R Ä hagi A Ä vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R Ä (ik xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post [email protected] ) Kostja: A Ä (ik xxx, elukoht xxx ) Kostja lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Margus Kiir (e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta R Ä hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud R Ä kanda.
3.Välja mõista R Ält A Ä kasuks menetluskulud 1020 eurot.
4.Välja mõista R Ält A Ä kasuks viivis menetluskuludelt (1020 eurot) lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja Viru Maakohtu 16.03.2020 otsuse nr 2-18-11619 p 3 kohaselt kohustatud hüvitisest (58 000 eurot) maksma kostjale 25 000 eurot 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja ülejäänud 33 000 eurot ühe aasta jooksul igakuiste maksetena 2750 eurot kuus. Eeltoodud kohtuotsus on täitedikumendiks, mille alusel toimub täitemenetlus hageja suhtes. Hageja tasaarvestas 12.10.2020 avalduse tegemisega nõude 4552,18 eurot kostja vastu kostja nõudega 4552,18 eurot. Seega oli oktoobrikuu makse summas 2750 eurot tasutud 12.10.2020.
2.Tasaarvestatud nõude aluseks on asjaolu, et AS xxx ja poolte vahel sõlmiti laenuleping nr xxx, mille alusel pooled solidaarvõlgnikena laenu 99 063 eurot kinnistu ostmiseks. Pooled on panga ees solidaarvõlgnikud. 01.10.2017-19.10.2020 tasus hageja pangale 8766, 62 eurot. 21.09.2020 esitas hageja kostjale nõude pangale tasutud 4383, 33 eurot hüvitamiseks. VÕS § 69 alusel nõudis hageja kostjalt tema osa tasumist solidaarvõla maksetest (sh. kindlustusmaksed), so. 4552,18 eurot. Kostja oma osa ei tasunud. TMS § 221 lg-s 1 järgi peab tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kostja pangaarve väljavõttest ei tulene, et kostja tasus pangale laenumakseid.
3.Laenumaksete puhul tegemist on perioodiliste, ehk korduvate maksetega, siis TsÜS § 154 lg 1 kohaselt selliste kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega 2017 nõuete aegumisetähtaeg hakkas kulgema 31.12.2017 ning tasaarvestus, sh. 2017 aastast tulenevate nõuete, on tehtud 12.10.2020, ehk enne aegumistähtaja saabumist. Hageja tasaarvestus on tehtud tähtaegselt, mistõttu see on kehtiv ja ei ole aegunud. Hageja viitab TMS § 221 ja Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-11-15 ja palub tunnistada täitedokumendi (Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsuse) tsiviilasjas nr 2-18-11619 sundtäitmise summas 4552,18 eurot lubamatuks.
II KOSTJA VASTUS
4.Kostja hagi ei tunnista. TMS § 221 lg 1 on selgelt kirjas, et hageja kohtusse pöördumise ajaks peavad nõuded olema osaliselt või täielikult tasaarvestatud. Täitmisel olev Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsus asjas nr 2-18-11619 jõustus 01.05.2020. Seega hageja nõue saab olla tekkinud perioodil 01.05.2020 kuni väidetava tasaarvestamiseni, so kuni 12.10.2020. Varasemalt tekkinud nõudeid ei saa tasaarvestada ning see on lubamatu. Kostja keeldus teatud põhjustel hageja tasaarveldusettepanekust. VÕS § 200 lg 4 alusel ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja väide 01.10.2017-19.10.2020 sooritatud maksete osas ei vasta tegelikkusele. 01.11.2019-2020 novembrini maksis laenumakseid kostja, sh. ka hageja osa laenust. Kuni juuli 2018 olid pooled abielus. Seega tasuti laenu ühisvara arvel ning kostja ei saa perioodi 01.10.2017 kuni juuli 2018 arvestada.
