TOi ja VRi hagi OBi vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. juuni 2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OBi määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja I TO (isikukood xxxxxxxxxxx) Hageja II VR (isikukood xxxxxxxxx) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Erik Lepikson ja Anto Kasak Kostja OB (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. juuni 2019 määrus osas, milles maakohus määras TOi menetluskulud kindlaks ja mõistis need OBilt välja 11 293 eurot 56 senti ületavas osas, samuti 11 293 eurot 56 senti ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas.
2.Tühistada Harju Maakohtu 13. juuni 2019 määrus osas, milles maakohus määras VRi menetluskulud kindlaks ja mõistis need OBilt välja 11 293 eurot 56 senti ületavas osas, samuti 11 293 eurot 56 senti ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas.
3.Jätta tühistatud osas TOi ja VRi menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 13. juuni 2019 määrus muutmata.
5.Rahuldada OBi määruskaebus osaliselt.
6.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
6.1.Rahuldada osaliselt TOi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
6.2.Määrata TOi menetluskulude suuruseks 11 293 eurot 56 senti.
6.3.Välja mõista OBilt TOi kasuks menetluskulud 11 293 eurot 56 senti.
6.4.Välja mõista OBilt TOi kasuks viivis menetluskulude 11 293 eurot 56 senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.8.Välja mõista OBilt VRi kasuks menetluskulud 11 293 eurot 56 senti.
6.9.Välja mõista OBilt VRi kasuks viivis menetluskulude 11 293 eurot 56 senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
6.10.Jätta rahuldamata VRi avaldus menetluskulude 11 760 eurot 63 senti kindlaksmääramiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasjas nr 2-15-8579 TOi (hageja I) ja VRi (hageja II) hagi OBi (kostja) vastu hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku saamiseks. Harju Maakohus jättis 02.06.2017 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.10.2017 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt otsuse põhjendusi. Riigikohus tühistas 25.04.2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 02.06.2017 otsus ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati ning maakohtu, apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse kulud jäeti kostja kanda. Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-s 4 sätestatu kohaselt. Riigikohus jättis 06.03.2019 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Hagejad on esitanud kohtule nimekirja maakohtus kantud menetluskulude kohta 26.05.2017 (esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson), ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta 03.10.2017 (esindajad vandeadvokaadid Anto Kasak ja Erik Lepikson), kassatsiooniastmes kantud menetluskulude kohta 26.03.2018 (esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Anto Kasak ja Urmas Volens) ning 06.12.2018 menetluskulude nimekirja pärast kassatsioonimenetlust toimunud ringkonnakohtu menetluse kohta (esindajad vandeadvokaadid Paul Varul, Anto Kasak ja Erik Lepikson). 2 (8)
26.05.2017 nimekirja kohaselt on hagejate menetluskulud riigilõiv 2750 eurot ja esindaja tasu 5097,60 eurot käibemaksuga, kokku 7847,60 eurot. 03.10.2017 nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 4223,68 eurot, sh riigilõiv 2700 eurot ja esindaja tasu 1523,68 eurot käibemaksuga (sh 03.10.2017 istungil osalemine). 26.03.2018 nimekirja kohaselt moodustuvad menetluskulud esindaja tasust 19 125,90 eurot käibemaksuga. 06.12.2018 nimekirja kohaselt on esindaja tasu 14 911,20 eurot käibemaksuga (sh 06.12.2018 istungil osalemine). Kokku on hagejate menetluskulud tsiviilasjas 46 108,38 eurot (7847,60 + 4223,68 + 19125,90 + 14911,20). Hagejad on palunud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on palunud menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga, kuna nad ei ole käibemaksukohuslased.
3.Kostja vaidles hagejate menetluskuludele vastu. Kostja hinnangul tuleb TsMS § 175 lõiget 1 tõlgendada viisil, mis ei võimalda füüsiliselt isikult 3400 eurot ületava menetluskulude hüvitise väljamõistmist. Kui kohtu hinnangul TsMS § 175 lg 1 sellist tõlgendust ei võimalda, siis palub kostja tunnistada põhiseadusvastaseks TsMS osas, milles see ei piira füüsiliselt isikult menetluskulu väljamõistmist summaga 3400 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohtu 13.06.2019 määrusega rahuldati osaliselt hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Maakohus mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks menetluskulud 18 807 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis rahuldamata mõlema hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused 4247,19 euro ulatuses.
