Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-286 21. oktoober 2021 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Martin Tedre kaebus Kaitseväel Soodla harjutusvälja kasutamise keelamiseks Kaebaja Martin Teder Vastustajad: Kaitseministeerium, esindajad Maris Freudenthal, Ele-Liis Jõgi ja Meelika Väravas Kaitsevägi, esindaja Virgo Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2020. a otsus Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2020. a otsuse resolutsiooni punktid 3-5. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 26. juuni 2020. a otsuse resolutsiooni punktid 1, 3 ja 4, asendades halduskohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega. Martin Tedre kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
3.Jätta kassatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Martin Tedrele kuulub Jõe kinnistut, mis asub Harju maakonnas Anija vallas Pillapalu külas Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2015. a korraldusega nr 282 asutatud Soodla harjutusvälja alal. Kinnistul on hoone, mida kaebaja kasutab enda sõnul suvekoduna. Kinnistule pääseb üksnes üle harjutusvälja. Kaitsevägi kasutab harjutusväljal olevaid riigimaid taktikaliste õppuste korraldamiseks.
2.Martin Teder (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Kaitseväel kasutada Soodla harjutusvälja ja selle piires asuvat riigimetsa alaliseks sõjaliseks väljaõppeks. Kaebaja põhjendas kaebust järgmiselt. 1) Kaitseväe õppused on õigusvastased. Vabariigi Valitsus väitis kohtuasjas nr 3-18-913, et Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2015. a korralduse nr 282 alusel ei saa harjutusvälja kasutada relvaseaduse (RelvS) § 85 lg 1 mõttes. Harjutusvälja saab hakata kasutama pärast eriplaneeringu kehtestamist. Tegelikkuses kasutab Kaitsevägi kaebaja kinnistuga piirnevat riigimaad juba 2018. a suvest taktikalisteks sõjaväeõppusteks. Lisaks faktilisele tegevusele tõendab seda kaitseväe veebilehel olev maa-ala nimetamine harjutusväljaks ja selle kasutusinfo. Alal toimuvad kogu aeg ulatuslikud õppused. Regulaarsed õppused on toimunud ka ööpäev läbi.
3-20-286 2) Metsaseaduse (MS) § 36 lg 1 p 1 kohaselt tohib metsa riigikaitselisel eesmärgil kasutada planeeringu olemasolu korral. Soodla harjutusvälja kohta pole planeeringut kehtestatud. Vabariigi Valitsus pole andnud luba, et kasutada riigimetsa õppusteks (MS § 36 lg 1 p 2 ja lg 2). 3) Õigusvastased õppused rikuvad kaebaja õigusi. Õppuste ajal kehtivad liikumis- jm piirangud. Viimase aasta jooksul on olnud kaks intsidenti, kus relvastatud kaitseväelased on kaebajat füüsiliselt takistanud. Mõlemal juhul lahenes olukord alles pärast telefonikõnesid kõrgemalseisvatele sõjaväelastele. Õppustega kaasnevad müra (nt imitatsioonivahendid tekitavad müra) ja teised häiringud. Kaebaja ei saa riigimetsa vabalt kasutada. 4) Lisaks Kaitseministeeriumile peaks vastustajaks olema ka Kaitsevägi. 5) Tulenevalt Kaitseministeeriumi vastustest halduskohtule tuleb kaebust täiendada nõudega tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) direktori 14. detsembri 2018. a käskkiri nr 95,
12.märtsi 2018. a käskkiri nr 20, 15. aprilli 2019. a käskkiri nr 32 ja 14. augusti 2019. a käskkiri nr 58 osas, millega anti Kaitseväe kasutusse Soodla harjutusvälja piires olevad riigimaad. Kui käskkirjade alusel muutub maa Kaitseväe territooriumiks, ei pääse kaebaja vabalt avalikult teelt oma kinnistule. Kaebaja peab juurdepääsuks taotlema Kaitseväelt luba. Kui käskkirju ei saa tühistada, tuleb alternatiivselt teha kindlaks asjaolu, et käskkirjadega Kaitseväe kasutusse antud maad ei ole Kaitseväe territoorium.
3.Halduskohus tunnistas Kaitseministeeriumi.