5.Perioodil 01.05.2020 - 12.10.2020 kuulus AS-le xxx tasumisele laenusaajate poolt solidaarselt 2017,32 eurot, so 1008,66 eurot. Kostja hüvitas antud perioodil hagejale
laenumakseid pangaülekandega hageja pangakontole summas 1671,16 eurot, Seega on kostja hüvitanud hagejale laenu osamakseid rohkem, kui kuulus tasumisele (enam tasutud 662,50 eurot). Kindlustusmaksete tasumine ei ole tõendatud ning ka nende osas kehtivad samad vastuväited ning tasutu katab ka need maksed. Lisaks hageja kindlustas oma elukohta (so oma vara) ning see kohustus peaks olemagi hageja kohustus.
6.Hageja esitab valeandmeid ja eksitab kohut. Hagiavalduses väidetakse, et hageja on tasunud ühiseid laenumakseid, kuid hageja vaikib maha, et tasus neid kostja arvel, st hageja edastas pangale kostjalt saadud laenutagasimaksed ning kostjalt saadu omakorda tasaarvestatakse kostja enda nõudega.VÕS § 200 alusel on vaja tasaarvestuseks ka teise poole nõusolek. Hagejal seda ei ole ja hageja ei ole tasarvestuse toimumist tõendanud. Hageja nõuete osas on aegumistähtajad möödunud ning VÕS § 200 lg 1 p 2 järgi ei kuulu need nõuded tasaarvestamisele. Kohus võttis hagi menetlusse 26.01.2021. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 ja 160 lg 1, on hageja nõuete aegumistähtaeg piiratud perioodiga 26.01.2018-26.01.2021 ning nõuete, mis kujunesid kuni 26.01.2018 aegumistähtajad möödunud.
III KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väidetav tagasinõue ei ole aegunud. Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb VÕS § 70 lg 1 järgi ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Osamaksetena tagastatavast laenulepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 järgi algas aegumistähtaeg 2017 aasta maksete osas 01.01.2018 kell 00.00 ja ning lõppes 2017 aasta maksete osas 31.12.2020 kell 24.00. Hagi on esitatud 19.11.2010. Järelikult ei ole hageja nõue aegunud.
8.Kostja on viidanud TMS § 221 lg 1 ja on leidnud, et hageja väited, mis puudutavad aega enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist 01.05.2020, on lubamatud ja need tuleb jätta arvestamata. Hageja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-11-15 p-s 10 on selgitatud, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg.
9.Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Seega ei oma tähtsust omaasjaolu, et hageja on teinud tasaarveldusavalduse teisele poolele 12.10.2020, so. peale tsiviilasjas nr 2-18-11619 tehtud otsuse jõustumist. Kohus leiab, et tasaarveldusolukord solidaarvõlgniku tagasinõudena, tekkis hagejal juba tsiviilasjas nr 2-18-11619 kohtumenetluse käigus, st. hageja oleks saanud oma
tasaarvelduse realiseerida selles menetluses kuni otsuse jõustumiseni 01.05.2020. Tsiviilasjas nr 2-18-11619 mõisteti kaasomandi lõpetamisel hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis, mida oleks saanud menetluse ajal tasaarvestada hageja rahalise nõudega kostja vastu, sest alates 01.10.2017-01.05.2020 väidetavalt hageja poolt tehtud maksete tagasinõue kostja vastu (tasaarveldusolukord) tekkis enne kohtuotsuse jõustumist. Seega saab arvesse võtta ainult makseid, mida hageja on teinud peale otsuse jõustumist, so. 01.05.2020-19.10.2020.
