Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 26.09.2018, Tartu 3-17-911 Ida-Viru maavanema protest Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduse nr 59, 03.03.2015. a korralduse nr 86 ja nende korralduste alusel välja antud ehituslubade tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 21.08.2018. a määrus Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Protesti esitaja Justiitsministeerium (Ida-Viru maavanema üldõigusjärglane) Volitatud esindajad adv. Reesa Paatsi ja adv. Veiko Viisileht Vastustaja Lüganuse vald Volitatud esindaja adv. Jaanus Tehver Kolmas isik/määruskaebuse esitaja Aidu Tuulepark OÜ Volitatud esindaja adv. Silja Holsmer Kaasatud haldusorgan Kaitseministeerium Volitatud esindaja adv Reesa Paatsi ja adv. Veiko Viisileht
RESOLUTSIOON
Jätta Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.08.2018. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lüganuse Vallavalitsus otsustas 26.02.2015. a korraldusega nr 59 anda kokku 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Lüganuse vallas Aidu, Ojamaa ja Aidu-Nõmme külades. Lüganuse Vallavalitsus luges 03.03.2015. a korraldusega nr 86 eelnimetatud ehitusload väljastatuks Aidu Tuulepark OÜ-le.
2.Ida-Viru maasekretär maavanema ülesannetes esitas 28.04.2017 Tartu Halduskohtule
protesti, milles ta palus tühistada Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korraldus nr 59, 03.03.2015. a korraldus nr 86 ja nende korralduste alusel välja antud ehitusload. Protestis sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti peatada eelnimetatud korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivus ning keelata Kindel Vara OÜ-l ja Aidu Tuulepark OÜ-l ehitustegevus. Taotluse kohaselt kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi ning Eesti elanikkonna turvalisuse, s.h Lüganuse valla elanike ohutu ja elamisväärse keskkonna ning riigikaitseliste huvide tagamine on kaalukam äriühingu era- ja ärihuvidest.
3.Tartu Halduskohus peatas 03.05.2017. a määrusega Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduse nr 59, 03.03.2015. a korralduse nr 86 ja nende korralduste alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni 02.06.2017 ning keelas Aidu Tuulepark OÜ-l kuni 02.06.2017 ehitada Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduses nr 59 nimetatud elektrituulikuid.
4.Tartu Halduskohus pikendas 31.05.2017. a määrusega 03.05.2017. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivust; peatas Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduse nr 59, 03.03.2015. a korralduse nr 86 ja nende korralduste alusel välja antud ehituslubade kehtivuse kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni; keelas Aidu Tuulepark OÜ-l ehitada Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduses nr 59, 03.03.2015. a korralduses nr 86 ja nende korralduste alusel välja antud ehituslubades nimetatud elektrituulikuid kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 6). Määruse põhjendused: Esialgse õiguskaitse abinõu on vajalik protesti esitaja poolt kaitstava avaliku huvi kindlustamiseks ja kahjulike mõjutuste tõrjumiseks. Eesti Vabariigi riigikaitselised huvid on vaieldamatult olulise tähtsusega avalikud huvid. Vastustaja või kolmas isik ei ole esitanud väiteid, mille põhjal protest oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eesti Vabariigi eksistents ja julgeolek on kõrgeima tähtsusega ja tuleb seada esikohale.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 30.06.2017. a määrusega Aidu Tuulepark OÜ ja Lüganuse valla määruskaebused rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a määruse resolutsiooni p 6 muutmata. Määruse põhjendused: Kolmas isik ja vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla protesti ühte põhiväidet, s.o asjaolu, et vaidlustatud korraldustega on kolmandale isikule otsustatud anda ehitusload ehitusprojekti alusel, millele Kaitseministeerium ei ole kooskõlastust andnud ja mis ei ole identne varasemalt kooskõlastatud ehitusprojektiga, kuigi lennundusseaduse § 35 lg 61 sätestab kooskõlastuse nõude. Esineb kaalukas avalik huvi riigi kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Kaitseministeeriumi selgituse kohaselt võivad püstitatavad tuulikud mõjutada eelkõige Kellavere radari ja raadioside töövõimet. Ehitustegevuse jätkumisel ehituslubade alusel, mille õiguspärasus on vaidlusküsimus, võivad kahjulikud mõjud riigikaitselistele huvidele realiseeruda. Seetõttu esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks protesti eesmärgi saavutamise tagamiseks.