2.märtsi
2020. a
menetlusse
võtmise
määruses
vastustajaks
4.Tallinna Halduskohus jättis 26. juuni 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Ühtlasi jäi rahuldamata kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks (resolutsiooni p 1) ja Kaitseväe menetlusse kaasamiseks (resolutsiooni p 2). Samal päeval tehtud määrusega kuulutas kohus menetluse kinniseks. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. 1) Kaebaja taotlus kaebuse nõuet muuta ja tühistada RKIK käskkiri tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei saavutaks selle nõudega oma eesmärki. Kaebaja ei saavutaks ka tuvastamisnõudega oma eesmärki. Kohane nõue on keelamiskaebus. Seetõttu ei ole otstarbekas kaebust muuta. 2) Kaitseväe menetlusse kaasamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaitseministeerium määras kaebaja kinnistuga piirnevate kinnistute riigivara volitatud asutuseks RKIK, kes andis kinnistud Kaitseväe kasutusse. Kuna vastustaja otsustas vaidlusaluse ala anda Kaitseväe kasutusse, ei ole tema menetlusse kaasamine vajalik. 3) Vaidlusalune maa on Kaitseväe valduses olev territoorium ja julgeolekuala, kus tuleb järgida Kaitseväe korraldusi (Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) § 50 p 1, § 51 lg 1, § 52 lg 2 ja § 53 lg 1). Julgeolekualal tuleb tagada kõrvaliste isikute turvalisus, mistõttu on piirangud õigustatud ohutuse eesmärgil. 4) Kaitsevägi korraldab riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses kaitses taktikalisi õppusi, milleks ta kasutab enda valduses olevaid kinnistuid (KKS § 3 lg 1 p 1; Kaitseväe põhimääruse § 7 lg 1 ja § 8 lg 1). Taktikalisi õppusi võib korraldada ka mujal kui harjutusväljadel. Üldjuhul toimuvad need riigimaadel. 5) Kuigi puudub planeering (MS § 36 lg 1 p 1), on Kaitseväel õigus vaidlusalust ala kasutada, sest selle õiguse andis Kaitseväele Kaitseministeerium (MS § 36 lg 1 p 4). 6) Imitatsioonivahendid ja sõidukid võivad tekitada müra. Samas ei ole nende kasutamiseks harjutusväli ega planeering vajalik, kuna Kaitsevägi kasutab maad riigikaitselisel eesmärgil sihipäraselt. Riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale ei laiene müranormid (atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lg 3 p 4, keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71)). Kui esineb ülekaalukas avalik huvi, tuleb müra taluda (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 10). Kaitseväe kasutuses oleval territooriumil taktikaliste õppuste korraldamine on riigikaitse seisukohalt vajalik ja tegemist on ülekaaluka avaliku huviga. Kaitsevägi teeb pärast õppuse 2(8)
3-20-286 toimumist keskkonnahäiringu vähendamise eesmärgil alal korrastustöid. Kaitsevägi ei saa õppuste ajal müra vähendada. Kuna harjutusväljadel korraldatakse laskmisi ja lõhketöid, katsetatakse relvi, lahingumoona ja muud tehnikat, on alade valik, kus saaks õppusi korraldada, väga piiratud. 7) Kaebaja pääseb oma kinnistule üksnes üle Kaitseväe kontrolli all oleva territooriumi. Kaebaja pole tõendanud väidet, et ta ei pääse oma kinnistule. Kaitsevägi võib piirata väljaõppe ajal maa-alal viibimist, kui see ohustaks inimesi (KeÜS § 32 lg 5). Kaitsevägi teavitab isikuid väljaõppe toimumise aegadest. Tegemist pole ebaproportsionaalse piiranguga. Vastustaja ei eita, et Jõe kinnistu juurdepääsuteed kasutab ka Kaitsevägi ning teised ala külastajad, mistõttu võib aeg-ajalt tulla ette olukordi, kui tee on kohati halvas seisukorras. Vastustaja kinnitusel tuleb Kaitseväge teavitada parandust vajavatest kohtadest. 8) Soodla harjutusvälja alal olevate riigile kuuluvate kinnistute katastriüksuste sihtotstarbeks on maatulundusmaa, ärimaa, veekogude maa ja kaitsealune maa. Riigile kuuluvatel kinnistutel kehtivad üld- ja detailplaneeringutest tulenevad katastriüksuste sihtotstarbed. Ühestki õigusaktist ei tulene, millise sihtotstarbega katastriüksusel tohib väljaõpet teha. 9) RKIK direktori 12. märtsi 2018. a käskkiri nr 20, millega määrati käskkirja lisas kirjeldatud kinnistud Kaitseväe kasutusse, on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 61 alusel. Seetõttu tuleb menetlus kuulutada kinniseks.
