1.XX (hageja) esitas 22.06.2017 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus lõpetada poolte Viimsis XXX asuva kinnisasja kaasomand. Hagi täpsustuste ja kaasomandi lõpetamise kõigist teistest viisidest loobumise järel palus hageja müüa kinnisasja avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel võrdselt. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus rahuldas hagi 02.04.2018 otsusega ning lõpetas kaasomandi viisil, millega müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja jagada enampakkumisel saadav raha poolte vahel
võrdselt. Menetluskulud jäid kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 31.10.2018 otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kostja kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus rahuldamata ja Ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kassatsiooniastme menetluskulud jäid kostja kanda.
2.Hageja esitas 06.03.2018 istungil, 08.03.2018, 08.10.2018 istungil ja 15.03.2019 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 300 eurot ja õigusabikuludest summas 3134,88 eurot.
3.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 22.06.2017 kohtumiseks kliendiga asjaolude selgitamiseks ja menetlusliku positsiooni kujundamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 4 t, 14.07.2017 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumiseks ning hagiavalduse täiendamiseks ja selle esitamiseks kohtule 1 t, 19.10.2017 kostja hagivastusega tutvumiseks, sellele seisukoha koostamiseks ning kohtule esitamiseks vastavalt kohtu nõudele 1,7 t, 30.11.2017 seisukoha koostamiseks vastavalt kohtu 25.10.2017 korraldusele 1,4 t, 10.01.2018 kostja 11.12.2017 menetlusdokumendi analüüsiks ja seisukoha koostamiseks vastavalt kohtu 22.12.2017 korraldusele 2,7 t, 06.03.2018 valmistumiseks kohtuistungiks 0,7 t, 06.03.2018 kohtuistungil esindamiseks 0,5 t, 14.05.2018 apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse esmaseks analüüsiks, selgitusteks kliendile menetluslike perspektiivide ja kaebuse põhjendatuse osas 1 t, 25.05.2018 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, kooskõlastamiseks kliendiga ja esitamiseks kohtule 3,2 t, 08.10.2018 valmistumiseks Tallinna Ringkonnakohtu istungiks 0,5 t, 08.10.2018 istungil esindamiseks 0,47 t, 01.03.2019 Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2018 otsuse ja 30.11.2018 kassatsioonkaebuse sisuliseks analüüsiks, seisukohtade esitamiseks kliendile 1,3 t, 04.03.2019 vastuse koostamiseks kassatsioonkaebusele, kooskõlastamiseks kliendiga ning edastamiseks kohtule 3,3 t.
4.Kostja on seisukohal, et hageja õigusabile kulutatud aeg on osaliselt põhjendamata ning ebavajalik. Hageja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg hageja märgitud ulatuses pole põhjendatud. Hageja esitas kohtusse hagiavalduse viie nõudega, millest neljast ta menetluse kestel loobus. Kostja ei pea vastutama menetluskulude eest, mis on hagejale tekkinud seoses tarbetute nõuete kohtusse esitamisega. Kliendiga kohtumise, menetlusliku positsiooni kujundamise, hagiavalduse koostamise ning kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on 2 t. Hageja poolt kohtule esitatud puudustega menetlusdokumendi puuduste likvideerimise kulu ei pea kandma kostja, vaid nimetatud kulu tuleb jätta hageja kanda. Kostja 11.12.2017 menetlusdokumendi analüüsile ja hageja seisukoha koostamisele kulunud aeg on osaliselt põhjendamata. Kostja menetlusdokumendiga tutvumisele ja hageja seisukoha koostamisele ei saanud hageja menetlusdokumendi pikkust ja sisu arvestades mõistlikult kuluda enam kui 2 t. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus mõistis 07.05.2019 määrusega kostjalt välja hageja menetluskulud summas 3305,28 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 129,60 euro ulatuses.
6.Hageja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt. Hageja esindajal kulus 10.01.2018 kostja 11.12.2017 menetlusdokumendi analüüsiks ja seisukoha koostamiseks vastavalt kohtu 22.12.2017 korraldusele 2,7 t, mida maakohus pidas põhjendatuks 2,3 t ulatuses. Hageja esindajal kulus 25.05.2018 vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, kooskõlastamiseks kliendiga ja esitamiseks kohtule 3,2 t, mida maakohus pidas põhjendatuks 2,7 t ulatuses, võttes arvesse esitatud dokumendi sisu ja mahtu ning asjaolu, et hageja esindaja on 14.05.2018 apellatsioonkaebust analüüsinud. Ülejäänud hageja esindaja toimingud on põhjendatud.
7.Kostja vastuväitele vastas kohus järgmist. Hageja esindaja 22.06.2017 tehtud toiminguid saab pidada põhjendatuks 4 t ulatuses. Kliendiga kohtumine on oluline, kuna esindajal tuleb menetluses lähtuda kliendi seisukohtadest ja juhistest. Põhjendatud on ka hagiavalduse koostamise kulu. Hageja ei ole menetluse keskel hagi muutnud, vaid kaasomandi lõpetamise viisi täpsustanud. Lisaks on põhjendatud hageja esindaja 14.07.2017 ajakulu 1 t ulatuses puuduste kõrvaldamiseks, kuivõrd kohus kohustas hagejat puuduste kõrvaldamiseks.