10.Hageja nõudeks on tunnistada Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-11619 sundtäitmine summas 4552,18 eurot lubamatuks, kuid pole välja toonud millise täiteasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ta nõuab. Hageja on seisukohtades, avaldustes ja täpsustustes välja toonud erinevate täitemenetluste numbreid (hagis 042/2020/1284, 042/2020/477, järgnevalt 042/2021/15, 042/2021/168), kuid hageja viimasest 24.01.2022 täpsustusest ja hagiavaldusele lisatud täitmisteatest võib järeldada, et tegemist on täiteasjaga nr. 042/2020/1284, kuid hageja nõue jäi samaks. Täitmisteatest nähtub, et nõudeks on hüvitis 2750 eurot (oktoober 2020), samas kui hageja palub tunnistada sundtäitmise lubamatuks summas 4552,18 eurot. Järgnevatele hagi täiendustele on lisatud täitmisteade täitmisasjas nr. 042/2021/15, kuid täiteasi polnud hagi esitamise ajaks veel algatatud. Hageja väitel on ta kostja nõude 4552,18 eurot tasaarvestanud 12.10.2020 enda nõudega 4552,18 eurot ning järgnevalt märkinud, et seega oli oktoobrikuu makse summas 2750 eurot tasutud.
11.Vaatamata korduvatele täpsustustele, ei ole hageja esindaja suutnud selgelt ja arusaadavalt välja tuua, ega tõendada igakuiste laenumaksete suurust, millistest tehtud maksetest nimetatud summad koosnevad, millises ulatuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõutakse ja faktilisi asjaolusid loogiliselt kokku viia esitatud nõudega. Kohus ei pea hageja eest tegema arvutusi ja oletama millises ulatuses täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja nõuab. Seda nii 4552, 18 euro, kui ka 2750 euro osas. Hageja väitel tõendab tema pangakonto väljavõte igakuiste laenumaksete suurust ning nt. 2020 oktoobri eest oleks makse 331,76 eurot. Kostja esitatud Luminor Bank AS 24.05.2021 nr 20-2.1/663 tõendi kohaselt on kostja tasunud hageja pangakontole 13.10.2020 aastal 331,76 eurot (laekumine nähtub hageja konto väljavõttelt), alates 08.06.2020-26.11.2020 kokku 1969 eurot ja perioodil 13.11.201926.11.2020 kokku 3948, 65 eurot. Eeltoodust järeldub, et kostja on tasunud sellel perioodil laenumakseid hagejale tervikuna, nagu kostja on õigesti väitnud. Selles osas ei saa hagejal olla tagasinõuet kostja vastu. Tagasinõue võib olla kostjal hageja vastu.
12.Õige on kostja viide sellele, et poolte abielu ajal tehtud makseid, ei saa arvesse võtta, kuna need on tehtud ühisvara arvelt. Poolte abielu lahutati 08.06.2018 jõustunud kohtu otsusega. Hageja ei ole esitanud väited, et abielu ajal tehti makseid muul viisil kui ühisvarast. Järelikult ei saaks arvestada maksetega mis on tehtud kuni 08.06.2018. Väidetavate kindlustusmaksete osas ei ole hageja samuti esitanud andmeid maksete tasumise kohta, sh, mis perioodil ja kui suure summa kindlustusmakseid on hageja tasunud ja milline oli kostja osa sellest. Hagi lisast pealkirjaga nõude hüvitamisest nähtuvad kindlustuspoliisid nr 6 / 361161 /13.08.2018 ja / 05.08.2019 (hagi lisana märgitud ei ole) kuumaksega ca 13 eurot, kuid nimetatu põhjal ei ole võimalik kindlaks teha tasutud osamaksete kogusummat kuni kaasomandi lõpetamiseni ja kostja osa sellest. Kokkuvõttes ei ole võimalik arvesse võtta kuni täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumiseni 01.05.2020 puudutavaid väited tasaarvestuse kohta, kostja on tasunud hagejale rohkem, kui on kostja osa solidaarvõlgnikuna ja tasaarvestada kuni poolte abielu
lahutamiseni 08.06.2018 ühisvarast tehtud laenu tagasimakseid. Seega ei ole hageja teinud usutavaks, et tal on tasaarvestatav nõue kostja vastu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. (TsMS § 132 lg 5). Hagi hind on 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1020 eurot. Arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1020 eurot vajalikud ja põhjendatud, sh. lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot ja ajakulu. Kostja taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.