitsekümmend kaheksa eurot ja 54 eurosenti) eurot välja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude 6 378,54 eurot tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.01.02.2017 esitas Pet Food Consulting Baltic OÜ ((pankrotis) edaspidi võlgnik või PFCB) pankrotihaldur Maire Arm (edaspidi hageja) Harju Maakohtusse hagi K. K. (edaspidi kostja) vastu võlgniku pankrotivarasse võlgnevuse 147 761,08 eurot, seisuga 01.02.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 32 997,64 eurot ning sellele järgneva perioodi eest kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras lisanduva viivise väljamõistmiseks. 08.12.2017 avaldusega suurendas hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet summani 54 976,31 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on võlgniku pankrotimenetluse käigus ilmnenud, et ajavahemikus 09.04.2013 - 25.06.2013 on PFCB teinud osaühingule DRAMMOFON (edaspidi ka Drammofon) rahalisi ülekandeid ilma õigusliku aluseta summas kokku
123 758,65 eurot, millega ilmselgelt on kahjustatud PFCB võlausaldajate huve. Seega esinesid nimetatud rahaliste ülekannete tagasivõitmise tunnused. 17.04.2014 esitas hageja Drammofoni vastu hagiavalduse, nõudes alusetult saadud raha tagastamist PFCB pankrotivarasse. 15.12.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2- 14-16399 otsuse, millega rahuldas hagiavalduse ja mõistis Drammofonilt PFCB pankrotivarasse välja põhivõlgnevuse summas 123 758,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 9 478, 25 eurot ja viivise protsendina põhivõlgnevusest alates 17.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus Drammofoni kanda ja mõistis viimaselt PFCB pankrotivarasse välja menetluskulud summas 19 145,70 eurot. Drammofon esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooniastme menetluskulud jättis ringkonnakohus Drammofoni kanda ja mõistis viimaselt menetluskuludena PFCB pankrotivarasse välja 4 856,73 eurot. Drammofoni kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud, millega Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja arvates lugeda tõendatuks, et ajavahemikus 09.04.2013 kuni 25.06.2013 kandis PFCB Drammofonile 123 758,65 eurot üle ilma õigusliku aluseta. Nimetatud ajaperioodil oli PFCB juhatuse liikmeks kostja, kes esindas ainsa juhatuse liikmena samaaegselt ka Drammofoni. Hageja on seisukohal, et kostja, tehes PFCB juhatuse liikmena ilma õigusliku aluseta teisele endaga seotud äriühingule rahalisi ülekandeid, on rikkunud PFCB juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustusi ja tekitanud sellega PFCB-le rahalise kahju, mis koosneb nii alusetult tehtud rahaülekannetest summas 123 758,65 eurot kui ka hageja kasuks Drammofonilt tsiviilasjas 2-14-16399 välja mõistetud menetluskuludest summas 24 002,43 eurot, millist kahju 2-17-1725 3 poleks tekkinud, kui kostja ei oleks PFCB juhatuse liikmena oma kohustusi rikkunud. Lisaks põhivõlgnevusele kogusummas 147 761,08 eurot palub hageja kostjalt PFCB pankrotivarasse välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise 54 976,31 eurot ning kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise seaduses ettenähtud määras. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud PFCB juhatuse liikme kohustusi ja et nende rikkumiste tulemusena oleks võlgnikule tekkinud kahju. Kostja arvates ei saa tsiviilasjas nr 2-14-16399 Drammofoni suhtes tuvastatud asjaolusid ja järeldusi lugeda automaatselt tuvastatuks isiklikult ka kostja suhtes, kuivõrd kostja ei olnud nimetatud tsiviilasjas pooleks ega kolmandaks isikuks ning kostjal ei olnud võimalik ega vajalik nimetatud tsiviilasja raames oma seisukohti avaldada. Kostja selgitab, et PFCB ja Drammofoni vahel oli sõlmitud mõlema osaniku esindaja ja juhatuse liikme poolt aktsepteeritud kokkulepe, mille kohaselt pidi PFCB kasumisse jõudmisel hüvitama Drammofonile kõik viimase poolt tehtud kulutused, mis olid kantud seoses asjaoluga, et PFCB tegutses Drammofoni kontoriruumides, mille ülalpidamiskulud kandis Drammofon, samuti kandis Drammofon kõik PFCB tegevusega seotud kontori-, telefoni-, kütusekulud jmt. Ühtlasi töötasid ka osa Drammofoni töötajatest PFCB huvides, täites oma tööülesandeid osaliselt seoses PFCB majandustegevusega ja Drammofon kandis ka nimetatud töötajate palga- ja
maksukulud ning komandeeringutega seotud kulud. Seega ei olnud vaidlusalused maksed tehtud PFCB poolt Drammofonile alusetult, sest tegelikult hüvitas PFCB Drammofonile viimase poolt pikema aja vältel PFCB huvides reaalselt kantud kulusid, mis olid PFCB mõlema juhatuse liikme ja osaniku poolt aktsepteeritud. Kostja kinnitab, et kõik Drammofoni poolt PFCB huvides kantud kulud olid reaalselt tehtud, need olid majanduslikult otstarbekad ja hädavajalikud. Kostjal oli PFCB juhatuse liikmena õigus valida, kellelt ja millise hinnaga ta PFCB tegutsemiseks vajalikke teenuseid ostab ning vastavate teenuste ostmine Drammofonilt, kellega ühes kontoriruumis PFCB asus, oli majanduslikult kõige mõistlikum ning otstarbekam. Juhul kui PFCB-le oleks pidanud muretsema eraldi kontoriruumid, soetama vajaliku tehnika, telefoninumbrid, palgata töötajad jmt, siis oleksid kõik nimetatud kulutused olnud märkimisväärselt suuremad, kui vastavate kulutuste kandmine PFCB ja Drammofoni poolt proportsionaalsetes osades.
10.Kostja ei saanud PFCB juhatuse liikmena maksete tegemise ajal kuidagi teada ega eeldada, et hilisemas kohtumenetluses leitakse, et need on väidetavalt alusetud maksed.
11.Kostja hinnangul asjaolu, et teises tsiviilasjas on rahuldatud hageja nõue Drammofoni vastu, ei tähenda, et PFCB-le on tekkinud kahju, vaid seda, et PFCB-l on nõue Drammofoni vastu, mis on samuti hageja varaks. Hageja on nimetatud nõude sissenõudmiseks esitanud nõudeavalduse Drammofoni pankrotimenetlusse.
12.Drammofoni nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati PFCB nõuet kogusummas 186 962,29 eurot. Seega tegelikkuses nõuab hageja kostjalt sisuliselt sama võlgnevust, mida PFCB nõuab Drammofonilt, mis tähendab hageja alusetut rikastumist Drammofoni arvel.
13.Kostja märgib täiendavalt, et Harju Maakohus tegi 02.02.2018 tsiviilasjas nr 2-1617830 kohtumääruse, millega kinnitas Drammofoni võlausaldajate 19.01.2018.a. üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse, mille kohaselt Drammofoni kõikide võlausaldajate nõudeid rahuldatakse 1 % ulatuses ning ülejäänud võlad vastavalt vähendatakse. Seega kohtumääruse jõustumisel tekib olukord, kus PFCB-l on Drammofoni vastu nõue üksnes 1 869,62 eurot, millest nähtub, et võlgnikule ei ole tekkinud kahju selles ulatuses, mida hageja nõuab.
14.Kostja märgib täiendavalt, et hagiavaldus kostja vastu on esitatud põhinõudes 147 761,08 eurot, millele lisanduvad viivised, kuid samas on PFCB pankrotimenetluses teadaolevate võlausaldajate nõuete kogusumma 65 324,80 eurot. Seega jääb arusaamatuks, millest tuleneb kostja poolt väidetavalt PFCB-le tekitatud kahju ning kelle huvides on hagi esitatud.
15.Kostja leiab, et hagi esitamine tema vastu on täielikult alusetu ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
16.Kostja esitas 26.06.2017 muuhulgas taotluse kaasata P. J. T. menetlusse kolmanda isikuna kostja poole (I t 64-67).
17.Harju Maakohus jättis kohtumäärusega 06.09.2017 taotluse P. J. T. kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna - rahuldamata ( I t 115-116).
18.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.10.2017 a kohtumäärusega maakohtu 06.09.2017 a lahendi kolmanda isiku kaasamise kohta, tegi uue kohtumääruse millega
kaasas P. J. T. (sündinud 09.01.1962) tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel (I t 154 -155).
19.Harju Maakohus rahuldas hagi 21.03.2018 a kohtuotsusega – mõistis välja K. K.lt pankrotivarasse põhivõla 147 761,08 eurot, mõistis välja K. K.lt sissenõutavaks muutunud viivise 18.12.2017 a seisuga summas 54 976,31 eurot ning viivise sellele järgneva perioodi eest kuni põhivõla 147 761,08 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud K. K. kanda.
20.Kostja K. K. esitas 02.05.2018 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse maakohtu 21.03.2018 kohtuotsuse peale (II 69 jj).
21.Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2019 otsusega (II 148 jj) tühistati maakohtu otsus osaliselt st kahju hüvitise ja viivise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus mõistis K. K.lt välja Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotivarasse põhivõla 123 758,65 eurot, 20.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 21 103,39 eurot ja viivise alates 21.03.2019 kuni põhivõla 123 758,65 euro täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jagas ka menetluskulud.
22.K. K. esitas 23.04.2019 Riigikohtule kassatsioonkaebuse (II 156 jj) Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2019 a kohtuotsuse peale. Riigikohus võttis 17.06.2019 kohtumäärusega K. K. kassatsioonkaebuse menetlusse (II 163).
23.Riigikohus tühistas 22.11.2019 a kohtuotsusega Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2019 lahendi osas, milles kohtud mõistsid K. K.lt Pet Food Consulting Baltic OÜ (pankrotis) pankrotivarasse välja põhivõla summa 123 758, 65 eurot, 20.03.2019 a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 21 103 eurot 39 senti ja edasiulatuva viivise alates 21.03.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni ning menetluskulude jaotuse. Tühistatud osas saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 20.märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-1725 on jõustunud osas, milles ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata. Pärast käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu lahendit 22.11.2019 on maakohtu menetluses uuesti läbi vaatamiseks põhivõla summas 123 758, 65 eurot nõue, sissenõutavaks muutunud viivise summa ja viivis kuni põhivõla tasumiseni ja menetluskulude jaotus.
24.Pärast Riigikohtu menetlust andis maakohus pooltele võimalused esitada täiendavad seisukohad ja tõendid, maakohus pidas pärast esindajatega kooskõlastamist kohtuistungi.