6.Kaitseministeerium esitas 06.07.2017 Tartu Halduskohtule taotluse rakendada meetmeid esialgse õiguskaitse täitmata jätmise eest.
7.Tartu Halduskohus jättis 17.07.2017. a määrusega taotluse rahuldamata.
8.Kaitseministeerium esitas 14.09.2017 Tartu Halduskohtule teise taotluse trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.
9.Tartu Halduskohus määras 11.10.2017. a määrusega Aidu Tuulepark OÜ-le Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a määruse resolutsiooni p-i 6 täitmata jätmise eest rahatrahvi 1000 eurot. Määruse põhjendused:
Tegevus, mis enne esialgse õiguskaitse kohaldamist toimus tuuliku 22 asukohas ja pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist tuuliku 27 asukohas, on käsitletav ehitamisena ehitusseadustiku tähenduses. Killustikupadi on loodud inimtegevuse tulemusel, see toetub aluspinnasele ja on selgelt eristatav teistest asjadest. Loodud on rajatis ja tegemist on ehitamisega. Seda, et tõstetud pinnas ja selle peal asuv ehitis on käsitletavad funktsionaalselt koos toimivate rajatistena, on leitud ka kohtupraktikas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12, p 15). Eeltoodut ei muuda see, et põhimõtteliselt on võimalik killustikku sel viisil ka ladustada. Enne esialgse õiguskaitse kohaldamist pidas kolmas isik vaidlusalust tegevust osaks madalamatel kohtadel paiknevate tuulikute ehitamisest. Kui selgus, et tegevust võidakse pidada kohtu korralduste rikkumiseks, leidis kolmas isik, et toimub killustiku ladustamine. Seetõttu ei ole pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist antud kolmanda isiku seletused usutavad. Kolmas isik on rikkunud 31.05.2017. a määruses kehtestatud keeldu ehitada vaidlustatud korraldustes ja nende alusel välja antud ehituslubades nimetatud elektrituulikuid.
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 20.12.2017. a määrusega rahuldamata kolmanda isiku määruskaebuse, muutes osaliselt Tartu Halduskohtu 11.10.2017. a määruse põhjendusi. Määruse põhjendused: Fotomaterjalist on ilmselgelt äratuntav killustiku ladustamine nii tuuliku 22 kui ka tuuliku 27 kinnistul määral, et see annaks võimaluse jätkata vahetult töid tuuliku püstitamiseks. Tuuliku 23 kinnistul teostatud tööde tulemus ei erine tuulikute 22 ja 27 kinnistutel teostatud tööde tulemusest. Kõigil nimetatud kinnistutel on valminud massiivne killustikupadi. Enne 15.05.2017 rajatud killustikupadjad sarnanevad silmnähtavalt tuuliku 27 kinnistule rajatud killustikupadjaga. Sellist tegevust ei saa nimetada üksnes materjali vedamiseks ja ladustamiseks. Lisaks on kolmas isik ka ise märkinud, et osa tuulikute asukohtades on vaja ehitada täiendavalt investeeringumahukad killustikupadjad. Asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse eesmärgist lähtuvalt ei saa eristada ehitusloaga lubatud tuulikute püstitamist ning püstitatava tuuliku asukohas selle püstitamiseks vajaliku killustiku vedamist ja ladustamist tihendatud killustikupadjana, mis kujult sarnaneb äravahetamiseni valmis tuuliku alusele. Fotomaterjalilt on näha, et tuulikutornid on püstitatud täpselt samasugustele killustikupatjadele. Killustiku vedamise ja ladustamise tulemusena on tekitatud massiivsed killustikupadjad, mille rajamist tuleb käsitleda ehitustegevusena. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei oma tähtsust, kas ehitustegevuses lähtutakse projektist ja ehituslubadest. Tuulikute ehitamine on kehtiva esialgse õiguskaitse järgi keelatud, mis tähendab, et tuulikute ehitamise eesmärgipärane tegevus tuulikupargi maa-alal on keelatud, kui ehitamisega kaasneva tegevusega muutub olulisel määral kinnistu olukord. Kolmas isik on rikkunud 31.05.2017. a määruses kehtestatud keeldu ehitada vaidlustatud korraldustes ja nende alusel välja antud ehituslubades nimetatud tuulikuid.
11.Riigikohus jättis 29.01.2018. a määrusega kolmanda isiku määruskaebuse ringkonnakohtu 20.12.2017. a määruse peale menetlusse võtmata.
