Ida-Viru maavanema protest Lüganuse vallavalitsuse 26.02.2015.a korralduse nr 59, 03.03.2015.a korralduse nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud ehituslubade tühistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017 määruskaebus, Lüganuse valla 14. juuni 2017 määruskaebus, Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017 määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Protesti esitaja - Ida-Viru maavanem Vastustaja - Lüganuse vald Esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik - Aidu Tuulepark OÜ Esindaja vandeadvokaat Silja Holsmer Kaasatud haldusorgan – Kaitseministeerium
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aidu Tuulepark OÜ 26. juuni 2017. a taotlus täiendava tõendi võtmiseks asja materjalide hulka ja tagastada kolmanda isiku esitatud QinetiQ analüüs koos tõlkega.
2.Jätta Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebus ja Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
Jätta Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebus dokumentidega tutvumise ja nende uurimisest osavõtmise piiramise osas ja Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017. a määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates (Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5, § 79 lg 5 ja HKMS § 235 lg 3). Ülejäänud osas on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lüganuse Vallavalitsus otsustas 26. veebruari 2015. a korraldusega nr 59 anda kokku 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades. Lüganuse Vallavalitsuse 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 alusel loeti eelnimetatud ehitusload väljastatuks Aidu Tuulepark OÜ-le.
2.Ida Viru maavanem algatas Kaitseministeeriumi taotlusel 3. veebruari 2017. a korraldusega nr 1-1/2017/20 järelevalvemenetluse Lüganuse Vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a korralduse nr 59 ja 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 õiguspärasuse üle. Ida-Viru maavanem tegi
3.märtsil 2017 Lüganuse Vallavalitsusele ettepaneku vaidlusaluste haldusaktide tühistamiseks, millest Lüganuse Vallavalitsus keeldus. Lüganuse Vallavalitsus teavitas, et kaasas menetlusse kolmanda isikuna Aidu Tuulepark OÜ.
3.Ida-Viru maavanem esitas 28. aprillil 2017. a Tartu Halduskohtule protesti, milles palus tühistada Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud ehitusload elektrituulikute püstitamiseks Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades. Korraldused ja ehitusload on õigusvastased, kuna eiratud on lennundusseaduse (LennS) § 35 lg 61 tulenevat kooskõlastuskohustust. Kaitseministeeriumiga kooskõlastati eelprojekt, mille järgi tuulikute püstitamisel maapinna kõrgust ei muudeta, vundament on maapinnaga samal tasapinnal, tuulikute torni kõrgus on 129 m ja tiiviku raadius 56 m (tl 23-26, I projekt). Ehitusload on antud projektidele, milles maapinna kõrgust ei muudeta, vundamendi kõrgus maapinnast on 3,4 m, torni kõrgus 135 m ja tiiviku raadius 58 m (tl 31-33, II projekt). Tegelikkuses rajatakse maapinnale lisaks ca 20 m kõrgused künkad. Ehitusload ei ole kooskõlas ka olulise ruumilise mõjuga Aidu tuulepargi, seda toetava infrastruktuuri ja rekreatsioonialade ning lasketiiru asukohavaliku teemaplaneeringuga (tl 7-21). Vaidlustatud korraldused ja ehitusload rikuvad avalikku huvi. Tagamata on Eesti Vabariigi riigikaitselased huvid, kuna tuulepargi rajamisel praegu ehitataval kujul väheneb radarkatteala ulatus, tuulepargi taha tekib katmata ala ja tuulepark põhjustaks häireid radari töös valesihtmärkide genereerimise näol. Maavanem sai vaidlustatud korralduste andmisest ja nende õigusvastasusest teada Kaitseministeeriumi 2. veebruari 2017. a taotluse alusel algatatud järelevalvemenetluses.
4.Protestis sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles maavanem palub peatada vaidlusaluste korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivus ning keelata Kindel Vara OÜ-l ja Aidu Tuulepark OÜ-l ehitustegevus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust põhjendatakse protestis välja avalikku huvi kaitsmise vajajdusega. Eesti Vabariigi elanikkonnale turvalisuse, sealhulgas Lüganuse valla elanikele ohutu ja elamisväärse keskkonna ning riigile riigikaitseliste huvide tagamine on kaalukam äriühingu eraja ärihuvidest. Tuulepargi arendaja õigus teenida tulu ei saa kaaluda üles avalikku huvi selleks, et tuulepargi rajatisi ei püstitataks ilma sellega kaasnevate oluliste mõjude ja huvide hindamise ja kaalumiseta või kõigi seadusest tulenevate nõuete järgimiseta. Ehituslubade realiseerimine võimaldab tekkida olukorral, kus kohtuotsuse täitmine on protesti rahuldamisel raskendatud, sest kohtumenetluse ajal on valminud rajatised, mis tuleks täielikult või osaliselt lammutada. See omakorda võib põhjustada arvestatava kahju tekkimise nii haldusakti adressaadile kui selle andnud kohalikule omavalitsusele, kelle vastu võidakse esitada õigusvastase haldusakti andmisega
tekitatud kahju hüvitamise nõue.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 3. mai 2017. a määrusega osaliselt Ida-Viru maavanema esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Lüganuse vallavalitsuse
26.veebruari 2015. a korralduse nr 59, 3. märtsi 2015. a korralduse nr 86 ning nende korralduste alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni 2. juunini 2017. Tartu Halduskohus keelas Aidu Tuulepark OÜ-l kuni 2. juunini 2017 ehitada Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015 korralduses nr 59 nimetatud elektrituulikuid. Kohus kohustas vastustajat esitama seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele ning andis kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada omapoolsed seisukohad.
6.Kolmas isik Kaitseministeerium esitas 15. mail 2017 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palub rahuldada protesti esitaja esialgse õiguskaitse taotlus. Lisaks taotleb Kaitseministeerium menetluse kinniseks kuulutamist salastatud välisteabe, riigisaladuse ja asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumentide osas; taotleb kolme riigisaladust sisaldava dokumendi asja materjalide juurde võtmist, tegemata neid kättesaadavaks vastava taseme riigisaladuse luba või asutusesiseseks määratud teabega tutvumise õigust ja teabevajadust mitteomavatele isikutele ning nimetatud tõendite istungil uurimise korral menetlusosaliste ja kõrvaliste isikute kohtuistungilt eemaldamist.
