Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-911 30. oktoober 2018 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Ida-Viru maavanema protest Lüganuse Vallavalitsuse korralduste ning nende alusel välja antud ehituslubade tühistamiseks Protesti esitaja Justiitsministeerium (Ida-Viru maavanema õigusjärglane), esindajad vandeadvokaadid Reesa Paatsi ja Veiko Viisileht Vastustaja Lüganuse vald, esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ, esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium, esindajad vandeadvokaadid Reesa Paatsi ja Veiko Viisileht Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 2018. a määrus Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 6. juuli 2018. a määrus ja Tartu Halduskohtu 14. mai 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-911.
3.Saata trahvitaotlus lahendamiseks tagasi halduskohtusse.
Tartu Halduskohtu menetluses on Ida-Viru maavanema protest Lüganuse Vallavalitsuse
26.veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud ehituslubade tühistamiseks. Ida-Viru maavanema õigusjärglasena on menetlusse astunud Justiitsministeerium. Vaidlustatud korraldustega andis vastustaja Aidu Tuulepark OÜ-le (kolmas isik) kokku 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks.
2.Halduskohus peatas 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 6 esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni ning keelas kolmandal isikul ehitada korraldustes ja ehituslubades nimetatud elektrituulikuid.
3-17-911
3.Kaitseministeerium esitas 6. juulil 2017 halduskohtule taotluse rakendada meetmeid esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest, kuna kolmas isik tegi töid tuuliku nr 22 ehitamiseks. Halduskohus jättis 17. juuli 2017. a määrusega taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et tuuliku nr 22 asukohale ladustatakse killustikku ja see tegevus pole hõlmatud ehitamise mõistega.
4.Kaitseministeerium esitas 14. septembril 2017 taotluse trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest. Taotluse kohaselt oli kolmas isik rajanud 27. juulist
6.septembrini 2017 tuuliku nr 27 aluse tehismäe. Halduskohus määras 11. oktoobri 2017. a määrusega kolmandale isikule esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest rahatrahvi 1000 eurot. Kohus leidis, et tuuliku nr 27 asukohas toimunud tegevus on käsitatav ehitamisena. Kolmas isik esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
20.detsembri 2017. a määrusega rahuldamata, muutes osaliselt halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et tuuliku nr 27 asukohas on killustikku ladustatud viisil, mis võimaldab jätkata vahetult töid tuuliku püstitamiseks. Killustikupatjade rajamist ei saa nimetada üksnes materjali ladustamiseks, tegu on ehitustegevusega. Tuulikute püstitamisele suunatud ehitustegevus, millega muutub olulisel määral kinnistu olukord, on esialgse õiguskaitse määrusega keelatud. Kolmas isik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis
29.jaanuaril 2018 menetlusse võtmata.
5.Kaitseministeerium esitas 13. novembril 2017 halduskohtule uue taotluse trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruse korduva täitmata jätmise eest seoses ehitustöödega tuuliku nr 28 asukohas. Ajavahemikus 6. septembrist kuni 9. novembrini 2017 on kolmas isik rajanud tuuliku vundamendi alusplatvormi ja selleni viiva tee. Seejuures on hävitatud suur osa loodusest.
6.Kolmas isik vaidles 5. jaanuari 2018. a seisukohas taotlusele vastu. Kolmanda isiku hinnangul on tegu korduva taotlusega, mille kohus jättis esimesel korral rahuldamata. Esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene nõuet säilitada kinnistul endine olukord. Raadamistööd on toimunud õiguspäraselt. Juurdepääsutee rajamine ei puuduta seda vaidlust ega ole esialgse õiguskaitse määrusega keelatud. Keelatud on vaid elektrituulikute ehitamine. Materjali ladustamine ei ole keelatud. Ainus võimalik koht ehitusmaterjali ladustamiseks on tuulepargi maa-alal. Rajatud ei ole vundamendi alusplatvormi – tuulikut ei saa püstitada lahtisele killustikupadjale. Selleks tuleb killustikupatja täiendavalt töödelda, et saavutada vajalik nihketugevus. Neid töid ei ole tehtud. Killustik on ladustatud meetodil, mis võimaldab raskeveokitel sõita materjali peale, vältides pinnasesse vajumist ja materjali laialivalgumist. Eeltoodut kinnitab Ösel Consulting OÜ eksperdi arvamus.