Kohtu põhjendused
25.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse, tutvunud poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ja kostja vande all antud ja tunnistaja antud ütlused ning vaadanud läbi ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
26.Hageja kui pankrotistunud äriühingu (edaspidi PFCB) pankrotihaldur nõuab pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 54-1 lg 1 rakendades (hagejaks pankrotihaldur) kostja kui PFCB juhatuse liikme poolt võlgnikule tekitatud kahju hüvitamist.
27.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-le 1 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 2 sätestab osaühingu juhatuse liikmete isikliku vastutuse oma kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 seab üheks kahju hüvitamise eelduseks rikkumise ja kahju vahel põhjusliku seose olemasolu. Eeltoodust nähtuvalt on hagi rahuldamise eeldusteks, et kostja on võlgniku juhatuse liikmena rikkunud äriühingu juhatuse liikme kohustusi (hoolsuskohustus ja lojaalsuskohustus), et osaühingule on tekkinud varaline kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
28.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
29.Eelnevat silmas pidades vastusena kostja väitele märgib maakohus et – vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust millise valiku pankrotivõlgniku ülekannetest ja millistel põhjustel või missuguste motiivide alusel hageja otsustas et esitab hagi ainult 2013 a sooritatud kaheksa väidetava alusetu ülekande kohta selles tsiviilasjas. Hageja esitades kohtusse hagi üldjuhul mõistlikult hindab hagi rahuldamise perspektiivikust, mh hindab võimalikke kulutuste suurust ja rahalist koormust pankrotimenetluse kuludest kohtumenetluse läbiviimisel, hindab pankrotis oleva ettevõtte rahalist võimekust ja võlausaldajate huve osaleda kohtumenetluses, samuti hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise võimalusi jms. Eelnevad nimetatud otsustused on hageja hagi kohtule esitamise ühepoolsed vabad kaalutlusotsustused, mis ei anna alust hinnata ega väita, et käesolevas asjas pankrotivõlgniku muud tehtud ülekanded mida hagi raames pole kahtluse alla seatud on vaieldamatult kas - alusetult või põhjendatut teostatud. Hageja on õigustatud hagi esitamisel tegema omad otsustused millises mahus ja millised pankrotivõlgniku tehtud ülekandeid ta vaidlustab ja milliseid mitte. Nende otsustuste kaudu ei saa anda hinnanguid ega teha järeldusi teiste pankrotivõlgniku tehtud ülekannete kohta mida pole selle tsiviilasja raames käesolevas hagis käsitletud.
30.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus peab vaidlust lahendades kontrollima mh kas - kostja pankrotivõlgniku juhatuse liikme vastutuse kontekstis – tegi pankrotivõlgniku arvel Drammafonile makseid olukorras, kus 1 - pooled avaldasid tahet tehingute tegemiseks ning tehingud kehtisid või 2- pooled avaldasid tahet tehingute tegemiseks, kuid tehingud olid tühised, kostja aga arvas ekslikult, et tehingud on kehtivad ja pankrotivõlgnik on kohustatud makseid tegema või 3- tahet tehingute tegemiseks ei avaldatud, kuid kostja arvas ekslikult, et pankrotivõlgnik on seadusest
või tehingust tulenevalt kohustatud makseid tegema või maksete tegemise alus tulenes käsundita asjaajamise sätetest (VÕS § 1018, § 1023 lg 1 ja 2 või § 1018 lg 2 ja § 1024 lg 4) kuid kostja tegi makse suuremas ulatuses, kui pankrotivõlgnik on kohustatud. Kostja tõendamiskoormuseks on tõendada maksete tegemise õiguslikku aluse olemasolu.
31.Kohus loeb asjas esitatud tõendite ja vaidlustamata asjaolude (TsMS § 231 lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - PFCB pangakontolt on tehtud ajaperioodil 09.04.2013 kuni 25.06.2013 st viiel erineval päeval kaheksa rahaülekannet OÜ DRAMMOFON pangakontole kogusummas 123 758,65 eurot (I kd tl 10) mille alusetust on väitnud hageja.
32.Muuhulgas vaidlus puudub, et Harju Maakohtu 25.03.2014 määrusega kuulutati välja PFCB pankrot ja hageja nimetati PFCB pankrotihalduriks (I kd tl 6-9); - Harju Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-16399 rahuldati PFCB pankrotihalduri M.Armi (käesolevas tsiviilasjas hageja) hagi OÜ DRAMMOFON vastu alusetult saadu tagastamiseks, mõisteti OÜ-lt DRAMMOFON alusetult saadud 123 758,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 9 478,25 eurot ja viivis põhivõlalt so 123 758,65 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni PFCB pankrotivarasse, jäeti menetluskulud täies ulatuses OÜ DRAMMOFON kanda ja mõisteti OÜ-lt DRAMMOFON menetluskulud summas 19145,70 eurot PFCB pankrotihalduri kasuks (I kd tl 11-14); 2-17-1725 5 - Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 otsusega jäeti Harju Maakohtu 15.12.2015 otsus muutmata, apellatsioonastmes kantud menetluskulud kostja (Drammofon) kanda ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 4856,73 eurot (I kd tl 15-21); Harju Maakohtu 15.12.2015 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 otsused jõustusid 06.06.2016, Riigikohus otsustas kostja kassatsioonkaebuse jätta menetluse võtmata (II kd tl 22); - 21.07.2017 esitas PFCB pankrotihaldur Maire Arm nõudeavalduse OÜ DRAMMOFON pankrotimenetluses summas 157 239,33 eurot, lisandub viivis, nõude aluseks on Harju Maakohtu 15.12.2015 ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 otsused (II kd tl 31-32); - 02.02.2018 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas 2-16-17830 määruse (ei ole jõustunud), millega kinnitas OÜ DRAMMOFON (pankrotis) võlausaldajate 19.02.2018 üldkoosoleku otsuse kompromissi kinnitamise kohta, mille kohaselt kuulub võlausaldajatele tasumisele 1 % nende nõudest, sh kuulub võlgniku nõue (186 962,29 eurot) rahuldamisele summas 1 869,62 eurot (II k tl 33-35). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega kompromissi kinnitamise maakohtu lahend tühistati ( (III 105-109).
33.Hageja tugineb oma nõude puhul muuhulgas ka tsiviilasjas 2-14-16399 jõustunud kohtuotsustele. Maakohus nõustub, et jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-16399 on käsitletav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Maakohus on kohtumenetluse käigus taganud mõlemale poolele võimaluse kohtu määratud menetlusliku tähtaja jooksul esitada täiendavaid tõendeid ning kohus on kuulanud ära tunnistaja.
34.Kostja hinnangul tõendab PFCB osanike (OÜ DRAMMOFON ja Prima Pet Premium OY) vahelist kokkulepet Drammofoni kulutuste hüvitamise kohta kostja ja P. T. vaheline kirjavahetus 2011 märtsis, mil kostja kirjutas „Siin teadmiseks Drammofoni saadud 15% ostudest aastal 2010: Kokku võetult 324 394 EEK ehk 20 732,56 EUR
ehk iga kuu 1 727,71 EUR. Püsikulud – kõik Drammofoni makstud (rent, bensiin, telefon, kontorikulud jne) + palgad (kes tööl mõlema juures) aastal 2010 kuus 6565,55. Ei ole just väga palju, kuid 2010 selgelt üle selle 15 %, kui arvestada (nagu oleme ise kalkuleerinud), et tööd tehakse praegu 60 % PFC asja edendamiseks (nädalast 3 päeva!) ning 40 % jääb ainult Drammofonile aega. See nüüd vaid teadmiseks. Mõtleme, kuidas saame sellele lahenduse!“. Sellele vastas P. T. „Ehk 2010 sinu hinnangu järgi kogu kuludest u 4000 € / kuus (pea meeles seda Drammofoni ladu teie kontoris) kuuluks PFC-le ning olete saanud sellest alla poole. Üritame saada selle tasakaalu tänavu ning vaatame asja 2012 uuesti. Muidugi tuleb võlg ära maksta“(I kd tl 69, pöördel).
35.Maakohus hinnates lahendi punktis 34 kostja tõendit - kirjavahetuse kui väidetava kokkuleppe sisu kohta - märgib, et viiel erineval kuupäeval teostatud kaheksa vaidlusalust makset teostati 2013 aastal (09.04.2013 – 25.06.2013) kuid kostja tõendina esitletud nimetatud kirjavahetus jääb ise 2. ja 7. märtsi 2011 aastasse. Kirjavahetus toimus ca 2 aastat enne vaidlusaluste ülekannete sooritamist. Kirjavahetuse sisust nähtub, et arutatakse st võetakse „teadmiseks“ teemad (vahendustasu kohta 15% Drammafonile, Drammafoni kohustuste maht) 2010 aasta kohta, lepitakse kokku et teemat käsitletakse uuesti 2011 ja kirjavahetuses sõnaselgelt uuesti 2012 aastal, kuid midagi ei arutata ega ei otsustata kaugema tuleviku st 2013 aasta kohta, kui need 8 vaidlusalust rahaülekannet sooritati. Kohus leiab, et kirjavahetuse sisu hinnates ei saa teha järeldust kokkulepetest tehingute tegemise kohta tulevikus sh 2013 aasta kohta. Kostja kirja viimase lause väljend: „teadmiseks“ ei saa käsitleda kokkuleppena nõusolekuna tehingute tegemiseks. Samuti kostja enda kirja lõpus lause „mõtleme, kuidas selle lahendame“ annab aluse teha järelduse et 2011 aastal polnud midagi otsustatud ega kokkulepitud ja kõik on veel lahtine. Nimetatud kohtupoolne käsitlus ühtib ka kostja enda antud seletusega maakohtu istungil, et PFCB tegevus oli 2010 aastal alguse faasis ja ei olnud teada kuidas äri hakkab minema. Kohus leiab, et seda kirjavahetust ei saa käsitleda ei otsese ega kaudse tõendina kokkulepete olemasolu või sõlmimise kohta 2013 aastal vaieldavate kaheksa tehingu kontekstis ega anna õiguslikku alust nende ülekannete tegemiseks. Kohus nõustub ka ringkonnakohtu lahendis märgitud järeldusega (I 19 lahendis 2-14-16399) – arvestades et kirjavahetus toimus 2 aastat enne vaidlusaluste ülekannete tegemist, ei saa ringkonnakohtu hinnangul P. T. vastusest „muidugi tuleb võlg ära maksta“ tuletada kokkulepet, mille alusel võis võlgnik kanda 123 758,65 eurot 2013 aasta kevadel kostjale. Lisaks eeltoodule hinnates P. T. e-kirjavahetuse sisu pärast 07.06.2013 tehtud ülekannet kostjale summas 62 782,73 eur väljendab P. J. T. selgelt tahet – kostjal tuleb koheselt rahasumma tagastada, mis näitab, et võlgnikul ei olnud poolte kokkulepet ja seega õigust 2013 aastal rahasummasid Drammofonile kanda. Poolte käitumist hinnates saab lähtuda teadmisest et kui pool oli mingi otsustuse teinud nagu P.T. tahet avaldas siis ta seda ka selgelt väljendab. Saab teha järelduse et poolte vahel ei olnud ostuste langetamise vajaduse korral ebamäärasust või mitmetimõistetavust st puudub vajadus tahet tuletada.