7.Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrusega - kuulutati menetlus kinniseks kolme riigisaladusega kaitstud dokumendi osas (resolutsiooni p 1); - keelati menetlusosalistel ja nende esindajatel välja arvatud Kaitseministeerium, tutvuda resolutsiooni punktis 1 nimetatud dokumentidega ja saada nende ärakirju (resolutsiooni p 2); - eemaldati menetlusosalised ja nende esindajad, välja arvatud Kaitseministeerium, nimetatud dokumentide uurimiselt kohtuistungi toimumise korral (resolutsiooni p 3); - jäeti rahuldamata Kaitseministeeriumi taotlus dokumentaalse tõendi juurdevõtmiseks (resolutsiooni p 4) ja Aidu Tuulepark OÜ taotlus vaatluse läbiviimiseks (resolutsiooni p 5) ning - pikendati Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivust ja peatati Lüganuse vallavalitsuse korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 6).
8.Halduskohus kuulutas menetluse kinniseks määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud dokumentide osas riigisaladuse ja salastatud välisteabe hoidmiseks. Menetlusosalised ei ole esile toonud, et neil oleks juurdepääsuõigus ning eeldada tuleb, et isikutel sellist õigust ja vajadust ei ole. Kohus ei saa eeltoodust kõrvale kaldudes lubada menetlusosalistele juurdepääsu salastatud dokumentidele ning selles olukorras puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigustest. Pärast julgeolekukontrolli läbimist ja salastatud välisteabe puhul vajadusel ka juurdepääsusertifikaadi saamist, saab kohus anda menetlusosalisele juurdepääsu õiguse piiratud, konfidentsiaalse või salajase taseme riigisaladusele, kui juurdepääs on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Hetkel niisugust vältimatut vajadust pigem ei ole.
9.Kohtu hinnangul esineb praeguses asjas esialgse õiguskaitse vajadus. Kui ehituslubade kehtivust ei peatata, siis on võimalik ehitamise jätkamine ja valminud ehitistele kasutuslubade andmine. Pärast kasutuslubade andmist ei ole ehituslubade tühistamine enam võimalik. On olemas reaalne oht, et ehitised võivad nende valmimise ja kasutusele võtmise korral kahjustada riigikaitse korraldamist. Vastustaja ja kolmanda isiku väitel on protest ilmselgelt perspektiivitu, kuna maavanem on ületanud protesti esitamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole protest esitatud pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest, vaidluse all olevad ehitusload anti välja 2015. aastal. 30-päevane
protestitähtaeg hakkab kulgema reaalsest teadasaamisest arvates, mitte ajast, mil protesti esitaja oleks pidanud vaidlustatavast haldusaktist teada saama. Ei ole mõeldav, et maavanem peab pidevalt koguma ja analüüsima kaudset teavet võimalike kohaliku omavalitsuse haldusaktide kohta ning nii-öelda igaks juhuks uurima iga viidet selliste haldusaktide olemasolu ja sisu kohta. Kuna ei ole ilmselge, et protest on esitatud tähtaega ületades, siis väljub protesti tähtaegsuse pikem ja põhjalikum käsitlemine esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse raamidest. Vastustaja või kolmas isik ei ole esitanud selliseid väiteid, mille põhjal protest oleks ilmselgelt perspektiivitu. Vaidluse all on paljud erinevad küsimused, need on keerukad ning ühegi eeltoodud küsimuse puhul ei ole ilmselge, et õigus on ühel poolel ja temaga samal poolel asuvatel menetlusosalistel. See tähendab, et protest ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Kuna protest ei ole ilmselgelt perspektiivitu ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole seetõttu välistatud, tuleb kohtul kaaluda menetlusosaliste erinevaid huve ja avalikku huvi. Menetlusosaliste poolt välja toodud huvid on kõik omal viisil tähenduslikud ja kaalukad, kuid kohus leiab, et avalik huvi, mille kaitseks protest on esitatud ehk Eesti Vabariigi eksistents ja julgeolek on neist kõrgeima tähtsusega ja tuleb seada esikohale. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ja proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
I
10.Aidu Tuulepark OÜ esitas 7. juunil 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p-i 6, millega pikendati 3. mai 2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivust, tühistamist.
11.Esitatud protest on ilmselgelt perspektiivitu. Maavanema ettepanek on suunatud rohkem kui neli aastat tagasi väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamisele, kuid halduskohus ei ole seda sisuliselt hinnanud. Halduskohus on ekslikult märkinud, et vaidlustatud korraldustest sai maavanem esmakordselt teada Kaitseministeeriumi järelevalvemenetluse algatamise taotluse esitamisel. Kolmas isik on halduskohtule esitanud põhjaliku argumentatsiooni koos tõenditega, et ehituslubade väljastamisest said Ida-Viru maavanem ja Kaitseministeerium teada juba 2015. aasta detsembris. Ehitustööde jätkamisel avalikud huvid ei kahjustuks – Kaitseministeerium on kooskõlastanud teemaplaneeringu, mille kohaselt on tuuliku masti kõrguseks 135 meetrit ning täiendavalt on Aidu tuulepark kajastatud erinevates planeeringutes. Kuivõrd protesti esitamine eeldab avalike huvide riivet, oleks tulnud protesti esitajal sisustada avaliku huvi rikkumine, mis kaasneb tuuliku tiiviku diameetri suurenemisega kahe meetri võrra. Halduskohus on oma seisukohtades tuginenud vaid protesti esitaja ja Kaitseministeeriumi väidetele, jättes tähelepanuta kolmanda isiku ja vastustaja argumendid. Põhjendamatult on asutud seisukohale, et püstitatavad Eleon tuulikud omaksid suuremat mõju Kaitseväe radarile või avaldaksid negatiivset mõju raadioside töövõimele võrreldes Vestas 112 tuulikuga. Olukorras, kus protest on esitatud aastaid hiljem peale haldusaktide väljastamist ning kolmas isik on haldusaktide kehtivust usaldanud ja sellest lähtuvalt teinud äärmiselt suuri investeeringuid, on protesti rahuldamine ilmselgelt välistatud ka õiguskindluse põhimõttest lähtuvalt.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Ehitustööde peatamisega kannab Aidu Tuulepark OÜ miljoneid eurosid kahju - kahjustuvad teostatud tööd, töövõtulepingud ning finantseerimine on seotud tähtaegadega, mis lähtuvad eeldusest, et kogu tuulepark on valmis suvel 2020. Vastasel juhul võib kogu projekti jätkusuutlikkus muutuda küsitavaks ning välistatud ei ole makseraskused ja pankrot. Seevastu tuulepargi püstitamine teenib avalikke huve nii taastuvenergia tootmise osakaalu suurendamise kui kohaliku tuulikutööstuse ja seeläbi töökohtade loomise kontekstis.