7.Halduskohus andis menetlusosalistele võimaluse läbirääkimiste teel välja selgitada, kas on võimalik leida osapoolte huve efektiivsemalt kaitsev esialgse õiguskaitse lahendus. Menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud.
8.Tartu Halduskohus määras 14. mai 2018. a määrusega Aidu Tuulepark OÜ-le 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni p 6 täitmata jätmise eest rahatrahvi 10 000 eurot, põhjendades seda järgmiselt: 1) küsimus, kas esimese taotluse rahuldamata jätmine välistab uue trahvitaotluse esitamise, on teise taotluse lahendamise käigus vastuse saanud ja seda uuesti ei käsitleta. Erinevalt esimesest taotlusest, mille lahendamisel tuvastati killustiku paigutamine väikeste kuhjadena olemasolevale killustikupadjale, heideti teises ja kolmandas taotluses ette tühjale maa-alale massiivse tüvikoonusekujulise killustikupadja rajamist;
2(5)
3-17-911 2) kuna jõustunud kohtulahendiga on kindlaks tehtud, et tuuliku nr 27 asukohas toimunud tegevus kujutas endast esialgse õiguskaitse määruse rikkumist, hindab kohus kolmanda taotluse lahendamiseks seda, kas tuuliku nr 28 asukohas toimunud tegevus erineb olulisel määral tegevusest tuuliku nr 27 asukohas; 3) kolmanda isiku esitatud fotolt ja spetsialisti arvamuses sisalduvatelt fotodelt nähtav killustikupadi ei erine väliselt tuuliku nr 27 asukohta rajatud killustikupadjast, mis omakorda ei erine killustikupadjast, mis on varem rajatud tuuliku püstitamiseks. Ehitamise mittevastavus ehitustehnilistele nõuetele ei muuda tegevuse õiguslikku olemust. Tuuliku nr 28 ehitusprojekti seletuskirjas on öeldud, et elektrituuliku vundamendi taldmik rajatakse killustikalusele. Seega on killustikaluse rajamine osa tuuliku ehitamisest; 4) kolmandale isikule oli alates teise taotluse esitamisest teada, et tema tegevus, s.o killustikupatjade rajamine on vaidlustatud. 11. oktoobri 2017. a määrusest oli talle teada ka halduskohtu seisukoht, et tema tegevus on esialgse õiguskaitse määrusega keelatud tegevus. Fotodelt on näha, et
6.septembril 2017 kasvas tuuliku nr 28 asukohas mets, 9. novembri 2017. a fotol katab maad madal killustikukiht ja 5. jaanuari 2018. a seisukohale lisatud fotol on killustikupadi umbes sama kõrge nagu tuuliku nr 27 asukohta rajatud killustikupadi. Seega on tegu kohtu ettekirjutuse teadliku eiramisega ja samas korduva rikkumisega. Trahvimine on põhjendatud nii karistuslikul kui ka kohustust täitma sundival eesmärgil.
