Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.02.2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1909
Haldusasi
XX kaebus Kiili Vallavalitsuse 15.08.2017 korralduste nr 273, nr 274, nr 275, nr 276 ja nende alusel antud ehituslubade tühistamiseks ning Kiili valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX (ik XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja v.adv Margo Lemetti Vastustaja – Kiili vald, volitatud esindaja Tarko Tuisk Kolmas isik – Kaljula Arenduse OÜ (rk 12812826), volitatud esindaja v.adv Margus Kõiva
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.04.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.04.2018 otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning kohustada Kiili valda rajama oma kulul ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kanalisatsioonitorustik Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37 ja 12.09.2006 otsusega nr 52 kehtestatud detailplaneeringutes ettenähtud ulatuses, sealhulgas kogu Kalju tee ulatuses koos Kalju tee 7 ja Kalju tee 5 kinnistute vahetusse lähedusse rajatavate liitumispunktidega.
3.Mõista Kiili vallalt XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks 4545 (neli tuhat viissada nelikümmend viis) eurot.
Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2019.
3-17-1909 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37 kehtestati Kiili valla Sausti küla Kaljula II maaüksuse detailplaneering (DP I).
2.Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsusega nr 52 kehtestati Kaljula II, Kalju tee 8 ja Kalju tee maaüksuste detailplaneering (DP II).
3.Kiili Vallavalitsus väljastas 15.08.2017 korraldustega nr 273, 274, 275 ja 276 ehitusload nr 1712271/28423, nr 1712271/28422, nr 1712271/28419 ja nr 1712271/28420 Kiili vallas Sausti külas DP II planeeringualas asuvatele Kaljula tee 30, Kaljula tee 22, Kaljula tee 28 ja Kaljula tee 20 kinnistutele paariselamute püstitamiseks.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavalitsuse 15.08.2017 korralduste nr 273, nr 274, nr 275, nr 276 ja nende alusel 16.08.2017 antud ehituslubade tühistamiseks. 1) Vaidlustatud korralduste alusel ehituslubade andmine on vastuolus Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsusega nr 52 (DP II). Kaebaja kinnistud jäävad DP I alale. DP II elluviimine peab DP I seletuskirja kohaselt lahendama ka DP I planeeringuala ühiskanalisatsiooni väljaehitamise. Vaidlustatud korralduste alusel ehitusõiguse realiseerimisel on ilmne oht, et DP II realiseerimisest huvitatud isik ei raja detailplaneeringuga ettenähtud kanalisatsioonitorustikku. See omakorda rikub kaebaja kui arenduspiirkonna elaniku õigustatud ootust. Kaebaja eesmärgiks on, et kanalisatsioonitorustik ehitataks välja ja seeläbi tekiks võimalus sellega liituda. Ehituslubade väljastamine raskendab kanalisatsioonitorustiku rajamist kaebajale kuuluvatele kinnistutele. Vastustaja oli teadlik kaebaja huvist, et ehituslube ei antaks enne kanalisatsioonitrassi väljaehitamist, kuid ei kaasanud kaebajat ehituslubade väljastamise menetlusse. 2) Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1 järgi peab ehitusprojekt vastama detailplaneeringule. 