lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-981/16

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudRiigikohtu halduskolleegium · 12.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-981/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1756
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 107 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineHKMS § 109 lg 2Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-981/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.06.20173-17-981/27Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.02.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (113)

lahend.ee
3-25-2741/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium17.06.20263-26-1694/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.06.20263-26-927/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.05.20263-26-1005/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.04.20263-26-214/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium18.03.20263-26-241/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-17-981 12. detsember 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld International Invest Project OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 21. aprilli 2017. a ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks Kaebaja International Invest Project OÜ, seaduslik esindaja Igor Raikhelgauz Vastustaja Tallinna linn, esindajad Elis Allas ja Eva Vanamb Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a kohtumäärus International Invest Project OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada International Invest Project OÜ määruskaebus.
2.Tühistada haldusasjas nr 3-17-981 Tallinna Halduskohtu 17. mai 2017. a määruse resolutsiooni p 1 ning Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a määruse resolutsiooni p 2 kaebuse tagastamist puudutavas osas.
3.Saata asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-26-147/2
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
19.01.2026
3-25-4326/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.11.2025
3-25-4038/4Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.11.2025
3-25-2968/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.11.2025
3-25-2024/8Riigikohtu halduskolleegium13.10.2025
3-25-2820/13Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.09.2025
3-25-2649/14Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja10.09.2025
3-25-2082/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium09.09.2025
3-25-1488/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.08.2025
3-23-561/82Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja18.08.2025
3-23-2231/36Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.07.2025
3-21-2759/55Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium10.07.2025
3-25-632/39Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.06.2025
3-23-2624/44Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja27.05.2025
3-24-2365/12Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.05.2025
3-22-2672/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium16.05.2025
3-25-1061/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.05.2025
3-25-434/8Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.03.2025
3-24-3151/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja02.12.2024
3-24-2488/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium29.11.2024
3-22-1271/58Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium14.11.2024
3-24-2942/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.11.2024
3-24-1543/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja30.10.2024
3-24-2155/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.09.2024
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 21. aprillil 2017 ehitusloa nr 1712271/12272 muu hulgas Reidi tee ehitamiseks lõigul Reidi tee T6 ja Pikksilma tn 8.
2.International Invest Project OÜ (kaebaja) on Reidi tee T6 ja Pikksilma tn 8 kinnistutega piirnevate kinnistute Kiikri tn 4 ja Kiikri tn 6 omanik.
3.International Invest Project OÜ esitas 9. mail 2017. a Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA
21.aprilli 2017. a ehitusloa nr 1712271/12272 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega peatada vaidlustatud haldusakti kehtivus. Kaebuse kohaselt rikutakse vaidlustatud ehitusloaga kaebaja subjektiivseid õigusi, kuivõrd Reidi tee rajamisega kaasneb müra ja õhusaaste. Samuti on ehitusloa väljastamisel rikutud seadust, kuna ehitusprojekt ei saa olla projekteerimistingimustega kooskõlas, kahjustatakse naaberkinnisasja omanike õigusi, pole hinnatud keskkonnamõju, ehitusluba pole kooskõlastatud vastavate ametiasutustega ning ehitusloas ei sisaldu selle väljastamist õigustavaid põhjendusi. Esialgse õiguskaitse taotluse aspektist mainis kaebaja täiendavalt, et ehitusloaga kaasneb kahjulik mõju naaberkinnisasja omanikele ning tulevastele Reidi tee naabruses elavatele inimestele kriitilist piiri ületava müra ja õhusaaste näol.