9.Kolmas isik esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta trahvimise taotlus läbi vaatamata või rahuldamata.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 6. juuli 2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus analüüsinud kolmanda isiku argumente ja hinnanud esitatud tõendeid. Asjas esitatud tõendid ei lükka ümber asjaolu, et killustiku vedamise ja ladustamise tulemusena on tuuliku nr 28 asukohta tekkinud massiivne killustikupadi ning killustikualuse rajamine on osa ehitamisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole tähtis, kas ehitustegevuses lähtutakse projektist. Ehitamise mittevastavus ehitustehnilistele nõuetele ei muuda tegevuse õiguslikku olemust. Trahvi määramisel on teostatud asjakohaselt kaalutlusõigust. See, et eelmine trahvi määramine jõustus alles 29. jaanuaril 2018, ei ole uue trahvi suuruse üle otsustamisel oluline. Kolmandale isikule oli teada kehtiv esialgse õiguskaitse määrus, samuti kohtule esitatud menetlusdokumendid. Korduvat rikkumist, tööde mastaapsust, trahvide määramise vahelist aega ning seaduses sätestatud trahvi maksimummäära arvestades ei saa halduskohtu määratud trahvi pidada ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Aidu Tuulepark OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada haldus- ja ringkonnakohtu määrused ning teha uue määruse, millega jätta Kaitseministeeriumi 13. novembri 2017. a taotlus läbi vaatamata või selle läbi vaatamise korral rahuldamata. Määruskaebuse põhiväited on järgmised: 1) alama astme kohtud on põhjendamatult jätnud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 3 kohaldamata. Tegemist on korduva taotlusega; 2) kolmas isik ei ole esialgse õiguskaitse määrust rikkunud. Kolmas isik on kohtule esitanud võrreldes varasemate trahvitaotluste menetlusega uued tõendid, mille kohaselt on tuuliku nr 28 kinnistule killustikku ladustatud töötlemata kuhjadena, mida ei ole võimalik kasutada tuuliku püstitamiseks. Kohtud ei ole tõendit sisuliselt hinnanud ega vastuväidetele vastanud; 3) trahvi määramine on vastuolus HKMS § 248 lg-ga 2. Kolmandal isikul oli seniste määruste põhjal võimatu aru saada, kus jookseb piir tegevuse lubatavuse ja mittelubatavuse vahel. Esmakordne trahvi määramine jõustus ringkonnakohtu muudetud põhjendustega alles 29. jaanuaril 2018, nii et rääkida ei saa korduvast rikkumisest. Trahvi suurust ei ole kohane põhjendada ka ladustatava materjali
3(5)
3-17-911 hulgaga. Kolmandal isikul on õigus kasutada talle kuuluva hoonestusõigusega kinnistuid ehitusmaterjali ladustamiseks. See tegevus ei kahjusta riigikaitselisi huve.
12.Kaitseministeerium ja Justiitsministeerium paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ning ringkonna- ja halduskohtu määrused muutmata. Nende vastuväited on järgmised: 1) HKMS § 55 lg 3 annab kohtule kaalutlusõiguse, mida kohtud on õiguspäraselt teostanud. Tegemist ei ole korduva taotlusega; 2) kohtud on õigesti leidnud, et kolmas isik eirab kohustust täita jõustunud kohtulahendit. Tema esitatud tõendeid on hinnatud. Kohtud leidsid õigesti, et väide, et taldmiku rajamiseks oleks vaja täiendavaid töid teha, ei väära seda, et ka selline tuulikute ehitamise eesmärki teeniv tegevus on keelatud; 3) trahvi määramisel on kaalutlusõigust teostatud asjakohaselt. 10 000-eurone trahv oli kohane reageering kohtumääruse korduvale rikkumisele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Praeguses asjas on põhiküsimus, kas kolmas isik rikub halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p-ga 6 seatud keeldu. Viidatud määrusega keelati kolmandal isikul ehitada kohtuasjas vaidluse all olevates korraldustes ja nende alusel välja antud ehituslubades nimetatud elektrituulikuid kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
14.Kolleegiumi hinnangul on kohtud teinud tõendite hindamisel olulise menetlusvea, mis võib olla kaasa toonud materiaalõiguse ebaõige kohaldamise.
15.Ehitamise mõiste defineerib ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 1, mille järgi on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Sätte kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, et tuuliku püstitamise eelduseks oleva killustikaluse rajamise puhul oleks iseenesest tegemist esialgse õiguskaitse korras keelatud tegevusega, s.o ehituslubades nimetatud elektrituulikute ehitamisega. Kolmas isik väidab aga, et ta ei ole tuuliku nr 28 kinnistul tuulikule killustikalust ehitanud, vaid sinna üksnes ehitusmaterjali ladustanud. Kolmas isik esitas oma seisukoha kinnituseks Ösel Consulting OÜ arvamuse (III kd, tl 192) tuuliku nr 28 kinnistul toimunud tegevuse kohta. Tegemist on menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku kirjaliku arvamusega, st tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 293 lg 2 teise lause järgi dokumentaalse tõendiga.