5.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule, palus kaebaja kaasata vastustajana Kaitseväe. Lisaks taotles kaebaja kaebuse muutmist, s.o täiendada kaebust nõudega tühistada RKIK direktori 14. detsembri 2018. a käskkiri nr 95, 12. märtsi 2018. a käskkiri nr 20, 15. aprilli 2019. a käskkiri nr 32 ja 14. augusti 2019. a käskkiri nr 58 osas, millega anti Kaitseväe kasutusse Soodla harjutusvälja piires olevad riigimaad. Alternatiivselt palus kaebaja teha kindlaks asjaolu, et RKIK direktori eelnimetatud käskkirjadega Kaitseväe kasutusse antud Soodla harjutusvälja riigimaad ei ole Kaitseväe territoorium KKS tähenduses.
6.Tallinna Ringkonnakohus kaasas 6. novembri 2020. a määrusega vastustajana menetlusse Kaitseväe.
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30. novembri 2020. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas halduskohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus keelas Kaitseväel Soodla harjutusvälja alaga hõlmatud riigikaitsemaa sihtotstarbeta maal sellised riigikaitselised tegevused, mis takistavad juurdepääsu Jõe kinnistule ja mis põhjustavad Jõe kinnistul välisõhus leviva müra normtaseme ületamise. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata (resolutsiooni p 4). Vastustajatelt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 15 eurot (resolutsiooni p 5). Sama otsusega jättis ringkonnakohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata ning tühistas osaliselt halduskohtu 26. juuni 2020. a määruse, millega halduskohus kuulutas kohtuasja kinniseks. Menetlus jäi kinniseks Kaitseministeeriumi 21. mai 2020. a vastuse lisana 1 esitatud RKIK direktori 12. märtsi 2018. a käskkirja nr 20 osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Ringkonnakohus põhjendas otsust järgmiselt. 1) Puudus vajadus menetlust tervikuna kinniseks kuulutada. Seda pole taotlenud ka Kaitseministeerium. Piisab, kui tunnistada menetlus kinniseks 12. märtsi 2018. a käskkirja nr 20 osas. 2) RKIK direktori käskkirjad, millega anti maad Kaitseväe kasutusse, ei mõjuta vahetult kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi riivab Kaitseväe tegevus neil maadel. Kaebaja õiguste kaitseks piisab keelamiskaebusest. 3) Keelamiskaebuse eelduseks on esiteks haldusorgani õigusvastase tegevusega kaebaja õiguste rikkumine ning teiseks kaebajal võimaluse puudumine oma õigusi kaitsta haldusorgani tegevuse hilisemal vaidlustamisel. Vaidlus on eeskätt esimese eelduse täidetuse üle.
