Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-1245 16. juuni 2021 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ kaebus keelata Andmekaitse Inspektsioonil 22. juuni 2020. a sunniraha rakendamise teate põhjal täitmisavalduse esitamine Kaebaja ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ, esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Vastustaja Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Liisa Ojangu Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2021. a määrus Andmekaitse Inspektsiooni määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. aprilli 2021. a määrus.
3.Teha asjas uus määrus, millega jätta ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ 1. aprilli 2021. a esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ Riigikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) edastas 2020. a märtsis ja aprillis ONOFF JAEKAUBANDUSE OÜ-le (kaebaja) ettepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määruse (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus, IKÜM) paremaks täitmiseks. Kuna kaebaja ei reageerinud, tegi AKI 29. aprillil 2020 kaebajale ettekirjutus-hoiatuse, mille p-ga 2 kohustas kaebajat hiljemalt 16. maiks 2020 lisama e-poe võrgulehele https://onoff.ee/ andmekaitsetingimused, mis vastavad IKÜM art-tes 12-14 sätestatud nõuetele. Kaebajat hoiatati, et iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest kohaldatakse sunniraha 15 000 eurot. Kaebaja teavitas AKI-t 9. juunil 2020, et alles täidab ettekirjutus-hoiatuse p 2, ning
15.juunil 2020 teatas AKI-le veebiaadressi, kust andmekaitsetingimused on leitavad.
2.AKI määras 22. juuni 2020. a sunniraha rakendamise teatega nr 2.1.-1/20/595 kaebajale sunniraha 10 000 eurot. AKI selgitas, et kaebaja on täitnud ettekirjutus-hoiatuse p 2 osaliselt: andmekaitsetingimused küll esitati, kuid need ei vasta täielikult IKÜM art-tele 12-14. Teates kirjeldati puuduseid. Ka määrati uus ettekirjutus-hoiatuse täitmise tähtaeg.
3-20-1245
3.Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus kaebaja keelata AKI-l 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse ja selle alusel väljastatud 22. juuni 2020. a sunniraha rakendamise teate põhjal täitmisavalduse esitamine.
4.Kaebuses taotles kaebaja ka esialgset õiguskaitset: ta palus peatada AKI 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse ja selle alusel 22. juunil 2020 väljastatud sunniraha rakendamise teate kehtivus kuni kohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, ent ringkonnakohus rahuldas 9. juuli 2020. a määrusega taotluse osaliselt. Ringkonnakohus keelas AKI-l 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse ja selle alusel 22. juunil 2020 väljastatud sunniraha rakendamise teate kohtutäiturile täitmiseks andmise. Ringkonnakohus lisas, et kui AKI on andnud sunniraha kohtutäiturile täitmiseks, tuleb AKI-l esitada kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29. oktoobri 2020. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse.
6.AKI märkis 1. aprilli 2021. a vastuses ringkonnakohtu küsimusele, kas kaebaja on ettekirjutus-hoiatuse täitnud, et AKI kontrollis 31. märtsil 2021 kaebaja võrgulehel olevaid andmekaitsetingimusi. Neis tuvastati mitmeid väga olulisi puudusi ja seega on ettekirjutus-hoiatus endiselt täitmata, kuigi selle tegemisest on möödunud aasta. AKI lisas, et kontrollis üle ka kaebaja poolt 30. novembril 2020 kohtule esitatud andmekaitsetingimused (kaebaja ei ole neid mingil põhjusel kodulehel avaldanud) ning needki ei olnud nõuetekohased. AKI märkis vastuses, et kohus kohaldas
9.juulil 2020 esialgset õiguskaitset üksnes kohtutäiturile 22. juuni 2020. a sunniraha rakendamise teate alusel täitekorralduse esitamisele. Nimetatud teate alusel AKI täitekorraldust ei koostanud, vaid hindas 31. märtsi 2021 seisuga uuesti ettekirjutuse täitmist ning selle tulemusel esitas kohtutäiturile täitekorralduse, mille kohaselt tuleb kaebajal tasuda sunniraha 10 000 eurot.