13.Vastustaja leiab põhjendusi esitamata vastuses määruskaebusele, et vastustaja peab Aidu Tuulepark OÜ määruskaebust põhjendatuks ning palub ringkonnakohtul see rahuldada.
14.Protesti esitaja palub vastuses määruskaebusele jätta Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise peale rahuldamata. Esitatud protest on perspektiivikas, tähtaegne ning esitatud lähtuvalt ülekaalukast avalikust huvist, mis hõlmab muuhulgas seda, et kohalik omavalitsus peab teostama avalikku võimu seaduslikkuse põhimõttel, mida Lüganuse vald ei ole vaidlustatud ehituslubade puhul teinud. Välja antud haldusaktid on õigusvastased, antud seadust rikkudes ja nende andmisel kooskõlastuse puudumise tõttu on tagamata jäetud riigikaitselised huvid. Planeeringute kooskõlastamine ning isegi antud haldusakt mitmete haldusaktide andmist nõudvas protsessis ei tekita õiguspärast ootust ega õiguskindlust. Kolmas isik on teostanud ehitustegevust Kaitseministeeriumiga kooskõlastamata projekti alusel, millega ta on ise võtnud riski. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud ja täidab selget ja kohast eesmärki, mitte teha raskemaks asjas tehtava lõpliku lahendi täitmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega seotud raskused kolmandal isikul on ajutise iseloomuga ning neid ei saa pidada kaalukamateks riigikaitselistest huvidest.
15.Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub vastuses määruskaebusele jätta Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata. Ainetu on kolmanda isiku seisukoht, et protest on perspektiivitu. Teemaplaneering, mille kooskõlastusele rõhutakse määruskaebuses, ei ole ehitamise aluseks olev dokument ning selle kooskõlastusest ei tulene kolmandale isikule õiguspärast ootust, et Kaitseministeerium kooskõlastab igal juhul ehitusprojekti ning isik saab ehitustegevust teostada. Esialgse õiguskaitse korras ajutiselt peatatud tegevus on vastuolus õigusaktidega ning sellest lähtuvalt on põhjendatud sellise ebaseadusliku tegevuse peatamine kuni asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Kaitseministeerium tagab ringkonnakohtule halduskohtule esitatud riigisaladust sisaldavate dokumentidega tutvumise riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse alusel. Tegemist ei ole menetlusosalise enda analüüsidega, vaid Kaitseväe koostatud analüüsidega, kellel on selleks täielik pädevus ja kes on analüüside koostamisel Kaitseministeeriumist sõltumatu. Tuulikute diameetri suurenemisel suureneb tuuliku labade peegelduspindala, mis põhjustab üleüldise müra fooni kasvu, mille tulemusel kahaneb radari tegevusraadius ja signaalid võivad jääda avastamata. Käesoleva asja lahendamisel tuleb arvesse võtta, et Kaitseministeerium kooskõlastas üle viie aasta tagasi ehitusprojekti, mille kohaselt rajatakse elektrituulikud kuni 185 meetri kõrguseni olemasolevast maapinnast. Sama objekti kohta on koostatud uus projekt, mida Kaitseministeeriumiga ei ole kooskõlastatud ning mille alusel on välja antud ehitusluba. Kooskõlastusel pole vaid vastavate asutuste teavitamise eesmärk, vaid Kaitseministeeriumil tuleb kooskõlastuse andmisel hinnata planeeritavate tuulegeneraatorite mõjusid riigikaitseliste ülesannete täitmisele ning vajadusel kehtestada piiranguid. II
16.Lüganuse vallavalitsus esitas 14. juunil 2017 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määrusele, milles taotleb halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist ning resolutsiooni p-i 6 tühistamist ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
17.Halduskohus ei ole dokumentidega tutvumise piiramisel ja kohtuistungi toimumise korral menetlusosaliste eemaldamisel teatud dokumentide arutamise juurest teostanud HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt nõutavat huvide kaalumist, mistõttu on nimetatud keelud kehtestatud menetlusõigust rikkudes. Menetlusseadustik ei näe ette põhimõtet, mille kohaselt on huvi
riigisaladuse hoidmise vastu igal juhul kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada sealsetest dokumentidest ärakirju või õigusest olla menetlustoimingu juures. Põhjendatud ei ole halduskohtu hinnang, et puudub vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigustest või mitte. Halduskohus ei ole taganud kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusat ja võrdset võimalust esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid. Kaasatud haldusorganil on lubatud esitada tõendeid, millele teistel menetlusosalistel juurdepääs puudub. Menetluslik olukord, kus kohus tugineb lahendi tegemisel tõendile, mille uurimisest on osa võtnud vaid arvamuse andmiseks kaasatud haldusorgan ning mille suhtes pole kumbki pool ega kolmas isik saanud arvamust avaldada, ei ole kooskõlas kohtumenetluse olemuse ja eesmärgiga ning on põhimõtteliselt lubamatu.