36.Asjaolu, et PFCB poolt Drammofonile tehtud maksetega ei olnud tekitatud PFCB-le kahju, soovib kostja tõendada Drammofoni poolt PFCB-le esitatud arvetega perioodil 01.01.2013 kuni 25.03.2014 ja PFCB arvelduskonto väljavõttega perioodi kohta
01.01.2013 kuni 25.03.2014, millised kohus kostja taotlusel ka hagejalt välja nõudis (I kd tl 78-108). Nendest nähtuvalt on PFCB pangakontolt tehtud 2013.aastal perioodil kuni 25.06.2013 makseid kokku summas 151 525,44 eurot, millest vaidlusalused makseid 09.04.2013-25.06.2013 on tehtud summas 123 758,65 eurot. Kostja leiab, et ei ole hageja pidanud vaidlusaluseks PFCB poolt alates 01.01.2013 Drammofonile tehtud makseid summas 27 766,79 eurot, kuivõrd hageja on aktsepteerinud mitmeid kandeid, mis on tehtud PFCB poolt Drammofonile juhtimiskonsultatsiooni ja raamatupidamisteenuse osutamise ja muude kulude hüvitamise eest, millest nähtuvalt on hageja valikuliselt ja põhjendamatult otsustanud, millised kanded on alusetult tehtud, millised mitte. Kostja esitas täiendavalt ka omapoolt mõnede tema valduses säilinud Drammofoni arvete koopiad/fotod, milliseid hageja ei olnud kohtule esitanud, tõendamaks hageja pahatahtlust mitte esitada kohtumenetlusse selliseid tõendeid, mis tõendaksid hageja nõude alusetust (I kd tl 196-201). Kostja hinnangul kinnitavad samuti tema väidet, et PFCB tegevuskulusid kattis Drammofon (mõlemad äriühingud tegutsesid Drammofoni ruumides, kasutasid Drammofoni telefoninumbreid, kontoritehnikat ning nende heaks töötasid Drammofoni juures töötanud isikud), muuhulgas ka äriregistri väljavõtted, kus mõlema äriühingu aadressiks on märgitud Mustamäe tee x, Tallinn ning mõlemal äriühingul on sama telefoninumber xxx (I kd tl 202-204). Lisaks nähtub nimetatud asjaolu ka Soomes trükitud voldiku ja selle järgi kujundatud võlgniku visiitkaartide skaneeringust (I kd tl 206). Kostja arvetes tõendab täiendavalt nimetatud väidet Mustamäe x ruumide üürileandja OÜ Vispell KV kinnituskiri, et tema teadmisel ja nõusolekul tegutses 2006.a. detsembrist kuni 2013.a. juunini OÜ- le Drammofon üüritud ruumides aadressil Mustamäe tee x, Tallinn, lisaks OÜ-le Drammofon ka PFCB, samuti et nimetatud perioodi eest esitati üüri- ja kommunaalarved OÜ-le Drammofon ning need arved on ka OÜ Drammofon poolt tasutud (I kd tl 207-208).
37.Maakohus ei nõustu kostja käsitlusega et eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud 8 vaidlusaluse makse õigusliku alus olemasolu. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja poolt arve esitamine olla ülekannete õiguslikuks aluseks ega tõendada poolte kokkulepet. Kohtupraktika ei jaata tõendi tähendust ülekandel märgitud selgitusel (nagu maksekorralduselgi märgitud selgitusel) ülekande õigusliku aluse olemasolu ega tõendada poolte kokkulepet. Kohtu hinnangut ei mõjuta ka kostja väide et osade kannete puhul pole hageja neid kahtluse alla seadnud. Kohus annab õigusliku hinnangu ülekannete kohta mida on hagis kahtluse alla on seatud. Teiste teostatud ülekannete mittevaidlustamine hageja poolt ei anna õigusliku alust vaidlusaluste 8 kande tegemiseks või nende õigustamiseks. Kohus on eelpool käsitlenud et on hageja vaba valik millise hagi ja millisel alusel või mahus ja kelle vastu ta esitab, see asjaolu ei oma tähendust käesoleva vaidluse lahendamisel. Kohus kuulates poolte selgitusi, hinnanud tõendeid kogumis jõuab sarnaselt ringkonnakohtuga järeldusele et kostja olles mõlema äriühingu (PFCB ja Drammofon) juhatuse liikmeks oleks pidanud sellises mahus, kui kulud tekkisid kulude kandmise kohta sõlmima äriühingute vahel selged kokkuleppeid tagades sellega selguse ja läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Vaidlust pole, et kuni 2013 aastani oli PFCB mitme aasta jooksul edukas ettevõte. Menetluse käigus on tuvastatud, et PFCB kohustusi ei kajastatud Drammafoni bilansis järelikult neid kohustusi polnud. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega et juhatuse liige ei
pidanud ette nägema vajadust tulevikus oma tegevuse kohta selgitusi anda. Ettevõtte nõuetekohast raamatupidamist ei pea korraldama selle eesmärgiga, et tulevikus võib tekkida vajadus midagi selgitada põhjendada kuid välistada seda iseenesest ei saa. Kohus leiab, et kui juhatuse liige leidis et kulud on pankrotivõlgnikul tekkinud tuli need raamatupidamises nõuetekohaselt ka kajastada ja vormistada. Kostja on menetluse käigus selgitanud et ta on tegutsenud ettevõtluse valdkonnas kus mh osutati raamatupidamisteenust tasu eest teistele ettevõtetele, tema elukaaslane oli pankrotivõlgniku PFCB raamatupidaja, seega kostja enda teadmised või võimalused välja selgitada kuidas nõuetekohaselt korraldada sh ka teostada järelevalvet ettevõtte raamatupidamise üle olid tagatud. Kohus leiab, et kostja suhtes kehtis nn kõrgendatud ootus raamatupidamise teostamise ja korraldamise nõuetekohasuse osas sest ta on selle valdkonnaga ettevõtluse kaudu detailideni tuttav. Seadusest tuleneb, et juhatuse liige korraldab ja vastutab ettevõtte raamatupidamise õigsuse eest. Kohus teeb eelnevast järelduse et kuna kostjal teadmised ja võimalused raamatupidamist korraldada olid olemas ja samas kui nimetatud kulusid jooksvalt raamatupidamises ega bilansis ei kummagi ettevõtte raamatupidamises ei kajastatud siis neid kulusid ka ei olnud ja polnud mida kohustusi mida hüvitada. Kui hüpoteetiliselt kulutused olid, kuid kostja väitel oldi nn äraootaval seisukohal kuna puudusid koheselt tasumiseks vabad rahalised vahendid siis oleks pidanud seda tasumise kohustust ikkagi raamatupidamises kajastama täitmata kohustusena ja nt andma kohustuste täitmiseks arvete tasumiseks tavapärasest pikemad täitmise tähtajad ja kajastama neid kohustusi ka ettevõtte bilansis. Raamatupidamise reeglistik määrab kuidas olukord nõuetekohaselt kajastada, kuid kuna seda ei tehtud siis saab teha järelduse, et kohustusi ja kulutusi polnud, nimetatud kohustusi polnud, kokkuleppeid polnud ja seega õiguslikku alust ülekannete tegemiseks ei tekkinud. Kohus ei nõustu põhimõtteliselt kostja käsitlusega et iga tegutsev äriettevõte peab alati igas olukorras omama tingimata oma tegevuse teostamisel kontoripinda, töötajaid, eraldi telefoninumbrit ja eraldi tegevuse jaoks aadressi. Kostja pole tõendanud, et PFCB ja Drammofoni vahel oli sõlmitud ruumide kasutamise osas rendileping või muu leping, töötajatega töölepingud mis sisaldasid kokkuleppeid pankrotivõlgniku kasuks töötamist, ei esitatud töötajate tööajaarvestust kus oleks eraldi väljatoodud nt osaline tööaeg PFCB ja Drammofoni huvides töötamise osakaalu ja arvestuse kohta või töötajate rendileping (kohustuslik kirjalik vorm, registreerimine registris), et teatud mahus rentis Drammofon töötajaid PFCB le või muu kokkulepe nimetatud kulude kandmise hüvitamiseks PFCB ja Drammofoni vahel. Kohtumenetluses pole kostja usaldusväärselt tõendanud PFCB vältimatut vajadust kontoripinna järele või töötajate olemasolu või osalise tööaja mahu ja arvestuse kohta. Avalikel infokandjatel märkida aadressiks teise äriühingu aadress ja telefoninumber ei too kaasa vältimatult kulusid ega loo iseenesest õigusliku alust selle eest ülekannete tegemiseks. Kostjaga töösuhtes olev Drammofoni endine töötaja andis tunnistajana ütlusi et ta sai tööalaseid korraldusi ja allus ainult kostja antud korraldustele Drammofoni töösuhte raames, tegutses Drammofoni ruumides, Drammofoni huvides, töötasu sai ainult Drammofonilt. Samas andis kostja tunnistajale tööülesandeid tegutseda ka PFCB huvides, mis on iseenesest aktsepteeritav ja lubatud nn kokkulepe töötaja ja tööandja vahel, kuid selline töösuhtest tuleneva tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe tegutseda teise äriühingu huvides tekita iseenesest kulusid
ega otsest ega kaudset kokkulepet äriühingute vahel ega loo õigusliku alust PFCB ülekannete tegemiseks. Eelnevat silmas pidades ei sa teha järeldust, et Drammofoni poolt PFCB huvides reaalselt kulutusi oleks tehtud ja need olid majanduslikult otstarbekad ja hädavajalikud, ilma milleta ettevõte tegutseda poleks saanud. Lisaks märgib kohus, et 2013 aastal kui vaidlusalused 8 ülekannet tehti tegutses PFCB juba aastaid iseseisva eduka äriettevõttena st ei olnud enam tegemist nn alustava ettevõttega. Kostja vande all antud ütlustega ( II 53) loodi ühisettevõte juba 2006 aastal, ettevõttel läks loomisest alates koguaeg hästi, mõned aastad oldi isegi gasellettevõtete TOP-is. Seega 2013 aastaks mil teostati vaidlusaluseid ülekandeid oldi tegutsetud 7 edukat aastat, mille jooksul oleks selge tahte korral tahteavaldusete ja raamatupidamise reegleid järgides saanud äritegevust lepingute kaudu selgelt, arusaadavalt, läbipaistvalt, igal ajal kontrollitavalt teostada. Osanikud vastu võtta selgeid tahtevaldusi (kas otseseid või kaudseid) kas ja milliseid kulutusi PFCB vahenditest hüvitada kellele ja millises mahus, olukorras kus ettevõte oli edukas ja rahalised vahendid olid olemas oli vaja vaid osanike tahet ja kokkuleppeid. Kohus arvestab, et kostjale ei saanud olla teadmata, et ta on äriseadustiku mõttes eriregulatsiooni kehtivuse mõjualal tehes tehinguid ettevõttega kelle ainuke juhatuse liige ja ainuosanik kostja ise oli. Seega ei saanud kostja olla nn eksimuses ega saa olla kostja tegevus kaheksa vaidlusalust ülekandeid sooritades vabandatav. Tähendust ei oma kostja arusaamine tulevikus toimuvate võimalike hinnangute kohta ülekannete aluse olemasolu või puudumise kohta. Nagu kohtumenetluses on tuvastatud - omas PFCB 2013 aasta kevadel-suvel pangaarvel märkimisväärseid summasid (seda iseenesest näitab ka asjaolu et suhteliselt lühikese perioodi jooksul so 09.04.13 – 25.06.13 st 2,5 kalendrikuu oli võimalik 8 ülekandega teostada ülekandeid Drammofonile summas 123 758, 65 eur jne), kuid kostja pole tõendanud asjaolu, et kas PFCB huvides toimus aktiivne äritegevus läbi Drammofoni nagu kostja on seda väitnud. Kostja vande all antud ütlustega on tõendatud ja poole enda antud seletusega on tuvastatud et 2013 aastal kostja ja P. T. koostöö enam ei jätkunud, kogu PFCB äritegevus oli varasemaga võrreldes kiiresti hääbumas, sest P. T. leidis teised koostööpartnerid ja PFCB -le lõpetati senised tarned, mõistlikult oli tajutav reaalne oht pankrotiolukorra tekkimiseks. Kostja kogenud ettevõtjana pidi sellest arusaama ja seda mõistma. Kuna PFCB pangaarvetel oli varasema äritegevuse tulemusena olemas rahalised vahendeid otsustas kostja ühepoolselt teha ülekandeid endaga seotud Drammaofonile, teades et tõenäoliselt lähitulevikus ka pankrot välja kuulutatakse. Sellist kostja tegevust saab hinnata , kui - eelistades endale kuuluvat teist äriettevõtet tulevastele pankroti võlausaldajatele rikkudes sellega tulevaste teiste võlausaldajate õigusi. Kohtu hinnangul on selles menetluses tegemist kostjapoolsete otsitud õigustustega ja püüdlusega erinevate selgituste kaudu tagantjärgi õigusliku aluse leidmiseks eesmärgil alusetutele tehingutele ja ülekannetele põhjuse, sisu ja aluse loomiseks.
