Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks, Kai Kullerkupp, Ants Kull, Kaupo Paal, Kalev Saare ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
I.P. hagi R.R. vastu elatise saamiseks. Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vandeadvokaadi abi Olavi Järve määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
I.P. esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Olavi Järve Hageja I.P., seaduslik esindaja N.P. Kostja R.R., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa
Asja läbivaatamise kuupäev
27. aprill 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. oktoobri 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550 osas, milles ringkonnakohus jättis Osaühingule Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaadi abi Olavi Järve poolt I.P-le riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-18-7550 riigi õigusabi tasu 240 eurot (sh käibemaks) ületavas osas kindlaks määramata.
Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata Osaühingule Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaadi abi Olavi Järve poolt I.P-le riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-18-7550 riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtu kindlaksmääratud riigi õigusabi tasule lisaks 81 eurot (sh käibemaks).
3.Muus osas (s.o osas, milles ringkonnakohus määras Osaühingule Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaadi abi Olavi Järve poolt I.P-le riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-18-7550 riigi õigusabi tasuks 240 eurot (sh käibemaks)) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
2-18-7550 4.1 Rahuldada vandeadvokaadi abi Olavi Järve avaldus osaliselt. 4.2 Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Kaire Aus vandeadvokaadi abi Olavi Järve poolt I.P.le riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasjas nr 2-18-7550 riigi õigusabi tasuks 321 eurot (sh käibemaks).
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta vandeadvokaadi abi Olavi Järve taotlus riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks I.P-le riigi õigusabi osutamise eest Riigikohtus rahuldamata.
7.Tagastada Olavi Järvele määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.P. (hageja, laps) esitas 14. mail 2018 oma seadusliku esindaja (ema) N.P. kaudu Tartu Maakohtule hagi R.R. (kostja, isa) vastu miinimumsummas elatise saamiseks alates hagi esitamisest. Maakohus rahuldas 8. aprilli 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 240 eurot kuus alates 8. aprillist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja ühekordse elatise 1429 eurot 15 senti ajavahemiku eest 3. oktoober 2018 kuni 7. aprill 2019. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ja Tartu Ringkonnakohus võttis selle määrusega menetlusse.
2.Ringkonnakohus rahuldas 10. juuli 2019. a määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis hagejale kohtumenetluses riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Hagejale osutas riigi õigusabi vandeadvokaadi abi Olavi Järve Osaühingust Advokaadibüroo Kaire Aus (edaspidi hageja esindaja).
3.Hageja esindaja esitas ringkonnakohtule kolm taotlust hagejale riigi õigusabi osutamise eest ringkonnakohtu menetluses riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. 19. juuli 2019. a taotluse kohaselt tegi hageja esindaja järgmised toimingud: materjalidega tutvumine 17. juulil 2019 – 2,5 tundi; konsultatsioon kliendi seadusliku esindajaga ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 19. juulil 2019 – 3 tundi. Ta taotles nende eest tasu 330 eurot (sh käibemaks). 19. septembri 2019. a taotluse kohaselt koostas hageja esindaja 19. septembri 2019. a menetluskulude nimekirja (ajakulu 24 minutit) ning taotles selle eest tasu 32 eurot 40 senti (sh käibemaks). 1. oktoobri 2019. a taotluse kohaselt tutvus hageja esindaja kostja menetluskulude nimekirjaga ja koostas seisukoha (ajakulu 14 minutit) ning taotles selle eest tasu (koefitsiendiga 1,5) 48 eurot 60 senti (sh käibemaks).
4.Ringkonnakohus jättis 11. oktoobri 2019. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11. oktoobri 2019. a määrusega hageja esindaja taotluse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 alusel osaliselt ja määras riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks Osaühingule Advokaadibüroo Kaire Aus hageja esindaja poolt hagejale riigi õigusabi osutamise eest 240 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on apellatsioonimenetluse mahtu, keerukust ja tehtud tööd arvestades hageja esindaja mõistlik ja põhjendatud ajakulu 4 tundi (see hõlmab nii asja 2(6)
2-18-7550 materjalidega tutvumist ja apellatsioonkaebuse vastuse koostamist õiguslikult lihtsas ning väikese mahuga asjas kui ka suhtlust kliendi seadusliku esindajaga). Hageja esindaja 19. septembri ja
1.oktoobri 2019. a taotluste alusel ei ole riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine põhjendatud, sest nendes taotlustes nimetatud menetlusdokumentide esitamiseks ei olnud vajadust. Seega on justiitsministri 26. juuli 2016 määrusega nr 16 kehtestatud õigusakti „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (tasu ja kulude korra) alusel hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks 200 eurot (25 eurot iga riigi õigusabi osutamise pooltunni kohta), millele lisandub käibemaks, s.o 240 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esindaja palub määruskaebuses tema taotlused kokku 411 euro (sh käibemaks) riigi õigusabi tasu saamiseks rahuldada. Ringkonnakohus leidis valesti, et asi oli mahult väike ja õiguslikult lihtne, kui pidas hageja esindaja 19. juuli 2019. a taotluse alusel mõistlikuks esindaja ajakuluks 4 tundi (hageja esindaja esindus algas alles ringkonnakohtus ning tal tuli tutvuda e-toimiku kõigi 57 dokumendiga). Ringkonnakohus leidis valesti, et 19. septembri ja 1. oktoobri 2019. a taotluste alusel ei ole hageja esindajale riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud. Esimese taotluse järgi koostas hageja esindaja
19.septembri 2019. a menetluskulude nimekirja, mille esitamine oli vajalik (esindatud on alaealist last) ning mille esitamist ringkonnakohus oma 21. augusti 2019. a määruses ise nõudis. Teise taotluse järgi koostas hageja esindaja 1. oktoobril 2019 kostja menetluskulude kohta seisukoha, mille esitamine oli vajalik (ringkonnakohus võttis menetluskulude väljamõistmisel arvesse hageja esitatud sisukohad) ning mille esitamist ringkonnakohus oma 21. augusti 2019. a määruses ise nõudis.