18.Kohus on lahendi tegemisel tuginenud kohtumääruse p-s 1 nimetatud salastatud dokumentidele, mida ei ole asja materjalide juurde võetud. Vastustajale teadaolevalt pole dokumendid kohtutoimikus ning puudub teave selle kohta, et toimiku juurde kuuluksid riigisaladust sisaldavad dokumendid, mida hoitakse toimikust lahus. Kohtulahend ei saa olla rajatud tõenditele, mille sisu ei ole kaebemenetluses kontrollitav. Lahendi tegemise aluseks võetud salastatud dokumenditest kaks on koostatud käesoleva halduskohtumenetluse ajal, mistõttu dokumendid on oma olemuselt mitte tõendid, vaid menetlusosalise kirjalikud seletused. Kohtumäärus, kus asja lahendamiseks oluline asjaolu (see, kas rajatavatel ehitistel on mõju Kaitseväe radari- ja raadiosüsteemidele ja kas see mõju ületab märgatavalt neid mõjusid, mis kaasneksid projekt 1 kohaselt ehitatavate ehitistega) tuvastatakse mitte tõendite, vaid menetlusosaliste väidetele tuginedes, ei ole seaduslik. Halduskohus ei ole põhjendanud, milles seisneb vaidlustatud haldusaktide kehtima jäämisel oht Eesti Vabariigi eksistentsile ja julgeolekule ning kuidas on vaidlustatud haldusaktid, nende alusel väljastatud ehitusload ja toimunud ehitustegevus selle ohuga seotud. Kohtumääruse põhjendustes viidatakse üksnes ebamääraselt ehitatavate ehitiste mõjule kaitseväe radari- ja raadiosüsteemidele, kuid seal pole tuvastatud ühtegi kahjulikku tagajärge. Ehitise abstraktsest mõjust radari- ja raadiosüsteemidele ei saa järeldada, et see mõju on kahjulik ning takistab mingil viisil riigikaitse funktsioonide täitmist.
19.Tartu Ringkonnakohus võttis Lüganuse valla määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse punktide 2, 3 ja 6 peale 16. juuni 2017. a määrusega menetlusse ja andis protesti esitajale, kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada määruskaebusele oma seisukoht. III
20.Aidu Tuulepark OÜ esitas 16. juunil 2017 määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p-de 1, 2 ja 3 tühistamist. Kohus ei ole otsustanud salastatud dokumentide asja materjalide hulka võtmist, mistõttu on kohtumääruse resolutsiooni punktid 1, 2 ja 3 õigusvastased. Kolmanda isiku hinnangul puudub alus salastatud dokumente asja materjalide hulka võtta ning seeläbi menetlust kinniseks kuulutada, sest nimetatud dokumendid ei oma käesolevas asjas tähtsust. Menetluse teatud dokumentide osas kinniseks kuulutamine ei tähenda automaatselt menetlusosalistele vastavatele dokumentidele juurdepääsu piiramist. Menetlusosalise eemaldamiseks ei piisa üksnes eemaldamise alusele viitamisest, vaid kohus peab konkreetsel juhul kaaluma eemaldamise vajalikkust, veenduma, et huvi saladuse hoidmise vastu on ilma kõhklusteta ülekaalukas ning selgitama sellisele veendumusele jõudmise põhjusi. Halduskohus on vääralt jätnud erinevate osapoolte huvid kaalumata. Asjaolu, et tegemist on riigisaladusega, ei välista
huvide kaalumist halduskohtu poolt. Kuna kohus on salastatud dokumentide põhjal põhjendanud esialgse õiguskaitse kohaldamist ning peatanud Aidu tuulepargi ehitamise, millega tekitatakse ligi 160 miljonit eurot kahju, on nii kolmandal isikul kui vastustajal ilmselgelt põhjendatud huvi salastatud dokumendiga tutvumiseks. Esialgset õiguskaitset on kohaldatud tuginedes haldusorgani poolt kohtumenetluse raames koostatud dokumentidele, mille sisu ei ole kolmandal isikul teada ja mille kohta ei ole võimalik esitada oma arvamust. Riigisaladuseks saaks antud juhul olla konkreetset radarit ning raadiosüsteemi puudutav informatsioon, kuid kindlasti ei ole riigisaladuseks tuuliku margi muutusest tingitud analüüs, mida oleks võimalik avaldada ka riigisaladusega kaetud informatsiooni avalikustamata.
21.Tartu Ringkonnakohus võttis Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse punktide 2 ja 3 peale 20. juuni 2017. a määrusega menetlusse ja andis protesti esitajale, kolmandale isikule ja kaasatud haldusorganile võimaluse esitada määruskaebusele oma seisukoht.
22.Vastustaja Lüganuse vallavalitsus leiab põhjendusi esitamata vastuses määruskaebusele, et vastustaja peab Aidu Tuulepark OÜ määruskaebust põhjendatuks ning palub ringkonnakohtul see rahuldada.
23.Protesti esitaja Ida-Viru maavanem taotleb vastuses vastustaja 14. juuni 2017. a ja kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebuste rahuldamata jätmist. HKMS ei keela esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ega asja sisulisel lahendamisel tugineda haldusasja toimikust eraldiseisvatele dokumentidele, mis sisaldavad riigisaladust ja mis on esitatud, kuid mitte koostatud kaasatud haldusorgani poolt. Ebaõiged on vastuväited, et kõnealuseid dokumente ei ole võetud asja juurde. Kohus ei ole keelanud menetlusosalisel toimikuga tutvuda, vaid piiranud menetlusosaliste juurdepääsu dokumentidele, millele isikutel puudub juurdepääsu vajadus.