5.Avaldajatele osutati õigusabi 207,35 tunni ulatuses, tunnihinnaga vahemikus 115,20 eurot (käibemaksuga) kuni 324 eurot (käibemaksuga). Maakohus oli seisukohal, et käesolevas asjas sai hagejate lepinguliste esindajate tunnitasu olla maksimaalselt 170 eurot käibemaksuga, millest kohus ka lähtus. Maakohus luges põhjendatud menetluskuludeks maakohtus hagilt ja hagi tagamiselt tasutud riigilõivu 2750 eurot ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 2700 eurot.
6.Maakohus vähendas 07.06.2015 hagi koostamise ja 15.06.2015 hagi puuduste kõrvaldamise ning nendega seotud toimingute ajakulu kokku 1,5 tunni võrra. 17.07.2015 määruskaebuse vastuse koostamisele kulunud ajakulu vähendas maakohus 1 tunni võrra. Maakohus leidis, et 24.08.2015 menetlusdokumendi koostamise ning sellega seotud toimingute põhjendatud ajakulu on 1 tunni võrra väiksem hagejate taotletust. 12.09.2016 hagiavalduse tervikteksti koostamise ning sellega seotud toimingute ajakulu vähendas maakohus 1,25 tunni võrra. 17.11.2017 kassatsioonkaebuse koostamise ning sellega seotud toimingute ajakulu ei pidanud maakohus põhjendatuks 10,55 tunni ulatuses. 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ning sellega seotud toimingutele kulunud aega ei pidanud maakohus põhjendatuks 2,35 tunni osas. Samuti ei pidanud maakohus põhjendatuks 12.06.2018 dokumendi koostamiseks kulunud aega 0,5 tunni osas. Seega leidis maakohus, et hagejate esindajate põhjendatud ajakulu on kokku 189,2 tundi summas 32 164 eurot. Hagejate põhjendatud menetluskulud kokku on 37 614 eurot, sh riigilõivud 2750 eurot ja 2700 eurot ning lepinguliste esindajate tasu 31 164 eurot. 3 (8)
7.Maakohus leidis, et hagejate menetluskulude nimekirjast ja kohtuasja materjalidest nähtub, et kõiki menetluskulusid on nad kandnud võrdsetes osades. Maakohus mõistis menetluskulud kostjalt välja võrdselt, mõlema hageja kasuks summas 18 807 eurot (kokku 37 614 eurot). Kummagi hageja menetluskulude avaldused jäid rahuldamata 4247,19 euro ulatuses (kokku 8494,38 eurot).
8.Maakohus ei nõustunud kostjaga TsMS § 175 lg 1 põhiseadusega vastuolu osas. Maakohus märkis, et TsMS § 175 lg 1 on kehtestatud Riigikogu poolt menetluskorda järgides seadusega, mis on avaldatud Riigi Teatajas. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et normide kehtestamisel oleks eiratud vorminõudeid või menetlusreegleid. Samuti saab väita, et TsMS § 175 lg 1 on õigusselge (piisavalt arusaadav). TsMS § 175 lg 1 ei koorma menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosalist ülemäära, sest lepingulise esindaja menetluskulude suurus ei ole piiramatu. Kohus saab kindlaks määrata lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kaalutlusotsusena, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates. TsMS § 175 lg 1 puhul ei esine formaalset ega materiaalõiguslikku vastuolu põhiseadusega.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja, kes vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagejate menetluskulude avaldused rahuldati ning palub selles osas maakohtu määruse tühistada.
