Kohtuasja number
21712525
Määruse kuupäev
Tartu, 10. oktoober 2018
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Villu Kõve, Viive Ligi ja Ivo Pilving
Kohtuasi
Sergey Lysikovi hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2012/1540 ning Sergei Zažigini hagi Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 026/2012/1541. Hagide menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21712525 ja Tallinna Ringkonnakohtu
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergey Lysikovi ja Sergei Zažigini määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Sergei Zažigin, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Hageja Sergey Lysikov, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), volitatud esindaja Ülle Ilves
Asja läbivaatamise kuupäev
11. september 2018. a, kirjalik menetlus
2-17-12525
2-17-12525 hageja I taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hagi menetlemine tekitaks hagejale I täiendava menetluskulude tasumise kohustuse.
2-17-12525 sundtäitmine võibki kesta väga pikka aega. Maksude laekumisele ei avaldaks positiivset mõju seaduses sundtäitmise lõpptähtaja määramine, sest see kutsuks võlgnikke üles sundtäitmisest kõrvale hoidma. Ringkonnakohus leidis, et hageja I suhtes käiv täitemenetlus ei piira ebaproportsionaalselt tema õigusi. Kui hageja I ei suuda maksuvõlga tasuda ja see suutmatus ei ole ajutine, on tal võimalik kohtule esitada avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks. Lisaks on võlgniku kaitseks seaduses sätestatud vara ja sissetulekumiinimum, millele sissenõuet pöörata ei saa. Seega ei olnud hagis taotletud eesmärki selles toodud asjaolude alusel võimalik saavutada ning maakohus keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.
2-17-12525 aegumistähtaja kulgemist hakati arvestama aegumise katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 5). Ringkonnakohus möönis, et MKS § 132 ei sätesta selget ülempiiri maksuvõla sundtäitmise tähtajale ega piira aegumistähtaja katkemise kestust. Kohtud on aegumise katkemise regulatsiooni maksukorralduse seaduses tõlgendanud selliselt, et kuna toona kehtinud maksukorralduse seaduse redaktsiooni § 132 lg 4 p 4 kohaselt oli aegumise katkemise aluseks täitemenetluse alustamine, siis aluse äralangemiseks oli täitemenetluse lõpetamine. Aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada täitemenetlust. Täitemenetluse alustamise pidamine aegumise katkemise aluse äralangemiseks oleks vastuolus MKS § 132 lg 4 pga 4, arvestades täitemenetluse olemust. Viidatud sätete tõlgendamisel ei saa lähtealuseks võtta TsÜS §s 159 sätestatut, sest täitmiseks esitati avalik-õiguslikust maksukohustusest tulenev nõue ja maksukorralduse seadusest tulenev eriregulatsioon kirjeldatud nõude aegumise osas prevaleerib tsiviilseadustiku üldosa seadusest tuleneva üldregulatsiooni üle. Ringkonnakohus nõustus hagejaga II, et maksuvõla sundtäitmise aegumise katkemine maksuvõla sissenõudmiseks alustatud täitemenetluse ajaks võib kaasa tuua maksukohustuse kehtivuse pika aja jooksul ning maksukohustuslasele ei ole kohustuse lõppemine seetõttu prognoositav. Hageja II õiguste piiramine selliselt oli ringkonnakohtu hinnangul õigustatud avaliku huviga tagada maksude laekumine.
2-17-12525 määratud rahaliste kohustuste aegumist kohaldama nii erinevalt. Seadusandja mõtteks ei saanud olla aegumistähtaja peatamine kohtutäituri korraldatava täitemenetluse raames, kuna selline olukord on ebasoodne nii võlgnikule kui ka riigile ning majanduslikult soodne üksnes kohtutäiturile. Kohtud lugesid valesti MKS § 132 lg 6 mõttes aegumise katkemise aluse äralangemiseks täitemenetluse lõppemise. Seadus sellist aegumise katkemise alust ei sätesta ning aegumise katkemise aluseks on täitedokumendi täitmiseks esitamine kohtutäiturile. Kohtute tõlgenduse kohaselt nõude aegumine mitte ei katkeks, vaid peatuks määramata ajaks. Aegumise katkemise korral hakkab uus aegumistähtaeg uuesti kulgema, aegumise peatumise korral aga aegumistähtaeg kuni teatud sündmuse esinemiseni edasi ei kulge. MKS § 132 lg 5 p 1 tuleb tõlgendada kooskõlas TsÜS § 159 lgga 1. See tähendab, et aegumistähtaeg katkes täitemenetluse tõttu ning uus viieaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 22. mail 2012. Aegumine ei ole praeguses asjas peatunud. MKS § 132 lgt 6 tuleb tõlgendada selliselt, et kui võla sissenõudmine kohtutäituri menetluses oleks mingil alusel enne aegumistähtaja lõppu (22. mai 2017) ära langenud, hakkaks uus viieaastane aegumistähtaeg kulgema äralangemisele järgneva aasta 1. jaanuarist. Praeguses asjas ei esinenud enne 22. maid 2017 uut MKS § 132 lgs 5 sätestatud sundtäitmise aegumise katkemise alust, aegumistähtaeg möödus ja uus aegumistähtaeg ei hakanud MKS § 132 lgs 6 sätestatud korras kulgema.
2-17-12525 saadab asja maakohtule hagide menetlusse võtmise otsustamiseks TsMS § 701 lg 3 esimese ja kolmanda lause järgi.
2-17-12525 aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama tähtaja katkemise aluse äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist (MKS § 132 lg 6).
2-17-12525 sundtäitmise aegumise tähtaega seitsmelt aastalt viiele aastale, kusjuures MKS § 1684 lg 1 esimese lause järgi kohaldatakse lühemat aegumistähtaega ka enne 1. jaanuari 2014 tekkinud nõuetele.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.