38.Kohtu järeldus põhineb järgnevatel tuvastatud asjaoludel: kirjalike lepinguid kahe äriettevõte vahel mistahes kulude tekkimise ja kohustuste täitmiseks ei sõlmitud, osanike vahelised selged nõusolekud puudusid, ei esitatud ka regulaarselt korrapäraselt arveid kulutuste ja teenuste kohta (kasvõi eritingimustega nt tingimusliku täitmisega, tavalisest pikema maksetähtajaga), äriettevõtte bilansis ei kajastatud kohustuste
olemasolu. Seetõttu ei saanud ka olla kahe äriühingu vahel sõlmitud ei osanike vahel ega muid kokkuleppeid teenuste või muust koostööst tekkinud kulude hüvitamiseks (kohustuse täitmiseks) ega ei saanud tekkida ka 2013 aastal vaidlusaluste viiel päeval kaheksa ülekande tegemiseks õiguslikku alust.
39.Kohtu hinnangul on tegemist olukorraga kus osanike tahet 2013 aastal tehingute tegemiseks ei avaldatud ei otsese ega kaudse tahteavaldusega, kuid kostja arvas ekslikult, et pankrotivõlgnik PFCB on tehingust tulenevalt kohustatud makseid tegema (vt käeoleva lahendi jaotust 3). Kohtu järeldus: PFCB on teinud Drammofonile makseid PFCB osanike eelneva (ja ka ilma tagantjärele antava) nõusolekuta olematute kohustuste täitmiseks seega ilma õigusliku aluseta.
40.Kohtu järeldust kinnitavad ka kostja enda väiteid kohtuistungil vande all antud ütlused (II k tl 51-55). Kostja andis ütlusi - et võlgniku teise osaniku, Prima Pet Premium Oy, esindaja ja juhatuse liige P. J. T. väitis talle pidevalt, et kõik Drammofoni poolt võlgniku jaoks tehtud kulutused kuuluvad tasumisele, kuid vastava kirjaliku lepingu sõlmimisest ta keeldus. Kohus leiab, et kostja enda vande all antud seletust hinnates saab ka mh järeldada, et osanike vahelist kokkulepet arutati kuid selle sõlmimisest keeldus üks osapool. Keeldumine on teadlik valiku tegemine. Vaidluse seisukohalt ei oma tähendust kostja selgitus, vaid võlgniku juhatuse teine liige P. T. oli just selleks isikuks, kes hakkas 2013.a. veebruaris-märtsis läbi teise äriühingu samas tegevusvaldkonnas PFCB-ga konkureerima ja keelas klientidel PFCB-lt kaupu osta ning tarnijatel PFCB-le kaupu müüa, samuti tarnides PFCB-le väärtusetuks muutunud kaupa, millise tegevuse tulemusena muutuski PFCB lõpuks maksejõuetuks. Sellest teeb kohus järelduse ja see kinnitab kohtu seisukohta, et kogu PFCB ärimudel oli tugevalt seotud Prima Pet Premium Oy ja kui see koostöö enam ei toimi siis on olemas reaalne oht pankroti olukorra tekkimiseks ja kostja seda teades asus teostama märkimisväärses summas ülekandeid ainuisikuliselt endaga seotud ettevõttele Drammofon tehes seda ilma õigusliku aluseta enda rahalisi huve silmas pidades ja eelistades endaga seotud ettevõtet tulevikus võimelike teiste võlausaldajate huvidele.
41.Kohus asub seisukohale, et kostja vande all antud seletus ja tema poolt esitatud kirjalikud tõendid ei kummuta hageja esitatud tõendit - tsiviilasjas 2-14-16399 jõustunud kohtuotsustega tuvastatud asjaolusid ja järeldusi. Nii nähtub Harju Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsuse põhjendustest, et K. K. ja P. T. vahelisest ekirjavahetusest nähtub üksnes, et asja vaadatakse uuesti 2012 aastal, kuid mingeid kokkuleppeid arvete tasumise osas ei nähtu. Arvete tasumise kokkuleppe puudumist kinnitab ka asjaolu, et K. K. poolt allkirjastatud PFCB bilansis 31.12.2013 Drammofoni nõuded ei kajastu. PFCB ajutise halduri aruande kohaselt muutus PFCB püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2013.a.oktoobris. K. K. seletuse kohaselt oli ta 2013.a.aprillis teada saanud, et ettevõtte tegevusele on kriips peale tõmmatud ning tekkinud on senisele äripartnerile uus edasimüüja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks PFCB ja Drammofoni vaheline kokkulepe Drammofonile kulude hüvitamiseks. Kohus nõustub hagejaga (PFCB pankrotihalduriga), et vaidlusalused maksed on tegelikkuses seotud PFCB majandustegevuse lõppemisega ning ülekannete selgitused ei ole kooskõlas nende tegeliku majandusliku sisuga. Pankrotimenetluses tuvastatu põhjal ei ole PFCB-l täitmata kohustusi Drammofoni ees, puuduvad dokumendid, mis tõendaksid kostja poolt nimetatud mh sidekulusid, kütusekulusid,
komandeeringu - ning palgakulusid. Ajutise halduri aruande kohaselt oli PFCB-l 12.03.2014 seisuga täitmata kohustusi võlausaldajate ees summas 110 916,66 eurot. Vaatamata sellele, et PFCB-l oli kaubatarnijatest võlausaldajate ees suuremahulisi täitmata kohustusi, tegi PFCB juhatuse liige K. K. makse summas 123 758,65 eurot endaga seotud äriühingule OÜ Drammofon. Alusetu rikastumise institutsiooni eesmärgiks on kõrvaldada ebaõiglus, mis tekib juhul, kui üks isik teeb midagi teise isiku heaks, olemata selleks seadusest või tehingust kohustatud. Kohtu hinnangul on vaidlusalused ülekanded PFCB kontolt tehtud ilma õigusliku aluseta ja Drammofon on rikastunud PFCB arvel, seega kuulub 123 758,65 eurot PFCB pankrotivarasse tagastamisele (I kd tl 11-14).