10.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ületanud diskretsioonipiire. Maakohus pole esitanud põhjendusi vähendamata kulude kohta. Maakohus on lähtunud tunnitasust 170 eurot käibemaksuga, kuigi valdav osa toimingutest on tehtud tunnitasuga 96 eurot käibemaksuta ning osa 140 eurot käibemaksuta. Seega on maakohus alusetult mõistnud välja esindaja tasu suurema tunnihinnaga kui seda taotleti. Maakohus pole põhjendanud, miks oli mitme esindaja osavõtt tsiviilasjas vajalik. Seda ei ole menetluses põhjendanud ka hagejad. Tsiviilasi ei olnud keeruline, õiguslik vaidlus puudutas siseriiklikke norme hoiustamise kohta, tõendite maht oli tagasihoidlik, tunnistajate ülekuulamist ega ekspertiiside läbiviimist ei toimunud. Põhjendatud saab olla vaid ühe esindaja õigusabikulu. Hagejad on palunud summade väljamõistmist ühiselt, seega on maakohus ebaõigesti mõistnud hagejatele välja eraldi hüvitised. Lisaks jääb kostja seisukohale, et TsMS-is õigusnormi puudumine, mis piiraks füüsiliselt isikult menetluskulude väljamõistmist 3400 euroga, on põhiseadusvastane ning palus selles osas algatada põhiseaduslikkuse järelevalve.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
11.Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta kaebuse rahuldamata ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4 (8)
13.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on määruskaebusega vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles maakohus määras hagejate menetluskulud kindlaks, s.o 18 807 euro osas mõlema hageja kohta (kokku 37 614 eurot). Maakohtu määrusele ei ole edasi kaevatud osas, milles hagejate menetluskulud jäid kindlaks määramata, s.o mõlema hageja osas 4247,19 euro ulatuses (kokku 8494,38 eurot). Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus määras kummagi hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis need kostjalt välja 11 293,56 eurot ületavas osas, samuti 11 293,56 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Selles osas tuleb hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta rahuldamata. Muus osas tuleb määrus jätta muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2, § 659).
15.Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei ole vastuolus põhiseadusega osas, milles see võimaldab välja mõista esindajakulud suuremas summas kui 3400 eurot. Õige on maakohtu seisukoht, et lepingulise esindaja menetluskulude suurus ei ole piiramatu, vaid need hüvitatakse vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude vajalikkus ja põhjendatus läbib TsMS § 175 lg 1 alusel kohtu kontrolli.
16.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu maakohtu määrusest, miks oli põhjendatud hagejate poolel mitme esindaja menetluses osalemine. Maakohus ei ole hinnanud mitme esindaja vajalikkust TsMS § 175 lg 3 järgi, mille kohaselt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Samuti pole maakohus veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et vähendamata menetluskulud on hagejate nõutavas osas vajalikud.
17.Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul hagejate esindajad osutanud hagejatele õigusteenust osaliselt teineteist dubleerides, sh on toimunud kohtuistungitel osalenud mitu esindajat, kohtuotsustega on tutvunud ja neid on analüüsinud mitu esindajat, samuti on mitu esindajat koostanud vastuseid vastaspoole menetlusdokumentidele. Kolleegiumi hinnangul on tsiviilasi küll õiguslikult keskmisest keerukam, kuid mitte sellisel määral, mis oleks tinginud mitme esindaja kasutamise vajaduse. Asjaolude ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem. Paljud menetlusdokumendid on oma sisult kordavad. Samuti ei peetud menetluses tavapärasemast rohkem istungeid. Menetluses ei toimunud tunnistajate ülekuulamisi ega ekspertiiside läbiviimist. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud on vaid ühe lepingulise esindaja õigusabikulud.