7.Kaebaja esitas 1. aprillil 2021 ringkonnakohtule taotluse, milles palus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 253 lg 1 alusel muuta ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a esialgse õiguskaitse määrust: 1) peatada 1. aprillil 2021 algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 035/2021/991; 2) kohustada AKI-t mitte esitama 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse alusel täitemenetluse algatamise avaldust; kui viimati nimetatud kohustust on rikutud, lugeda täitemenetluse algatamise avaldus tühiseks; 3) keelata AKI-l 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse alusel uute sunniraha määramise otsuste tegemine. Kaebaja hinnangul rikkus AKI Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a määrust, kui algatas täitemenetluse. Kaebaja on täitnud 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse ja viinud andmekaitsetingimused vastavusse ka AKI 1. aprilli 2021. a seisukohtadega. Sellest tulenevalt ei ole menetluse jätkamine põhjendatud ning kaebaja käitumist ei saa sunnirahaga enam suunata. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, oleks kaebaja õiguste kaitse oluliselt raskem ja kulukam. Pandeemia tõttu on kaebaja müügikohad suletud. Kaebaja eesmärk on tagada, et tema tegevus ja töötajate töökohad säiliksid. Selleks on vaja käibevahendeid. 23. veebruaril 2021 toimunud veebiplatvormi uuendamise käigus laaditi automaatselt üles kehtetute andmekaitsetingimuste fail. See on kahetsusväärne, kuid inimlik eksimus. Kui AKI hinnangul peaks ka uutes avaldatud andmekaitsetingimustes veel mingeid puudusi esinema, kõrvaldab kaebaja need viivitamatult. Kaebaja palus juba 29. juunil 2020 AKI-lt abi ja selgitusi, kui peaks selguma, et midagi on vaja veel muuta. AKI ei abistanud kaebajat, vaid algatas täitemenetluse.
8.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 5. aprilli 2021. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja kohustas AKI-t viivitamatult esitama kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse.
2(6)
3-20-1245 1) Kaebaja 1. aprilli 2021. a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei ole määravat tähendust sellel, kas 9. juulil 2020 esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olnud asjaolud on muutunud ja kas AKI on varasemat määrust järginud. Sel oleks tähtsust üksnes trahvi määramisel. 2) Kaebaja vajab esialgset õiguskaitset. Pandeemia tõttu on ettevõtjatele niigi kohaldatud piiranguid ning võib eeldada, et iga suurem rahaline kohustus raskendab ettevõtjate olukorda veelgi. Lisaks, kui kaebus rahuldatakse, tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks eeldatavasti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid (kohustada AKI-t tagastama talle tasutud sunniraha, nõuda täitemenetluse alustamise ja kohtutäituri tasu hüvitamist). 3) Kaebuse ei ole ilmselgelt perspektiivitu. AKI hinnangul ei ole kaebaja ettekirjutust 31. märtsi 2021 seisuga andmekaitsetingimuste osas täitnud. Ettekirjutusega pandud kohustuste täitmisele võib avaldada mõju see, kui selgelt ja täpselt on ettekirjutuses nõuded sõnastatud. Kui võrrelda AKI ettekirjutust kohtumenetluses esitatud selgitustega, siis esimeses on tehtud üldisi viiteid normidele ja põhimõtetele, teises aga avaldatud põhjalik ja detailne loetelu puudustest. Andmekaitse on spetsiifiline valdkond, kus võib eeldada suuremat AKI-poolset ettevõtjate juhendamist. 4) Avalik huvi ega kolmandate isikute õigused ei saa kahjustatud, kui esialgse õiguskaitse korras sunniraha täitmine keelatakse.