3(8)
3-20-286 4) Kaebaja õiguste riivet ei saa välistada: imitatsioonivahendid (nt paukpadrunid, valgusraketid) põhjustavad müra; selleks, et pääseda oma kinnistule õppuste ajal, peab kaebaja taluma raskusi (kuigi keelatud ei ole, siis peab ta saama loa, andma selgitusi, kohati on teed raskesti läbitavad). 5) Riigi tegevus on õigusvastane. Kui riik kasutab oma kinnistuid riigivõimu teostamiseks ja piirab sellega teiste isikute õigusi, peab piirav tegevus olema õiguspärane (põhiseaduse § 3). Vabariigi Valitsuse korraldus, millega asutati Soodla harjutusväli, võib anda küll õiguse harjutusväljaalust maad kasutada, kuid seda üksnes ulatuses ja sellisteks tegevusteks, mis ei nõua planeeringutega täiendavate ehitus- ja maakasutustingimuste määramist ega maa sihtotstarbe muutmist. Alles seejärel saab korraldada RelvS § 85 lg-s 1 nimetatud tegevusi. Küsimus taandub sellele, kas Kaitsevägi kasutab harjutusväljaalust maad sellise intensiivsusega, mis nõuab ehitus- ja maakasutustingimuste määramist planeeringuga. Vastus sellele küsimusele on jaatav. Kaitseministeerium on seisukohal, et Kaitseväel on õigus maad kasutada seaduse alusel (KKS § 50 p 1 ja § 53 lg 1) ja taktikalisi õppusi võib seal korraldada MS § 36 lg 1 p 4 järgi antud loa alusel. KKS § 50 p-st 1 ning § 53 lg-test 1 ja 2 ei järeldu, et kui tegemist on Kaitseväe territooriumiga, on Kaitseväel õigus territooriumiga hõlmatud maad kasutada ka nendeks tegevusteks, mis nõuavad planeeringuga ehitus- ja maakasutustingimuste määramist. Kuigi ka Kaitseministeerium kui riigivara valitseja on õigustatud MS § 36 lg 1 p 4 järgi andma luba kasutada riigimetsa riigikaitseliseks ülesandeks, ei reguleeri MS § 36 selle maa-ala ehitus- ega maakasutustingimusi. Viidatud norm ei sätesta, milliseid konkreetseid tegevusi ja kui intensiivselt on õigus riigimetsas väljaõppe käigus korraldada. Kui tegemist on harjutusvälja alale jääva metsaga, seatakse need tingimused planeeringus (vt MS § 36 lg 1 p 1). Vaidlusaluse maa sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, s.o põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 9). Soodla harjutusvälja kasutamise graafikust nähtub, et kasutus on alaline ja intensiivne; kasutatakse imitatsioonivahendeid, kaitseväe tehnikat; piirkond suletakse teistele isikutele. Kui avalik võim kasutab riigi ülesannete täitmiseks maad valdavalt (s.o tegu ei ole pelga kõrvalekaldega Riigikohtu asjas nr 3-3-1-31-16 tehtud otsuse p 16 mõttes) teisel sihtotstarbel, kui on selle maa määratud sihtotstarve, ja see mõjutab püsivalt negatiivselt isiku õigusi (müra, juurdepääsu piiramine), on isikul õigus nõuda sellise tegevuse keelamist. 6) Kohus keelab Kaitseväe tegevuse vaid kaebaja õigusi puutuvas osas. Kuna tegu on maatulundusmaaga, siis müranormid kohalduvad ja tähelepanuta tuleb jätta AÕKS § 55 lg 3 p 4, mille kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kaitseministeerium ja Kaitsevägi paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles kohus rahuldas kaebuse, ning jätta jõusse halduskohtu otsus. Samuti paluvad nad jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Kõik kinnisasjad, mis antakse RKIK direktori käskkirjade alusel Kaitseväe kasutusse tähtajatult, muutuvad Kaitseväe territooriumiks ja Kaitseväe julgeolekualaks KKS § 50 p 1 ja § 53 mõttes. Harjutusväli on Kaitseväe territoorium, millele julgeolekuala režiim laieneb teatud erisustega – laiem viibimisõigus KKS § 53 lg 2 alusel (erinorm § 52 lg 1 suhtes) ja erandid tähistamisel. Harjutusväljal viibimine õppusevälisel ajal on lubatud ega eelda Kaitseväe luba. Igal üksusel on oma juhend oma julgeolekuala kohta. Üldjuhul on territooriumi välispiiril infotahvel telefoninumbriga, kuhu helistades saab taotleda luba, või on võimalus pöörduda otse valves oleva isiku poole. Ka teavitussildid aladel liikumise kohta on olemuselt Kaitseväe poolt loa andmine. 2) Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kui avalik võim kasutab riigi ülesannete täitmiseks maad valdavalt teisel sihtotstarbel, kui on selle maa määratud sihtotstarve, ja see piirab isiku õigusi, on isikul õigus nõuda sellise tegevuse keelamist. Soodla harjutusvälja alad on valdavalt metsaga kaetud. Neil on metsamajanduslik potentsiaal: muuhulgas majandatakse nendel aladel metsa ja seda on kavas teha ka pärast eriplaneeringu kehtestamist. Ühestki õigusaktist ei tulene, millise sihtotstarbega 4(8)