18.Käesolevas asjas on maakohus lähtunud lepingulise esindaja tunnitasust 170 eurot käibemaksuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu diskretsioon tunnitasu määramisel jälgitav, arvestades asjaolu, et maakohtus on hagejatele õigusabi osutatud tunnitasuga 96 eurot (lisandub käibemaks) ja esimesel korral ringkonnakohtus tunnitasuga 97 eurot (lisandub käibemaks). Ei ole põhjendatud määrata hagejate lepingulise esindaja 5 (8)
tunnitasuna suuremat tunnitasu kui seda on taotletud. Seega tuleb lugeda maakohtus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 96 eurot (lisandub käibemaks) ning esimesel korral apellatsioonimenetluses 97 eurot (lisandub käibemaks). Riigikohtus ning teisel korral ringkonnakohtus toimunud menetluses on hagejatele tunnitasu osutanud mitu lepingulist esindajat erinevate tunnitasumääradega, sh 140, 165 ja 270 eurot tunnis (lisandub käibemaks). Ringkonnakohtu hinnangul on alates kassatsiooniastme menetlusest hagejate lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud määras 190 eurot (lisandub käibemaks). Selline tasumäär on kooskõlas ka keskmise taotletava tunnitasu määraga.
19.Hagejate esindajate ajakulu oli maakohtus 26.05.2017 nimekirja järgi 44,25 tundi, mida maakohus vähendas 4,75 tunni võrra. Kuna ringkonnakohus loeb põhjendatuks vaid ühe lepingulise esindaja õigusabikulu, siis tuleb hagejate menetluskulusid vähendada 09.08.2016 kohtuistungiks ettevalmistamise osas. 26.05.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on 09.08.2016 kohtuistungiks ettevalmistanud A. Kasak 1 tunni ja E. Lepikson 2 tundi. Ringkonnakohus loeb põhjendatud kohtuistungiks ettevalmistamise ajaks 1 tunni. Muus osas ei ole 26.05.2017 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu täiendav vähendamine põhjendatud. Seega loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 26.05.2017 nimekirja järgi 37,5 tundi. Kokku on hagejate menetluskulud 26.05.2017 nimekirja järgi põhjendatud 7070 euro ulatuses (õigusabi 37,5*96+20%+riigilõiv 2750).
20.03.10.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 4223,68 eurot, sh riigilõiv 2700 eurot ja esindaja tasu 1523,68 eurot käibemaksuga (sh 03.10.2017 istungil osalemine). Hagejad on palunud hüvitada 03.10.2017 toiminud istungil esindajate ajakulu vastavalt kohtuistungi protokollile. Maakohus on pidanud 03.10.2017 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks 1,17 tundi kummagi kohtuistungil osalenud esindaja kohta. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, siis vähendab ringkonnakohus hagejate põhjendatud menetluskulusid 1,17 tunni võrra. Hagejate ülejäänud menetluskulud 03.10.2017 nimekirja järgi on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 03.10.2017 nimekirja järgi (sh 03.10.2017 kohtuistungil osalemise aeg) 13,09 tunni asemel 11,92 tundi. Kokku on seega hagejate menetluskulud 03.10.2017 nimekirja järgi põhjendatud 4087,48 euro ulatuses (õigusabi 11,92*97+20%+riigilõiv 2700 eurot).
21.Ringkonnakohtu hinnangul pole hagejate menetluskulud kassatsiooniastmes ja teisel korral ringkonnakohtus põhjendatud maakohtu määratud ulatuses. Maakohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta leiab, et vähendamata menetluskulud on hagejate nõutavas osas vajalikud. Kolleegium võtab vähendatavate menetluskulude puhul arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, vaidluse sisu ja keerukust tervikuna, samuti asjaolu, et arvestatavas osas olid pooled oma väited juba eelnevates kohtuastmetes esitanud. Lisaks lähtub kolleegium eelnevalt põhjendatud seisukohast, et vajalik on õigusabikulu vaid ühe lepingulise esindaja eest.