12.09.2006 otsuse nr 52 p-s 3 on kehtestatud kõrvaltingimus, mille kohaselt ei väljastata ehituslube hoonete püstitamiseks enne tehnovõrkude rajamist. Kõrvaltingimuse eesmärk on tagada arenduspiirkonna taristu terviklikkus. Viidatud otsuse p 2 (arendamine vastavalt halduslepingule nr 8-7/40) ja p 3 ei ole omavahel seotud. Otsuse nr 52 p-st 3 tuleneb kaebaja õigustatud ootus DP II kohaste trasside väljaehitamiseks enne alal hoonetele ehituslubade väljastamist. 3) Arenduspiirkonna ääremail asuvate kinnistute omanikel on iseseisvalt kanalisatsioonitorustiku väljaehitamise korraldamine raskendatud ning tunduvalt kulukam, võrreldes sellega, kui terve detailplaneeringu ala kanalisatsioonitorustik ehitatakse välja korraga. Ehituslubade väljastamisel kolmandale isikule kui piirkonna arendajale kaob arendajal igasugune huvi kanalisatsioonitorustiku täieliku väljaehitamise suhtes. Praeguses olukorras on kaebaja sunnitud omal kulul ehitama välja ühiskanalisatsiooni Kalju teel ca 150 meetri ulatuses. Kui arendaja ehitaks vastavalt DP-le II kanalisatsioonitrassi välja kuni Kalju tee lõpuni, siis tuleks kaebajal tasuda trassiga liitumiseks vaid mõistlikus suuruses liitumistasu. 2(9)
3-17-1909 4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava ei piira kuidagi detailplaneeringu kohaste trasside väljaehitamist. Kava Kalju tee ja Kaljula tee äärseid elamuid käsitlev lõik ei anna alust järelduseks, et vaidlusalune trassilõik rajatakse ja finantseeritakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) alusel. Asjaolust, et kolmas isik on trassi välja ehitanud, lähtudes Kiili valla ÜVK arendamise kavas tehtud täpsustustest, mis ei vasta täielikult DP I ja II perspektiivsele ja põhimõttelisele lahendusele ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel, ei andnud talle õigust saada ehituslube vastuolus otsuse nr 52 p-ga 3. Nimetatud kõrvaltingimus on sisuliselt avalik-õiguslik kitsendus EhS § 44 p 1 mõttes. 5) Detailplaneeringut ei saa realiseerida valikuliselt. Kanalisatsioonitrass lõppeb Kalju tee 6 juures tänava keskel. Teelõigul Kalju tee 4 kuni Kalju tee 7 on kanalisatsioonitorustik välja ehitamata. DP-st tulenevad arendajale kohustused, mis ei ole otseselt seotud konkreetsete kinnistutega. Näiteks on kolmas isik rajanud teed ja tänavavalgustuse, mis samuti ei ole kolmanda isiku kinnistute teenindamiseks vajalik. See kinnitab, et kolmas isik on saanud DPst tulenevatest kohustustest aru, kuid täitnud neid valikuliselt. Kõik ülejäänud tehnovõrgud ja taristu on rajatud terviklikus ulatuses nii DP I kui ka DP II osas, v.a. vaidlusalune kanalisatsioonitorustik. Samas võib tehnovõrkude rajamise kohustuse täita ka kohalik omavalitsus. Kaebajal on subjektiivne õigus DP-le II tuginedes nõuda, et taristu oleks tervikuna rajatud enne ehituslubade väljastamist.
5.Kiili vald vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid (EhS § 44) ei esine, kuna load on kooskõlas detailplaneeringus (DP II) sätestatuga. DP I ja II seletuskirjad annavad võimaluse rajada kanalisatsioon nii lokaalse kui ka tsentraalsena. Kolmanda isiku krundid on ÜVK võrku ühendatud ja seega on DP II nõue täidetud. Kaebaja väidetud kohustust kolmandale isikule DP II kehtestamise otsusest ei tulene. Vaidlustatud load ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja saab liituda ÜVK-ga, esitades selleks vastava taotluse valla ÜVVKS kohasele veeettevõtjale. Selleks ei ole kolmas isik. Kolmandale isikule väljastatud ehitusload ei välista kaebaja õigust ja võimalust liituda ÜVK-ga.