12.Kaitseministeerium esitas 13.11.2017 Tartu Halduskohtule kolmanda taotluse trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.
13.Tartu Halduskohus määras 14.05.2018. a määrusega Aidu Tuulepark OÜ-le Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a määruse resolutsiooni p-i 6 täitmata jätmise eest rahatrahvi 10 000 eurot. Määruse põhjendused: Kolmanda isiku seisukohale lisatud fotolt või spetsialisti arvamuses sisalduvatelt fotodelt näha olev killustikupadi ei erine väliselt tuuliku 27 asukohta rajatud killustikupadjast. Ringkonnakohus tegi 20.12.2017. a määruses (p 19) kindlaks, et tuuliku 27 asukohta rajatud killustikupadi omakorda ei erine killustikupadjast, mis on rajatud tuuliku püstitamiseks. Ehitamise mittevastavus ehitustehnilistele nõuetele ei muuda selle tegevuse õiguslikku olemust.
Tuuliku 28 ehitusprojekti, töö nr 28-13-EP seletuskirjas on öeldud, et elektrituulik püstitatakse Aidu tuulik 28 katastriüksuse keskossa, katastriüksusele planeeritakse sertifitseerimata killustikust teenindusplats mõõtmetega 20×20 m ja vundamendi taldmik rajatakse killustikualusele. Seega on killustikualuse rajamine osa tuuliku ehitamisest. Tegemist on tegevusega, mis ringkonnakohtu jõustunud määruse järgi on keelatud. Kolmas isik on korduvalt rikkunud Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a määruse resolutsiooni p-i 6.
14.Tartu Ringkonnakohus jättis 06.07.2018. a määrusega kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.05.2018. a määruse muutmata. Määruse põhjendused: Asjas esitatud tõendid ei lükka ümber asjaolu, et killustiku vedamise ja ladustamise tulemusena on tuuliku 28 asukohta tekkinud massiivne killustikupadi ja killustikualuse rajamine on osa ehitamisest. Kohus jäi 20.12.2017. a määruses öeldu juurde. Kolmanda isiku ehitamise mittevastavus ehitustehnilistele nõuetele ei muuda selle tegevuse õiguslikku olemust. Esialgse õiguskaitse määrus on kehtiv ning määruses ei ole eraldi välja toodud, et ehitamine oleks mingis osas lubatud.
15.Justiitsministeerium ja Kaitseministeerium esitasid 07.06.2018 Tartu Halduskohtule neljanda taotluse trahvida kolmandat isikut esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest.
16.Aidu Tuulepark OÜ esitas 15.06.2018 Tartu Halduskohtule taotluse muuta Tartu Halduskohtu 31.05.2017. a määrusega seatud esialgset õiguskaitset nii, et tal oleks võimalik igale Aidu tuulepargi maa-ala kinnisasjale (hoonestusõigusele) ladustada ca 130 000 tonni killustikku sarnaselt Aidu tuuliku 28 kinnisasjal toimunud ladustamisele vastavalt T. Rihvki 05.01.2018. a arvamuses kirjeldatule. Kolmas isik esitas 05.07.2018 ja 03.08.2018 täiendavad seisukohad. Kolmanda isiku põhjendused: Puuduvad alternatiivsed asukohad killustiku ladustamiseks ja selleks puuduvad ka mõistlikud põhjendused. Tootmismaa kasutamine ehitusmaterjali ladustamiseks on lubatud. Asjaolust, et tulenevalt ladustatava materjali suurest hulgast tekivad ladustamise tulemusel massiivsed killustikukuhjad, mida kohus on teatud mööndustel pidanud ka ehitamiseks, ei teki mistahes riigikaitseliste huvide kahjustamist. Killustiku ladustamise lubamine vähendab vaidluse tõttu kolmandal isikul tekkivat kahju. Kolmas isik ei ole huvitatud esialgse õiguskaitse muutmisest nii, et killustikku on lubatud ladustada ühekordsete koormatena. Kolmas isik taotleb esialgse õiguskaitse muutmist, et oleks selgelt ära toodud, millisel kujul ladustamine on lubatav. Kolmas isik ei taotle luba tuulikute killustikust aluspatjade ehitamiseks.