42.Maakohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu teises menetluses väljendatud käsitlusega tsiviilasjas 2-14-16399 (TsMS § 272) : Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 kohtuotsuse tsiviilasjas 2-14-16399 põhjendustest nähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et puuduvad dokumendid, mis tõestaksid võlgniku ja kostja Drammofon vahelise suulise kokkuleppe olemasolu kulude tasumise kohta. Drammofon on sisuliselt kokkuleppe olemasolu tõendamiseks esitanud vaid 2010.a. märtsis peetud e-kirjavahetuse, milles K. K. esitab enda kalkulatsiooni ja annab ühepoolse hinnangu Drammofoni poolt 2010.a. tehtud kulutustele. Nimetatud kirja vastuseks P. T. nendib vaid K. K. kirjeldatud olukorda „Ehk 2010 sinu hinnangu järgi kogu kuludest u 4000 € / kuus (pea meeles seda Drammofoni ladu teie kontoris) kuuluks PFC-le ning olete saanud sellest alla poole“, andmata omalt poolt tagasisidet kulutuste sisule ja ulatusele või aktsepti konkreetsete kulude kandmiseks. Nimetatud kirjast nähtuvalt võis jutt olla Drammofoni laokuludest mitte 01.05.2013 arvel nimetatud kuludest. Arvestades ka asjaolu, et kirjavahetus toimus kaks aastat enne vaidlusaluste ülekannete tegemist, ei saa ringkonnakohtu hinnangul P. T. vastusest „muidugi tuleb võlg ära maksta“ tuletada kokkulepet, mille alusel võis võlgnik kanda 123 758,65 eurot 2013.a. kevadel Drammofonile. Pärast 07.06.2013 tehtud ülekannet Drammofonile summas 62 782,73 eurot ütleb P. T. e-kirjavahetuses selgelt, et Drammofonil tuleb koheselt rahasumma tagastada, mis näitab, et võlgnikul ei olnud kokkulepet ja seega õigust raha Drammofonile kanda. Kuivõrd mõlemad isikud olid erinevate äriühingutega seotud, siis isegi kui P. T. möönis tol hetkel mingi võlgnevuse olemasolu, siis kirjavahetuses puudub piisav konkreetsus, milline äriühing kellele ja mille eest ning kui palju võlgu oli. Oma väidet soovib Drammofon tõendada ka Drammofoni 01.05.2013 arvega, Drammofoni 29.01.2014 vastusega pankrotiavaldusele, Drammofoni 04.04.2014 nõudeavaldusega võlgniku pankrotimenetluses ja Drammofoni raamatupidamise väljatrükkidega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ainuüksi Drammofoni poolt arve esitamine olla ülekannete õiguslikuks aluseks ega tõendada poolte kokkulepet. Seejuures puudub loogiline selgitus asjaolule, miks ei olnud sellises mahus kulude kandmise kohta sõlmitud äriühingute vahel kirjalikke kokkuleppeid või miks ei koostatud võlgnikule arveid jooksvalt ega kajastatud võlgniku kohustuste täitmata jätmist nõudekohaselt Drammofoni bilansis. Kolleegium ei nõustu Drammofoni väitega, et ainuüksi asjaolust, et mõlema juriidilise isiku juhatuse liikmeks oli K. K., välistab õigusliku aluse puudumise. Vastupidi, kui juhatuse liige sõlmib kokkuleppeid äriühinguga, mille seaduslikuks esindajaks ja ainuosanikuks ta samaaegselt on, on tehingu tegemiseks
suurema tõenäosusega vajalik vormistada lisaks ka osanike nõusolek. Drammofon esitas ca 7 aasta pikkuse perioodi eest tagantjärgi üldsõnalise selgitusega „kulude hüvitis 2007-04.2013“ koondarve alles 01.05.2013, s.o samal päeval, millal lõppes võlgniku ja Prima Pet Premium Oy koostöö, mis põhjendatult paneb kahtlema Drammofoni heas usus käitumise. Drammofon ei ole põhjendanud, miks väidetav pikaajaline võlgnevus tasuti sisuliselt korraga (ülekandeid tehti 5 päeval) ning olukorras, kus võlgnikul olid tekkinud makseraskused. Pelgalt Drammofoni raamatupidamise väljatrükkide kõrvutamine arvega ei anna juurde selgust võlgnevuse tekkimise osas. Drammofoni esitatud dokumentidest ei nähtu, et kulud oleksid kantud seoses võlgniku äritegevusega ning lisaks ei ole võimalik eristada Drammofoni ja võlgniku kulusid. Asjaolude tõendamiseks ei piisa Drammofoni selgitustest 29.01.2014 vastuses pankrotiavaldusele ega Drammofoni 04.04.2014 nõudeavalduses võlgniku pankrotimenetluses. Menetlusosaliste seletused ei ole tõenditeks TsMS § 229 lg 2 järgi. Antud juhul on need on vaid Drammofoni ühepoolne seisukoht, mis ei tõenda kokkulepet (I kd tl 15-21). Ringkonnakohus nõustub kohtute põhjendustega tsiviilasjas 2-14-16399 ka käesoleva tsiviilasja 2-17-1725 puhul.
43.Maakohus leiab, et kuigi käesolevas tsiviilvaidluses kostja K. K. ei olnud teises tsiviilasjas 2-14-16399 isiklikult pooleks ega kolmandaks isikuks, oli ta siiski nimetatud tsiviilasjas võlgnikuks olnud PFCB juhatuse liikmeks ja kostjaks olnud OÜ DRAMMOFON ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks, kelle poolt PFCB ja Drammofoni nimel tehtud otsused ja toimingud kajastusid vastavalt PFCB ja Drammofoni otsuste ja toimingutena (PFCB ja Drammofon toimisid juhtimise tasandil isiklikult K. K. kaudu). Seega ei saa väita, et tsiviilasjas 2-14-16399 tuvastatu ei omaks käesolevas tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvate asjaolude suhtes mingit tähendust. Maakohus on taganud pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid määrates nende esitamiseks mõistliku tähtaja.
44.Peale käesolevas tsiviilasjas Riigikohtu lahendi 22.11.2019 avalikult teatavaks tegemist andis maakohus pooltele täiendava võimaluse esitada käeolevas menetluses oma seisukohti ja tõendeid (III toimik). Kohus märgib, et kostja tõendamiskoormuse ülesanne oli lükata ümber hageja esitatud dokumentaalne tõend (jõustunud kohtuotsus 2-14-16399), millega sisuliselt tuvastati nimetatud kaheksa vaidlusaluse ülekande osas õigusliku aluse puudumine. Kohus nõustub hageja vastuse (III 89 p 8 jj) seisukohaga tõendamise võimaluste piiratuse kohta. Hageja tõendamise võimalused on piiratud tõendamaks nn negatiivset asjaolu et õigusliku alust ülekannete tegemiseks polnud, küll on kostja ülesanne tõendada nimetatud ülekannete puhul kohustuste täitmise olemasolu ja tasumise põhjendatust st õigusliku aluse olemasolu. Kohus märgib vastuseks kostja esitatud seisukohtadele ( III 3- 9) ja kordab lühidalt eespool märgitut, et hageja otsustab millised rahaülekannete õigusliku aluse puudumist ta kohtus vaidlustab ja millised mitte. Kostja ei saa teiste mittevaidluse all olevate ülekannete tegemisega õigustada vaidlusaluseid kahekat ülekannet ega loo sellega neile kaheksale ülekandele õigusliku alust vaidlusaluste ülekannete õiguspärasuse jaatamiseks. Lisaks on kohus eelpool selgitanud, et raamatupidamine peab olema läbipaistev loogiliselt järgitav ja kontrollitav, PFCB raamatupidamise dokumentidega pole tuvastatav vaidlusaluste ülekannete õiguslik alus, samuti pole kostja raamatupidamise korrakohase pidamise eest vastutava isikuna suutnud
pankrotihaldurile üle anda kummagi endaga seotud äriettevõte kõikki raamatupidamise dokumente, mis kohtu arvates pole juhuslik vaid teadmata eesmärgil kostja käitumismuster. Kostja on ise oma sellise tegevusega loonud olukorra kus ta võib olla pole suuteline nüüd selles vaidluses tõendeid esitada, kuid selline olukord on tekkinud kostja enda riisikol oma enda käitumise tulemusena. Puuduvad mõistlikud põhjused miks pidi kostja pankrotihaldurile enne dokumentide üleandmist arveid ja muid raamatupidamise dokumente fotografeerima ja olukorras kus seda tehti kostja väidetel valikuliselt, selline kostja käitumine annab alust kahelda kostja käitumise heausksuses, kahelda hiljem esitatud arvete usaldusväärsuses. Samas käesoleva vaidluse raames kohus jääb kohus varem märgitu juurde, et arved iseenesest ei loo õigusliku alust ülekannete tegemiseks. Kohus leiab kui mingil ennast kaitsval tuleviku suunatud eesmärgil üleantavaid raamatupidamise dokumente jäädvustada tuleks teha seda komplekselt täis mahus kogu raamatupidamist hõlmates. Teada on et kostja pole pankrotihalduritele üle andnud kogu raamatupidamist. Valikuline dokumentide üleandmine ja nende jäädvustamise eesmärk on ebaselge ja annab alust kahelda korraldatud raamatupidamise usaldusvääruses. Kohus on ka eespool esitanud selge seisukoha et arved ega rendileandja kiri või selgitus, kolmanda isiku nõue Drammofonile, ostuarved Drammofonile, teise äriettevõtte Drammofoni mobiilioperaatori arved ja reisi lähetuse arved ja muud arved mis puudutavad Drammofoni tegevust ja kulusid ei saa omistada PFCB -le. Nimetatud dokumendid ei tõendada PFCB kohustusi ( III 10-12, 17-23, 24-28, 29-87, 132-146, 154-195 ) ega loo 8 vaidlusalusele ülekandele õiguslikku alust seega pole ka tõendiks õigusliku aluse tõendamiseks. Seega eelpool nimetatud arvetega pole võimalik kohut veenda ega tõendada vaidlusaluste ülekannete õiguspärasuses. Kohus on ka eespool esitanud seisukoha, et puuduvad tõendid et PFCB tekkisid Drammaofoni ees kohustused kontoriruumide, tööjõukulude ja muude kulutuste osas. Vaidlust pole et Drammaofonil olid kulutused kuid neid ei saa omistada automaatselt PFCB le. Kohus selgitas eespool ka et ei ole iseenesestmõistetav et ettevõttel peavad olema alati oma tegevuse realiseerimiseks kontoriruumid ja töötajad ja pole tõendatud et milles PFCB ja Drammofoni vahel kokku lepiti. Kohus hindab P. T. ja kostja kirjavahetust märtsis 2011 (I 69, III 87) ja leiab, et selle sisu hinnates ei saa ei otseselt ega kaudselt järeldada, et pooled on kokku leppinud 2013 aasta kohta millegi mis annaks PFCB õigusliku aluse nimetatud kaheksa ülekande tegemiseks. Kostja keskendub arvete põhjendatuse seletustele, poole seletus pole tõend. Kohus märgib, et arved (arveid võib koostada vabal valikul ükskõik mille kohta ja ka tagantjärgi) need ei loo aga rahaülekanneteks õiguslikku alust ja poole seletus pole tõendiks tsiviilkohtumenetluses. Kohus kuulas üle tunnistaja, keda varasemas menetluses üle ei kuulatud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud et töötaja (tunnistaja) täitis osaliselt kostja korraldusel ülesandeid PFCB huvides, kuid tunnistajal puudus võlasuhe või töösuhe PFCB puudus kokkulepe millest tekkivat kulu tuli PFCB kohustuse täitmise kaudu Drammaofonile hüvitada seega puudus ka küsimuses õiguslik alus. Ka hüpoteetiliselt : Ühe äriettevõtte tegutsemine teise äriühingu rendipinnal, sama aadressi ja telefoninumbrite kasutamine jms ei loo iseenesest õiguslikku alust selle eest tasumiseks. Võimalik on nt ka tasuta kasutamise leping jne. Kostja pole tõendanud millist kohustust või kokkulepet PFCB täitis neid kaheksat rahalist ülekannet Drammofonile sooritades.
45.Kohtu hinnangul ei esitanud kostja vaidlusaluste maksete 123 758,65 eurot põhjendatuse osas käesoleva tsiviilasjas tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud dokumentaalse tõendi (jõustunud kohtuotsuse 2-14-16399) ja põhistatud väited, mis tõendaksid tõsikindlalt PFCB kohustuste olemasolu, nende täitmise kohustust ja annaks nimetatud kaheksa ülekande sooritamisele õigusliku aluse.