24.Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub vastuses vastustaja 14. juuni 2017. a ja kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebustele jätta need rahuldamata. Halduskohus on menetluse õigesti riigisaladust ja NATO salastatud teavet sisaldavate dokumentide osas kinniseks kuulutanud ja piiranud menetlusosaliste juurdepääsu neile dokumentidele. Asja lahendamisel tuleb arvestada kõigi asjakohaste tõenditega ning asjaolu, et menetlusosalistel puudub käesoleval ajal õigus riigisaladusega tutvumiseks, ei ole tõendiga arvestamata jätmise aluseks. Kohus ei ole avaldanud, et kaasatud haldusorgani poolt esitatud tõendeid asja juurde ei võeta, seega on tõendid asja juurde võetud ning tõenditena saab käsitleda ka kohtutoimikust lahus asuvaid dokumente. Kõrvale tuleb jätta vastustaja ja kolmanda isiku väited, et kaasatud haldusorgan on ise kohtumenetluse jaoks dokumente koostanud, sest dokumentide koostajaks on Kaitseministeeriumist eraldiseisev Kaitsevägi. Ainuüksi kolmanda isiku huvi, mida kolmas isik põhjendab väidetava kahju tekkimisega, ei ole aluseks salastatud teabega tutvumiseks. Kaitseministeeriumi esitatud analüüsidega on tõendatud nii raadiosüsteemidele kui radarile kooskõlastamata ehitusprojektide alusel kõrgemate tuulikute püstitamisest tulenev mõju ning Kaitseministeerium tagab vajadusel ringkonnakohtule juurdepääsu vastavatele tõenditele lähtuvalt seaduses sätestatud nõuetest.
25.Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ leiab 26. juuni 2017. a vastuses vastustaja 14. juuni 2017 määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud ja palub selle rahuldada. Lisaks esitab kolmas isik täiendava tõendi, palub ringkonnakohtul sellega arvestada ning põhjendused esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Täiendav tõend, QinetiQ analüüs, analüüsib tuuliku margi muutusest tingitud mõjude muutust Aidu tuulepargis. Analüüsi tulemused kinnitasid, et Vestas 112 tuuliku asendamisega Eleon 3M116 tuulikuga on mõjude muutus väike ning on ebatõenäoline, et projekti muudatused oleks
radari toimimisel olulised. Kaitseministeerium on teinud oma arvutused lähtudes ebaõigest tuulikute arvust ja paiknemisest ning jätnud arvestamata Eleoni tehnoloogiaga.
26.Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium palub esitatud seisukohas kolmanda isiku taotluse täiendava tõendi asja juurde võtmiseks ja sellega arvestamiseks rahuldamata jätta. Tegemist on dokumendiga, mis puudutab sisulise vaidluse küsimusi. Analüüs on koostatud ebaõigetel lähteandmetel ning ei kajasta mõju raadiosüsteemide tööle.
27.Kolmas isik Aidu Tuulepark OÜ esitas seisukoha Kaitseministeeriumi seisukohale. Lähtudes õiglase kohtupidamise ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttest, kus kohus on esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuginenud Kaitseministeeriumi esitatud analüüsidele, soovib kolmas isik esitada tõendeid oma seisukohtade kinnitamiseks. Esitatud selgitustes ei nõustu kolmas isik Kaitseministeeriumi vastuväidetega QinetiQ’u analüüsi osas.
28.Vastustaja Lüganuse vallavalitsuse vastuses protesti esitaja ja kaasatud haldusorgani seisukohale leitakse, et halduskohus on määruse tegemisel tuginenud tõenditele, mida pole vastu võetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuste rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus märgib täiendavalt määruskaebustes esitatud esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise vastuväidete osas (I) ja seejärel menetlusosalistele riigisaladusega kaetud dokumentidele juurdepääsu piiramise osas (II). I
30.Tulenevalt HKMS § 249 lg 3 ls-st 1 arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Sama paragrahvi esimese lõike järgi võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul on Ida-Viru maavanem taotlenud esialgse õiguskaitse korras Lüganuse vallavalitsuse vaidlusaluste korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivuse peatamist ning Aidu Tuulepark OÜ-l tuulikute ehitustegevuse keelamist kuni kohtumenetluse lõppemiseni.
31.Nagu on õigesti märkinud halduskohus, saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks olla vaid kaebuse ilmselge perspektiivitus. Halduskohus on esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamisel hinnanud esitatud protesti perspektiivikust, esmalt eelkõige lähtuvalt vastustaja ja kolmanda isiku väidetest, et protest on esitatud tähtaega ületades ja on seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et protesti esitamise tähtaja ületamine ei ole ilmselge, vaid tuleb lahendada asja sisulise lahendamise käigus, mistõttu tähtaegsuse aspektist ei ole tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.
32.Lisaks on halduskohus andnud eelhinnangu protesti põhjendatusele vaidlusalustest sisulistest küsimustest lähtuvalt (Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p 19), märkides, et vaidlusaluseid küsimusi on palju, need on keerukad ning vastused neile ei ole ilmselged. Aidu Tuulepark OÜ on 7. juuni 2017. a määruskaebuses märkinud, et vaidlusalused korraldused ja nende alusel antud ehitusload on seaduslikud ning protest seetõttu ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu. Vaidlusaluste korralduste ja nende alusel antud ehituslubade õiguspärasus on peamine küsimus, mis tuleb lahendada kaebuse sisulise läbivaatamise käigus. Ükski menetlusosaline pole esitanud argumente, mille alusel oleks võimalik väita, et vaidlusalused küsimused s.h ehituslubade seaduslikkus oleksid ilmselgelt üheselt mõistetavad ja esitatud protest seetõttu perspektiivitu. Ringkonnakohus osutab, et kolmas isik ja vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla protesti ühte põhiväidetest, s.o asjaolu, et vaidlustatud
korraldustega on kolmandale isikule otsustatud anda ehitusload ehitusprojekti alusel, millele Kaitseministeerium ei ole kooskõlastust andnud ja mis ei ole identne varasemalt kooskõlastatud ehitusprojektiga, kuigi (LennS) § 35 lg 61 sätestab kooskõlastuse nõude.