17.Tartu Halduskohus jättis 21.08.2018. a määrusega esialgse õiguskaitse muutmise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruse põhjendused: 1) T. Rihvki 22.09.2017. a ja 05.01.2018. a arvamustest nähtub, et kirjeldused tuulikute 27 ja 28 asukohtades toimunud tegevuste kohta erinevad ebaolulisel määral. Mõlemal juhul on öeldud, et killustiku tihendamine toimub kuni 3 m paksuste kihtidena. Arvamusi ei tee erinevaks see, et viimane sisaldab ka arvamust, et aluspadja ehitamiseks tuleb killustik ümber paigutada ja õhemate kihtide kaupa uuesti tihendada. See ei muuda juba toimunud tegevuse kirjeldust ning seda, et tuulikute 27 ja 28 asukohtades toimus samaväärne tegevus. Toimunud ei ole killustiku ladustamine, vaid tuuliku ehitamine. Killustiku paigutamine kinnisasjadele kohtule esitatud arvamustes märgitud meetodil ja koguses toob kaasa tuuliku aluspadja valmimise. Tekib objekt, mis võimaldab jätkata vahetult töid tuuliku püstitamiseks (Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2017. a määruse p 19). Ladustamise lubamine kolmanda isiku taotletud viisil tähendaks, et ta saaks loa tuulikute aluspatjade ehitamiseks. 2) Kolmas isik ei esitanud kohtule andmeid, millistel kinnisasjadel ja kui suures koguses praeguseks killustik juba paikneb ning millistele kinnisasjadele ja kui suures koguses ta pärast esialgse õiguskaitse võimalikku muutmist killustikku paigutada soovib. Isegi kui ladustamise
tingimused oleks õnnestunud kindlaks määrata, välistaks eeltoodud andmete esitamata jätmine taotluse rahuldamise. Taotluse lahendamisel omab tähtsust, millises koguses killustikku veel ära paigutada tuleb, milliseid kinnisasju ja millises ulatuses saab selleks kasutada jne. Ära paigutamata killustiku kogusest sõltub ka kolmanda isiku väidetud võimalik kahju. Esialgse õiguskaitse määrust ei saa muuta tagasiulatuvalt, seetõttu on oluline eristada tegevusi, mis toimusid enne määruse muutmist, tegevustest, mis toimusid pärast seda. Kolmanda isiku 15.05.2017. a avalduse järgi oli viie tuuliku vundamentide alusplatvormide ehitus lõpetatud. Hilisema menetluse põhjal oli tegemist tuulikutega 4, 5, 10, 16 ja 23. Kohtule esitatud trahvitaotlustest tuleneb, et killustikku on olulises koguses paigutatud tuulikute 12, 22, 27 ja 28 asukohta. Maa-ameti geoportaalis olevatelt 07.05.2018 tehtud ortofotodelt nähtub killustiku paigutamine ka tuulikute 11, 18, 24 ja 29 asukohta. Seega on kolmas isik juba ära paigutanud olulises koguses killustikku ja enne praeguse taotluse lahendamist toimunud tegevused võivad olla laialdasemad sellest, mis kohtule seni teada oli. Esialgse õiguskaitse määruse täitmine peab olema kontrollitav ja seetõttu on esialgse õiguskaitse korras seatud keelu leevendamisel oluline, et kolmas isik tegutseb korrektselt, avatult ja läbipaistvalt. Kehtiva esialgse õiguskaitse määruse rikkumise ja kohtu küsitud andmete andmata jätmise põhjal see nii ei ole. 3) Ringkonnakohus selgitas, et tuulikute ehitamise eesmärgipärane tegevus tuulikupargi maaalal on keelatud, kui ehitamisega kaasneva tegevusega muutub olulisel määral kinnistu olukord (20.12.2017. a määruse p 22). Seda, et killustikust aluspatjade rajamine on vajalik tuulikute ehitamise eesmärgil, on korduvalt väitnud kolmas isik ise (15.05.2017. a avalduse p 2.2.21 ja p 2.3.3, 03.08.2018. a avalduse p 2.8). Kolmandal isikul on võimalik juhinduda trahvitaotluste lahendamisel väljendatud kohtu seisukohtadest, olenemata sellest, kas ladustamine on