46.Kokkuvõtvalt jääb kohus oma seisukoha juurde - et Drammofoni väidetavad kulutused vaidlusaluse summa osas (123 758,65 eurot) PFCB huvides on jäänud tõendamata, samuti ei ole tõendatud PFCB osanike kokkulepe vastavate kulutuste hüvitamise kohta Drammofonile. Hagejalt väljanõutud PFCB arveldusarve väljavõte, Drammofoni arved PFCB-le ja tõendid selle kohta, et PFCB ja Drammofon tegutsesid samades ruumides ja tarbisid äritegevuseks osaliselt samu ressursse, ei kinnita järeldust, et vaidlusalused maksed on tehtud põhjendatult. Asjas ei ole vaidlust, nagu ei oleks PFCB ja Drammofon üldse olnud omavahel majanduslikult seotud olnud või ei oleks teinud omavahel mingeid muid tehinguid lisaks 8 vaidlusalusele tehingule. Vaidlus on konkreetsete ajavahemikul 09.04.2013-25.06.2013 tehtud
ülekande osas kogusummas 123 758,65 eurot, mida kohtud on käeolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjas 214-16399 põhjalikult käsitlenud ja leidnud need olevat alusetud.
47.Kohus leiab, et kostja pole ka peale käesolevas asjas tehtud Riigikohtu lahendit uue menetluse jooksul esitanud tõendeid, milliseid kulusid, milliste konkreetsete lepingute/kokkulepete alusel, millistel tingimustel ja milliste konkreetsete kaupade või teenuste eest - milliseid kohustusi täites on vaidlusalused maksed PFCB nimel Drammofonile tehtud. Kuigi kohus ei käsitle tsiviilasjas 2-14-16399 tehtud kohtuotsuseid käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohalt siduvana, on nimetatud jõustunud kohtuotsuste puhul tegemist siiski dokumentaalsete tõenditega, mida kohus hindab koos teiste tõenditega (TsMS § 272). Võistlevas hagimenetluses tuleb kostjal hageja esitatud tõend omapoolse tõendiga ümber lükata esitades vaidlusaluste asjaolude kohta omaltpoolt nn vastu tõendid.
48.Maakohus leiab, et viidatud ja käsitletud kohtuastmete erinevate kohtute järeldused asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõendite hindamise kohta tsiviilasjas 2-14-16399 kattuvad käesoleva maakohtu koosseisu seisukohtadega ka käeolevas asjas.
49.Hagi õiguslikuks aluseks on ÄS § 187 lg 2. Riigikohtu 22.11.2019 lahendile on ÄS § 187 lg 2 sätestatud nõude eeldused täidetud mh kui juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).
50.Maakohus leiab, et kostja on võlgniku juhatuse liikme hoolsus - ja lojaalsuskohustust rikkudes teinud õigusliku aluseta rahaülekandeid temaga seotud äriühingule Drammofon kogusummas 123 758,65 eurot, põhjustades sellega võlgnikule nimetatud summas varalise kahju ning kostjapoolse rikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos. Ilma nimetatud alusetuid ülekandeid tegemata poleks PFDB kahju tekkinud.
51.Kostja pole tõendanud, et ta oleks vaidlusaluste maksete osas tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus märgib vastusena kostja esitatud hoolsuskohustuse sisustamise kriteeriumidele (II 71) – et kostja oma tegevusega pole nende 8 ülekande teostamisega täitnud neid nelja reeglit mille kaudu kostja enda hinnangul on võimalik kostja hoolsuskohustuse täitmist hinnata: 1.juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud - käesoleval juhul võttis kostja vastu otsuse teostada
vaidlusalused kaheksa ülekannet olematute kohustuste täitmiseks, ilma eelneva vajaliku kokkuleppeta olukorras kus ilmnesid selged märgid saabuvast pankrotiolukorrast eelistades enda varalisi huvisid võimalike tulevaste teiste võlausaldajate huvidele, tekitades sellega kahju PFCB mainele ja ka tulevastele võlausaldajatele, 2. otsus peab olema tehtud heas usus – kohtumenetluses on tuvastatud kaheksa sooritust mille sooritamisel puudus õiguslik alus, puudusid osanike vahelised kokkulepped. Kostja eelistas majandustegevuse lõpufaasis teades ja hinnates ettevõte majandusliku olukorda tegevust hääbuvaks nn pankrotieelseks olukorraks enda varalisi huve teiste võlausaldajate huvidele, seega otsus teostada lühikese ajajooksul 8 ülekannet ilma õigusliku aluseta äriühingule mille seaduslik esindaja ja ainuosanik kostja oli eelpool nimetatud olukorras ei saa väita et otsus tehti heas usus, ei maine ega PFCB majandusliku olukorda arvestades ega võlausaldajate huve silmas pidades 3 – piisavalt informeerituna – kostja oli teadlik st piisavalt informeeritud et puudusid eeldused ja alused ülekannete tegemiseks ja omas teadmist võimalikust saabuvast maksejõuetuse olukorrast, 4 – ratsionaalselt uskudes, et otsus on tehtud äriühingu parimates huvides – äriühingu parimates huvides ei ole otsused mis sünnivad seadust või lepingut rikkudes ja toovad ettevõttele kaasa maine kahju ja annavad põhjuse esitada ettevõtte või juhatuse liikme vastu kahju nõude. Kohus leiab, et kostja enda poolt esitatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse nelja kriteeriumi järgi saab teha järelduse et kostja on juhatuse liikme hoolsuskohustust rikkunud. Kahju tekitamine on tekkinud olematute kohustuste täitmise tulemusel ilma õigusliku aluseta, kahju tekkimisel ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos. Ilma õigusliku aluseta kaheksal korral rahaülekannet tegemata poleks PFCB kahju summas 123 758,65 eurot tekkinud.
52.Maakohus märgib, et Drammofoni pankrotiasjas võlausaldajate poolt vastu võetud kompromiss, mille kohus on 02.02.2018 määrusega kinnitanud pole tänaseni jõustunud (III 105-109 Tallinna Ringkonnakohus 2-16-17830 lahend 31.mai 2019 millega tühistati maakohtu kompromissi kinnitamise lahendi). Kohus ei nõustu sellest tulenevate kostja käsitlusega võimaliku nn alusetu rikastumise kohta ja nõuete vastuolulisuse kohta pankrotimenetluses esitatud nõuetega käeoleva menetluse nõudega.
53.Kostja vastuväide kohtu tegevusele (TsMS § 333) keelduda pärast kohtu määratud tähtaega tõendite vastuvõtmisest jätta rahuldamata. Menetlus on kestnud objektiivsetel põhjustel keskmiselt pikemalt, menetlusosalised nii kostja hageja kui kolmas isik on saanud esitada läbivalt kogu menetluse jooksul seisukohti, taotlusi, tõendeid ja teha avaldusi. Kohus on määranud ja rõhutanud, et eelmenetluse lõplik kuupäev on 21.02.2022. Puuduvad mõjuvad põhjused miks kostja ei saanud varem kohtu määratud ajajooksul nimetatud tõendeid esitada, hagejal on õigus omalt poolt vastu tõendid ja seisukohad esitada. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et arved ei ole tõendid selles vaidluses millega tõendada õigusliku aluse või kokkulepete olemasolu, õigusliku aluse olemasolu hindab kohus ise õigusliku küsimusena, selleks pole vajalik eriteadmistega isiku arvamust. Kohus juhib menetlust ja lähtub poolte võrdsest kohtlemisest ning peab tagama nn mõistliku menetluse aja, kohtu poolne kostja taotluse rahuldamata jätmine oli kohtu kaalutlusotsustus, mille ümbervaatamiseks alused puudusid.
54.Kuna kohus rahuldab hagi. Hageja viivisenõude õigusliku aluse (VÕS § 113 lg 1 ja 2, TsMS § 367) ja arvestusliku suuruse suhtes ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kohus rahuldab põhihagi kogusummas 123 758,65 eurot rahuldab kohus ka hageja viivisenõude seisuga 11.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivise summas 61 302,89 eurot ja TsMS § 367 korras lisanduva viivise nõudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla (123 758,65 eurot) tasumiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA RAHALINE KINDLAKSMÄÄRAMINE
55.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
56.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
57.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 2 alusel on asja läbivaatamise kulud muuhulgas dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
58.Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu 3. aprilli 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 31.3; Riigikohtu 27. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
59.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks saab arvestada esindaja tunnitasu suurust.
60.Hageja on esitanud kaks menetluskulude nimekirja: 21.02.2018 ja 10.03.2023.
61.21.02.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas on hageja menetluskuluna välja toonud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1800 eurot, kulu 14 eurot (äriregistri väljavõtted) ja lepingulise esindaja tasu 6526, 80 eurot (käibemaksuta).
62.Kostja vastuväitel hageja 21.02.2018 nimekirjas toodud menetluskuludest ei ole põhjendatud kaks esimest rida, kuivõrd vastav hagiavaldus on koostatud, allkirjastatud ja kohtule esitatud pankrotihalduri poolt isiklikult, mitte hageja esindaja Ants Mailend’i poolt. Toimikus olevatest menetlusdokumentidest ei nähtu, et vastavad menetlusdokumendid oleksid koostatud ja esitatud Ants Mailendi poolt. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka nimetatud menetluskulude välja nõudmine kostjalt. Ülejäänud hageja menetluskulude osas on kostja seisukohal, et kulud on üle paisutatud ning toimikus olevate menetlusdokumentide koostamise tegelik aeg ei saa olla niivõrd pikk, kui menetluskulude nimekirjas esitatu.
63.10.03.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi teenust 143, 6 tunni ulatuses summas 33 623,80 eurot (ilma käibemaksuta).
64.Kostja vastuväitel hageja 10.03.2023 nimekirjas toodud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud. Kostja toob esile, et hageja pankrotihaldur on õigusteadmistega isik ja advokatuuri liige (pankrotihaldur aastast 2010). Tegemist on täiesti tavapärase kohtuvaidlusega, milles esindamiseks on halduril kõik teadmised, kogemused ja oskused. Esindaja palkamine pankrotihalduri esindamiseks sellises kohtumenetluses on asjaolu, mis ei tohiks kolmandatest isikutest menetlusosalistele kaasa tuua täiendavaid kulutusi, sest kostja ei saa sattuda lepinguliste esindaja palkamise tõttu halvemasse olukorda, kui siis kui hageja esindajaks oleks pankrotihaldur. Kostja leiab, et menetluskulud on ülepaisutatud ning ebavajalikud.
65.Kohus tutvunud hageja menetluskulude nimekirjadega, asub seisukohale, et hageja lepinguliste esindajate toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid.