33.Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse kohaselt on protesti rahuldamine välistatud õiguskindluse põhimõttest tulenevalt ja seda tuleb arvestada kaebuse perspektiivi hindamisel. Määruskaebuse kohaselt on kolmas isik haldusaktide kehtivust usaldanud ja sellest lähtuvalt teinud äärmiselt suuri investeeringuid. Riigikohus on seoses õiguspärase ootusega märkinud, et ehitusloa adressaadil ei saa tekkida ehitusloa vaidlustamise tähtaja jooksul ega ka ehitusloa vaidlustamiseks algatatud kohtumenetluse vältel õiguspärast ootust, et ehitusluba jääb kehtima. Õiguspärase ootuse tekkimine, mis võib erandina välistada muidu põhjendatud tühistamiskaebuse rahuldamise, eeldab, et kaebus oleks esitatud oluliselt hiljem, kui anti haldusakt. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui kaebetähtaeg ennistati, sest see lasti mööda mõjuval põhjusel, või kui kaebuse esitaja sai kaevatavast haldusaktist teada oluliselt hiljem, kui haldusakt anti (RKHKo 13. juuni 2013, nr 3-31-42-03, p 13). Käesolevalt viidatud olukorda ei esine. Käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid on antud 2015. aastal. Seega ei ole HKMS § 46 lg 5 sätestatud haldusaktide vaidlustamise kolmeaastane tähtaeg möödunud ning õigustatud ootus haldusaktide kehtima jäämiseks ei anna aluseks väita tühistamisnõude perspektiivitust. Halduskohus on põhjendatult selgitanud, et tähtaega ei saa arvestada varasemalt tuulikute püstitamiseks ehituslubade väljastamiseks antud Maidla Vallavalitsuse 27. veebruari 2013. a korraldusest, kuna selle korraldus alusel väljastatud ehitusload on kehtivuse kaotanud. Käesoleval ajal on ehitusload väljastatud Lüganuse Vallavalitsuse 2015. aastal antud korraldustega.
34.Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui nõuet ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, nagu see on käesoleval juhul, ei ole esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamine alati siiski vältimatult vajalik. Kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb arvestada olulise avalike huvide ja teiste isikute õigustega. Seega peab esinema kaalukas huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus on vaidlustavas määruses märkinud, et maavanem on protesti esitanud avaliku huvi kaitseks, milleks on Eesti Vabariigi riigikaitselised huvid ning kuigi kõik kaalutavad huvid on olulised, tuleb riigi julgeolek seada siiski esikohale. Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt puudub käesolevas asjas avaliku huvi riive - tuulepargi ehitus on ette nähtud teemaplaneeringuga ja kooskõlastatud Kaitseministeeriumi poolt ning seetõttu ei saa esineda vastuolu riigikaitseliste huvidega.
35.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesolevas asjas esineb kaalukas avalik huvi riigi kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Maavanema protesti esitamise eesmärgiks on, et tuulikupargi ehitaja ei püstitaks olemasolevate ehituslubade alusel tuulikuid, mis valminuna võiksid kahjustada riigikaitselisi huve. Asjaolu, et tuulepark on rajatavasse asukohta teemaplaneeringuga ette nähtud, ei anna alust järeldada, et ettevõtja saaks vabalt valida, missuguseid tuulegeneraatoreid püstitada ning kahtlemata peavad püstitatavad ehitised võimaldama riigikaitseliste funktsioonide täitmist. Vastustaja on 14. juuni 2017. a määruskaebuses märkinud, et vaidlustatavast määrusest ei ole võimalik aru saada, kuidas haldusaktide ja ehituslubade kehtivus ja ehitustegevuse jätkumine riigi julgeolekut ja eksistentsi ohustab. Kaitseministeerium on vastuses Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebusele põhjalikult selgitanud, et püstitatavad tuulikud võivad mõjutada eelkõige Kellavere radari (II kd, tl 36) ja raadioside töövõimet (II kd, tl 36 pöördel). Ringkonnakohtul puudub alus Kaitseministeeriumi niisugustes seisukohtades kahelda. Kuna käesolevalt puudutab vaidlus seda, kas ja missuguses mahus on Kaitseministeerium püstitatava tuulikupargi ehitamise aluseks olevad dokumendid kooskõlastanud, tuleb riigikaitselisi huvisid pidada kaalukamaks konkreetse ettevõtja majandustegevuse huvidest või huvist hakata valminud tuulepargist energiat tarbima. Ehitustegevuse jätkumisel ehituslubade alusel, mille õiguspärasus
on vaidlusküsimus, võivad kahjulikud mõjud riigikaitselistele huvidele realiseeruda ning seetõttu esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks protesti eesmärgi saavutamise tagamiseks.
36.Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb LennS § 35 lg-s 61 sätestatud kooskõlastuse kohustusest eeldus, et sättes nimetatud ehitiste püstitamine riivab avalikku huvi riigikaitse valdkonnas.
19.novembril 2008 vastu võetud lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse, millega muu hulgas täiendati lennundusseaduse § 35 lõikega 61, seletuskirja kohaselt kooskõlastuskohustuse puudumine on põhjustanud olukorra, kus Paldiski tuulepark segab Ämari lennuväljal paikneva lähenemisradari tööd. On esinenud juhtumeid, kus läheneva lennuki pilt on radari pildil jäänud lennujuhile märkamatuks. Sarnaste olukordade vältimiseks on vajalik kõik tuulegeneraatorite ja tuuleparkidega seonduvad detailplaneeringud ning ehitusprojektid kooskõlastada eelnevalt ka Kaitseministeeriumiga.