6.Kaljula Arenduse OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsuse nr 52 p 3 eesmärk on tagada eelkõige tänavate väljaehitamine planeeringualal. Seda ei saa tõlgendada kolmanda isiku kohustusi laiendavalt ning konkreetsete tehnovõrkude väljaehitamist reguleerivaid eriseadusi arvestamata. Detailplaneeringute seletuskirjadest ega joonistest ei tulene kolmandale isikule kohustust ehitada välja kaebaja soovitud ulatuses kanalisatsioonitrass. DP I ja DP II tingimustest nähtuvalt ei sätestanud need vastaval planeeringualal ühiskanalisatsiooni lõplikku tehnilist lahendust ega määranud rajatise ehitamiseks kohustatud isikut. Isegi kui detailplaneering oleks sellise detailsusega kehtestatud, käsitleks iga detailplaneering selle ala teenindamiseks vajalikke tehnorajatisi ning ei annaks subjektiivset nõudeõigust väljaspool detailplaneeringu ala asuva kinnistu omanikule. 2) Vaidlustatud ehitusload ei hõlma ühiskanalisatsiooni ega mõjuta ehitustehniliselt kaebaja kinnistu ühendamist ühiskanalisatsiooniga. Isegi kui DP II näeks ette täiendavate ühiskanalisatsiooni osade väljaehitamise, ei tooks ehituslubade tühistamine kaasa kanalisatsioonirajatiste püstitamist ja kaebuse eesmärgi saavutamist. ÜVK väljaehitamise kohustus ei saa ÜVVKS regulatsiooni arvestades tuleneda detailplaneeringust. Detailplaneeringu alal on ÜVK välja ehitatud vastavalt Kiili Vallavolikogu 28.06.2016 määrusega nr 17 kinnitatud ÜVK arendamise kavale ning kõikide elamukruntide tarbeks, mille omanikud on vastava taotluse esitanud. Sellega on täidetud Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsuse nr 52 p-s 3 sätestatud tingimus. 3(9)
3-17-1909 3) Kolmas isik ei ole sõlminud lepingut, millest tuleneks kohustus luua kaebajale ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus. Ka ei ole kolmas isik terve DP II ala suhtes määratletav arendajana. Kolmas isik on muu hulgas enda kinnistute liitumiseks ÜVK-ga ehitanud omal kulul välja neid kinnistuid teenindavad ÜVK torustikud ja sõlminud liitumislepingud piirkonna vee-ettevõtjaga. ÜVVKS regulatsioon ei võimalda panna ühiskanalisatsiooniga liitujale kohustust osaleda kulude finantseerimisel, mis ei ole otseselt vajalikud tema kinnistu liitumiseks. 4) Kaebaja ei ole esitanud avaldust, mis oleks kohaseks aluseks liitumislepingu sõlmimisele. Kuivõrd vee-ettevõtjale ei olnud ühiskanalisatsiooniga liitumise soov teada ja sellest lähtuvalt ei ole sõlmitud kaebajale kuuluvate kinnistute suhtes ka liitumislepingut ühiskanalisatsiooniga liitumiseks, ei ole toimunud ka vastavate torustike ehitust. Sellest lähtuvalt on vaidlusalused torustikud kirjeldatud ehitusprojekti asendiplaanil ka perspektiivsetena, broneerides neile asukoha vastavalt ÜVK arengukavale. Neid torustikke on võimalik igal hetkel ehitada, sõltumata kaebuse alusel vaidlustatud ehituslubade olemasolust. 5) Detailplaneeringus toodud perspektiivset ja põhimõttelist ÜVK tehnovõrkude lahendust ei ole ka tehniliselt võimalik ellu viia. Nimelt on DP ja sellega piirneva ala maapinna profiil erinev ning Kalju tee 1, 3, 5, 7 ja 8 kinnistute ÜVK-ga ühendamist ei saa lahendada detailplaneeringus kirjeldatud isevoolse kanalisatsiooniga, kuna maapinna kõrguste iseärasuste tõttu ei saa torustikule anda vajalikku kallet.