3-20-286 katastriüksusel võib väljaõpet teha. Seadus ei keela maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusi kasutada sellisteks riigikaitselisteks tegevusteks, mis ei nõua planeeringut. Maatulundusmaad, mida kasutatakse metsakasvatuseks või millel on metsamajanduslik potentsiaal (MaaKatS § 181 p 9), on õigus kasutada MS § 36 alusel riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et sõltumata sellest, kas olemas on pädeva organi luba või mitte, ei ole õigust maad kasutada nendeks tegevusteks, milleks tuleb planeeringuga seada ehitus- ja maakasutustingimused. Soodla harjutusvälja ala praegusele kasutusele ei kohaldu aga mitte MS § 36 lg 1 p 1, vaid MS § 36 lg 1 p 4. MS § 36 lg 1 p 2 (koostoimes lg-tega 2 ja 3) kohalduks vaid juhul, kui Kaitsevägi sooviks alalist väljaõpet korraldada riigimetsas, mis ei ole Kaitseministeeriumi valitsemisel. Tuleb nõustuda, et planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused mh maakasutuse keskkonna kujunemiseks, ja nii on riigil eriplaneeringuga ka plaanis toimida. Kuni riigi eriplaneeringu koostamiseni on riigil omanikuna õigus oma kinnistuid kasutada (asjaõigusseaduse § 68 lg 1). Riigivara valitsejal on omaniku õigused (riigivaraseaduse § 4 lg 4) ning seega on riigivara valitsejal õigus määrata kasutustingimusi. Kui ringkonnakohtu otsus jääks jõusse, ei tohiks Kaitsevägi kasutada Jõe kinnistule viivat riigi omandis olevat juurdepääsuteed õppuste korraldamiseks, sest ka kolonni liikumine takistab kaebaja juurdepääsu. 3) Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et AÕKS § 55 lg 3 p 4 kohaldub vaid sellisele riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale, mis tekitatakse riigikaitsemaa sihtotstarbega maal. Selline tõlgendus on väär. Riigikaitselise tegevusega tekitatud müra ei kuulu välisõhus leviva müra hulka. Kui Riigikohus peaks siiski nõustuma ringkonnakohtu arvamusega, siis peaks arvesse võtma ka AÕKS § 56 lg-t 4. Jõe kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, millele ei ole määratud õueala. Määruse nr 71 lisa 1 „Müra normtasemed“ kohaselt ei kuulu maatulundusmaa ühegi mürakategooria alla, mistõttu ei nähtu sealt ka maatulundusmaale kohaldatavat müra piirväärtust. Ringkonnakohus ei ole otsuse põhjendustes ega resolutsioonis selgitanud, millisest müra normtasemest peab Kaitsevägi Soodla harjutusvälja maa-aladel läbiviidavate riigikaitseliste tegevuste ajal lähtuma. Soodla harjutusvälja maa-ala taktikaharjutuste mürataset on hinnatud madalaks nii öösel kui ka päeval (vt https://mil.ee/kaitsevagi/harjutusvaljad/#t-soodla). Vastupidist ei ole tõendanud ka kaebaja. Kohus pole palunud menetlusosalistel esitada tõendeid väidetava müra normtaseme ületamise kohta. RKIK annab hinnangu müra tasemele, lähtudes tegevusest, sellest, kus üksus paikneb, milliseid imitatsioonivahendeid kasutatakse ja kui sageli toimuvad võimalikku müra tekitavad tegevused. 4) Ringkonnakohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 2 koosmõjus §-ga 59: kaebaja ei ole kohtumenetluses tõendanud, et tema ligipääsu oleks takistatud või müra normtasemeid ületatud. Pooled ei vaidle selle üle, et üksnes paaril korral on juurdepääs olnud takistatud (vt ka halduskohtu otsuse p 32). Lisaks on RKIK kaebaja kinnistule viiva avaliku tee ise rekonstrueerinud. Soodla harjutusvälja kasutamise graafiku väljavõtetest ega taktikaliste õppuste iseloomust ei saa automaatselt tuletada intensiivset või olulist mõju eramaale, sest harjutusi on erinevaid, ning ringkonnakohus ei ole palunud ka tõendeid esitada. Olenemata sellest, kuidas ja millistel tingimustel Soodla harjutusvälja maa-alasid kasutatakse, on Kaitseväel seaduslik alus kontrollida enda valduses olevat territooriumit, mh julgeolekuala läbivaid ja seal viibivaid isikuid, KKS § 52 lg 1 alusel. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta KeÜS § 32 lg 5 kohaldatavuse suhtes.