abstraktselt defineeritud või mitte. Taotlust ei saa rahuldada, sest kolmanda isiku taotletud ladustamise viisi ei saa aktsepteerida. Konkreetsed andmed on esitamata jäetud. Kohus ei teosta seetõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-s 3 sätestatud huvide kaalumist, s.h ei käsitle, kas vaidlusalused killustikust rajatised või sarnased objektid, näiteks aheraine ladustamine kaevandustes iseenesest kahjustab riigikaitse teostamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18.Aidu Tuulepark OÜ esitas 05.09.2018 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.08.2018. a määruse resolutsiooni p 3 ja rahuldada taotlus esialgse õiguskaitse muutmiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) 05.01.2018. a ekspertarvamus erineb 22.09.2017. a ekspertarvamusest, kuna on selgelt välja toodud, et tegemist on tihendamata ehitusmaterjali ladustamisega ning aluspinna rajamiseks tuleb killustik ümber paigutada ja nõuetekohaselt tihendada. Kohtud jõudsid ekslikult seisukohale, et killustikupadjale on võimalik alustada tuulikutorni ehitamisega. Tuulikutorni rajamiseks tuleks killustik ümber paigutada, tihendada, vundament rajada ja tuulikutorn püstitada vastavalt 05.01.2018. a ekspertarvamuses kirjeldatule. Lahtise killustiku ladustamine ei ole ehitamine. Eelprojekt kajastab vundamendi rajamist killustikualusega ühtlustatud pinnasele ehk pinnase ühtlustamine on eelduseks, et oleks võimalik ehitustöid teostada. Kui kohus leidis, et tegemist olevat ehitamisega, mis ei ole vaidlustatud ehituslubadega lubatud, siis ei saa kohus ka vastavat ehituslubadega mittehõlmatud tegevust keelata. 2) Kolmas isik ei pidanud otstarbekaks esile tuua, et ladustamine ei ole lubatud kinnistutele, kus on tuulikute ehitamisega alustatud või on killustikku juba maksimaalses koguses ladustatud. Arvestades pinnase suurt ebatasasust ei ole võimalik täpselt määrata, kui suurel hulgal killustikku ladustatakse igale kinnistule. Seetõttu taotles kolmas isik maksimaalselt 130 000 tonni killustiku ladustamist ühele kinnistule, kus see on tehniliselt võimalik. Arvestades, et killustiku ladustamine toimub paralleelselt tuulepargi siseste juurdepääsuteede rajamisega ja killustikku kasutatakse ka teede rajamiseks, siis puuduvad täpsed andmed, kui suur kogus killustikku konkreetsele kinnistule on ladustatud ja kui suur kogus killustikku on
kasutatud juurdepääsuteede rajamiseks. Jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel vastaval kujul seisukoha esitamine välistab kolmanda isiku taotluse rahuldamise. 3) Esialgse õiguskaitse muutmine on vajalik õigusselguse saavutamiseks. Kolmas isik on killustikku ladustanud vastavalt ringkonnakohtu 20.12.2017. a määruses kirjeldatule. Puudub selgus, milline on kohtu seisukohalt lubatav tegevus. Jääb arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt kohus ei soovi asuda sisuliselt kaaluma esitatud argumente õiguskaitse muutmiseks. Kohtu vastav toimimine ei jäta muljet erapooletust kohtupidamisest. Esialgse õiguskaitse muutmine mistahes viisil protesti esitaja ega kaasatud haldusorgani huve ei kahjusta. Seevastu kolmanda isiku huvid on esialgse õiguskaitse kohaldamisel kahjustatud suurel määral. Olukorras, kus protest on esitatud alusel, et ehitusloa aluseks olevas projektis on võrreldes esialgselt kooskõlastatud projektiga muutunud tuuliku kõrgus minimaalselt, siis on killustiku kui teisaldatava ehitusmaterjali ladustamise keelamine ebaproportsionaalne piirang.
