Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-981

3-17-981 Reidi teega (varasema nimetusega Põhjaväil). Seetõttu on DP-s sätestatud, et hoonete ehitamiseks kasutatavate ehitusmaterjalide valiku määrab kvartali põhjapiirile rajatava Põhjaväila rohke liiklus ja kõrge müratase (DP seletuskiri). Kinnistusraamatu andmetel omandas kaebaja kinnistud juunis 2013. Järelikult pidi ta olema teadlik kavandatavast Reidi teest, selle paiknemisest talle kuuluvate kinnistute suhtes ning Reidi teega kaasnevatest negatiivsetest mõjudest nagu suurem müra ja õhusaaste. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et prognoositav müra ja õhusaaste ületaksid lubatud norme. Ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu; ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu, vaid naaber peab taluma ehitise rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobib ümbrusesse ning on ka muidu õiguspärane (Riigikohtu lahend nr 3-31-42-03). Ehkki uue tee rajamisega kaasnevad paratamatult suurem müra ja õhusaaste, ei ole antud juhul tegemist kaebaja subjektiivsete õiguste ülemäärase riivega. Täiendavalt väidab kaebaja, et ehitusloa menetluses ei ole hinnatud keskkonnamõju, ehitusloal puudub Keskkonnaameti kooskõlastus ning ehitusloas ei sisaldu selle väljastamist õigustavaid põhjendusi. Ühestki nimetatud väitest ei tulene kaebajale kaebeõigust (HKMS § 44 lg 1). Samas ei vasta kaebaja väited ka tõele. Keskkonnaamet on Reidi tee (Russalka ristmik) II etapi ehitusloa eelnõu ja selle juurde kuuluva eelprojekti kooskõlastanud 21.04.2017. Keskkonnamõju hindamine oli linnale võimalus, mitte kohustus. Eelhinnangus on Tallinna Keskkonnaamet põhjendanud, miks korralist hindamist ei algatatud. Varasemad Reidi tee ala puudutavad keskkonnamõju hindamised sisaldavad olulist keskkonnateavet ning vajalikku informatsiooni sai projekteerija ka mitmetest valdkondlikest ekspertiisidest - see kõik andis Reidi tee projekti keskkonnamõju eelhindamiseks piisava sisulise aluse. Projekti maht (ja keskkonnakoormus) on väiksem, kui seda arvestasid varasemad keskkonnamõju hindamised. Seega puudus sisuline vajadus järjekordse hindamise järele. Ehitusloast ei nähtu selle väljastamise põhjendused ehitusloa formaliseerituse tõttu (EhS § 42 lg 8; majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrus nr 67). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale kuuluvatel kinnistutel ei asu elu- ega ärihooneid, mida müra või õhusaaste võiksid mõjutada. Samuti ei ole väljastatud ehituslube nende püstitamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti esineb oluline avalik huvi, mis saab esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustatud. Pirita tee on täna ilmselgelt üle koormatud ning kuivõrd Pirita tee liiklusolukorda mõjutab lisaks Pirita linnaosas toimuvale arengule ka Viimsi vallas toimuv, siis lähiaastatel liiklusprobleemid üksnes süvenevad. Olukorda saab leevendada vaid uue trassi, Reidi tee rajamine. Et Reidi tee ehitamist finantseeritakse mh Euroopa Liidu struktuurivahenditest, siis seaks ehitusloa kehtivuse peatamine ohtu ehitamiseks vajaliku välisabi saamise. Samas ei kaasne ehitusloa realiseerimisega kaebaja jaoks sellist õiguste riivet, mille kaitse kohtuotsusega oleks võimatu või oluliselt raskendatud, arvestades, et täna ei ole kaebaja asunud detailplaneeringut ellu viima.