7.Tallinna Halduskohus jättis 17.04.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude katteks välja 2374 eurot. 1) Kaebaja vaidlustatud ehitusload on antud kolmandale isikule nelja paariselamu püstitamiseks. Tegemist pole lubadega tehnovõrkude rajamiseks ning nende tühistamine ei too seega otseselt kaasa kaebaja soovitud eesmärki – kanalisatsioonitrassi lõigu rajamist vähemalt temale kuuluva Kalju tee 7 kinnistuni. DP I ei näe ette vaidlusaluse kanalisatsioonitrassi projekteerimist, vaid selles tehakse üksnes perspektiivse kanalisatsioonitrassi kulgemise ettepanek. Kanalisatsiooni lahenduseks DP-s I on kogumismahutid. DP I ega ka DP II ei sätesta vastaval planeeringualal ÜVK lõplikku tehnilist lahendust, kuna see pole seaduse kohaselt detailplaneeringu eesmärk. 2) DP II kehtestamise otsuse p 2 kohaselt tagatakse detailplaneeringu kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine vastavalt Kiili valla ja OÜ Sigma Arendus (pankrotis) vahel sõlmitud kokkuleppele. Puudub vaidlus, et OÜ Sigma Arendus ei rajanud vaidlusalust kanalisatsioonitrassi ning vald ei ole Kaljula Arenduse OÜ-ga sõlminud ühtegi (haldus)lepingut kanalisatsioonitrassi rajamise kohta. Kaljula Arenduse OÜ ja Kiili valla vahelises vaidluses (haldusasi nr 3-17-586) leidis halduskohus 22.06.2017 otsuses (jõustunud), et detailplaneeringualal asuvad kinnistud omandanud isikule ei lähe automaatselt üle kokkuleppes sätestatud kohustused, vaid selleks on vajalik sõlmida võla- või asjaõiguslik kokkulepe. Puuduvad tõendid, et kolmas isik oleks üle võtnud 12.09.2006 lepingust arendajale tulenevad kohustused. DP-dest I ja II ei tulene kolmandale isikule kohustust rajada kaebaja soovitud kanalisatsioonitrassi lõik. DP II p 9.1 seletuskirja järgi tuleb kanalisatsioonitorustik rajada kõikide planeeritud kinnistuteni. Sellega peetaks silmas üksnes DP-ga II hõlmatud kinnistuid, mille hulka ei kuulu kaebaja kinnistud. Seega pole õige kaebaja väide, et kolmas isik võttis üle algse arendaja õigused ja kohustused, sealhulgas kohustuse rajada kanalisatsioonitrass. Asjaolust, et kõrvuti paiknevate alade detailplaneeringute joonistel on kajastatud perspektiivsed trassid, et need omavahel haakuksid, ei saa tuletada ühe planeeringu ala kinnistud omandanud isikule kohustust ehitada joonisel näidatud trassid omal kulul.
4(9)
3-17-1909 3) Kuivõrd DP II kehtestamise otsus ei reguleeri DP I alal asuvatel kinnistutel kanalisatsiooni väljaehitamist ega väljaehitamist planeeringuala piirini enne DP II alal asuvatele kruntidele hoonete ehitamiseks ehituslubade andmist, ei saa kaevatavad ehitusload rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja saab liituda ÜVK-ga, esitades selleks vastava taotluse vee-ettevõtja Kiili KVH OÜ-le ning tasudes liitumistasu (ÜVVKS § 6 lg 1). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. 1) Halduskohus jättis analüüsimata vastustajale etteheidetud tegevuse ning asus selle asemel hindama kolmanda isiku kohustust tehnovõrkude väljaehitamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et kolmandal isikul lasub kõnealune kohustus, vaid on tuginenud sellele, et vastustajal on kehtivast haldusaktist (12.09.2006 otsus nr 52) tulenev kohustus mitte väljastada ehituslubasid DP II alal ehitiste püstitamiseks enne, kui DP-le II vastavad teed ja tehnovõrgud on välja ehitatud. Kuna kaebaja jaoks pole oluline, kes need tehnovõrgud välja ehitab, on asjakohatu halduskohtu analüüs selle kohta, kas see kohustus lasub kolmandal isikul. Halduskohus ei ole põhjendanud kaebaja põhiväitega mittenõustumist. 