19.Justiitsministeerium ja Kaitseministeerium esitasid 20.09.2018 vastuse määruskaebusele, milles nad palusid jätta Aidu Tuulepark OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.08.2018. a määrus muutmata. Vastuse põhjendused: Elulised asjaolud on esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse seisukohalt samad. Kolmas isik on püüdnud saavutada kohtu poolt ebaseadusliku ehitustegevuse lubamise sama dokumendi formaalse muutmisega, millisel muutusel ei ole praktilist realiseeritavust. Kinnistutel 27 ja 28 on toimunud samane tegevus. Kahtluse alla tuleb seada killustiku ümberpaigutamise praktiline realiseeritavus ja ka tõele vastavus. Olukorras, kus kinnistu on juba killustikku täis kolmanda isiku poolt soovitud maksimaalses mahus, ei ole seda objektiivselt võimalik sama kinnistu piires ümber paigutada. Taotletud „ladustamise“ viis kujutab endast ehitamist. Selleks, et rootoreid ühele kõrgusele positsioneerida, on võimalik kaevata maapinda auk, mitte selle kõrgust tõsta. Seda veel olukorras, kus tuulikute osas esinevad kõrguspiirangud, mida vaidlusaluste ehituslubade väljastamisel on eiratud. Kolmas isik ise ei pidanud vajalikuks kohtule andmeid edastada ning tema tegutsemise ebakorrektsusest annab kinnistust see, et tal ei ole väidetavalt ülevaadet, kui palju killustikku on omandatud ja kui palju igale kinnistule ladustatakse. Eesti Vabariik Keskkonnaministeeriumi kaudu on esitanud Harju Maakohtusse hagi kolmanda isiku vastu hoonestusõiguse omanikule langemise nõudega. Seega ei ole võimalik väita, et tuulepark igal juhul püstitatakse.
20.Aidu Tuulepark OÜ esitas 24.09.2018 täiendava seisukoha, milles ta märgib, et tuulikute ühele kõrgusele asetsemise nõue on seatud projekti osaks olevates projekteerimistingimustes, mis oli Kaitseministeeriumile esitatud kooskõlastusdokumentide osa ning viimane vastuväiteid ei esitanud ega seadnud meetodeid ühtlase kõrguse saavutamiseks. Lähtuvalt ehitustehnilistest nõuetest ja vastava ehitusala iseärasustest on ainuvõimalik lahendus kõrguste ühtlustamiseks rajada vastavatel kõrgustel alusplatvorm. Kolmanda isiku väitel on tegemist põhjendamatu ja pahatahtliku hagiga ning antud haldusasja soovitakse kasutada kolmandalt isikult hoonestusõiguse tagasinõudmise eesmärgil, aga mitte riigikaitseliste huvide kaitseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
21.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Tartu Halduskohus jättis 21.08.2018. a määrusega (resolutsiooni p 3) kolmanda isiku taotluse esialgse õiguskaitse muutmiseks rahuldamata nii seetõttu, et kolmanda isiku taotletud ladustamise viisi ei saa aktsepteerida (p-d 8-13) kui ka konkreetsete andmete esitamata jätmise tõttu (p 14). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib
ringkonnakohus järgmist.
23.Kuigi kolmas isik jääb määruskaebuses seisukoha juurde, et 05.01.2018. a ekspertarvamus erineb 22.09.2017. a ekspertarvamusest, ei ole vaidlust halduskohtu määruses märgitu üle, et eelnimetatud arvamuste kohaselt toimub killustiku ladustamine kuni 3 m paksuste kihtidena. Ka ei ole kolmas isik vaidlustanud halduskohtu määruses märgitut, et tuulikute 27 ja 28 asukohtades toimus samaväärne tegevus ning seda ei muuda 05.01.2018. a arvamuse vähene erinevus varasemast arvamusest. Nimelt haldusasja materjalidest nähtuvalt on tuulikute 27 ja 28 kinnistutel valminud massiivsed killustikupadjad, millist tegevust ei saa pidada üksnes materjali vedamiseks ja ladustamiseks, vaid killustikupatjade rajamist tuleb käsitleda ehitustegevusena. Eelnevat on ringkonnakohus väljendanud juba 20.12.2017. a määruses (p 20). Ringkonnakohtule ei nähtu kolmanda isiku väidetust põhjendusi, mis annaksid alust asuda varasemast erinevale seisukohale. Tuuliku 28 ehitusprojekti, töö nr 28-13-EP (vastustaja 05.01.2018. a seisukoha lisa nr 2) seletuskirjas on öeldud, et elektrituulik püstitatakse Aidu tuulik 28 katastriüksuse keskossa, katastriüksusele planeeritakse sertifitseerimata killustikust teenindusplats mõõtmetega 20×20 m ja vundamendi taldmik rajatakse killustikualusele. Ka on kolmas isik ise asjas korduvalt väitnud, et killustikust aluspatjade rajamine on vajalik tuulikute ehitamise eesmärgil (15.05.2017. a seisukoha p-d 2.2.21 ja 2.3.3, 03.08.2018. a täiendava seisukoha p 2.8). Seega nähtub eeltoodust selgelt, et killustikualuste rajamine teenib tuulikute ehitamise eesmärki.