9.Kaebaja palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja hinnangul on ringkonnakohus leidnud vastanduvaid õigusi ja huve arvestades kesktee. Õppused on 2021. a toimunud mitmel kuul enam-vähem iga päev ja tihti ööpäev läbi. Kinnistule juurdepääsu on takistatud nii kaudselt (rasketehnika lõhub teid ja teehooldus ei ole piisav) kui ka mitu korda otseselt. Esineb juhtumeid, kus kaitseväelased satuvad selleks luba omamata õppuste käigus nii jalgsi kui ka motoriseeritult kaebaja kinnistule. Mürahäiring on enam-vähem igapäevane. Harjutusvälja kasutusintensiivsus on aja jooksul tasapisi suurenenud.
5(8)
3-20-286
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (HKMS § 230 lg 1). Halduskohtu otsuse resolutsioon tuleb jõusse jätta, kuid muuta tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 230 lg 5 p-d 4 ja 6). Kaebaja kaebus jääb kokkuvõttes rahuldamata.
11.HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. HKMS § 45 lg 1 piirab keelamiskaebuse esitamise kolme kumulatiivse eeldusega: on põhjust arvata, et 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, s.o õiguste rikkumist poleks hiljem üldse võimalik kohase kaebusega ära hoida või kõrvaldada ega heastada (haldusakti või toimingu tagajärjed on pöördumatud) või kui hilisem õiguste kaitse oleks ebamõistlikult keeruline (Riigikohtu määrus nr 3-17-1398/36, p 12).
12.Vaidlust ei ole selle üle, et Kaitsevägi soovib jätkata Soodla harjutusvälja kasutamist taktikalisteks õppusteks ning et kaebaja ei saa õppusi ega nendega kaasnevaid mõjusid nende hilisema vaidlustamisega ära hoida. Seega tuleb kohtuasjas kontrollida, kas täidetud on eespool teisena nimetatud eeldus, st kas haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi. Seejuures ei tuvasta kohus keelamiskaebuse kui ennetava kaebuse lahendamisel õiguslikult siduvalt, kas vastustaja rikub (või on rikkunud) isiku õigusi. Selline sedastus võib olla vaid argument, mille põhjal hinnata tulevikus toimuva võimaliku rikkumise tõenäosust. Seega, asjaolu, kas kaebaja esitatud tõenditest tulenevalt Kaitsevägi õppuste graafikus nimetatud ajavahemikel alati õppusi läbi viis, kas ja kuivõrd takistati kaebaja juurdepääsu kinnistule ning milline oli emiteeritav müratase, ei vajanud ilmtingimata tõendite hindamisel põhinevat tuvastamist. Piisata võib ka sellest, kui menetlusosalised põhistavad oma väiteid
(HKMS § 63).
13.Kaebaja osutab kahele häiringule, mis tema õigusi rikuvad: müra ja kinnistule juurdepääsu piiramine. Seejuures ei häiri kaebajat mitte üksnes füüsiline kinnistule juurdepääsu takistamine (käimasolev õppus, lõhutud teed), vaid ta ei ole rahul ka sellega, et peab oma kinnistule juurdepääsuks saama loa.
