nende Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja jurist Anu Volmer (e-post xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OK Incure OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.Jätta menetluskulud OK Incure OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.OK Incure OÜ esitas 13.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 641,40 euro saamiseks. Kohus tegi 16.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei
õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 09.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 09.02.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 28.02.2023 (täiendatud 03.03.2023).
3.Harju Maakohus võttis hagi 03.03.2023 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat 20 päeva jooksul materjalide kättetoimetamisest hagile vastama. 28.03.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust 20 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
4.Hageja esitas kohtunõudele 05.04.2023 ja 06.04.2023 vastused, milles selgitas, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.
5.Kohus asus 03.05.2023 kohtunõudes esialgsele seisukohale, et hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 03.05.2023 kohtunõudega hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 15.05.2023. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
6.Hageja nõue tuleneb BB Finance OÜ ja kostja vahel 19.04.2022 sõlmitud refinantseerimislepingust nr 2102187386, mille alusel kostja sai laenu summas 525,05 eurot aastase intressimääraga 22,14% ja viivisemäär on intressimääraga võrdne; hagiavalduse kohaselt tegi kostja põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid summas 19,81 eurot ning võlgneb põhivõlgnevuse summas 505,24 eurot, millele lisandub intress, viivis ja sissenõudekulud.
7.Kostjale X olid hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 20.03.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt (10.04.2023) nõuetekohast hagivastust ei esitanud.
8.Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele, mistõttu jätab kohus TsMS § 407 lg-le 6 tuginedes hagi rahuldamata.
11.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
12.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt 05.04.2023 ja 06.04.2023 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Kostjal olid regulaarselt kuu lõpu seisuga rahalised vahendid olematud. Kostja oli laenu taotlemisele 14.12.2021 ja saamisele 04.01.2022 vahetult eelnenud perioodil võtnud ulatuslikke finantskohustusi (02.11.2021 Svea Finance AS-lt summas 5000 eurot, 19.11.2021 Bondora AS-lt summas 6500 eurot ja ) ja saadud vahendid koheselt edasi kandnud krüptovaluutaga tegutsevale isikutele xxx (03.11.2021 summas 3004,71 eurot, 04.11.2021 summas 2000 eurot ja 22.11.2021 summas 6500 eurot). Samuti on kostja regulaarselt kasutanud väljamakseid ESTO AS krediidikontolt.
13.Kostja sai krediidiandjalt laenu summas 485,05 eurot, igakuise tagasimaksega summas 23,99 eurot. Kahe kuu jooksul enne nimetatud laenu väljastamist oli aga kostja krediidiandjale esitatud kontoväljavõttelt nähtuvalt saanud teistelt krediidiandjatelt laenu vähemalt 11 500 euro ulatuses ja omanud sealjuures keskmist netosissetulekut alla 1 000 euro kuus, samuti olnud kuu lõpu seisuga olukorras, kus kontol on rahalisi vahendeid minimaalselt. Eeltoodu alusel ei saanud krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
14.Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis hagejale 03.05.2023 kohtunõudega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga hiljemalt 15.05.2023. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
16.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust.
17.VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
18.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Sel põhjusel jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab
hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.