9.Ringkonnakohus rahuldas 30. aprilli 2021. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus lubas kaebust täiendada kohustamisnõudega, rahuldas kaebuse, keelas AKI-l 22. juuni 2020. a teate alusel edasisi sissenõudmistoiminguid teha ning kohustas AKI-t esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 täitemenetluse lõpetamise avalduse. AKI esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 15. juuni 2021. a määrusega menetlusse võtmata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.AKI esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu 5. aprilli 2021. a määrus tühistada ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 1) Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, kuidas võiks kaebaja õiguste kaitse esialgse õiguskaitse kohaldamiseta osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, nagu eeldab HKMS § 249 lg 1. Ka pandeemia tõttu ettevõtjate tegevusele kehtestatud piirangud ei ole raskendanud kaebaja olukorda. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kaebaja käive pigem kasvanud. Isegi kui kohus rahuldaks kaebuse, ei kaasneks sellega kaebajale olulisi raskusi. Puudub alus arvata, et AKI tõrguks sunniraha tagastamise taotlust täitmast. 2) Sunnivahendi kohaldamise eelduseks on kehtiv ettekirjutus ja selle täitmata jätmine. AKI ettekirjutus-hoiatus on kehtiv. AKI kontrollis enne 31. märtsi 2021. a täitekorralduse esitamist ettekirjutuse täidetust ning tuvastas, et kaebaja andmekaitsetingimused ei vasta IKÜM art-tele 13 ja 14. 3) Andmekaitsetingimuste olemasolu ja esitamine AKI-le ei ole pelk formaalsus, vaid vajalik infoallikas kõigile kaebaja praegustele ja tulevastele klientidele. Seetõttu on ringkonnakohus vääralt kohaldanud HKMS § 249 lg-t 3, jättes avaliku huvi ja kolmandate isikute õigused esialgse õiguskaitse kohaldamisel sootuks tähelepanuta. 4) AKI on kaebajale kohaldanud niigi leebemad meetmed: esmalt tehti kaebajale ettepanek, millele kaebaja ei reageerinud, ja seejärel ettekirjutus. Arvestades kaebaja käivet ja isikuandmete töötlemise mahtu, saanuks AKI keelata ka edasise andmetöötluse kohese täitmise kohustusega. AKI ei saa kaebaja eest tema andmekaitsetingimusi, lähtudes kaebaja tegevusvaldkonna spetsiifikast, ise koostada. AKI kodulehel on avaldatud juhendmaterjale, millest lähtudes andmetöötlustingimusi kujundada. Kaebaja on võimeline kasutama ka kvalifitseeritud õigusabi. IKÜM on kehtinud nüüdseks kolm aastat ja kaebajal on olnud piisavalt aega, et oma tegevus IKÜM nõuetega kooskõlla viia.
3(6)
3-20-1245
11.Kaebaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud AKI kanda. Kui Riigikohus otsustab AKI määruskaebuse rahuldada ja tühistab ringkonnakohtu määruse, siis palub kaebaja Riigikohtul kohaldada omal algatusel esialgset õiguskaitset, kohustada AKI-t esitama viivitamatult kohtutäiturile täiteasja nr 035/2021/991 menetluse peatamise avalduse ja keelata AKI-l esitada 29. aprilli 2020. a otsuse alusel täitemenetluse algatamise avaldusi. 1) AKI eesmärk on iga hinna eest sunniraha sisse nõuda. AKI rikkus ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a esialgse õiguskaitse määrust. Seejuures ei tea kaebaja tänini, mis toiminguid AKI 31. märtsil 2021 tegi, sest AKI ei ole sellega seoses kaebajale kätte toimetanud ühtki dokumenti, rääkimata kaebaja ärakuulamisest. 2) Kaebajal oli ja on vaja esialgset õiguskaitset, eriti arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldas
30.aprillil 2021 kaebuse. Kui Riigikohus peaks AKI määruskaebuse rahuldama, tuleks kaebajal alustada uus kohtumenetlus, et tasutu tagasi saada. 3) Ringkonnakohus viitas 30. aprilli 2021. a otsuses AKI seisukohale, et kaebaja on 23. aprilli 2021. a seisuga viinud andmekaitsetingimused IKÜM art-tega 13-14 üldjoontes kooskõlla. See muudab sunniraha sissenõudmise täitemenetluse alusetuks. 4) Tõele ei vasta AKI osutatu, et kaebaja käive on suurenenud. Esiteks kajastavad Maksu- ja Tolliameti kodulehe I kvartali 2021 andmed käivet detsembrist kuni veebruarini (deklareerimiskohustuse eripära). Detsembris on pühade tõttu käive alati tavapärasest suurem. Teiseks leevendati sel ajal pandeemia tõttu seatud piiranguid. Pandeemiaga kaasnev kahju avaldus alates
11.märtsist. 5) Tõele ei vasta ka AKI väited, et ta kohaldas vähim koormavat meedet ja täitis nõustamiskohustuse. 6) Kaebaja menetluskulu Riigikohtus tuleks jätta AKI kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Määruskaebus tuleb rahuldada ja ringkonnakohtu määrus tühistada kohtumenetluse normi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 230 lg 1 ja § 234). Kolleegium teeb asjas uue määruse, millega jätab kaebaja 1. aprilli 2021. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (HKMS § 238 lg 2).