7.Hageja esindaja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks hagejale riigi õigusabi osutamise eest Riigikohtus, paludes määrata tasuks 75 eurot 60 senti (sh käibemaks).
8.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi asja lahendanud kolmeliikmeline koosseis andis 4. märtsi 2020. a määrusega asja lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, sest kolmeliikmelises koosseisus tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 esimese lause tõlgendamisel.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 692 lg 1 p 2 ja § 701 lg 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, milles ringkonnakohus jättis hageja esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest 240 eurot (sh käibemaks) ületavas osas kindlaks määramata, ja määrata hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest lisaks ringkonnakohtu määratud õigusabi tasule 81 eurot (sh käibemaks). Muus osas (s.o osas, milles ringkonnakohus määras hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest 240 eurot (sh käibemaks)) jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ja hageja esindaja tasuks riigi õigusabi osutamise eest tuleb määrata kokku 321 eurot (sh käibemaks).
10.TsMS § 219 lg 6 esimese lause järgi saab kohtu määratud advokaat tasu riigi kulul riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.
3(6)
2-18-7550 RÕS § 22 lg 6 alusel määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. RÕS § 22 lg 7 esimese lause järgi kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile makstava põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitatavad kulud.
11.Kohus kontrollib RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel esitatud taotluse alusel selle põhjendatust ja õigsust, hinnates tasu suurust (lähtudes RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korras sätestatud tasu arvestamise alustest, vt tasude ja kulude korra § 1 lg 1), esindaja ajakulu ja esindaja tehtud toiminguid. Seega kattuvad riigi õigusabi tasu kindlaksmääramisel kontrollitavad kriteeriumid (esindaja ajakulu ja toimingute hindamine) osaliselt põhimõtetega, mida tuleb silmas pidada ka lepingulise esindaja kulude hüvitamisel TsMS § 175 lg 1 alusel. Eeltoodut arvestades on hageja esindaja taotluse lahendamisel praeguses asjas olulised ka Riigikohtu seisukohad, mis puudutavad lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamist TsMS § 175 lg 1 järgi viidatud kriteeriumide alusel. Kolleegium osutab lisaks sellele, et Riigikohus on korduvalt avaldanud seisukohta, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt viimati Riigikohtu 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536/153, p 15). Kaalutluspõhimõttest lähtub kohus ka riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramisel RÕS § 22 lg-te 6 ja 7 alusel.
12.Ringkonnakohus asus seisukohale, et RÕS § 22 lg 7 järgi on hageja esindaja 19. juuli 2019. a taotluse alusel riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud osaliselt ning hageja esindaja 19. septembri ja 1. oktoobri 2019. a taotluste alusel ei ole riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud.
13.Kolleegiumi hinnangul on hageja esindaja määruskaebuse etteheited ringkonnakohtule 19. juuli 2019. a taotluse alusel riigi õigusabi tasu määramise kohta (ringkonnakohus määras selle taotluse alusel riigi õigusabi tasuks 240 eurot (sh käibemaks)) põhjendamatud. Ringkonnakohus on hinnanud hagejale osutatud õigusabi ajakulu ja tehtud toiminguid ning on riigi õigusabi osutamise eest hageja esindajale makstava tasu suurust põhjendanud. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest nähtuks, et ringkonnakohus ületas diskretsioonipiire.
14.Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esindaja 19. septembri ja 1. oktoobri 2019. a taotluste alusel riigi õigusabi tasu määramine põhjendatud, sest taotlustes märgitud menetlusdokumentide esitamiseks ei olnud vajadust. Selline järeldus on vastuoluline ning ühtlasi hageja esindajat eksitav, sest ringkonnakohus määras 21. augusti 2019. a määrusega TsMS § 176 lg 2 alusel pooltele menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 20. septembri 2019 ning märkis, et seisukoht vastaspoole menetluskulude nimekirja kohta tuleb esitada hiljemalt 1. oktoobriks 2019. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks nõutud menetlusdokumendid, kuid ringkonnakohus leidis vastuolus oma 21. augusti 2019. a määrusega, et nende dokumentide esitamiseks ei olnud vajadust.