14.Kuigi ringkonnakohus pidas Soodla harjutusväljal oleva riigimetsa kasutust MS § 36 lg 1 p 4 alusel õiguspäraseks, leidis kohus, et metsa kasutus ei ole õiguspärane maa sihtotstarbe tõttu. Ringkonnakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et Kaitsevägi kasutab harjutusvälja alust maad valdavalt teisel sihtotstarbel, kui on maa määratud sihtotstarve, ja sellise intensiivsusega, mis nõuab ehitus- ja maakasutustingimuste määramist planeeringuga. Seetõttu on kaebajal õigus nõuda sellise tegevuse lõpetamist, mis ei vasta maa tegeliku kasutamise sihtotstarbele, ning ringkonnakohus rahuldaski osaliselt keelamiskaebuse.
15.Ringkonnakohtuga tuleb nõustuda selles, et kaebaja peab taluma üksnes avaliku võimu õiguspärase tegevusega tekitatud häiringuid ja kui tegevusel puudub seaduslik alus, siis on ka sellega kaasnev häiring õigusvastane. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus aga vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja seetõttu oma järeldustes eksinud. Kaitseväe tegevus Soodla harjutusväljal taktikaliste alaliste õppuste korraldamisel on kolleegiumi hinnangul õiguspärane.
15.1.Kolleegium selgitas otsuses nr 3-18-913/85, et Vabariigi Valitsus asutas 9. juuli 2015. a korraldusega nr 282 Soodla harjutusvälja. Korraldusega andis Vabariigi Valitsus maa-alale harjutusvälja avalik-õigusliku staatuse (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2). Tegu pole mitte harjutusvälja asutamise menetlust käivitava, vaid seda lõpetava haldusaktiga. Harjutusväli on õiguslikus mõttes olemas. Harjutusväli ei teki õiguslikult alles siis, kui kõik sinna kavandatavad 6(8)
3-20-286 ehitised on valminud. Harjutusvälja loomise korralduse kehtivus ei sõltu ühegi õigusnormi järgi planeeringu kehtestamisest, kinnistu omandiõigusest, kasutusõigusest, valdusest jne. Sellist seost pole loodud ka korralduse p-ga 2. Maa-alale harjutusvälja staatuse omistamine ei tähenda siiski seda, et seal oleks kohe lubatud kõik RelvS § 85 lg-s 1 nimetatud tegevused. Tegevuse lõplik lubatavus võib sõltuda omandisuhetest ning ehitusõiguslikest, riigikaitselistest, ohutus- jm nõuetest tulenevate lisatingimuste täitmisest.
15.2.Kolleegium on seisukohal, et Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2015. a korraldus nr 282 on ühtlasi Vabariigi Valitsuse luba korraldada riigimetsas alalist väljaõpet MS § 36 lg 1 p 2 ja lg 2 mõttes. Nõustuda ei saa vastustajate ja kohtute seisukohaga, et riigimetsa kasutatakse vaidlusalusel juhul MS § 36 lg 1 p 4 alusel (metsaomaniku või riigimetsa majandaja loal), sest säte kohaldub vaid olukorras, kus p-d 1–3 ei kohaldu. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et harjutuvälja kasutatakse alaliseks väljaõppeks, nagu MS § 36 lg 1 p 2 ette näeb, ning tegu ei ole juhusliku ja harva taktikalise väljaõppe tegevusega. MS § 36 lg 1 p 2 sõnastusest ega ka metsaseaduse eelnõu ettevalmistavatest materjalidest ei nähtu, et punktis 2 sätestatud alus kohalduks või oleks kavandatud kohalduma vaid juhul, kui väljaõpet tehakse sellises riigimetsas, mis ei ole Kaitseministeeriumi valitsemisel.
15.3.MaaKatS § 2 p 9 järgi on katastriüksuse sihtotstarve õigusaktidega lubatud ja nendes sätestatud korras määratud katastriüksuse kasutamise otstarve või otstarbed. MaaKatS § 18 lg 1 p 1 sätestab, et linna- või vallavalitsus määrab ehitisteta katastriüksusele sihtotstarbe maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel üldplaneeringu alusel. Sama seaduse § 181 lg 7 p 3 kohaselt on riigikaitsemaa riigikaitse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas harjutusväljaku maa. Olukorras, kus Vabariigi Valitsus on 9. juuli 2015. a korraldusega nr 282 asutanud harjutusvälja, riigikaitsealased ehitised puuduvad (vastavate planeerimis- ja ehitusmenetluste lõpetamiseni), maa tegelik kasutus on riigikaitseline ning ka 13. augusti 2020. a Anija valla üldplaneeringu järgi on tegu riigikaitse harjutusväljaga, ei saa pelgalt katastriüksuse sihtotstarbest tuletada riigimetsa riigikaitse eesmärgil alalise kasutuse õigusvastasust.