37.Ringkonnakohus osutab siinkohal veel 1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustikule. EhS § 120 lg 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud juhul on ehitise püstitamine, laiendamine või ümberehitamine ilma Kaitseministeeriumi antud kooskõlastuseta keelatud. Ehitise püstitamiseks antavad projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb esitada kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile nii juhul, kui kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi kui ka juhul, kui kavandatav ehitis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Toodud sättest tuleneb eeldus, et elektrituulikute püstitamine, mis üheaegselt on kõrgemad kui 28 meetrit ja võivad kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise, riivab intensiivselt avalikke riigikaitselisi huve, kuna vahetult seadusest tulenevalt kooskõlastuse puudumisel on ehitamine keelatud. Ehitusseadustik jõustus küll pärast käesolevas asjas vaidlustatud korralduste andmist, kuid on ringkonnakohtu hinnangul siiski säte, milles väljendatud seadusandja tahet arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamisel erinevate vastandlike huvide kaalumisel. Kolmanda isiku kulutused ehituslubade saamiseks ja tuulikute püstitamiseks on kaheldamatult olulised, kuid ainuüksi kulutuste ulatus ei tingi kolmanda isiku või vastustaja huvide hindamist kaalukamaks riigikaitselisest huvist tagada Kellavere radari ja raadioside tõrgeteta toimimine. Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui kohtumenetluses leiab kinnitust protesti esitaja väide, et ehitusprojekti kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga oli nõutav, on vähemalt kaheldav, kas silmas pidades EhS § 120 regulatsiooni saab vaidlustatud korralduste kehtivus jätkuda. Kooskõlastuse nõude täitmata jätmine ilmselt ei ole kvalifitseeritav üksnes vormilise puudusena, seda eriti olukorras, kus kohtumenetluses esitatud Kaitseministeeriumi seisukohad ei luba eeldada ehitusprojektile kooskõlastuse saamist käesoleval ajal. Isegi juhul, kui Kaitseministeerium on sarnastel tingimustel ehitusprojektile varasemalt nõusoleku andnud, võib väliste asjaolude muutumisel muutuda ka Kaitseministeeriumi seisukoht selliselt, et hiljem sarnastel tingimustel kooskõlastust ei anta. Seetõttu ei ole vähemalt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vajalik tuvastada, kas ja kui suures ulatuses II projektiga kavandatud tuulikud radari tööd või raadiosidet I projektiga kavandatud tuulikutest enam mõjutavad.
38.Vastustaja huvi vaidlustatud korralduste kehtima jäämiseks ja kolmanda isiku ehitusõiguse realiseerimise tulemusel tulu saada ning saavutada maaüksuse heakorrastamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kaalukas. Olukorras, kus vastustaja antud haldusaktide õiguspärasus on kahtluse alla seatud nende andmisel toimunud minetuste tõttu, mis võisid välistada kolmandale isikule ehitusloa andmise, on kaheldav kas vastustaja kohtumenetluses esile toodud huvile üldse tugineda saab. Ehitusloa väljastamise regulatsioonist ei tulene omavalitsusele õigust arvestada ehitusloa väljastamisel sellega, kui suure rahalise kasu ehitusloast tuleneva õiguse realiseerimine omavalitsusele toob.
39.Aidu Tuulepark OÜ 7. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt on kolmas isik teinud märkimisväärseid kulutusi ja projekti mitteõigeaegse valmimise tõttu jääb Aidu Tuulepark OÜ-l saamata märkimisväärne summa taastuvenergia toetust, mistõttu on esialgse õiguskaitse
kohaldamine ebaproportsionaalne ja mittevajalik. Lüganuse vallavalitsuse 26. veebruari 2015. a korraldusest nähtub, et haldusakti väljaandmise ajaks ei ole tuulepargi ehitamisega veel alustatud, seega pole tegemist pikaaegsete investeeringutega ehitustegevusse, kuigi ringkonnakohus möönab, et tuulepargi ehitamise alustamisest alates võib kolmas isik olla teinud kulutusi. Võimaliku saamata jääva toetuse osas on asjakohane märkida Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohta, mille kohaselt isikul puudub subjektiivne õigus toetusele. Lisaks on Riigikohus märkinud, et saamata jäänud taastuvenergia toetust ei tuleks arvestada saamata jäänud tulu hulka (RKHKo 7. oktoober 2015, nr 3-3-1-11-15, p 24). Ringkonnakohus selgitab, et kolmanda isiku õigused juba tehtud kulutuste osas ei jää kaitseta ning kolmandal isikul on võimalus nõuda kahju hüvitamist, kui ta tõendab, et õigusvastaste ehituslubade andmisega on talle kahju tekitatud. Kolmanda isiku väited, et protesti esitamise tegelikuks eesmärgiks on riigikaitseliste huvide argumendil takistada Aidu Tuulepark OÜ-l konkureerimast riigile kuuluva Eesti Energia AS-ga on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata ja põhjendamatud.
40.Eeltoodud asjaoludel tuleb avalikku huvi vältida riigi kaitsevõime võimalikku kahjustumist tuulikute valmisehitamisel pidada kaalukamaks kolmanda isiku huvist ehitada tuulikud valmis ja asuda nende majandamisest kasu saama, samuti vastustaja huvist vaidlustatud korralduste kehtimajäämiseks.
41.Lüganuse valla 14. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt on halduskohus esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise üle otsustamisel tuginenud tõenditele, mida pole haldusasja toimiku juurde võetud, millele menetlusosalistel puudub juurdepääs ning mis on koostatud Kaitseministeeriumi enda poolt kohtumenetluse ajal menetluses kasutamise eesmärgil. Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse p-st 20 nähtub, et kohus on veendunud määruse p-s 1 nimetatud riigisaladust sisaldavate dokumentide põhjal, et rajatavate ehitiste mõju ületab märgatavalt esialgselt projektis ette nähtud ehitiste mõju. HKMS § 56 lg 2 kohaselt võib halduskohtumenetluses olla tõenditeks kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja halduskohtumenetluse seadustikus lubatud tõendid. TsMS § 272 lg 1 kohaselt on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Riigikohus on sedastanud, et asjaolu, et mõned kinnisel istungil uuritud dokumendid ei ole kohtutoimikule riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele tuginedes lisatud, ei välista nimetatud dokumentide vastavust dokumentaalse tõendi tunnustele ning kohtud võivad tugineda ka tõenditele, mida kohtutoimikusse ei lisatud (RKHKo 20. aprill 2011, nr 3-3-1-94-10, p 18). Seega on asjakohatud vastustaja väited, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel on halduskohus tuginenud tõenditele, mida ei ole kohtutoimikusse lisatud. HKMS § 62 lg 5 kohaselt teeb kohus põhjendatud määruse tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise korral. Tõendite vastuvõtmise korral menetlusseadustik kohtu eraldiseisvat põhjendamiskohustust ette ei näe. Ringkonnakohus möönab, et HKMS § 62 lg 2 ls 1 ja § 62 lg 3 koostoimest tulenevalt tuleks tõendi vastuvõtmine samuti määruses fikseerida, kuid tegemist ei saa olla niisuguse veaga tõendi kogumisel, mis mõjutaks asja sisulist otsustamist.