12.09.2006 otsuse nr 52 grammatiline ja süstemaatiline tõlgendamine toetavad kaebaja seisukohta, et otsuse p-s 3 sätestatud kõrvaltingimus ei ole seotud p-s 2 nimetatud 12.09.2009 sõlmitud lepinguga, mille kohaselt võttis OÜ Sigma Arendus kohustuse tagada teede ja tehnovõrkude väljaehitamine. Asjaolu, et otsuse p-s 3 ei ole kokkulepet mainitud, viitab selgelt tahtele, et p-s 3 sätestatud kõrvaltingimus saaks täidetud ka arendaja vahetumise korral. Ka ringkonnakohus on oma 22.12.2017 määruses käsitlenud otsuse p-s 3 sätestatud kõrvaltingimust eraldiseisvalt p-st 2. Halduskohtu viide kohtuotsusele haldusasjas nr 3-17-586 on asjakohatu, kuna kaebaja ei ole väitnud, et OÜ Sigma Arendus kohustused läksid üle kolmandale isikule. Vastustaja pidi pärast OÜ Sigma Arendus pankrotistumist tagama, et tehnovõrgud saaksid välja ehitatud. 2) Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, leides, et DP II saab ette näha vaid planeeringualale jäävate kinnistute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude väljaehitamise. Halduskohtu tõlgendus planeeritavast maa-alast on põhjendamatult kitsas. Planeeringujärgsete tehnovõrkude väljaehitamise puhul ei saa keskenduda üksnes planeeritavaid kinnistuid teenindavatele tehnovõrkudele, vaid tuleb arvestada tervikliku ruumilise planeerimise põhimõttega. 3) ÜVK on välja ehitatud DP-st II tulenevaid nõudeid eirates. Ringkonnakohus tuvastas 22.12.2017 määruses ligi 110 meetrise erinevuse väljaehitatud kanalisatsioonitrassi lõpp-punkti ja DP-s II ette nähtud kanalisatsioonitrassi lõpp-punkti vahel ning leidis, et tegemist ei ole trassi paiknemise täpsustuse, vaid põhimõttelise muudatusega, mis pole DP-ga II kooskõlas. Ringkonnakohus märkis samas määruses, et DP I planeeringujoonisest ja seletuskirjast tuleneb kaebajale õiguspärane ootus, et ühiskanalisatsiooni väljaehitamisel haaratakse sellesse ka kaebaja kinnistud. Praeguses asjas on vaidlus eelkõige selle üle, kui kaugel kaebaja kinnistust peaks asuma Kalju teel paiknev lähim ühiskanalisatsiooni lõpp-punkt, millega kaebaja liituda saaks. 4) Kui ringkonnakohus ei rahulda tühistamisnõuet, palub kaebaja alternatiivselt kohustada Kiili valda rajama oma kulul kanalisatsioonitorustik DP-des I ja II ettenähtud ulatuses. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et Kaljula piirkond (sh kaebaja kinnistud) liidetakse ÜVK-ga ning vastavad tööd teeb ja rahastab arendaja. Arendaja kohustuste täitmise korral saaks kaebaja liituda ÜVK-ga oma kinnistute vahetus läheduses. Kaebaja õiguspärane ootus tuleneb muu hulgas Kiili valla ÜVK arengukavast aastateks 2013–2024, mis nägi ette ÜVK väljaehitamise 5(9)
3-17-1909 arendajate poolt. 2016. aastal võttis vastustaja vastu uue arengukava, mis erinevalt varasemast nägi ette Kalju tee ja Kaljula tee äärsete kinnistute ühendamise ÜVK-ga pikaajalises perspektiivis, rahastades seda liitumistasudest. Olukorras, kus vastustaja on varasema arendajaga sõlmitud lepingut eirates väljastanud kolmandale isikule ehitusload enne ÜVK väljaehitamist, tuleb vastustajal see kohustus ise täita.
9.Kiili vald vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde. Kaebaja ei ole täitnud ÜVK-ga liitumise eeltingimusi. Kaebajal ei saa olla õigust nõuda liitumist Kiili valla ÜVK-ga, kuni pole põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud kehtivat Kiili valla ÜVK arendamise kava ja Kiili Vallavolikogu 21.08.2014 määrusega nr 6 kinnitatud Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja.
