OÜ Halinga kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 07.04.2016.a otsusele
Asja läbivaatamine
10.10.2017.a
Menetlusosalised
Kaebaja OÜ Halinga, esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Jane Rõuk
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 07.04.2016.a otsus ja kohustada Eesti Advokatuuri OÜ Halinga 29.02.2016.a kaebust vandeadvokaat Veikko Toomere tegevuse peale uuesti läbi vaatama.
2.Mõista Eesti Advokatuurilt OÜ Halinga kasuks välja viimase poolt käesolevas asjas kantud menetluskulud 1 500 (üks tuhat viissada) eurot. Muus osas jätta OÜ Halinga taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
1.OÜ Halinga esitas 29.02.2016.a Eesti Advokatuurile kaebuse vandeadvokaat Veikko Toomere tegevuse peale seonduvalt sellega, et OÜ Halinga nõustanud vandeadvokaat on palunud pankrotiasja algatamist OÜ Halinga suhtes (seda äriühinguga kooskõlastamata) ja enda nimetamist ajutiseks pankrotihalduriks. Samuti seisnes etteheide selles, et Veikko Toomere on ilmselt osutanud teenust ka OÜ-le Obama ja A. L. asjas, kus OÜ Halinga huvid ja märgitud isikute huvid on vastandlikud. Lisaks avaldas OÜ Halinga kahtlust, kas Veikko Toomere sai anda nõusoleku ettevõtte saneerimisnõustajaks nimetamiseks.
2.Eesti Advokatuuri aukohus jättis 07.04.2016.a otsusega algatamata aukohtumenetluse Veikko Toomere suhtes. Otsuse põhjenduste kohaselt teostab saneerija ja pankrotihalduri tegevuse üle kontrolli kohus ning kaebajal on võimalik esitada vastav taotlus tsiviilkohtumenetluse raames.
3.OÜ Halinga esitas 06.06.2016.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 07.04.2016.a otsuse, millega aukohus jättis Veikko Toomere tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamata, kohustada Eesti Advokatuuri algatama Veikko Toomere suhtes aukohtumenetlus.
4.Kohus tagastas 04.08.2016.a kaebuse OÜ-le Halinga halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohus 21.12.2016.a rahuldas OÜ Halinga määruskaebuse, tühistas kohtu 04.08.2016.a määruse ja saatis asja tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
5.Kohus võttis 26.01.2017.a OÜ Halinga kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks Eesti Advokatuuri. Kohtuistungil 10.10.2017.a muutis kaebaja kaebust asendades senise kohustamisnõude nõudega kohustada Eesti Advokatuuri aukohut OÜ Halinga 29.02.2016.a kaebust vandeadvokaat Veikko Toomere tegevuse peale uuesti läbi vaatama. Kohus võttis muudetud kaebuse vastu.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebuse põhjendused. 6.1 Veikko Toomere on rikkunud kliendilepingust ja advokatuuriseadusest (AdvS) tulenevaid otseseid kohustusi kaebaja ees, eelkõige advokaadi konfidentsiaalsuskohustust ja kohustust tegutseda ainult kliendi huvides. Kaebuse aluseks on kaebaja rahulolematus Veikko Toomere tegutsemisega vandeadvokaadina. Advokatuuri aukohus pidanuks asja lahendamisel tuvastama, millised kohustused tulenesid Veikko Toomerele kaebajaga sõlmitud kliendilepingust ning kas neid kohustusi on rikutud. Veikko Toomere tegevus saneerijana, suhtlus meediaga ning pankrotihalduriks määramiseks nõusoleku andmine on otseses vastuolus kaebaja huvidega. 6.2 AdvS § 44 lg-s 1 ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (AdvEK) §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine seisneb selles, et Veikko Toomere on 10.02.2016.a seisukohas omaalgatuslikult ning vastuolus kaebaja huvidega võtnud sisuliselt omaks OÜ Obama nõude kaebaja vastu. Kaebaja nõude omaksvõtmist ei soovinud ja sellest oli teadlik ka Veikko Toomere. Lisaks on Veikko Toomere vastuolus kaebaja huvidega tuvastanud 12.02.2016.a seisukohas kaebaja peatse ning vältimatult püsiva maksejõuetuse ning kuulutanud seda avalikkusele. Veikko Toomere on 15.04.2016.a avaldanud seisukoha, mille järgi OÜ Halinga on juba pankrotis ning saneerimiskava täitmine on võimatu. Seda aga olukorras, kus klient ise ei hinda ennast olevat püsivalt maksejõuetu. Vähemalt osa Veikko Toomere poolt kogutud andmetest kaebaja majandusliku seisundi ning OÜ Obama nõude põhjendatuse kohta on kogutud õigusabi osutamise raames – selliste andmete avaldamine on oluline konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine, mis läheb vastuollu AdvEK §-ga 5. 