3-17-981 projektile ehitusloa andmine, kui projekt ise on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega (Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02). Seega ei anna kaebajale kaebeõigust ka projekteerimistingimused. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei puuduta küsimus, kas Reidi tee ehitusega avaldatakse olulist keskkonnamõju Kardioru pargi alale, mistõttu ka juhul, kui kaebajal kaebeõigust eeldada, ei tuleks kohtul seda kaebaja väidet ehitusloa õiguspärasuse kontrollimisel käsitleda. Samas oleks ka tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega. Nimelt nähtub Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 p-st 2.2, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik, kuivõrd projekti elluviimisega kaasnev keskkonnamõju on varasemalt hinnatud kolme planeeringu/projekti koosseisus, neist detailselt projekti „Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas“ (2007) koosseisus (tl 66). Tallinna Keskkonnaameti 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 lisa 1 p 1 kohaselt on uue jaotustänava vajadus ja transpordimaa koridori põhimõtteline asukoht heaks kiidetud kolme kõrgema tasandi planeeringu/projekti koosseisus: Tallinna üldplaneering (2001), Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (2004), Tehniline abi sadamate maismaa ühenduste rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks Tallinnas (lühendina ka Koridor I) – 2007. Kõigi kolme planeeringu/projekti raames viidi läbi korraline keskkonnamõju hindamine. Tallinna Keskkonnaameti juhataja 25.07.2016 käskkirja nr 1-1/20 lisa 1 p-s 1 märgitakse, et paralleelselt käesoleva põhiprojekti koostamisega on valminud mitmed spetsiifilisemad uuringud ja hinnangud, mistõttu on otsustajal oluliselt rohkem teavet, kui enne Reidi tee projektiga alustamist. Ka ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi küsimus, kas ehitusluba on kooskõlastatud vastavate ametiasutustega. Samas on vastustaja esitanud kohtule Keskkonnaameti 21.04.2014 kirja nr 14-4/17/4980-2, millega on kooskõlastatud Reidi tee (Russalka ristmik) II etapi ehitusloa eelnõu. Kaebaja väide ehitusloas selle väljastamist õigustavate põhjenduste puudumisest seondub menetlusnõuete järgimisega. EhS § 42 lg 8 kohaselt, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehitusluba kantakse elektrooniliselt ehitisregistrisse. Ehitisregistri andmetel on täiendavad tingimused ehitamiseks esitatud TLPA kirjaga (tl 25p ja tl 26). Seega ka juhul, kui kaebajal esineks kaebeõigus, oleks tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mis kuuluks selle esitajale tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 2). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud juhul, kui tegemist on ilmselgelt perspektiivitu kaebusega (HKMS § 249 lg 3). Kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4(8)

3-17-981 Kaebuse tagastamise aluseks saaks olla vaid kaebaja õiguste rikkumise ilmselge võimatus, millega praegusel juhul ei ole tegemist. Kaevatav haldusakt riivab vahetult kaebaja kui naaberkinnisasja omaniku õigusi. Kuna vastustaja ei ole hinnanud kaebaja õigusi ja huve ning kaalunud võimalusi rajada Reidi tee kaebaja õigusi vähem riivaval viisil, siis on ehitusluba materiaalselt õigusvastane. Kaebaja õiguste ja huvide kaalumist ei nähtu ka TLPA kirjas. Reidi tee ehitusega kaasneb kaebajale püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Eeltoodud negatiivne mõju rikub kaebaja omandiõigust. TLPA oleks pidanud EhS § 44 p 4 kohaselt keelduma ehitusloa väljastamisest. Püsiv negatiivne mõju tuleneb Reidi teega kaasnevast müra ja õhusaaste piirväärtuste ületamisest Reidi tee projekti elluviimise korral, mida kinnitab Hendrikson & Ko koostatud Reidi tee liiklusega kaasneva müra ja õhusaaste modelleerimise uuring. Ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele. Täidetud ei ole projekteerimistingimustes sätestatud nõue teha koostööd naaberkinnisasjade omanikega ning esitada koostöö dokumentatsioon ehitusprojekti koosseisus. Kaebajat ei ole kaasatud Reidi tee projektiga seotud menetlusse, mistõttu on haldusorgan rikkunud ärakuulamispõhimõtet. Ehitusluba on sellest tulenevalt õigusvastane ja tuleb tühistada. Ehitusloa õigusvastasuse puhul on olulised ka menetlus- ja vorminõuete rikkumised, kuna haldusakti andmisel on haldusorganil võimalus teha teistsugune, kaebaja õigusi vähem riivav otsus. Reidi tee projekti menetlemine oleks pidanud toimuma detailplaneeringu menetluses, kuna tegemist on olulise avaliku huviga rajatisega (PlansS § 125 lg 1 p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Käesolev kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kaebajal on kaebeõigus; kaebajat ei ole kaasatud ehitusloa menetlusse ega sellele eelnenud projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse. Õiguste hilisem kaitse osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks, sest ehitusloa alusel ehitatut ei pruugi olla võimalik enam mõistlikul viisil tagasi pöörata ja keskkonnamõju hindamist ei ole võimalik teostada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riiva Tallinna linna huve, kuna kinnistul ei ole ehitustegevusega alustatud. Esialgne õiguskaitse ei välista vastustaja õigust ehitada Reidi teed. Reidi tee ehitatakse mitmes osas ning Reidi tee I ehitusluba on väljastatud. Kaebaja vaidlustab Reidi tee II ehitusloa. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on avalikes huvides, sest Reidi tee projekt on olulise avaliku huviga ehitis. Avalikes huvide on avalikkuse jaoks parima lahenduse väljatöötamine.

Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja on juriidiline isik, kellel puudub subjektiivne õigus tervise kaitsele, mida müra ja õhusaaste kasv võiks rikkuda. Kaebaja ei saa esitada kaebust tulevikus püstitatavate eluhoonete elanike õiguste kaitseks. Seega on kaebeõiguse puudumine kaebaja tervise kaitseks kahtlusteta selge. Omandiõiguse riive ei ole antud juhul ebaproportsionaalne. Kaebajale kuuluvad kinnistud Kiikri tn 4 ja Kiikri tn 6 on hõlmatud Tallinna Linnavolikogu 17.04.2008 otsusega nr 72 kehtestatud Narva mnt 67 kinnistu detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamisel arvestati muu hulgas ka kavandatava Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega, samuti selle projektikohase läbilaskevõimega. Kinnistusraamatu kohaselt omandas kaebaja kinnistud 2013. a juunis, mil nii üld- kui detailplaneering olid juba kehtestatud. Järelikult pidi kaebaja olema kinnistuid omandades teadlik nii Reidi tee ehitamisest, selle paiknemisest tema kinnistute suhtes kui ka eeldatavast liikluskoormusest ning aktsepteeris seda. Projekteerimistingimused anti juba 29.04.2015, mistõttu on tähtaeg nende vaidlustamiseks ilmselgelt möödunud. Piirnevate kinnisasjade omanike kaasamiskohustus ei ole absoluutne (EhS § 42 lg 6). Isiku võib jätta kaasamata, kui ehitusluba on võimalik anda isiku õigusi või 5(8)

3-17-981 huve märkimisväärselt riivamata. Reidi tee rajamise ja projektikohase paiknemisega on arvestatud juba kaebaja kinnistute osas kehtiva detailplaneeringu koostamisel ning arvestades puudutatud isikute suurt hulka ja juhindudes HMS § 40 lg 3 p-st 6, ei pidanud vastustaja personaalset kaasamist vajalikuks. Reidi tee eskiisi tutvustus ja avalik arutelu toimus 11.04.2016 Kultuurikatlas ning kuni 10.05.2016 oli kõigil huvilistel võimalik vastuväiteid ja täiendavaid ettepanekuid edastada ka kirjalikult. Kaebaja ei ole menetluses vastuväiteid ega ettepanekuid esitanud. Arvestades ulatuslikku meediakajastust, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud Reidi tee ehitusloa menetlusest. Vastustaja ei ole rikkunud projekteerimistingimuste nõuet teha koostööd naaberkinnisasjade omanikega. Samas on õige halduskohtu seisukoht, et EhS § 44 p 1 mõtteks on, et ehitusloa andmisest keeldutakse, kui kavandatav ehitis ei vasta projekteerimistingimuste osas sisulistele nõuetele. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta norminõuetele, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Teeseaduse § 19 lg 6 kohaselt koostatakse tee projekt kehtestatud üld- või maakonnaplaneeringu alusel. Ka eelmisest planeerimisseadusest ei tulenenud vastustajale kohustust tee ehitamiseks detailplaneeringut koostada. Reidi tee temaatikat on käsitletud mitmes varasemas planeeringus, millest viimane on Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 54 kehtestatud „Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“. Seega puudus vajadus koostada Reidi tee ehitamiseks detailplaneering, kuivõrd Reidi tee on hõlmatud nimetatud planeeringuga ning arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi on täpsustatud eelmise EhS § 19 alusel väljastatud projekteerimistingimustega. Lisaks on üldplaneeringus Reidi teega arvestatud ning isikute huve kaalutud juba ka selle piirkonna detailplaneeringute koostamisel. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Isegi, kui kohus asub seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus tulenevalt võimalikust omandiõiguse riivest, ei tulene sellest kaebajale esialgse õiguskaitse vajadust. Kaebajale kuuluvad kinnistud on hoonestamata ning neile ei ole hetke seisuga väljastatud ehitusluba. Kinnistu väärtuse vähenemine ei ole käsitatav sellise huvina, mida peaks kaitsma esialgse õiguskaitse korras. Reidi tee ehitamist finantseeritakse muu hulgas Euroopa Liidu struktuurivahenditest, mille kasutamiseks on sätestatud tähtajad. Ehitusloa kehtivuse peatamine määramata ajaks seaks ohtu ehitamiseks vajaliku välisabi saamise, mis võib ohustada Reidi tee valmisehitamist. Reidi tee ehitamiseks eksisteerib oluline avalik huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6(8)

3-17-981

7(8)

3-17-981

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.12.2017 määrusega

RESOLUTSIOON

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.