22.Kassatsioonimenetluses palusid hagejad 26.03.2018 menetluskulude nimekirjas hüvitada menetluskulud summas 19 125,90 eurot. Maakohus on leidnud, et kassatsioonkaebuse koostamiseks ning sellega seonduvate toimingute ajakulu kokku on põhjendatud 18 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga. Ringkonnakohus täpsustab, et kassatsioonkaebuse koostamisega seonduvateks toiminguteks arvestatakse ringkonnakohtu otsusega tutvumist ja materjalide analüüsi ning kassatsioonkaebuse koostamist. Lepingulise esindaja toiminguid seoses 06.10.2017 protokolliga tutvumisega ja selle parandamise taotlusele vastuse koostamisega loeb kolleegium põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses. 6 (8)
Kolleegium võtab kokku ajavahemikus 20.02.2018 – 26.03.2018 tehtud toimingud ning arvestab neid kahe toiminguna, milleks on kassatsiooni vastusega tutvumine ja kassatsiooni vastusele vastuse koostamine, mis kokku on põhjendatud 13 tunni ulatuses. Hagejate ülejäänud menetluskulusid 26.03.2018 menetluskulude nimekirja järgi ei loe kolleegium põhjendatuks. Seega loeb kolleegium põhjendatud ajakuluks 26.03.2018 nimekirja järgi 32,5 tundi. Eelnevalt on kolleegium leidnud, et põhjendatud tunnitasu määr ühe esindaja puhul oli 190 eurot (lisandub käibemaks). Kokku on seega hagejate menetluskulud 26.03.2018 nimekirja järgi põhjendatud 7410 euro ulatuses (32,5*190+20%).
23.Hagejate 06.12.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on pärast kassatsioonimenetlust toimunud ringkonnakohtu menetluses esindajate kulu 14 911,20 eurot käibemaksuga (sh 06.12.2018 istungil osalemine). Maakohus on leidnud, et hagejate 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamiseks ning sellega seonduvate toimingute ajakulu on põhjendatud 10 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, kuid täpsustab, et selle ajakulu hulka tuleb lugeda ka Riigikohtu otsuse analüüsi, ringkonnakohtu juhiste analüüsi ja nendega seonduvad toimingud. Maakohus on leidnud, et hagejate 12.06.2018 menetlusdokumendi koostamise ning sellega seonduvate toimingute ajakulu on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, kuid täpsustab, et selle ajakulu hulka tuleb lugeda ka muud toimingud, mis on tehtud pärast 05.06.2018 menetlusdokumendi koostamist kuni 12.06.2018 menetlusdokumendi koostamiseni (kaasa arvatud). Lisaks loeb kolleegium kostja 12.06.2018 menetlusdokumendiga tutvumise põhjendatud ajakuluks 0,25 tundi. 28.11.2018 kliendiga nõupidamine on põhjendatud 1 tunni ulatuses. 06.12.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Maakohus on pidanud 06.12.2018 kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks 0,88 tundi iga esindaja kohta (kohtuistungil osales kolm esindajat). Kuna ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud oli vaid ühe esindaja kasutamine, siis tuleb kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks lugeda 0,88 tundi. Hagejate ülejäänud menetluskulud 06.12.2018 nimekirja järgi ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Seega loeb kolleegium esindaja põhjendatud ajakuluks 06.12.2018 menetluskulude nimekirja järgi 17,63 tundi. Eelnevalt on kolleegium leidnud, et põhjendatud tunnitasu määr ühe esindaja puhul oli 190 eurot (lisandub käibemaks). Kokku on seega hagejate menetluskulud 06.12.2018 nimekirja järgi põhjendatud 4019,64 euro ulatuses (17,63*190+20%).
24.Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus hagejate põhjendatud menetluskuluks kokku 22 587,12 eurot (7070 + 4087,48 + 7410 + 4019,64). Hagejad ei ole vaielnud vastu sellele, et nad on menetluskulude suhtes osavõlausaldajad. Sellest tulenevalt puudub alus muuta maakohtu seisukohta, et menetluskulud mõistetakse välja hagejatele võrdsetes osades. Käesoleval juhul tähendab see, et kostjalt tuleb hageja I kasuks välja mõista 11 293,56 eurot ning hageja II kasuks samuti 11 293,56 eurot. Arvestades, et maakohus on kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõistnud menetluskulud 18 807 eurot, siis tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus määras kummagi hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis need kostjalt välja 11 293,56 eurot ületavas osas, samuti 11 293,56 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta rahuldamata.
25.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
7 (8)
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.