6.3 Saneerijal ning pankrotihalduril on kohustus jagada võlausaldajatele informatsiooni võlgniku majandusliku olukorra kohta, samas on advokaadil kohustus pidada konfidentsiaalsena kogu õigusabi osutamise raames saadud teavet. Saneerijana tegutsedes ning avalikkusega suheldes rikkus Veikko Toomere kliendilepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust. Aukohus ei andnud hinnangut sellele, kas AdvS-st ning AdvEK-st tulenevad advokaadi üldised kohustused välistavad advokaadi tegutsemise saneerijana või ajutise haldurina. Seega on aukohtu otsus põhjendamata. Advokaat peab õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades neid enda ja kolmandate isikute, sh kolleegide huvidele. AdvS § 44 lg 4 kohaselt ei või advokaat osutada õigusteenust, kui ta
on samas asjas osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Samuti peab ajutine pankrotihaldur olema võlgnikust sõltumatu, kinnitades seda kirjalikult pankrotiseaduse § 56 lg 3 kohaselt. Sõltumatuse nõue kehtib ka saneerimisnõustajale saneerimisseaduse § 15 lg-st 5 tulenevalt. Eelnevast tulenevalt on välistatud, et kehtiva kliendilepingu alusel õigusabiteenust osutav advokaat saaks anda sõltumatuse kinnituse saneerijana või ajutise haldurina tegutsemiseks. Veikko Toomere on kahel korral esitanud kohtule kinnituse, et ta on kaebajast sõltumatu. Seega on põhjendamatult jäetud aukohtumenetlus algatamata.
7.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 7.1 Kaebaja etteheited aukohtule 29.02.2016 esitatud kaebuses olid suunatud Veikko Toomere kui saneerimisnõustaja ja ajutise pankrotihalduri tegevusele. Nimelt seisnesid kaebaja etteheited selles, et Veikko Toomere esitas ilma kaebaja nõusolekuta kohtule taotluse enda nimetamiseks OÜ Halinga ajutiseks pankrotihalduriks, mis tuli kaebajale üllatusena, sest saneerimisnõustaja peab andma nõu ja abi ettevõttele ning tema tegevus peab olema suunatud ettevõtte tervendamisele, mitte vastupidi. Eeltoodu tekitas kaebajas kahtluse, et Veikko Toomere tegutseb huvide konfliktis, osutades õigusabi ka OÜ Obama nimelisele ettevõttele ja tema omanikule ja juhatajale A. L.le. Kaebajal oli ka kahtlus, kas Veikko Toomere sai anda nõusoleku ettevõtte saneerimisnõustajaks asumiseks, sest selle ülesande täitmine sisaldab või võib sisaldada endas huvide konflikti või konflikti ohtu, sest ta oli varasemalt osutanud õigusabiteenust. Aukohtule esitatud kaebusest ei nähtu etteheiteid Veikko Toomere kui advokaadi tegevuse suhtes. Kaebaja on väljendanud üksnes kahtlust, kas isik, kes on varasemalt olnud äriühingu advokaat, saab olla ajutine pankrotihaldur, kuivõrd ajutine pankrotihaldur peab olema sõltumatu nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest, kuid need etteheited on seotud üksnes ajutise pankrotihalduri tegevusega. Kaebusest ei nähtu, et asjaolu, et Veikko Toomere asumine tegutsema OÜ Halinga saneerimisnõustajana või ajutise pankrotihaldurina oleks mõjutanud tema poolt vandeadvokaadina OÜ-le Halinga osutatud õigusteenuse kvaliteeti. Seega ei olnud kaebaja etteheited suunatud advokaadi ja tema poolt osutatud õigusabi kvaliteedile, vaid saneerimisnõustaja ja ajutise pankrotihalduri tegevusele. Kui kaebaja leidis, et Veikko Toomere on saneerijana rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid või esinevad takistused tema määramiseks ajutiseks pankrotihalduriks, oleks ta pidanud pöörduma vastavate nõuetega tsiviilkohtusse, kuna nii saneerimisnõustaja kui ka pankrotihalduri tegevuse üle teostab kontrolli kohus. Asjaolule, et kaebajal puudusid etteheited vandeadvokaat Veikko Toomere tegevusele, viitab ka Veikko Toomere 14.03.2016.a kirjalikes selgitustes viidatu, et OÜ Halinga ei ole ühelgi hetkel avaldanud rahulolematust NJORD Advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi kvaliteedi vms osas ning et isegi pärast Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse esitamist on advokaat OÜ Halinga nõudmisel jätkanud kaebajale õigusteenuse osutamist. Isegi kui lugeda advokaadi suhtes tehtud etteheiteks väidet, et Veikko Toomere tegutses võimalikus huvide konfliktis, ei saa Veikko Toomere tegutsemist saneerimisnõustaja ja ajutise pankrotihaldurina ning samaaegselt õigusteenuse osutamist lugeda huvide konfliktiks AdvEK § 13 mõistes. AdvEK § 13 lg 1 kohaselt ei või advokaat osutada kliendile õigusteenust juhul, kui esineb asjaolu, mis kahjustab või võib kahjustada advokaadi võimet täita AdvEK § 8 lg 1 nõudeid ja tegutseda üksnes kliendi huvides, välja arvatud juhul, kui advokaat on sellisest asjaolust klienti teavitanud ja klient siiski soovib, et advokaat talle õigusteenust osutaks. Aukohtule esitatud selgitustest nähtuvalt on kaebaja, teades, et Veikko Toomere on määratud OÜ Halinga saneerimisnõustajaks ja ajutiseks pankrotihalduriks, nõustunud õigusabiteenuse jätkumisega. Seega on kaebaja sisuliselt oma nõusoleku andnud. Kaebaja väide, et advokaat on samaaegselt osutanud õigusabi ka OÜ-le Obama, on hüpoteetiline ja tõendamata.
7.2 Vastustaja hinnangul ajab kaebaja segamini advokaadi, saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri tegevused. Saneerimisnõustaja lähtub oma tegevuses saneerimisseaduses, pankrotihaldur pankrotiseaduses toodud nõuetest. AdvS, AdvEK ja Eesti Advokatuuri kodukord reguleerivad advokaadi poolt õigusteenuse osutamist, mille osas kaebaja aukohtule esitatud kaebuses pretensioone ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel. 8.1 Kaevatavas otsuses märkis aukohus, et saneerija ja pankrotihalduri tegevuse üle teostab kontrolli kohus. Aukohtumenetlus jäi algatamata, kuivõrd aukohtu hinnangul saab kaebaja oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluse raames (tl 60p). Aukohtule esitatud kaebuses on aga kaebaja teinud konkreetseid etteheited Veikko Toomere tegutsemisele advokaadina tulenevalt poolte vahel sõlmitud kliendilepingust (tl 56-56p). Need väited on vastustaja jätnud käsitlemata (vt TlnRKm 3-16-1148, p 10, tl 73). Kohtupraktikas on leitud, et „[a]ukohtumenetluse algatamise või mittealgatamise aluseks ei ole asjaolu, kas kaebajal on võimalik kaitsta oma õigusi mõnes teises menetluses (sarnaselt muudele distsiplinaarmenetlustele võib ka aukohtumenetlus toimuda paralleelselt teiste menetlustega), vaid üksnes advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmnemine või nende puudumine (AdvS § 16 lg 2). Vastupidine lähenemine eiraks asjaolu, et aukohtumenetluse läbiviimine ei ole nähtud ette huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle“ (vt TlnRKo 3-14-50174, p 13). 8.2 Seega ei andnud aukohus sisulist hinnangut sellele, kas Veikko Toomere tegevuses advokaadina võisid esineda distsiplinaarsüüteo tunnustele viitavad asjaolud. Seadus aga annab isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja õiguse saada sellele pöördumisele ammendav vastus (vt TlnRKm 3-13-1365 p 13; 3-14-51771 p 7). Seda nõuet ei ole vastustaja käesoleval juhul järginud (vt TlnRKm 3-16-1148, p 10, tl 73). Vastustaja poolt esile toodud õigusabilepingu jätkumine NJORD Advokaadibüroo OÜ ja kaebaja vahel ei oma seejuures tähtsust. 8.3 Seega on kaevatav otsus õigusvastane ja kuulub tühistamisele (HKMS § 5 lg 1 p 1). Vastustajat tuleb kohustada OÜ Halinga 29.02.2016.a kaebust vandeadvokaat Veikko Toomere tegevuse peale uuesti läbi vaatama (HKMS § 5 lg 1 p 2).
9.Menetluskuludest. HMKS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 2 090,50 eurot. Need kulud koosnevad kantud õigusabikulust 2 060,50 eurot ning kaebuselt ja tasutud riigilõivust 30 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja õigusabikulud on käesoleva vaidluse mahtu ja iseloomu arvestades põhjendamatult suured. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud on põhjendatud 1 500 euro ulatuses. Seega mõistab kohus kaebuse rahuldamise tõttu vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 1 500 eurot. Muus osas jääb kaebaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.