13.Ringkonnakohus rahuldas 9. juuli 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Rahuldamata jäi kaebaja taotlus peatada ettekirjutus-hoiatuse ja 22. juunil 2020. a väljastatud sunniraha rakendamise teate kehtivus. Kohus rahuldas taotluse aga keelamist puudutavas osas: „Keelata Andmekaitse Inspektsioonil 29.04.2020 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/20/17 ja selle alusel 22.06.2020 väljastatud 10 000 euro suuruse sunniraha kohtutäiturile täitmiseks andmine. Kui Andmekaitse Inspektsioon on andnud sunniraha kohtutäiturile täitmiseks, kohustada Andmekaitse Inspektsiooni esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse peatamiseks.“
14.AKI mõistis eeltoodud määruse resolutsiooni viisil, et keeld kehtis üksnes 22. juuni 2020. a teate alusel sunniraha rakendamise kohta (vt eespool p 6). Kaebaja hinnangul laienes esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld ka kõigile edaspidistele sunnivahenditele, mida AKI kohaldab
29.aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse kui haldusakti täitmiseks. Lisaks palus kaebaja HKMS § 253 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse abinõusid muuta (vt eespool p 7).
15.Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a määruse resolutsioonist koostoimes põhjendustega nähtub, et esialgse õiguskaitse määrusest tulenev keeld laienes üksnes 22. juuni 2020. a teate alusel määratud sunnirahale. Määruse põhjendustes keskendutakse konkreetsele sunniraha suurusele konkreetsel ajahetkel. Asjaolu, et ringkonnakohus kohaldas 5. aprilli 2021. a määrusega ise uut esialgset õiguskaitset, annab samuti tunnistust eeltoodud ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a määruse esialgse õiguskaitse kitsast tõlgendusest. Vastasel korral puudunuks vajadus uue esialgse õiguskaitse järele. Seega tuleb asuda seisukohale, et 9. juuli 2020. a esialgse õiguskaitse määrusega ei keelatud 4(6)
3-20-1245 hilisemate sunnivahendite kohaldamist 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatuse täitmiseks ning AKI ei rikkunud esialgse õiguskaitse määrust, kui pöördus 31. märtsil 2021 kohtutäituri poole.
16.Kolleegium on seisukohal, et kaebaja 1. aprilli 2021. a esialgse õiguskaitse taotlus oleks tulnud jätta läbi vaatamata, kuna taotletud abinõud jäid väljapoole vaidluse eset (HKMS § 41). Ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a ja 5. aprilli 2021. a esialgse õiguskaitse määrustest ning
30.aprilli 2021. a otsusest nähtub, et kohtuasja keelamiskaebuse alusena on mõistetud 22. juuni 2020. a teate põhjal sissenõudmistoimingute tegemist, ning kaebaja pole sellele vastu vaielnud. Ringkonnakohus lubas alles 30. aprilli 2021. a otsuses vaidluse eset laiendada ja kaebust täiendada nõudega kohustada AKI-t esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 täitemenetluse lõpetamise avaldus (alustati AKI 31. märtsi 2021. a täitekorralduse alusel). Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (vt HKMS § 251 lg 1).