15.Hageja esindaja osutas määruskaebuses ka sellele, et 19. septembri ja 1. oktoobri 2019. a taotluste esitamine oli vajalik: 19. septembri 2019. a taotluse kohaselt koostas ta menetluskulude nimekirja, esindades alaealist last, ning 1. oktoobri 2019. a taotluse kohaselt tutvus ta kostja menetluskulude
4(6)
2-18-7550 nimekirjaga ja koostas selle kohta seisukoha ning ringkonnakohus on määruse tegemisel tema seisukoha arvesse võtnud. Praeguses asjas tuleb seega määruskaebuse alusel vastata mh küsimusele, kas hageja esindaja saab taotleda riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist menetluskulude nimekirja koostamise eest olukorras, kus ta on esindanud isikut, kellel endal ei ole selle dokumendi koostamiseks õigusalaseid teadmisi. Kolleegium osutab Riigikohtu 11. novembril 2014. a tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 tehtud määruses avaldatud seisukohale TsMS § 175 lg 1 kohaldamisel. Viidatud määruse p-s 12 märgiti, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes (sama seisukohta on kolleegium viimati kinnitanud
27.novembril 2019 tsiviilasjas nr 2-18-10073/22 tehtud määruse p-s 22). Kolleegium peab vajalikuks seda seisukohta muuta. Kuna TsMS ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esinduse tõttu kandma. Selliseks kuluks on mh ka menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise ning nende dokumentide kohtule esitamise kulu. Menetluskulude avalduse ja nimekirja esitamine iseenesest ei vaja õigusalaseid eriteadmisi. Seevastu ei ole eeltoodud lihtsa toiminguga samastatav menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine, mille puhul tuleb menetlusosalisel lähtuda seaduses sätestatud nõuetest (vt TsMS § 176 lg 1 esimene lause ja lg-d 4–6) ning menetlusosalisel tuleb kanda õigusalaste eriteadmiste puudumisest tingitud eksimuste riski (menetlusosalisele kahju tekkimise võimalus). Kolleegium peab põhjendatuks käsitada eeltoodud toiminguid (menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamine ning nende dokumentide kohtule esitamine) hüvitatavate kulude hindamise seisukohalt ühtse toiminguna. Põhjendatuks ei saa kolleegiumi hinnangul pidada ka seda, kui isikut esindab tsiviilkohtumenetluses kõigis toimingutes lepinguline esindaja, kellele isik on teinud ülesandeks oma asjade ajamise, kuid menetluskulude nimekiri tuleks isikul sellele vaatamata esitada iseseisvalt. TsMS § 176 lg 7 järgi toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastaspoole menetluskulude kohta põhjendatud seisukoha esitamine eeldab samuti õigusalaseid eriteadmisi nagu menetluskulude avalduse ja nimekirja koostaminegi. Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt asub kolleegium seisukohale, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud.
16.Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et ringkonnakohtu määrus tuleb hageja esindaja
19.septembri 2019. a ja 1. oktoobri 2019. a taotluste alusel menetluskulude nimekirja koostamise ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastamisega seotud toimingute eest nõutava tasu rahuldamata jätmise osas tühistada. TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel teeb Riigikohus tühistatud osas uue määruse. Hageja esindajale menetluskulude nimekirja koostamise ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamise eest riigi õigusabi tasu määramisel järgib kolleegium käesoleva määruse p-s 11 toodud põhimõtteid.
5(6)
2-18-7550
19.septembri ja 1.oktoobri 2019. a taotluste kohaselt palus hageja esindaja määrata riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest vastavalt 32 eurot 40 senti (sh käibemaks) ja 48 eurot 60 senti (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et hageja esindaja need taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lähtudes RÕS §-dest 22 ja 23 ning tasu ja kulude korra (pärast 1. septembrit 2019 kehtivas sõnastuses) § 1 lg-st 10, § 2 lg-st 4 ja § 10 lg-st 3. Kolleegium määrab 19. septembri ja 1. oktoobri 2019. a taotluste alusel hageja esindaja riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kokku 81 eurot (sh käibemaks). Arvestades, et ringkonnakohus määras põhjendatult hageja esindaja 19. juuli 2019. a taotluse alusel riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 240 eurot (sh käibemaks), on kõikide hageja esindaja taotluste alusel määratavaks riigi õigusabi tasuks ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest kokku 321 eurot (sh käibemaks). Riigi õigusabi tasu ja kulude maksmist korraldab RÕS § 24 lg 1 järgi advokatuur.
17.Hageja esindaja palus lisaks kindlaks määrata riigi õigusabi tasu hagejale riigi õigusabi osutamise eest Riigikohtus. Kolleegium leiab, et hageja esindaja vaidlusaluse määruskaebuse menetlemise kulude hüvitamiseks esitatud taotlus tuleb jätta TsMS § 178 lg 4 järgi rahuldamata. Viidatud sätte järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.
18.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hageja esindajale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.