66.Kohus analüüsib esmalt 21.02.2018 menetluskulude nimekirjas välja toodud kulusid ja seejärel 10.03.2023 nimekirjas märgitud kulusid.
67.21.02.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas palub hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Mailend menetluskuluna välja mõista riigilõivu hagiavalduse esitamisel 1800 eurot, kulu 14 eurot (äriregistri väljavõtted) ja lepingulise esindaja tasu 6526, 80 eurot (42,80 tundi x 152, 50 eurot).
68.Kohus tutvunud kulude nimekirjaga ja toimiku materjalidega leiab, et lepingulise esindaja õigusabikulud ei ole põhjendatud kokku 18,35 tundi järgmiste kirjete osas: 07.12.2016-06.01.2017 Suhtlus kliendiga, tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine 7,5 h; 20.02.2017-31.05.2017 Kliendi nõustamine seoses riigilõivu ja menetluskulude tagatisega, edasise menetluskava arutamine 0,3 h; 07.09.2017 Tsiviilasja materjalide analüüs, vastuväite koostamine 06.09 kohtumäärusele, suhtlus kliendiga 3,00 h; 20.12.2017 Kostja 11.12.2017 avalduse analüüs ja sellele vastuse koostamine. Täiendavate tõendite kogumine 2,10 h; 21.12.2017 Kostja 11.12.2017 avalduse analüüs ja sellele vastuse koostamine. Suhtlus kliendiga. Täiendavate tõendite kogumine 2,50 h; 15.02.2018 Ettevalmistumine kohtuistungiks 0,90 h; 20.02.2018 Ettevalmistumine kohtuistungiks 2,50 h.
69.Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja 21.02.2018 nimekirjas ei ole põhjendatud kaks esimest rida, kuivõrd hagiavaldus on koostatud, allkirjastatud ja kohtule esitatud pankrotihalduri poolt isiklikult, mitte hageja esindaja Ants Mailend’i poolt. Lisaks ei saa kohus välja mõista kulusid vastuväidete, seisukohtade jm toimingute eest, mida toimikust ei nähtu. Kohtuistungiga seotud menetluskulusid on kohus allpool arvestanud (vt 21.02.2018 kirje 10.03.2023 kulunimekiri).
70.Ülejäänud kirjete osas kokku 24,45 tundi on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Hageja esindaja tunnitasu 152,50 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja vastab senisele kohtupraktikale.
71.Kohus mõistab 21.02.2018 esitatud nimekirja alusel kostjalt välja hageja põhjendatud õigusabikulu 3728,58 eurot (24,45 h x 152,50 eurot). Kohtu infosüsteemi andmetest nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu 300 eurot + 1500 eurot, kokku 1800 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. 14 eurot äriregistri väljavõtted on põhjendatud kulu.
72.Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on AB Sorainen AS käibemaksukohuslane alates 01.09.2002 KMKR EE100777673. Seega hageja lepingulise esindaja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
73.Järgevalt analüüsib kohus 10.03.2023 menetluskulude nimekirjas välja toodud kulusid. Hagejale on osutatud õigusabi teenust 143, 6 tunni ulatuses summas 33 623,80 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabiteenust osutasid: vandeadvokaat Carri Ginter 2,4 tundi tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta); vandeadvokaat Ants Mailend 9 tundi, tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta); vandeadvokaat Mari Agarmaa 63,6 tundi, tunnihinnaga 170 eurot (ilma käibemaksuta); vandeadvokaat Liisa-Maria Puur 68,6 tundi, tunnihinnaga 169,19 eurot (ilma käibemaksuta).
74.TsMS § 175 lg 3 kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Tsiviilasja ei muutnud iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus pidi tulenema asja olemusest ja mahust (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-112-09, punkt 17). Kohtupraktika kohaselt asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata nii toimikumaterjale kui võtta arvesse, kas esines vajadus tõlgendada süstemaatiliselt erinevaid õigusakte, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust, välisriigi õigust või välislepingut või hinnata suurt mahtu tõendeid, võttes arvesse vajadust eriteadmiste järele.
75.Toimiku materjalide pinnalt võib asuda seisukohale, et arvestades vaidluse tehnilist sisu, seotust teiste õigussuhetega ja menetlusosaliste esitatud (vastu)väiteid oli vaidlus keskmisest keerukam ja mahukam. Kohtud pidid analüüsima juhatuse liikme isiklikku vastutust oma kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju eest. Asja keerukust ilmestab asjaolu, et menetlus on läbinud kõik kolm kohtuastet. Ringkonnakohus tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja Riigikohus tühistas Ringkonnakohtu ja maakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Õige on iseenesest hageja väide, et menetlusosalise enda valida on see, mitut advokaati ta kohtumenetluses kasutab, kuid kulud peavad siiski olema vajalikud ja põhjendatud. Seda on ka Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas (RKHK 18.05.2009 määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Praeguses asjas on lepingulised
esindajad menetluses osalenud eri aegadel. Sama toiminguga seotud dubleerivad kulud puuduvad. Seadus ei sätesta, et pankrotihalduril on keelatud võtta lepingulise esindaja õigusabiteenust, ka siis kui haldur ise on juriidilise haridusega. Pankrotihaldur võib menetluses kasutada lepingulise esindaja õigusabiteenust.
76.Kohus leiab, et lepingulise esindaja õigusabikulud ei ole põhjendatud 10.03.2023 kulunimekirjas järgmiste kirjete osas: -
13.03.2018 A. Mailend Hagi tagamise võimaluste analüüs 0,4 h; 10.04.2018 Liisa-Maria Puur Hagi tagamise võimalikkuse analüüs 0,8 h; 11.07.2018 Ants Mailend Kohtu menetluse staadiumi kontrollimine 0,2 h; 04.09.2018 Ants Mailend Kaasuse seisu analüüs. Suhtlus kliendiga 0,2 h; 26.06.2019 Mari Agarmaa Kliendi teavitamine menetluse seisust ja edasiste sammude arutelu 0,4 h; 30.07.2019 Mari Agarmaa Suhtlus kliendiga seoses K. K. kassatsioonkaebusega 0,9 h; 30.07.2019 Mari Agarmaa Kliendi tagasiside analüüs ja selle kommenteerimine ning täiendamine 1,5 h; 23.10.2019 Mari Agarmaa Suhtlus kliendiga 0,2 h; 28.12.2020 Liisa-Maria Puur Menetluse kiirendamise taotluse koostamine 2,5 h; 28.12.2020 Mari Agarmaa Menetluse kiirendamise taotluse koostamine. Taotluse esitamine kohtule 0,9 h; 03.06.2021 Liisa-Maria Puur Kohtu ja vastustaja vahelise suhtluse analüüs seoses menetlustähtaegadega 0,1 h; 20.01.2022 Liisa-Maria Puur Menetluse seisust ülevaate koostamine 0,3 h; 28.01.2022 Liisa-Maria Puur Kohtu ettepaneku analüüs ja kliendile menetluse seisust ülevaate koostamine 1,2 h; 10.02.2022 Liisa-Maria Puur Kohtu palve analüüs ja edasise strateegia väljatöötamine 1,7 h; 14.02.2022 Mari Agarmaa K. K. esindaja suhtlus. Kliendi teavitamine 1 h; 17.02.2022 Liisa-Maria Puur Hageja seisukoha koostamine. Kohtuasjas esitatud eelnevate tõendite analüüs 1h; 18.02.2022 Liisa-Maria Puur Hageja seisukoha koostamine. Kohtuasjas esitatud eelnevate tõendite analüüs 5,2 h; 20.02.2022 Liisa-Maria Puur Hageja seisukoha koostamine. Kohtuasjas esitatud eelnevate tõendite analüüs 1,2 h; 21.02.2022 Mari Agarmaa Kohtunõudele vastuse koostamine 3 h; 08.03.2022 Liisa-Maria Puur Kostja 21.02.2022 seisukoha analüüs 0,9 h; 28.03.2022 Mari Agarmaa 21.02.2022 seisukoha analüüs ja kliendi teavitamine. Kirjavahetus kliendiga 1 h; 29.03.2022 Mari Agarmaa Kirjavahetus kliendiga seoses menetlustähtaegadega 0,7 h; 07.04.2022 Liisa-Maria Puur Kaasuse edasise strateegia väljatöötamine 0,6 h; 08.04.2022 Mari Agarmaa Strateegia arutelu Liisa-Maria Puuriga 0,7 h; 29.04.2022 Mari Agarmaa 21.02.2022 seisukoha ja tõendite analüüs 3h;
-
-
-
01.05.2022 Liisa-Maria Puur Kostja 21.02.2022 seisukohale vastuse koostamine 3,1 h; 02.05.2022 Mari Agarmaa Tõendite analüüs. Vastuse koostamine 5 h; 31.08.2022 Mari Agarmaa Menetlustähtaegade kontroll ja suhtlus kohtuga seoses menetluse seisuga 0,5 h; 26.09.2022 Liisa-Maria Puur Kirjavahetus kliendiga seoses menetluse seisu ja edasiste sammudega 0,4 h; 07.10.2022 Mari Agarmaa Tõendite analüüs 4,7 h; 07.10.2022 Liisa-Maria Puur Kaasuse materjalide ja tsiviilasja nr 2-14-16399 analüüs kohtuistungiks valmistumiseks 1h; 11.10.2022 Mari Agarmaa K. K. esindaja taotluse analüüs 0,5 h; 14.10.2022 Liisa-Maria Puur Kohtult tsiviilasja nr 2-14-16399 materjalide päring 0,1 h; 18.10.2022 Liisa-Maria Puur Kohtuistungiks valmistumine. Tsiviilasja nr 21416399 materjalide analüüs 2,6 h; 18.10.2022 Carri Ginter Kohtuistungiks valmistumine 0,7 h; 24.10.2022 Mari Agarmaa Kohtule vastuse koostamine 1h; 09.01.2023 Liisa-Maria Puur Kliendi teavitamine menetluse seisust 0,4h; 23.01.2023 Liisa-Maria Puur Kostja 31.01.2023 menetlusdokumendi analüüs. Kriminaalasja nr 20730000363 toimiku analüüs seoses potentsiaalsete täiendavate tõenditega 1h; 24.01.2023 Liisa-Maria Puur Kostja 31.01.2023 menetlusdokumendi analüüs. Kriminaalasja nr 20730000363 toimiku analüüs seoses potentsiaalsete täiendavate tõenditega 2,7 h; 26.01.2023 Liisa-Maria Puur Käesoleva asja materjalide analüüs kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,4 h; 27.01.2023 Mari Agarmaa Tõendite analüüs ja kohtuistungiks ettevalmistamine 5,4 h; 30.01.2023 Liisa-Maria Puur Tsiviilasja nr 2-14-16399 otsuse siduvuse analüüs 0,8 h; 01.02.2023 Mari Agarmaa K. K. esitatud dokumentide ja tõendite analüüs 2h; 01.02.2023 Liisa-Maria Puur Strateegia väljatöötamine. Tõenditest ülevaate koostamine 1,3 h; 02.02.2023 Mari Agarmaa Sisemine arutelu strateegia osas 1h; 02.02.2023 Carri Ginter Kohtuistungiks ettevalmistumine 1h; 02.02.2023 Liisa-Maria Puur Käesoleva asja materjalide analüüs kohtuistungiks ettevalmistumiseks 1,9 h; 06.02.2023 Liisa-Maria Puur Kostja 18.01.2023 menetlusdokumendile vastuse koostamine 2h; 08.02.2023 Mari Agarmaa Kostja 18.01.2023 menetlusdokumendile vastuse koostamine. Tõendite analüüs 4,9 h; 09.02.2023 Carri Ginter Kostja 18.01.2023 menetlusdokumendile vastuse koostamine 0,7 h; 15.02.2023 Liisa-Maria Puur Kohtuistungiks ettevalmistus 4,1 h; 15.02.2023 Mari Agarmaa Tõendite analüüs ja strateegia arutelu 4 h;
-
16.02.2023 Liisa-Maria Puur Kohtuistungiks ettevalmistus. Kohtuistungil osalemine 4,6 h; 17.02.2023 Mari Agarmaa Kõne K. K. esindajaga. Võimaliku kokkuleppe arutelu. Kliendile ülevaate andmine 0,9 h; 22.02.2023 Mari Agarmaa Kliendi küsimustele vastamine 0,2 h; 23.02.2023 Mari Agarmaa Kirjavahetus kohtuga 0,9 h; 23.02.2023 Mari Agarmaa Kirjavahetus K. K. esindajaga ja kliendiga 0,7 h; 27.02.202 Liisa-Maria Puur Kohtu ja K. K. esindajaga kirjavahetuse kontroll seoses kokkuleppega 0,2 h; 06.03.2023 Mari Agarmaa Kohtuistungi protokolli analüüs. Tunnistaja ütlustele seisukoha koostamine 3 h; 07.03.2023 Mari Agarmaa Tunnistaja ütlustele seisukoha koostamine 1,2 h; 08.03.2023 Liisa-Maria Puur Menetluskulude taotluse koostamine 1,2 h.