16.Nagu öeldud, andis Vabariigi Valitsus 9. juuli 2015. a korraldusega nr 282 maa-alale avalik-õigusliku staatuse harjutusväljana ning lõi sellega õigusliku aluse tegevusteks, mis ei eelda ehitusõiguslike (nt ohualaga seonduv) või omandiküsimuste eelnevat lahendamist. Vastustaja on korduvalt kinnitanud, et Soodla harjutusvälja kasutatakse üksnes taktikalisteks harjutusteks viisil, mis ei hõlma ohuala nõudvaid tegevusi. Kaebaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kolleegiumi hinnangul loodi korraldusega nr 282 ka õiguslik alus kaebaja vaidlustatud häiringutele.
16.1.KKS § 53 lg 1 järgi on Kaitseväe territoorium alaliselt Kaitseväe valduses olev territoorium. Kaitseväe territoorium on ühtlasi Kaitseväe julgeolekuala (KKS § 50 p 1). Kaitseväe territooriumi eriliigiks on harjutusväli, millel kehtib samuti julgeolekuala režiim, kuid teatud eranditega. Esiteks, kui julgeolekualal üldiselt ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1), siis harjutusväljal ei või kõrvaline isik viibida üksnes Kaitseväe üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste, lõhketööde või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetuste läbiviimise ajal (KKS § 53 lg 2). Teiseks on ette nähtud erinormid harjutusvälja tähistamiseks (KKS § 51 lg 2 alusel kehtestatud kaitseministri 12. augusti 2019. a. määruse nr 14 „Kaitseväe julgeolekuala tähistamise kord“ § 7, RelvS § 85 lg 5 alusel antud kaitseministri 28. detsembri 2010. a määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“). Kuna harjutusväli on asutatud, laieneb sellele juurdepääsu ja seal liikumise kohta ka KKS § 53 lg 2 õiguslik režiim.
16.2.AÕKS § 55 lg 3 p 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Nõustuda tuleb ringkonnakohtu seisukohaga, et säte kohaldub vaid juhul, kui riigikaitselist tegevust korraldatakse maa-alal õiguslikul alusel. AÕKS § 55 lg 3 p 4 kohaldamine ei 7(8)
3-20-286 eelda samas alati, et maal oleks riigikaitseline sihtotstarve. See võib olla ka muu, kui maal toimuv on juhuslik. Seega on lubatud korraldada Eesti eri paigus õppusi ja tekitada sellega müra normtasemeid ületavat müra, kui õppused on ajutised. Nagu eespool selgitatud, on praegusel juhul tegu alalise väljaõppega riigimetsas, milleks on samuti kehtiv õiguslik alus (Vabariigi Valitsuse 9. juuli 2015. a korraldus nr 282), ning väljaõpe ei ole vastuolus ei metsaseaduse ega maakatastriseadusega. Seega laieneb Soodla harjutusväljal müra tekitamisele AÕKS § 55 lg 3 p 4, mis vabastab riigikaitselise tegevuse välisõhus leviva müra normatiivide alt. Küll lasub vastustajatel jätkuvalt üldine kohustus järgida oma tegevustes ettevaatuspõhimõtet ja vähendada võimalikult suurel määral mürahäiringut (KeÜS § 3 lg 1, § 4 ja § 11 lg 1).
17.Eeltoodust tulenevalt on kaebaja vaidlustatud häiringud õiguspärased ning keelamiskaebus jääb rahuldamata.
18.Vastustajad olid vabastatud kautsjoni tasumise kohustusest (HKMS § 107 lg 9). Pooled ei ole kassatsiooniastmes menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 neljas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.