10.Kaljula Arenduse OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud ehitusload ei saa puudutada kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on senises menetluses läbivalt viidanud kolmanda isiku kohustusele rajada kanalisatsioonitrass ning põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist sellega, et kolmas isik ei raja ehitusõiguse realiseerimisel detailplaneeringuga ette nähtud kanalisatsioonitorustikku. Kaebaja väidetele tuginedes on ka Tallinna Ringkonnakohus 22.12.2017 määruses põhjendamatult lähtunud eeldusest, et küsimuse all on arendaja kohustus ehitada välja detailplaneeringus näidatud kanalisatsioonitrass. 2) 12.09.2006 otsuse nr 52 p-s 3 nimetatud planeeringukohased teed ja tehnovõrgud saavad olla vaid need, mis on vajalikud DP-s II planeeritud kinnistute tarbeks. DP-ga II ei ole lahendatud DP I alal paiknevate elamukruntide varustamist kanalisatsiooniga. DP-s II on esitatud tehnovõrkude põhimõtteline, ehitusprojektis (tööprojekti staadiumis) täpsustatav lahendus. DP II alal on välja ehitatud Kiili valla ÜVK arendamise kavaga täpsustatud tehnovõrkude lahendus, mis hõlmab kõiki kinnistuid, mille omanikud on esitanud ÜVVKS alusel liitumise taotluse. Detailplaneeringuga üksnes määratakse tehnovõrkude asukohad, nende rajamine toimub lepingu alusel vastavalt ÜVVKS-le. ÜVK väljaehitamise ulatus ei mõjuta kaebaja liitumistasu suurust. 3) Kolmandal isikul puudub teave, et kaebaja oleks esitanud vastustajale taotluse ÜVK väljaehitamiseks ning saanud sellele keelduva vastuse. Kaebaja oleks saanud kohustamiskaebuse eraldi esitada. Kohustamisnõudel puudub seos vaidlustatud haldusaktidega. Kaebaja ei ole esitanud ÜVVKS-le vastavat liitumistaotlust. Kaebaja soovib kohustamiskaebusega saavutada ÜVK väljaehitamise tema kinnistuteni ilma vastavaid kulusid kandmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
12.DP II kehtestamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 9 lg 2 p 7 järgi oli detailplaneeringu eesmärgiks muu hulgas tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. DP II planeeringuala kattub osaliselt – Kalju tee 8 kinnisasja ja kaebajale kuuluvate Kalju tee 5 ja 7 kinnistutega piirnevat Kalju tee lõiku puudutavas osas – DP-ga I. DP II tehnovõrkude joonise järgi kulgeb planeeritud kanalisatsioonitrass Kalju tee ning Kalju tee 8 kinnisasja piiril kuni Kalju tee 7 kinnisasjani. Ka DP I nägi ette perspektiivse kanalisatsioonitrassi kulgemise Kalju tee 7 kinnisasjani. Seega on vaidlusaluse trassi paiknemine hõlmatud mõlema detailplaneeringuga. Toimikust nähtub, et kanalisatsioonitrassi ei ole välja ehitatud kuni Kalju 6(9)
3-17-1909 tee 7 kinnistu piirini, vaid võimalik liitumispunkt asub Kalju tee ääres Kalju tee 4 ja Kalju tee 6 kinnistute piiri juures (tl 31 ja 32), mis asub kaebaja kinnistust enam kui 100 m kaugusel.
13.Kiili Vallavolikogu 12.09.2006 otsuse nr 52 (tl 8) p-s 2 sätestati, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamine tagatakse vastavalt 12.09.2006 sõlmitud lepingule nr 87/40. Nimetatud lepingu alusel võttis arendaja OÜ Sigma Arendus (kustutatud äriregistrist 06.10.2010) kohustuse rajada oma kulul muu hulgas planeeringukohane reoveekanalisatsioon. Sama otsuse p 3 nägi ette, et selle otsusega kehtestatud detailplaneeringu alale ei tohi väljastada ehituslubasid hoonete ehitamiseks enne, kui on välja ehitatud detailplaneeringukohased teed ja tehnovõrgud.