77.Kohus on seisukohal, et hageja esindajate eelnimetatud toiminguid ei saa pidada põhjendatuks, sest toimingud ei kajastu toimiku materjalidest. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, st kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Samuti on osad toimingud liiga üldsõnaliselt kirjeldatud ega võimalda hinnata toimingute vajalikkust, nt kaasuse seisu analüüs, strateegia arutelu, strateegia väljatöötamine, kliendi küsimustele vastamine, kliendi tagasiside analüüs, menetluse seis ja edasised sammud jne. Menetluse kiirendamise taotluse koostamise eest on kohus kulu välja mõistnud (vt 23.12.2020 toiming 10.03.2023 kulunimekiri). Asjas on toimunud 3 kohtuistungit: 21.02.2018, 13.02.2019 ja 16.02.2023. Põhjendamata on kohtuistungikulu, mis ei ole ligilähedane tegelikult toimunud kohtuistungile. LiisaMaria Puur palub välja mõista kohtuistungi ettevalmistamise ja istungil osalemise kulud. 16.02.2023 istungiprotokollist selgub, et Liisa-Maria Puur osales kohtuistungil kolmanda isiku esindajana, mis ei seostu hageja kuludega. Kohus on määranud ja rõhutanud, et eelmenetluse lõplik kuupäev on 21.02.2022, selleks ajaks pidid pooled olema esitanud kõik asjassepuutuvad tõendid ja hiljemalt 02.05.2022 pidi hagejal olema ülevaade kostja tõenditest. Seda kinnitab 02.05.2022 hageja vastus kostja 21.02.2022 seisukohale.
78.Kohus leiab, et põhjendatud on 10.03.2023 kulunimekirja menetluskulud: -
26.02.2018 A. Mailend kohtuistungi protokolli analüüs 0,2 h; 21.02.2018 Ants Mailend Esindamine kohtuistungil, suhtlus kliendiga. Põhjendatud osaliselt, so 2,5 h ulatuses; 21.03.2018 Ants Mailend Kohtuotsuse analüüs. Suhtlus kliendiga. Põhjendatud osaliselt, so 0,5 h ulatuses; 15.08.2018 Ants Mailend Kohtu dokumentide analüüs. K. K. 03.07 kaebuse analüüs 0,3 h; 25.09.2018 Ants Mailend K. K. apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Suhtlus kliendiga 4,5 h;
-
-
-
-
-
-
-
07.05.2019 Mari Agarmaa Suhtlus kliendiga seoses K. K. kassatsioonkaebusega. Kassatsioonkaebuse edastamine kliendile seoses kaebuse peamiste argumentidega. Kassatsioonkaebuse analüüsimine 0,7 h; 10.06.2019 Mari Agarmaa Suhtlus kliendiga seoses K. K. kassatsioonkaebusega ja ringkonnakohtu lahendiga, mis tühistas 02.02.2018 maakohtu otsuse (seoses võlausaldajate kompromissi kinnitamisega). Kliendile ülevaate edastamine. Ringkonnakohtu lahendi analüüs 0,9 h; 17.06.2019 Mari Agarmaa Suhtlus kliendiga seoses K. K. Riigikohtu menetlusse võetud kassatsioonkaebusega 0,5 h; 31.07.2019 Mari Agarmaa Kassatsioonkaebuse vastuse kohtule esitamine 0,7 h; 23.12.2020 Liisa-Maria Puur Menetluse kiirendamise taotluse koostamine 0,7 h (e-toimikus 29.12.2020); 05.01.2022 Mari Agarmaa Kirjavahetus kohtuga 0,3 h; 27.01.2022 Mari Agarmaa Kohtu 27.01.2022 kompromissettepaneku analüüs 0,5 h; 07.02.2022 Mari Agarmaa K. K. esindajaga suhtlemine seoses kompromissiga 0,7 h; 21.02.2022 Liisa-Maria Puur Hageja seisukoha koostamine. Kohtuasjas esitatud eelnevate tõendite analüüs 3,2 h; 30.03.2022 Mari Agarmaa Kirjavahetus kliendiga seoses kohtuistungiga 0,8 h; 08.04.2022 Liisa-Maria Puur Strateegia arutelu Mari Agarmaaga. Kohtu poolt antud tähtaegade analüüs. Tähtaja pikendamise taotluse koostamine. Kliendile menetlusest ülevaate koostamine 1,6 h; 11.04.2022 Liisa-Maria Puur Sisemine arutelu ja suhtlus kohtuga seoses menetlustähtaegade pikendamisega 0,6 h; 02.05.2022 Liisa-Maria Puur Kostja 21.02.2022 seisukohale vastuse koostamine. Dokumendi esitamine kohtule 5,3 h; 09.08.2022 Liisa-Maria Puur Sisemine arutelu ja suhtlus kohtuga seoses istungi aegade kooskõlastamisega. Põhjendatud osaliselt, so 10 minutit. 24.10.2022 Liisa-Maria Puur Kostja menetluskulude tagatise taotluse analüüs. Taotlusele vastuse koostamine ja kohtule esitamine. Kohtuistungiks valmistumine, tõenditest ülevaate koostamine. Põhjendatud osaliselt, so 1 h; 25.10.2022 Liisa-Maria Puur Kirjavahetus kohtuga ja sisemine arutelu seoses istungiks uue aja leidmisega. Menetluskulude tagatist puudutava kohtumääruse analüüs. Kirjavahetus kliendiga. Põhjendatud osaliselt, so 10 minutit. 19.12.2022 Liisa-Maria Puur Kirjavahetus kohtuga seoses istungi ajaga. Põhjendatud osaliselt, so 10 minutit. 27.12.2022 Mari Agarmaa Kirjavahetus kohtuga. Tõendite analüüs. Põhjendatud osaliselt, so 10 minutit. 09.02.2023 Liisa-Maria Puur Kostja 18.01.2023 menetlusdokumendile vastuse koostamine ja kohtule esitamine. Kohtuistungiks ettevalmistumine. Põhjendatud osaliselt, so 2 h; 16.02.2023 Mari Agarmaa Kohtuistungil osalemine 3,5 h;
-
16.02.2023 Mari Agarmaa Tunnistaja küsimuste ettevalmistamine kohtuistungiks. Põhjendatud osaliselt, so 1 h; 27.02.2023 Mari Agarmaa Suhtlus K. K.ga. Kohtu teavitamine sellest, et pooled ei jõudnud kokkuleppele. Põhjendatud osaliselt, so 10 minutit; 06.03.2023 Liisa-Maria Puur Kohtuistungi protokolli analüüs. Tunnistaja ütlustele seisukoha koostamine 3 h; 07.03.2023 Liisa-Maria Puur Tunnistaja ütlustele seisukoha koostamine. Seisukoha kohtule esitamine 1,5 h; 09.03.2023 Mari Agarmaa Menetluskulude taotluse koostamine 0,3 h.
79.10.03.2023 nimekirja alusel on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 37 tundi ja 38 minutit. Õigusabi osutati hinnaga 170 eurot (käibemaksuta) tund, va Liisa-Maria Puuri tunnihind 169, 19 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et esindajate keskmine tunnitasu on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
80.10.03.2023 nimekirja alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu 37 tundi ja 38 minuti ulatuses, millest Liisa-Maria Puuri õigusabi toimingute eest 19 tundi ja 24 minutit. Ülejäänud lepinguliste esindajate toimingute eest 18 tundi ja 14 minutit. Kokku on põhjendatud õigusabikulud 6378,54 eurot [ 3099, 62 eur (18 tundi ja 14 min x 170 eur/h) + 3278,92 eur (19 tundi ja 24 min x 169,19 eur/h) ].
81.Kohus mõistab kostjalt välja 21.02.2018 ja 10.03.2023 nimekirjade alusel hageja põhjendatud menetluskulud kogusummas 11 921,12 eurot, millest 10 107,12 eurot õigusabikulu, 1800 eurot riigilõiv ja 14 eurot kulu/äriregistri väljavõtted.
82.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
83.Erinevalt v/adv A. Mailendi 21.02.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast, milles viivist ei ole taotletud, on hageja vastava taotluse esitanud 10.03.2023 esitatud menetluskuludelt. Kohus leidis, et 10.03.2023 põhjendatud menetluskulud on 6378,54 eurot ja sellelt summalt kohus määrab viivise tasumise kohustuse.
84.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker Kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.