17.Kaebaja taotles 14. mai 2021. a vastuses, et kui Riigikohus rahuldab AKI määruskaebuse, siis kohaldaks ta enda algatusel esialgset õiguskaitset. Kuna Riigikohus ei võtnud AKI kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsuse peale 15. juuni 2021. a määrusega menetlusse, siis ei ole kaebajal esialgset õiguskaitset vaja (HKMS § 249 lg 3).
Kolleegium peab oluliseks selgitada veel järgmist.
18.1.Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust lahendades asus ringkonnakohus seisukohale, et sellel, kas AKI rikkus ringkonnakohtu 9. juuli 2020. a esialgse õiguskaitse määrust, ei ole tähtsust. See oleks ringkonnakohtu hinnangul oluline vaid trahvi määramise menetluses. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Kui kohtuni jõuab teave, et kohtu poolt isiku õiguste kaitseks seatud nõudeid ei täideta, ei peaks kohus jääma tegevusetuks. Eelöeldu ei tähendanuks automaatset vajadust AKI-t trahvida (kui AKI isegi oleks määrust rikkunud, vt eespool p 15), sest trahvimata jätmine võib olla tingitud ka muudest asjaoludest, sh nt esialgset õiguskaitset kohaldava kohtulahendi resolutsiooni ebaselgusest. Küll eeldanuks kohtulahendi täitmata jätmise kahtluse tõstatamine kohtu seisukohavõttu.
18.2.Kui kohtuasja esemeks on kehtiva haldusakti alusel täitmistoimingute lubatavus (keelata ettekirjutuse sundtäitmine ja/või kohustada sundtäitmist lõpetama vms), siis tuleb esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ühemõtteliselt sõnastada, millised (menetlus)toimingud on lubatavad ja millised mitte (HKMS § 162 lg 1, § 178 lg 3). Kohtul on võimalik siduda esialgne õiguskaitse kindla sunniraha rakendamise menetluse alustamise teate, täitekorralduse (täitmisavalduse) või nende aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Kuna haldusorganil pole võimalik ette ära otsustada sunniraha korduvat rakendamist (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14), ei saa välistada, et sunniraha hilisemal või teistsugustel asjaoludel rakendamisel pole esialgne õiguskaitse põhjendatud. Kuna sunniraha rakendamise ja sissenõudmise vahele peab jääma võimalus sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks (vt eelviidatud otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 19), on isikul üldjuhul võimalik iga kord sunniraha rakendamisele reageerida ja vajaduse korral esialgset õiguskaitset taotleda.
18.3.Kui vaidluse esemeks on kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine ning kohus kaalub esialgse õiguskaitse korras täieliku keelu kohaldamist, tuleb erilist tähelepanu pöörata küsimusele, milliste kolmandate isikute õiguste või avaliku huvi kaitsmiseks on kehtiv ettekirjutus tehtud (HKMS § 249 lg 3). Haldusorgani ettekirjutus ei ole üldjuhul seotud üksnes ettekirjutuse adressaadi õiguste ja kohustustega. Lisaks, nii keelamis- kui ka kohustamiskaebus tuleb kohtul lahendada kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 esimene lause). Seega, kui kaebaja on kohtuotsuse tegemise ajaks ettekirjutuse täitnud, tuleb kaebus rahuldada. Samas on haldusorganil keelatud sunnivahendit kohaldada, kui temani jõuab teave ettekirjutuse täitmisest (vt Riigikohtu otsus 5(6)
3-20-1245 asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Seda vaatamata asjaolule, et kaebaja võis täita tal lasuva kohustuse alles kohtumenetluse käigus pärast sundtäitmismenetluse alustamist ja kaebuse esitamist. Seega, sisuliselt võib esialgse õiguskaitse korras kehtiva haldusakti sundtäitmise täielik keelamine tähendada kaebajale lisaaja andmist ettekirjutuse täitmiseks kolmandate isikute õigusi või avalikku huvi rikkuval moel, vabastades ta seejuures kohaldatud (kohaldamise ajal õiguspärastest) sunnimeetmetest. Esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse täieliku täitmise keelamine on kohasem HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel kohtumenetluses, kus vaidlustatakse ettekirjutust.
19.Kuna AKI määruskaebus rahuldatakse, jäävad kaebaja Riigikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.