42.Aidu Tuulepark OÜ on 26. juunil 2017 esitanud ringkonnakohtule taotluse täiendava tõendi lisamiseks ja sellega arvestamiseks esialgse õiguskaitse kohaldamise üle otsustamisel. Tõend analüüsib tuuliku margi muutusest tingitud mõjude muutust Aidu tuulepargis ning leitakse, et tuuliku margi muutumisel on mõjud radari toimimisele väheolulised. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamise üle otsustamisel tähtsust asjaolu, kas tuuliku margi muutusest tingitud mõju radarile on suurem või väiksem või missuguste tehniliste näitajatega tuulikute püstitamine Aidu tuuleparki riigi kaitsevõimet ohustamata on võimalik.
Tegemist on vaidlusega, mis tulnuks või tuleb lahendada alusdokumentatsiooni kooskõlastamisel asjaomaste ametiasutustega.
tuulikute
püstitamise
Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui on kahjuliku tagajärje oht ja käesolevalt esineb väidetavalt kooskõlastamata tuulikute püstitamisel oht riigi kaitsevõimele ja julgeolekule. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et ei pea vajalikuks tutvuda Kaitseministeeriumi esitatud riigisaladust ja NATO salastatud teavet sisaldavate dokumentidega, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole määrav, kas ja kui suures ulatuses on II projektiga kavandatud tuulikute mõju suurem Kaitseministeeriumi kooskõlastatud I projektiga kavandatud tuulikute mõjust Kellavere radari ja raadioside toimimisele. Samal põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks asja materjalide juurde võtta kolmanda isiku esitatud QinetiQ analüüsi ja tagastab selle esitajale. Kolmandal isikul on soovi korral võimalus taotleda nimetatud analüüsi võtmist asja materjalide juurde halduskohtult, kui kolmas isik leiab, et tõend omab tähtsust asja sisulisel lahendamisel.
43.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kohaldanud käesolevas haldusasjas esialgset õiguskaitset ning vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused esialgse õiguskaitse kohaldamise osas tuleb jätta rahuldamata. II
44.Vastustaja on 14. juuni 2017. a määruskaebuses ja Aidu Tuulepark OÜ 16. juuni 2017 määruskaebuses vaidlustanud Tartu Halduskohtu 31. mai 2017. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3, millega halduskohus piiras menetlusosaliste juurdepääsu määruse resolutsiooni p-s 1 nimetatud dokumentidele.
45.HKMS § 88 lg 2 alusel võib piirata menetlusosalise õigust toimikuga tutvuda ning HKMS § 79 lg 2 alusel võib eemaldada menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt. Mõlemal juhul peab huvi saladuse hoidmiseks olema ilmselgelt kaalukam menetlusosalise vastavast õigusest. HKMS § 87 lg 3 teise lause kohaselt on riigisaladust või salastatud välisteavet sisaldavaid dokumente lubatud hoida ka toimikust lahus. Selliste dokumentide tõendina kasutamisel võimaldatakse menetlusosalise või tema esindaja taotlusel dokumendiga tutvumine riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse seaduses sätestatud korras ning toimikusse tehakse märge teabekandja tutvustamise kohta. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 10 selgitanud, et riigisaladuse ja salastatud välisteabega tutvumiseks on menetlusosalisel esmalt vajalik täita riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuded, misjärel on kohtul võimalik otsustada menetlusosalisele juurdepääsu andmise õiguse üle tulenevalt sellest, kas juurdepääs on asja lahendamiseks vältimatult vajalik. Kuna eelduslikult isikutel juurdepääsuõigust pole, puudub kohtu hinnangul vajadus kaaluda, kas huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosaliste õigusest, kuid käesolevas menetlusetapis juurdepääsu vältimatut vajalikkust ka ei nähtu.
46.Käesolevalt on halduskohus selgitanud, et kui menetlusosalistel on edaspidi täidetud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud eeldused riigisaladusele juurdepääsuks, tuleb kohtul menetlusosalise taotlusel hinnata juurdepääsuvajadust. Vastustaja 14. juuni 2017. a määruskaebuse ja kolmanda isiku 16. juuni 2017. a määruskaebuse kohaselt ei ole kohus teostanud huvide kaalumist, mistõttu on halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 2 ja 3 sätestatud keelud kehtestatud menetlusõigust rikkudes. Ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väidetega ei nõustu. Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu tingimused on seatud eriseadusega, mille kohaselt peab vastava teabega tutvumiseks olema juurdepääsu õigus ja teadmisvajadus. Ka HKMS § 87 lg 3 viitab, et niisuguse teabega saab tutvuda vaid eriseaduses sätestatud korras. Halduskohus pole jätnud huvisid kaalumata mitte pelgalt asjaolu tõttu, et tegemist on riigisaladusega, nagu märgib kolmas isik määruskaebuses, vaid seetõttu, et isikutel puudub seaduses sätestatud juurdepääsuõigus. Halduskohtule saaks kaalutluste puudumist ette heita juhul, kui menetlusosalistel oleksid täidetud seadusega sätestatud eeldused riigisaladusega
tutvumiseks s.t läbitud oleks julgeolekukontroll ja taotletud oleksid juurdepääsusertifikaadid. Käesolevalt määruskaebustes vastavate juurdepääsuõiguste olemasolu vastustajal ega kolmandal isikul ei jaatata, mistõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega.
47.Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti praeguses menetlusetapis piiranud menetlusosaliste õigust riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate dokumentidega tutvuda ning vastustaja ja kolmanda isiku määruskaebused juurdepääsu piiramise vaidlustamisel tuleb jätta rahuldamata.
Madis Ernits
Agu Timmi
Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.