3-17-981

4.Tallinna linn leidis, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebuse põhjal ei selgu, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi ehitusloa väljastamisega rikutakse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt on kaebajal kaebeõigus üksnes tema õiguste rikkumise korral, mitte abstraktselt projekteerimistingimustega vastuolus ehitamise korral. Samuti ei ole lubatud kohtusse pöörduda kolmanda isiku kaitseks. Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg-st 6 tulenev kaasamiskohustus ei ole piirnevate kinnisasjade omanike puhul absoluutne. Kaebajale kuuluv Kiikri tn 6 kinnistu ei piirne Reidi teega, vaid Pikksilma tn 8 kinnistuga, millele on projekteeritud kergliiklustee. Kiikri tn 4 piirneb Reidi teega vaid 1/3 ulatuses ning Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega on arvestatud juba kinnistute kohta kehtiva detailplaneeringu koostamisel. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu; ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu, sest naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-142-03). Ehkki uue tee rajamisega kaasnevad paratamatult suurem müra ja õhusaaste, ei ole tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste ülemäärase riivega.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 17. mai 2017. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebuse tagastamist põhjendas kohus järgmiselt. Kaebaja on oma subjektiivsete õiguste rikkumisena märkinud, et Reidi tee ehitamisega kaasneb müra ja õhusaaste tõus. Riigikohus on selgitanud, et naabruses elava isiku subjektiivsete õiguste rikkumine võib seisneda nt liiklusintensiivsusest tingitud müra ja heitgaaside kasvus, mis võivad rikkuda isiku õigust tervise kaitsele (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid asjades nr 3-3-1-29-10 ja 3-3-1-4-12). Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale kuuluvad kinnistud piirnevad Reidi tee T6 ja Pikksilma tn 8 kinnistutega. Samas on kaebajaks juriidiline isik, kellel puudub subjektiivne õigus tervise kaitsele. Kaebaja ei saa esitada kaebust tulevikus püstitatavate elamute elanike õiguste kaitseks. Kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Juhul, kui kaebajal oleks kaebeõigus, oleks tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega (HKMS § 121 lg 2 p 2).
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 17. mai 2017. a määruse peale määruskaebuse. Kaebaja leidis, et tema kaebuse tagastamise aluseks saaks olla vaid kaebaja õiguste rikkumise ilmselge võimatus, millega nimetatud juhul tegemist ei saanud olla. Reidi tee ehitusega kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Eeltoodud negatiivne mõju rikub kaebaja omandiõigust.
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. mai 2017. a määruse haldusasjas nr 3-17-981 muutmata (resolutsiooni p 2). Rahuldamata jäi ka määruskaebus esialgse õiguskaitse taotluse osas. Ringkonnakohus põhjendas määruskaebuse rahuldamata jätmist järgmiselt. Halduskohus asus põhjendatult seisukohale, et kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kaebusest ei nähtu, kuidas vaidlustatud ehitusluba rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajaks on juriidiline isik, kellel puudub subjektiivne õigus tervise kaitsele, mida ehitamisega kaasnev müra ja õhusaaste kasv võiks rikkuda. Kaebuses ega määruskaebuses ei ole kaebaja ära näidanud, kuidas võiks ehitatav Reidi tee kaebaja omandiõigust või ettevõtlusvabadust piirata, st et kaebajal oleks mingi tegelik ehitamise kavatsus, mille realiseerimist ehitatav Reidi tee takistaks või kasumlikkust vähendaks. Kuna Reidi teega oli arvestatud juba detailplaneeringus (DP) ja kaebaja pidi kinnistuid omandades olema sellest teadlik, ei saa kaebaja omandiõiguse riivele (vara väärtuse vähenemisele) tugineda selle DP-ga kooskõlas olevat ehitusluba vaidlustades. Neid asjaolusid arvestades ei saa Reidi teele ehitusloa andmine riivata kaebaja ettevõtlusvabadust ega omandiõigust. Kaebajal puudub ka õigus esitada 2(4)

3-17-981 kaebus kunagi tulevikus püstitatavate eluhoonete hüpoteetiliste elanike õiguste kaitseks. Eelneva tõttu puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastas kaebuse õigesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.International Invest Project OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu määrused kaebuse tagastamist puudutavas osas ning saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et vaidlustatud ehitusluba rikub tema subjektiivseid õigusi. Ringkonnakohus on vääralt leidnud, et Reidi tee II etapi ehitamine ei riiva kaebaja ettevõtlusvabadust ega omandiõigust. Kaebaja on juba varem välja toonud, et Reidi tee II etapi ehitamise tõttu väheneb kaebaja kinnistu väärtus. Narva mnt 67 DP-ga on kaebaja kinnistule planeeritud korterelamud, mille võõrandamise sooviga kaebaja kinnistud ostis, ja seega eksisteerib tegelik kavatsus ehitada kinnistule korterelamud. Kaebaja ei soovi asuda ehitama korterelamuid, mida tulevikus on nende asukoha tõttu keeruline müüa. Reidi tee rajamine vähendaks kaebaja rajatavate korterite väärtust sedavõrd, et planeeritud projekt muutuks kaebaja jaoks majanduslikult kahjulikuks. Sellest tulenevalt esineb kaebaja omandiõiguse oluline riive, mistõttu ei saa olla ka kaebaja kaebeõiguse puudumine kohtutele ilmselge. Vastustaja oleks pidanud keelduma ehitusloa väljastamisest, kuna puudutatud isikuid ei kaasatud nõuetekohaselt ja see mõjutas menetluse lõpptulemust. Kaasamata jätmise tulemusena ei ole vastustaja kaalunud kaebaja õigusi vähem riivavaid viise Reidi tee ehitamiseks. Asjakohane ei ole ringkonnakohtu väide, et kaebaja ei ole selles menetluses oma vastuväiteid esitanud. Kui kaebaja oleks menetlusse nõuetekohaselt kaasatud, siis oleks kaebaja ka oma vastuväited ja arvamused esitanud. Ehitusloas puuduvad selle väljastamist õigustavad põhjendused. Kaebajale tulnuks võimaldada planeerimismenetlusega sarnased võimalused oma õiguste kaitseks olenemata sellest, millise menetlusliku vormi otsustas vastustaja Reidi tee kavandamiseks valida. Reidi tee kui suuremahulise projekti osas oleks vastustaja pidanud menetluse läbi viima detailplaneeringu menetluses, et kindlustada kõigi puudutatud isikute võimalus oma õiguste kaitseks. Kaebaja väitel on vastustaja teadlikult jätnud detailplaneeringu tegemata, et välistada võimalikult suures ulatuses puudutatud isikute kaasamise kohustus ja menetluses osalemise võimalused.
9.Vastustaja oma seisukohta Riigikohtule ei esitanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Asjas ei vaielda selle üle, et kaebajale kuuluvad kinnistud asuvad planeeritud Reidi tee vahetus läheduses ja et kaebajale kuuluv Kiikri tn 4 kinnistu piirneb 1/3 ulatuses Reidi tee T6 kinnistuga. Samuti ei vaielda selle üle, et ehitatava Reidi teega kaasnevad negatiivsed mõjutused, nagu suurem müra ja õhusaaste, mis võivad avaldada mõju kaebajale kuuluvatele kinnistutele. Kohtud asusid seisukohale, et kaebajal puudub praeguses asjas ehitusloa vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus, ning tagastasid kaebuse (HKMS § 121 lg 2 p 1).
11.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu erikohtu määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8). HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on 3(4)