16.Nimetatud dokumendis on kirjeldatud, et killustiku ladustamine toimub horisontaalkihtidena põhimõttel, et alumine kiht tasandatakse ja tihendatakse kuni 3 m paksuste kihtidena selliselt, et raskeveokid suudaksid sellele järgmise kihi koormaid vedada. Killustiku nõlva kaldenurk on selline, millest järsema kalde puhul tekib killustiku iseeneslik varisemine. Seevastu vundamendi aluspadja rajamiseks on vaja kohale veetud killustik ümber paigaldada ja tihendada 500 mm kihtide kaupa selliselt, et oleks tagatud ehitusnormide kohane aluspinna minimaalne püsivus/kandevõime (minimaalselt 100 MPa).
17.Kolmanda isiku esitatud eriteadmistega isiku arvamuses on seega selgelt öeldud, miks killustiku kuhjamist tuuliku nr 28 kinnistule ei saa pidada elektrituuliku ehitamiseks. Kohtud on selle ümber lükanud, viidates üksnes killustikukuhja välisele sarnasusele teiste killustikukuhjadega, mida saab kasutada tuuliku vundamendi alusena. Usutav on kolmanda isiku väide, et killustikukuhja sobivust tuuliku püstitamise aluseks ei saa hinnata üksnes fotode põhjal tehtud välise vaatluse teel. Kui vastab tõele Ösel Consulting OÜ dokumendis esitatud väide, et elektrituuliku püstitamine eeldaks killustiku
4(5)
3-17-911 ümberpaigutamist ja teistsugusel viisil tihendamist, ei saa sellist killustiku kuhjamist pidada elektrituuliku ehitamiseks, mis on esialgse õiguskaitse korras keelatud. Tegevuse tulemusena ei teki sel juhul ehitist. Kuigi ka katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale, on EhS § 4 lg 1 kohaselt käsitatav ehitamisena, on selle täiendavaks eelduseks funktsionaalne seos ehitisega (s.o praegusel juhul elektrituulikuga). Kui killustikukuhjale elektrituulikut püstitada ei saa, siis funktsionaalne seos ehitisega puudub. Iseenesest võib nõustuda kohtute seisukohaga, et ehitamise vastuolu ehitustehniliste nõuetega ei muuda tegevuse õiguslikku olemust. Ehitamiseks ei saa siiski pidada tegevust, mis ei saa ehitise püstitamisele kaasa aidata. Seega tulnuks trahvitaotluse lahendamiseks tuvastada, kas see tingimus on täidetud, kasutades selleks vajaduse korral kohtu määratava eksperdi abi.
18.Eeltoodud põhjustel tuleb haldus- ja ringkonnakohtu määrused trahvi määramise kohta tühistada ja halduskohtul trahvitaotlus uuesti lahendada.
19.Kolleegium selgitab, et juhul kui kohus tuvastab taotluse edasisel menetlemisel, et vaidlusaluse tegevuse puhul oli tegemist esialgse õiguskaitse määruse eiramisega, ei takista trahvi määramist asjaolu, et eelmise trahvi määramine ei olnud vaidlusaluse tegevuse ajal veel jõustunud. Esialgse õiguskaitse määrus on kehtiv ning kohtu ettekirjutus selge ja täidetav. Ehituslubade kehtivus on peatatud ja seetõttu on keelatud nendes ehituslubades nimetatud ehitiste ehitamine, st tegevus, mis vastab ehitusseadustikus sätestatud ehitamise definitsioonile. Tegemist ei olnud olukorraga, kus tulnuks enne uue trahvi määramist oodata, kuni möödub mõistlik aeg eelmise rahatrahvi määramisest. See HKMS § 248 lg 2 teises lauses esitatud tingimus puudutab situatsiooni, kus uuesti määratakse rahatrahv sama tegevuse (või tegevusetuse) eest. Praegusel juhul on iga trahvitaotlus puudutanud tegevusi erinevate tuulikute asukohtades (erinevate ehituslubade alusel), nii et tegemist ei ole sama tegevuse eest korduva trahvimisega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.