Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 19. oktoober 2017, Tallinn 3-17-2132
Haldusasi
MTÜ Emajõe Kaitseks kaebus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2017 korralduse nr 141 õigusvastasuse tuvastamise ja selle alusel riigi eriplaneeringu menetluses edasiste toimingute tegemise keelamise nõuetes.
tegemist keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud keskkonnaorganisatsiooniga, on ilmne, et riigi eriplaneeringu menetlemine ja selle menetluse käigus menetlustoimingute tegemine ei riku mingil moel kaebaja õigusi ega kahjusta kaebaja huve ega keskkonda. HkMS § 45 g 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale kaebuse esitada, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Vabariigi Valitsuse korraldusega alustatud riigi eriplaneeringu menetlemisel tehtavatel menetlustoimingutel sellist iseloomu ei ole. Menetlustoimingute tegemine iseenesest (st. planeerimismenetluse lõpptulemusest sõltumata) ei riku kaebaja õigusi ega kahjusta tema huve. Kaebaja huve võib kahjustada keskkonnakaitse seisukohast ebaotstarbeka planeeringu kehtestamine, mitte aga selle menetlus. Keskkonnaorganisatsiooni huvi ja kaebeõigus saavad seonduda selliste otsuste ja tegevustega, mis vahetult võivad keskkonda kahjulikult mõjutada. Riigi eriplaneeringu menetluse käigus ega keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei tehta selliseid toiminguid, mis saaksid keskkonda kahjustada. Eriplaneeringu menetlemine ei takista kaebajal ka oma muude subjektiivsete õiguste teostamist ning menetlustoimingute tegemisest ei tulene kaebajale ka mingisugust talumiskohustust. Keskkonnaorganisatsioon ei saa nõuda menetluse keelamist selleks, et vältida menetluse käigus tehtava otsuse hilisema vaidlustamise vajadust. Menetluse keelamise nõue oleks lubatav eeskätt juhul, kui menetlustoimingutel võiks olla mingisugune selline keskkonnamõju, mille vältimine on vastava keskkonnaorganisatsiooni eesmärk. Antud juhul sellist mõju ei ole. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et vigaselt algatatud menetluse tulemusena ei ole võimalik õiguspärase tulemuseni jõuda, siis isegi kui kaebajal peaks olema õigus, et riigi eriplaneeringu algatamisel on tehtud olulisi menetlusvigu (nt. planeeringu on algatanud mittepädev organ, valiti vale planeerimisliik, asukoha eelvalik on valesti läbi viidud), ei saa asuda seisukohale, et tulemuseks on vältimatult kaebaja õigusi (või keskkonna huve) kahjustava haldusakti andmine või sellise toimingu sooritamine. Kaebaja õigusi või huve ei saa kahjustada pelgalt akti või toimingu objektiivne õigusvastasus. Planeerimismenetluse tulemusena mingisuguse planeeringu kehtestamine ei ole vältimatu. Samuti ei ole vältimatu, et planeeringu kehtestamisel valitakse lahendus, mis kahjustab keskkonnaorganisatsiooni huve. Menetlustoimingu vaidlustamise eelduseks peab olema selle vahetu ja otsene mõju kaebaja õigustele või huvidele. Käesoleval juhul ei kahjusta menetlemine kaebaja õigusi ega keskkonda ning vältimatuks ei saa ka pidada kaebaja õigusi või huve kahjustava lõpliku haldusakti andmist. Kokkuvõttes leian, et keskkonnaorganisatsioonina saab kaebaja realiseerida oma huve läbi asjas tehtava lõpliku haldusakti (planeeringu kehtestamise otsuse) vaidlustamise, kui menetluse tulemusena peaks tõepoolest kaebaja kaitstavate huvidega vastuolus olev planeering kehtestatama. Seeläbi saab kaebaja teostada oma kaebeõigust ning sellisel juhul saab kohus hinnata ka menetlustoimingute õiguspärasust ning nende võimaliku õigusvastasuse mõju lõplikule otsustusele.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.