24.Põhjendamatu on kolmanda isiku arusaam, et kui kohus leidis, et tegemist on ehitamisega, mis ei ole vaidlustatud ehituslubadega lubatud, siis ei saa kohus ehituslubadega mittehõlmatud tegevust keelata. Korrates juba ringkonnakohtu 20.12.2017. a määruses märgitut, ei oma esialgse õiguskaitse kohaldamisel tähtsust, kas ehitustegevuses lähtutakse projektist või ehituslubadest. Tuulikute ehitamine on kehtiva esialgse õiguskaitse järgi keelatud, mis tähendab, et ka tuulikute ehitamisele suunatud eesmärgipärane tegevus tuulikupargi maa-alal on keelatud, kui vastava tegevusega muutub olulisel määral kinnistu olukord. Seega on halduskohus põhjendatult vaidlusaluses määruses leidnud, et ladustamise lubamine kolmanda isiku taotletud viisil tähendaks, et ta saaks loa tuulikute aluspatjade ehitamiseks.
25.Kolmanda isiku väitel puudub selgus, milline on kohtu seisukohalt lubatav tegevus. Ringkonnakohus kolmanda isiku väitega ei nõustu. Nagu halduskohus asjakohaselt vaidlustatud määruses viitab, on kolmandal isikul võimalik juhinduda trahvitaotluste lahendamisel väljendatud kohtu seisukohtadest. Haldusasjas on selgelt esitatud kohtu seisukoht, et kolmanda isiku poolt taotletud ladustamise viisi ei saa aktsepteerida. Halduskohtul puudus kohustus asuda ise kolmanda isiku taotlust lahendades välja selgitama erinevaid võimalikke killustiku ladustamise viise ning analüüsima, millisel kujul „ladustamist“ võiks pidada ehitamiseks ja millist mitte.
26.Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kolmas isik ei esitanud halduskohtule andmeid, millistel kinnisasjadel ja kui suures koguses praeguseks killustik juba paikneb ning millistele kinnisasjadele ja kui suures koguses ta pärast esialgse õiguskaitse võimalikku muutmist killustikku paigutada soovib. Eelnevat ei väära määruskaebuses väidetu, milles kolmas isik põhistab mõningal määral andmete esitamata jätmist, kuid ei ole sisuliselt halduskohtu poolt nõutud andmeid siiski esitanud. Halduskohus on vaidlustatud määruses selgelt põhjendanud, miks kohtu arvates omavad esialgse õiguskaitse muutmise taotluse lahendamiseks küsitud andmed tähtsust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
27.HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse
õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohtupraktikas on peetud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine ei ole mõistlikul viisil võimalik (Riigikohtu 22.09.2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud lahendid). Halduskohus on eelviidatud põhimõtetest lähtunud. Nimelt tõdes halduskohus 31.05.2017. a määruses, et esialgse õiguskaitse abinõu on vajalik protesti esitaja poolt kaitstava avaliku huvi kindlustamiseks ja kahjulike mõjutuste tõrjumiseks. Ka tõdes ringkonnakohus 30.06.2017. a määruses, et esineb kaalukas avalik huvi riigi kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Ühtlasi sedastas ringkonnakohus, et ehitustegevuse jätkumisel ehituslubade alusel, mille õiguspärasus on vaidlusküsimus, võivad kahjulikud mõjud riigikaitselistele huvidele realiseeruda. Seetõttu leidis kohus, et esineb alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks protesti eesmärgi saavutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ilmne haldusasjas varasemaga võrreldes esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkust põhistatud asjaolude osas mingeid muudatusi. Kolmas isik ei ole esialgse õiguskaitse muutmise taotluses ega ka määruskaebuses vastupidist põhistanud. Seega on jätkuvalt esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, et tagada riigi kaitse ja julgeolek ning tõrjuda kahjulikke mõjutusi.
28.Ringkonnakohus peab vajalikuks veelkord märkida, et esialgset õiguskaitset on kohaldatud kolmanda isiku suhtes, keelates ehitada Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduse nr 59, 03.03.2015. a korralduse nr 86 ja nende korralduste alusel välja antud ehituslubades nimetatud elektrituulikuid kuni kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kuna kolmanda isiku esialgse õiguskaitse muutmise taotlus jäi rahuldamata, siis on esialgse õiguskaitse määrus kehtiv ning selles ei ole eraldi välja toodud, et ehitamine oleks mingis osas lubatud.
29.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.08.2018. a määruse resolutsiooni punkti 3 muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.