8.Hageja esindaja tunnitasu osas leidis maakohus senisele kohtupraktikale tuginedes, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
9.Hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 300 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
10.Hageja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) on 20,87 t. Hageja esindaja menetluses kantud menetluskulud on kokku summas 3305,28 eurot, millest 3005,28 eurot (koos käibemaksuga) on õigusabiteenuse kulud ja 300 eurot riigilõiv. Määruskaebus ja selle põhjendused
11.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada resolutsiooni p 2 osas ning teha uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud mitte suuremas summas kui 2657,28 eurot. Kostja ei vaidlusta kostjalt välja mõistetud riigilõivu summas 300 eurot.
12.Maakohtu poolt väljamõistetud kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes.
13.Maakohtu menetluses kantud hageja esindaja menetluskuludest on maakohus mõistnud ebaõigesti kostjalt välja menetluskulud 3 t ulatuses, sh 2 t eest kohtumisest kliendiga, menetlusliku positsiooni kujundamise, hagiavalduse koostamise ja kohtule esitamise eest ja 1 t hagiavalduse puuduste kõrvaldamise eest. Kliendiga kohtumise aega ei ole põhjendatud jätta teise poole kanda. Hageja esitas hagiavalduses viis nõuet, millest neljast ta menetluse kestel loobus. Kostja ei pea vastutama menetluskulude eest, mis on hagejale tekkinud seoses tarbetute nõuete kohtusse esitamisega. Maakohus mõistis ekslikult välja hageja esindaja ajakulu 1 t hagiavalduste puuduste kõrvaldamise eest. Kohtule puudustega esitatud menetlusdokumendi puuduste likvideerimise kulu ei pea kandma kostja, vaid see tuleb jätta hageja kanda.
14.Maakohus on ebaõigesti ringkonnakohtu menetluses lugenud vajalikuks ja põhjendatuks hageja esindaja 14.05.2018 ja 25.05.2018 õigusabi ajakuluks 3,7 t.
14.05.2018 apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüsile kulutatud aega ei ole põhjendatud lugeda vajalikuks enam kui 0,5 t ulatuses. Lisaks ei saanud hageja esindajal 25.05.2018 kuluda apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks rohkem kui 1,7 t, sest hageja esitas suures osas juba maakohtus esitatud vastuväited. Menetluse edasine käik
15.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg 6 ja § 659 järgi ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei korda.
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohus on eeltoodud asjaoludega arvestanud.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega menetluskulude vajalikkuse ja väljamõistetud summa osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire. Maakohtu diskretsioon on jälgitav ja ringkonnakohtul puudub põhjus sellesse sekkuda. Kaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esindajal 22.06.2017 kohtumiseks kliendiga asjaolude selgitamiseks ja menetlusliku positsiooni kujundamiseks, hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud 4 t on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Juhul kui pooled ei saavuta kokkulepet kaasomandi lõpetamise või selle viisi üle, siis AÕS § 77 lg 2 kohaselt saab kohus kaasomandi lõpetamise asjades valida üksnes hagis või vastuhagis nõudena esitatud kaasomandi lõpetamise viiside vahel. Hageja on hagiavalduses TsMS § 370 lg-s 2 sätestatuga kooskõlas märkinud kaasomandi lõpetamise erinevad viisid. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel on võimalik ja võib pidada otstarbekaks alternatiivsete nõuete esitamist hagiavalduses (vt ka Riigikohtu 04.09.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-195-12 p 10). Seetõttu ei saa kaasomandi lõpetamise asjades pidada põhjendamatuks ning menetlust üleliia koormavaks hagiavalduses alternatiivsete kaasomandi lõpetamise viiside esitamist. Pärast kostja vastust hagile on hageja täpsustanud kaasomandi lõpetamise viise, kuna kostja tõi esile, et omandi talle jätmisel ei ole tal võimalik hagejale omandi kaotuse eest hüvitist tasuda. Samuti möönis hageja, et ka temal
puuduvad vahendid kostjale koheselt omandi kaotuse eest tasuda ja pikema perioodi vältel tasumisega ei olnud kostja nõus. Eeltoodud asjaoludel oli nõude täpsustamine otstarbekas.
21.Lepingulisel esindajal on kohtumenetluses käsundi täitmiseks oluline kliendiga kohtuda ja suhelda. Käsundisaaja peab VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Just kliendiga kohtumisel ja suhtlemisel saab lepinguline esindaja mh vajalikud andmed, juhised ja tõendid hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks. Kliendiga suhtlemiseks kulunud aega ei saa pidada ülepaisutatuks.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja esindajal 14.07.2017 puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumiseks, hagiavalduse täiendamiseks ja selle esitamiseks kohtule kulunud 1 t on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Selleks, et hagi oleks nõuetekohane ja seda saaks menetlusse võtta, on vaja, et hagi sisaldaks hageja selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset (TsMS § 363 lg 1 p 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pidi hageja selleks, et täpsustada kinnisasja korteriomanditeks jagamise nõuet suhtlema Viimsi Vallavalitsusega täpsustamaks korteriomanditeks jagamise võimalikkust detailplaneeringust ja muudest valla nõuetest tulenevalt. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise välistamiseks tuli hagejal puudused kõrvalda.
23.Järgnevalt väitis kostja, et maakohus on hageja poolt ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud osaliselt ekslikult välja mõistnud. Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta. Kolleegiumi hinnangul võis vandeadvokaadil kuluda apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse esmaseks analüüsiks, selgitusteks kliendile, vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, kooskõlastamiseks kliendiga ja esitamiseks kohtule maakohtu poolt põhjendatuks ajakuluks loetud 3,7 t. Ringkonnakohus leiab, et kostjate lepinguline esindaja ei ole kulutanud aega põhjendamatult.
24.Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust vaidlustatud kohtumääruse osaliseks tühistamiseks.
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
26.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).