14.Otsuse nr 52 punkte 1–3 tuleb vaadelda ühtselt: p-s 3 peetakse silmas detailplaneeringukohaseid teid ja tehnovõrke, sh kanalisatsioonitrass, mis on loetletud p-s 2 nimetatud lepingus. Otsuse tegemise ajal kehtinud ehitusseaduse (EhS v.r) §-s 13 nimetatud objektide (avalikult kasutatav tee, üldkasutatav haljastus, välisvalgustus ja vihmaveekanalisatsioon) väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni pidi tagama kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei leppinud kokku teisiti. 12.09.2006 lepinguga nähti ette, et OÜ Sigma Arendus rajab EhS v.r §-s 13 nimetatud teed ja tehnovõrgud ning lisaks veel ka vee- ja kanalisatsioonitrassid ning elektri- ja sidevarustuse. Riigikohus on selgitanud (EhS v.r §-ga 13 samasisulise planeerimis- ja ehitusseaduse § 47 kohta), et selle kohustuse saab lugeda täidetuks, kui detailplaneeringukohased rajatised on ehituslikult lõpetatud (29.10.2004 otsus nr 3-3-1-3504, p 11). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine. Otsuse nr 52 p-de 2 ja 3 sisuks on panna arendajale kohustus enne detailplaneeringuga antud ehitusõiguse realiseerima asumist ehitada omal kulul välja kavandatavaid elamuid teenindavad teed ja tehnovõrgud, vältimaks olukorda, kus vald peab hiljem ise nende väljaehitamist korraldama ja puuduvate tehnovõrkude probleemiga tegelema (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-26-10, p-d 12 ja 13). Otsus nr 52 ja 12.09.2006 sõlmitud haldusleping puudutasid kogu DP II ala, sh Kalju teed, mida mööda kulgevad ÜVK trassid kuni Kalju tee 7 kinnistuni. Ka kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 131 lg-st 1 tuleneb, et planeeringu koostamise korraldaja (s.o kohalik omavalitsus) on kohustatud oma kulul välja ehitama detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. PlanS § 131 lg 3 sätestab, et planeeringu koostamise korraldaja peab tagama, et planeeringualalt oleks juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ÜVK-ga, kui planeeringuala jääb ÜVK arendamise piirkonda. Sarnaselt EhS v.r §-le 13 näeb ka kehtiva PlanS § 131 ette võimaluse keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei ole täitnud halduslepingust tulenevat kohustust detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
15.Kaebaja on toonud välja, et ka Kiili valla ÜVK arendamise kava aastateks 2013–2024 (väljavõte tl 142-143) nägi ette, et Kaljula piirkonna ÜVK-ga liitumiseks vajalikud tööd teevad ja rahastavad arendajad. Seevastu tuleneb Kiili valla ÜVK arendamise kavast aastateks 2016– 20271 (p 5.3.2), et ühiskanalisatsiooni rajamine Kalju ja Kaljula tee äärsete elamuteni on võimalik Luige torustike baasil ning investeeringud on plaanis teha pikaajalises perspektiivis liitumistasudest. Arengukava joonise nr 2-1 järgi on Kalju tee lõppu kavandatud rajada
3-17-1909 reoveepumpla ning mh kaebaja kinnistu ühendatakse piki Kalju teed kulgeva survekanalisatsiooniga. Ringkonnakohus märgib, et kehtivas arengukavas märgitu ei mõjuta varasemalt kehtestatud detailplaneeringust tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh otsuses nr 52 sätestatud arendaja kohustust ehitada välja DP II kohased teed ja tehnovõrgud ning vastustaja kohustust keelduda enne selle kohustuse täitmist DP II alale ehituslubade väljastamisest. Arendaja vahetumine neid kohustusi ei mõjutanud.
16.DP II kehtestamise otsusest tulenes kaebajal õigustatud ootus, et enne planeeringualal ehituslubade väljastamist rajatakse selles ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrassid Kalju tee lõpuni ehk tema kinnistuni. Kuna otsuse nr 52 p-s 2 nimetatud lepinguga teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuse üle võtnud juriidiline isik on lõppenud ning uue arendajaga pole sarnast lepingut sõlmitud, vastutab trasside rajamise eest Kiili vald. Alates ehituslubade väljastamisest on vastustaja selle kohustuse täitmisega viivituses. Asjaolu, kas kaebaja on esitanud veeettevõtjale ÜVK-ga liitumise taotluse, ei mõjuta vastustaja kohustust ehitada välja tehnovõrgud. Praegune vaidlus ei puuduta otseselt ÜVK-ga liitumist, vaid selleks kinnisasja omanikule eelduste loomist. Ringkonnakohtu hinnangul on riigivastutuse seaduse §-st 6 tulenevad kohustamiskaebuse esitamise eeldused täidetud.
17.Arvestades, et vaidlustatud ehitusload ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pea ringkonnakohus nende tühistamist põhjendatuks. Küll aga tuleb rahuldada alternatiivne kohustamisnõue. Alternatiivse nõude rahuldamisega tuleb lugeda kaebus täies ulatuses rahuldatuks. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega kohustab Kiili valda rajama oma kulul ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kanalisatsioonitorustik Kiili Vallavolikogu 13.08.2002 otsusega nr 37 ja 12.09.2006 otsusega nr 52 kehtestatud detailplaneeringutes ettenähtud ulatuses, sealhulgas kogu Kalju tee ulatuses koos Kalju tee 7 ja Kalju tee 5 kinnistute vahetusse lähedusse rajatavate liitumispunktidega.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 4 tuleneb, et kui kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus ja kaebus kuuluvad rahuldamisele, jäävad kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulud vastustaja kanda. Kolmanda isiku esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 8 alusel tema enda kanda. Kaebaja taotles halduskohtus 2370 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõivud 45 eurot ja õigusabikulud 2325 eurot. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jäi rahuldamata, pole põhjendatud sellega seotud menetluskulude väljamõistmine vastustajalt. Esialgse õiguskaitsega seotud menetluskulud on riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulu esialgse õiguskaitse taotluse mahtu arvestades hinnanguliselt 75 eurot (0,5 tundi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks 20%), s.o kokku 90 eurot. Ülejäänud osas (2280 eurot) on kaebaja esimese astme menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Ringkonnakohtus taotleb kaebaja 2715 euro suuruse menetluskulu hüvitamist, sh riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulu 2700 eurot. Kohtupraktika kohaselt ei saa põhjendatud menetluskulud üldjuhul olla apellatsiooniastmes suuremad kui esimese astme kohtus, kuna kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks reeglina vähem aega (vt nt Riigikohtu 10.06.2016 otsus nr 3-3-1-84-15, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika). See, et kaebaja esitas ringkonnakohtu menetluses kaebuse muutmise avalduse, ei ole erandlikuks asjaoluks, mis õigustaks kõnealusest reeglist kõrvale kaldumist. Seega ei saa apellatsiooniastmes kantud õigusabikuludest olla välja mõistetav enam kui 2250 eurot, millele lisandub riigilõiv 15 eurot. Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja mõista 4545 eurot. 8(9)
3-17-1909
(allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 02.12.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebused osaliselt.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2019. a otsuse resolutsiooni punkti 2 teist lauset ja sõnastada see järgmiselt: „Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning kohustada Kiili valda rajama omal kulul ühe aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ühiskanalisatsiooni torustik Kalju tee 7 kinnistuni koos selle vahetusse lähedusse rajatava liitumispunktiga.“
3.Jätta muus osas ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa muutmata.
4.Muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
5.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu
22.veebruari 2019. a määrus muutmata.
6.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kiili valla kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot ja Advokaadibüroo FORT OÜ-le Kaljula Arenduse OÜ kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 25 eurot.
7.Mõista Kiili vallalt XX kasuks välja kassatsiooniastme menetluskulu 900 eurot. Jätta Kiili valla ja Kaljula Arenduse OÜ kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.