3-17-981 kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17505, p 8). Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebeõigus saaks ilmselgelt puududa üksnes siis, kui negatiivsed mõjutused kaebaja kinnistule ei riivaks ühelgi moel tema õigusi ega vabadusi.

12.Riigikohus on asjas nr 3-3-1-59-11 tehtud otsuse p-s 19 leidnud, et "planeeringutega kavandatavad ümberkorraldused võivad riivata äriühingute ettevõtlusvabadust, mõjutada nende majandustegevust ja selle tulemusi ning, et selline mõju võib kavandatava projekti eripärast tulenevalt olla nii ettevõtlust soodustav kui ka selle võimalusi kitsendav". Kolleegium leiab, et ehitusluba võib juriidilise isiku õigusi sarnaselt riivata. Kaebaja väitel ei pruugi pärast Reidi tee ehitamiseks väljastatud ehitusloa elluviimist olla majanduslikult otstarbekas oma kinnistutele planeeritud korterelamute ehitamine, sest õhusaaste ja müra tõttu ei leiaks korterid ostjaid. Kaebaja leiab, et nii vähendab vaidlustatud ehitusluba ka kaebajale kuuluvate kinnistute väärtust. Riigikohus on varem leidnud, et müra normtaseme ületamise puhul on tegemist omandiõiguse rikkumisega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 3-2-1104-12, p 11). Samas on võimalik vaidlustada normtaseme piires müra põhjustavat tegevust, kui see on vastuolus mõne muu õigusaktiga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-8815, p 28 ja 3-3-1-15-16, p 15). Seega ei ole kaebeõiguse puudumine kolleegiumi arvates praeguses asjas ilma kahtlusteta selge.
13.Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 3-3-1-86-14, p 24).
14.Kolleegium ei saa nõustuda ringkonnakohtu järeldusega, et tulenevalt kaebaja varasemast teadmisest tulevikus planeeritavast Reidi teest ei saa kaebaja enam hiljem tugineda omandiõiguse riivele ja vara väärtuse vähenemisele. Abstraktne teadmine tulevikus planeeritavast teedeehitusest ei välista isiku õigust vaidlustada ehituseks väljastatud ehitusluba. Alles ehitusprojekt määrab kindlaks tee ehitamise üksikasjad. Asja sisulisel lahendamisel tuleb muuhulgas kontrollida, kas ehitusluba on kooskõlas planeeringuga, kas planeeringuga jäetud otsustusruumi raames on piisavalt arvestatud kaebaja huvidega ning kas on rakendatud võimalikke leevendusmeetmeid. Kolleegium leiab, et kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja seega puudub ka alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
15.Eeltoodule tuginedes rahuldab kolleegium kaebaja määruskaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 17. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkti 1 ning Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a määruse resolutsiooni punkti 2 (st kaebuse tagastamist puudutavas osas) haldusasjas nr 3-17-981 ning saadab asja Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuna asja menetlus jätkub halduskohtus, ei määra kolleegium kindlaks menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium