Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Kohtuasi
Juri Mirontšuki avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ja kinnisasja reaalservituudiga koormamiseks vajalike tahteavalduste saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Katrin Palmi määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Avaldaja Juri Mirontšuk, lepinguline esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi Puudutatud isik Katrin Palm, lepingulised vandeadvokaadid Alar Eiche ja Kelli Ristal Puudutatud isik Riigimetsa Majandamise Keskus Puudutatud isik Märjamaa Vallavalitsus Puudutatud isik Metsamaahalduse AS Puudutatud isik Milvi Heinsalu Puudutatud isik Saima Bruus Puudutatud isik Varbola Jahiselts Puudutatud isik Viktor-Valter Kitsberg Puudutatud isik Toomas Luts
Asja läbivaatamise kuupäev
esindajad
14. jaanuar 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161 muutmata.
3.Jätta menetluskulud Riigikohtus Katrin Palmi kanda.
4.Mõista Katrin Palmilt Juri Mirontšuki kasuks välja menetluskulu 1044 eurot ja viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
1.Juri Mirontšuk (avaldaja) esitas 25. juunil 2014 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata temale kuuluvale Kasekännu kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle Katrin Palmile (puudutatud isik I) kuuluva Raja kinnisasja ja kohustada Raja kinnisasja omanikku andma nõusolek selle kohta kinnistusraamatusse märke tegemiseks. Samuti palus avaldaja kohustada Raja kinnisasja omanikku taluma avaldajale kuuluva kinnisasja teenindamiseks juurdepääsutee alla rajatavat elektrikaablit ning andma nõusolek tähtajatu reaalservituudi seadmiseks ja selle kohta kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks. Avaldaja on Kasekännu kinnisasja omanik. Ta on seni juurdepääsuna oma kinnisasjale kasutanud puudutatud isiku I loal Raja kinnisasjal kulgevat metsateed (u 700 m pikkune tee metsastunud alal), mida on ajalooliselt kasutanud Tominga, Kuusiku, Laane ja Margu talude elanikud. Avaldajal ei ole muud juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Asjaolu, et metsatee asub Raja kinnisasja keskel, ei välista juurdepääsu määramist. Puudutatud isik I teadis kinnisasja omandades, et seda läbib tee. Raja kinnisasja omanik kasutab ka ise teed metsamaterjali väljaveoks. Uue tee rajamine mööda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK, puudutatud isik II) kuuluva ja Tominga kinnisasja piiri Margu teele ei oleks mõistlik, sest selle rajamine on keeruline ja kulukas. Kasekännu kinnisasjalt ei ole teed Margu teeni ning see tuleks rajada. Kunagisel Tominga kinnisasjal, mille osaks oli varem ka Kasekännu kinnisasi, oli küll juurdepääs Margu teele, kuid nüüdseks on Kasekännu kinnisasi eraldatud ja kinnisasjadel on erinevad omanikud. Kuna Kasekännu kinnisasjal puudub elektrivarustus, soovib avaldaja paigaldada elektrivarustuse saamiseks kaabli taotletava juurdepääsu alla, mis on majanduslikult ja tehniliselt kõige otstarbekam lahendus ega tekita koormatava kinnisasja omanikule lisapiiranguid. Kuivõrd elektrikaabli paigutamise alal asub tee, ei ole vajadust kaabli asukohta edaspidi regulaarselt taimestikust puhastada. Kaabli vedamine mööda RMK ja Raja kinnisasja piirisihti põhjustaks avaldajale oluliselt suuremaid kulusid. Puudutatud isik I nõuab ülemäära suurt talumistasu. Juurdepääsu ja elektrikaabli talumine ei kahjusta Raja kinnisasja omaniku õigusi ja sellega ei vähene kinnisasja väärtus. Raja kinnisasi on maatulundusmaa, mis on kasutusel metsamaana. Mõistliku talumistasu ülemmäär oleks tee alla jääva maa eest makstav maamaks. Kuna elektrikaabel paigutatakse tee alla, ei tekita kaabli kaitsevöönd omanikule lisakohustusi. Avaldaja on nõus kandma ise kõik tee hooldamise kulud.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I leidis, et taotletud juurdepääs on Raja kinnisasja omanikule ülemäära koormav, see poolitab kinnisasja ning sellega kaasnevad kinnisasja omanikule ebamugavused ja kohustused, juurdepääs piirab oluliselt kinnisasja omaniku omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Puudutatud isik I kasutab kinnisasja metsa majandamiseks. Juurdepääs tuleb määrata mööda RMK ja Tominga kinnisasja vahelist metsasihti. Selliselt koormaks juurdepääs Tominga kinnisasja selle piiril. Võõral kinnisasjal oleks sellisel juhul juurdepääsutee pikkus 170 m, millele lisandub ca 125 m avaldajale kuuluval kinnisasjal. Raja kinnisasjal oleks tee pikkus 700 m. Teed kasutaks üksnes avaldaja ja puudutatud isiku I metsatöömasinad ei kahjustaks teed. Tee asukohas olev metsasiht tuleks nagunii puhtana hoida. Ajalooliselt oli Tominga kinnisasjal juurdepääs Margu tee kaudu ning Raja kinnisasja kasutati üksnes jalgsi või jalgrattaga. Kuna Kasekännu kinnisasi eraldati Tominga kinnisasjast, peab Tominga kinnisasja omanik tagama Kasekännu kinnisasjale juurdepääsu üle oma
2(12)
2-14-23161 kinnisasja. RMK on nõus lubama juurdepääsu üle oma kinnisasja. Mõlemas asukohas tuleb teed korrastada ning uue tee rajamine ei ole sedavõrd keeruline ja kulukas. Taotletud kaabli asukoht koormaks Raja kinnisasja ülemäära ega arvestaks kinnisasja omaniku huve, sest poolitab koormatava kinnisasja ja takistab kinnisasja omanikul kasutada kinnisasja sihipäraselt metsamasinatega. Kaabli saab paigaldada kolme asukohta: taotletud asukohta, RMK ja Raja kinnisasja piirile või Raja kinnisasja põhjapoolsele piirile. Neist kõige vähem koormav on teine alternatiiv. Oluline ei ole see, kui palju maksab kaabli paigaldamine erinevates asukohtades. Hinnavahe ei ole sedavõrd suur. Taotletud juurdepääs on kinnisasja omanikule äärmiselt koormav, sest välistab kinnisasja kasutamise ettevõtluseks. Tasu, mis kataks üksnes maamaksu osa, oleks põhjendamatult väike ega hüvitaks koormatiste tegelikku mõju. Talumiskohustusega kinnisasja olukord on võrreldav sellega, kui omanik annaks maa kellegi teise kasutusse. Seetõttu on põhjendatud juurdepääsutasu 400 eurot ja reaalservituudi tasu 200 eurot.
3.Puudutatud isik II oli valmis lubama riigimetsamaal asuvate Lepiku tee, Margu tee ja Margu teelt Kasekännu kinnistuni rajatava teelõigu kasutamist juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõiduautoga. Margu tee on metsatee ning RMK ei ole sõlminud kohaliku omavalitsusega selle avalikuks kasutamiseks ja hooldamiseks lepingut. Juurdepääsuõiguse eest tuleb maksta summa, mille suurus ei tohi olla väiksem vara kasutusse andmisel saadava tasu harilikust väärtusest. Puudutatud isik II lubas vedada kaabli mööda RMK ja Raja kinnisasja piiri, kui kaabel kaevatakse maa sisse.
4.Märjamaa Vallavalitsus (puudutatud isik III) toetas avaldust ja leidis, et põhjendatud ja otstarbekas on määrata juurdepääs taotletud metsateed mööda üle Raja kinnisasja ning kaabel on mõistlik paigaldada selle tee alla.
5.Pärnu Maakohus rahuldas 6. novembri 2015. a määrusega avalduse ja määras Kasekännu kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt tähtajatu juurdepääsu mööda Raja kinnisasjal kulgevat metsateed. Tasu juurdepääsuõiguse kasutamise eest on 400 eurot aastas. Samuti määras maakohus, et puudutatud isik I on kohustatud taluma Raja kinnisasjal kulgeva metsatee alla rajatavat elektrikaablit Kasekännu kinnisasja teenindamiseks. Tasu tehnorajatise talumise eest on 200 eurot aastas.
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. jaanuari 2016. a määrusega maakohtu määruse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus juurdepääsu määramisel uurimispõhimõtet. Maakohus ei kaalunud puudutatud isiku I huve ega esitanud kaalutlusi, miks elektrikaabel tuleks rajada just Raja kinnisasjal asuva metsasihi alla. Avaldaja huve silmas pidades on otsustatud elektrikaabel rajada Raja kinnistu omanikule kõige enam koormaval viisil. Maakohus ei kaasanud menetlusse kõiki puudutatud isikuid. Juurdepääsu eest aastas 400 euro suuruse tasu määramisel ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire ning tasu saab pidada õiglaseks ja mõistlikuks. Ka elektrikaabli talumise tasu ei saa pidada ülemääraseks või ebaõiglaseks.
7.Pärnu Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isikud IV–IX. Milvi Heinsalu (puudutatud isik V) ja Saima Bruus (puudutatud isik VI) (Kuusiku kinnisasja kaasomanikud) selgitasid, et ajalooliselt oli Margu tee kolme talu – Kuusiku, Laane ja Margu – ametlikuks teeks. Puudutatud isikud ei tea, milline oli Tominga talule määratud ametlik tee. Margu tee üleskaevamise elektrikaabli paigaldamise eesmärgil nad välistaksid.
3(12)
2-14-23161 Metsamaahalduse AS (puudutatud isik IV, Tominga kinnisasja omanik) ja Toomas Luts (puudutatud isik IX, Teeääre kinnisasja omanik) toetasid avaldust ja leidsid, et põhjendatud ja otstarbekas on määrata juurdepääs taotletud metsateed mööda üle Raja kinnisasja ning kaabel on mõistlik paigaldada selle tee alla. Varbola Jahiselts (puudutatud isik VII, Lepiku kinnisasja omanik) leidis, et avaldajale oleks odavam jätkata senise juurdepääsu kasutamist. Viktor-Valter Kitsberg (puudutatud isik VIII, Allika kinnisasja omanik) ei ole vastu, kui keegi veel Margu teed kasutab.
8.Pärnu Maakohus rahuldas 10. novembri 2016. a määrusega avalduse ja määras Kasekännu kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt tähtajatu juurdepääsu mööda Raja kinnisasjal kulgevat metsateed (pikkus 700 m, laius 4 m) kellaajaliste piiranguteta nii jalgsi kui ka sõidukitega. Juurdepääsutee kasutamise, hooldamise ja korrashoiukulud jättis maakohus Kasekännu kinnisasja igakordse omaniku kanda. Tasu juurdepääsuõiguse eest on 400 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. veebruariks vastava aasta eest ette. Samuti on puudutatud isik I kohustatud taluma Raja kinnisasjal kulgeva metsatee alla rajatavat elektrikaablit Kasekännu kinnisasja teenindamiseks. Tasu tehnorajatise talumise eest on 200 eurot aastas, mis tuleb tasuda iga aasta 1. veebruariks vastava aasta eest ette. Raja kinnisasi tuleb koormata Kasekännu kinnisasja igakordse omaniku kasuks tähtajatu reaalservituudiga kinnisasja läbiva elektrikaabli rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, v.a õigusabikulud, mis jäid iga menetlusosalise enda kanda. Avaldajalt mõistis maakohus 270 eurot riigituludesse paikvaatluse kulude katteks. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole õige puudutatud isiku I seisukoht, et olukorras, kus Tominga ja RMK kinnisasjade vaheline piirisiht on võsast puhastatud, on rajatav juurdepääs võrreldav olemasolevaga, sest ka Raja kinnisasja läbivat metsateed tuleb korrastamiseks koorida ja täita. Praegusel ajal on olemas vaid üks tee, mida on võimalik juurdepääsuna kasutada. Samuti ei ole õige kulude võrdlus 700 m ja 170 m juurdepääsutee kohta. Kuna Kasekännu kinnisasi on Margu tee suunal võssa kasvanud, oleks uue rajatava juurdepääsu pikkus kokku 300 m, mitte 175 m. Viimane on vahemaa Margu teelt Kasekännu kinnisasja piirini. Tominga kinnisasja omanikul ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 2 järgi kohustust tagada avaldajale juurdepääsu, sest ei ole esitatud tõendeid selle kohta, nagu oleks praegune Kasekännu kinnisasi kaotanud juurdepääsu, kui jagati kinnisasi, mille moodustasid Kasekännu ja Tominga kinnisasjad. Puudutatud isikute V ja VI selgituste kohaselt ei kasutanud praegune Kasekännu talu Margu teed juurdepääsuna. Kuna Raja kinnisasi on tervikuna metsamaa, ei mõjuta metsatee olemasolu ja kasutamine oluliselt puudutatud isiku I omandiõiguse teostamist (metsa majandamist) ega riiva omaniku privaatsust. Tee on Raja kinnisasja juba ajalooliselt poolitanud ja omaniku soov see kaotada on küsitav, kuna tee on ka metsa majandamiseks vajalik. Seega saab juurdepääsu Kasekännu kinnistule määrata vaid seni juurdepääsuna kasutusel olnud Raja kinnistul kulgevat metsateed mööda, sest alternatiivset võimalust ei ole. Pikas perspektiivis võivad küll Raja kinnisasja läbiva juurdepääsu talumistasud ja hoolduskulud kujuneda avaldajale kallimaks kui uue ja lühema juurdepääsu rajamine Margu teele, kuid sellisest prognoosist lähtudes ei saa kohustada avaldajat uut juurdepääsu rajama. Põhjendatud on puudutatud isiku I seisukoht, et juurdepääsu kasutamise ja korrashoiuga seotud kulud peab kandma Kasekännu kinnistu igakordne omanik. Siiski puudub vajadus kooskõlastusteks ja sanktsioonideks puudutatud isiku I soovitud mahus. Raja kinnisasja omanikku tuleb kohustada taluma ka elektrikaablit juurdepääsu asukohas ja ta peab andma nõusoleku vastava servituudi seadmiseks. Kasekännu kinnisasja elektriga varustamiseks on maa-aluse kaabli paigaldamine kõige lihtsam ja odavam Raja kinnisasja läbiva metsatee kõrvale või 4(12)
2-14-23161 alla. Juurdepääsu määramine selle metsatee kaudu suurendab kaabli sama paigalduskoha otstarbekust veelgi. Mõistlik tasu juurdepääsu talumise eest on 400 eurot ja tehnorajatise talumise eest 200 eurot aastas. Raja kinnistu omaniku soovitud 840 euro suurune tasu juurdepääsu talumise eest on põhjendamatult kõrge, arvestades tema õiguste riive vähest intensiivsust, hoolduskulude puudumist ning kujunenud kohtupraktikat.
9.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada juurdepääsu ja tehnorajatise talumise tasu osas ning teha uus määrus, millega jätta tasu välja mõistmata või vähendada tasu suurust. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
10.Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada ja jätta avalduses taotletud kohas juurdepääs ja tehnorajatis määramata ning määrata need puudutatud isiku I taotletud kohas või määrata juurdepääs avaldaja taotletud kohas puudutatud isiku I määratud lisatingimustega, sh kohustusega maksta juurdepääsu talumise eest tasu 840 eurot ja servituudi eest tasu 200 eurot aastas. Menetluskulud palus puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.
11.Puudutatud isik I vaidles avaldaja määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Avaldaja vaidles puudutatud isiku I määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isikud III ja VIII jäid varem esitatud seisukohtade juurde. Puudutatud isik IV palus jätta maakohtu määruse muutmata. Ülejäänud puudutatud isikud seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
12.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31. augusti 2018. a määrusega avaldaja määruskaebuse osaliselt ja jättis puudutatud isiku I määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse juurdepääsu ja reaalservituudi talumise eest määratud tasu suuruse osas ja määras tasuks 85 eurot aastas. Muus osas jäi maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muutis põhjendust. Määruskaebuse läbivaatamise kulud jättis ringkonnakohus puudutatud isiku I kanda ja mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2066 eurot. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus teinud juurdepääsu määrates kohtumääruse põhjendustest nähtuvalt väiksemaid kaalutlusvigu, kuid ei eksinud asjaosaliste õigusi ja huve kaaludes sedavõrd oluliselt, et see muudaks maakohtu lõppjärelduse ebaõigeks. Lisaks Raja kinnisasjal olevale juurdepääsuteele on Kasekännu kinnisasjale võimalik saada juurdepääs ka mujalt, sh puudutatud isiku I pakutud alternatiivses asukohas. Ekslik on maakohtu järeldus, et selleks ei ole alternatiivset võimalust. Samas on maakohus kaalunud juurdepääsu ka alternatiivses asukohas. Seega on maakohus arvestanud juurdepääsu määrates puudutatud isiku I pakutud alternatiivse lahendusega, kuid leidnud, et selles asukohas ei ole põhjendatud juurdepääsu määrata. Juurdepääs tuleb määrata sellises asukohas, mis koormab naaberkinnisasju võimalikult vähe. Kohtul tuleb kaaluda kummagi juurdepääsu asukoha poolt- ja vastuargumente. Üle Raja kinnisasja kulgev metsatee on olemas, kogu ulatuses sõidukiga läbitav ning seda on seni juurdepääsuna kasutatud. Alternatiivne juurdepääs ei ole praegu läbitav ning see tuleks osaliselt alles rajada. Raja kinnisasjal 5(12)
2-14-23161 oleva metsatee pikkus on ca 700 m ning see on lühim tee Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele. Alternatiivne juurdepääs maanteele oleks hinnanguliselt umbes kaks korda pikem. Kõik menetlusosalised peale puudutatud isiku I peavad mõistlikuks, et juurdepääs määrataks üle Raja kinnisasja, kus see on ka varem olnud. Ekslik on puudutatud isiku I arusaam, et alternatiivne tee oleks lühem. Margu teeni rajatav tee oleks lühem kui Raja kinnisasjal kulgev metsatee, kuid Margu tee ei ole avalikult kasutatav tee. Alternatiivne juurdepääs oleks suures osas RMK kinnisasjal, samal kinnisasjal paikneb ka Margu tee. Tõendid ei kinnita seda, et Margu tee oleks tunnistatud seaduses sätestatud korras avalikult kasutatavaks teeks. Tegemist võib olla metsa- või erateega. Küll aga on avalikult kasutatav tee Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, mis on riigitee. Kokkuvõttes on alternatiivne juurdepääs Kasekännu kinnisasjale umbes kaks korda pikem. Seega ei oleks alternatiivse tee kasutamine avaldajale ka odavam. RMK-l oleks õigus saada avaldajalt tasu ka Margu tee kasutamise, mitte üksnes RMK ja Tominga kinnisasjade piirile rajatava juurdepääsu kasutamise eest. Alternatiivse juurdepääsu rajamise korral ei oleks ohtu, et keegi metsatehnikaga teed kahjustab, kuid kokkuvõttes ei muudaks see ilmselt alternatiivse juurdepääsu saamiseks ja hooldamiseks tehtavaid kulutusi Raja kinnisasja ületava metsatee hooldamise kuludest väiksemaks. Puudutatud isik I ei ole toonud esile selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et kinnisasja keskel paikneva olemasoleva metsatee kasutamine juurdepääsuks koormab teda sel määral, et see kaalub üles avaldaja õiguse saada juurdepääs Kasekännu kinnisasjale seda teed mööda. Metsatee kasutamine metsa majandamiseks ei välista olemasoleva tee kasutamist ka juurdepääsuna. Samuti ei piira juurdepääs ülemäära puudutatud isiku I ettevõtlusvabadust, ei sea talle ülemääraseid kohustusi ega tekita selliseid ebamugavusi, mis välistaksid juurdepääsu määramise üle Raja kinnisasja. Ülemäärane ei ole see, et puudutatud isik I peab ka Kasekännu kinnisasjale juurdepääsu võimaldades vältima tee olulist kahjustamist metsatehnikaga. Maakohus ei eksinud AÕS § 156 lg-t 2 kohaldades. Praegusel juhul ei jäänud Kasekännu kinnisasi juurdepääsust ilma kinnisasja jagamise tõttu, sest juurdepääs Tominga kinnisasjal asuvate hooneteni kulges mööda Raja kinnisasjal asuvat teed. Maakohus ei pidanud AÕS § 156 lg 2 alusel määrama juurdepääsu, mida varem ei ole olnud. Maakohus leidis põhjendatult, et juurdepääsu ja elektrikaabli sama asukoht on praegusel juhul optimaalne lahendus. Selline lahendus tagab, et Raja kinnisasja koormatakse ja selle omaniku õigusi kitsendatakse võimalikult väikesel maa-alal, s.o võimalikult vähe. Teisalt saab Kasekännu kinnisasja omanik juurdepääsu ja elektrikaabli võimalikult mõistlikel tingimustel. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I etteheide, et tema kui koormatava kinnisasja omaniku huve ei ole arvestatud. Õige ei ole puudutatud isiku I arusaam, et kohus ei pea talumiskohustust tuvastades arvestama õigustatud isiku huve ega kaaluma tehnovõrgu rajamise kulukust. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, millistel kaalutlustel ja kuidas maakohus tasude suurused määras. Ringkonnakohus peab ise kaaluma tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid. Asjaolu, et Tallinna Ringkonnakohus märkis 14. jaanuari 2016. a määruses sama kohtuasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saates, et maakohus ei ole sama suurt tasu määrates ületanud diskretsiooni piire, ei tähenda seda, et maakohus ei pidanud kohtumääruses põhjendama, millest juhindudes ta sellist tasu õiglaseks ja mõistlikuks peab. Ringkonnakohtu eelmises määruses esitatud seisukoht ei ole kohtuasja uuesti läbi vaatavale kohtukoosseisule siduv. Raja kinnisasja omaniku kasuks ei saa tasu jätta välja mõistmata, sest nii juurdepääs kui ka elektrikaabel kitsendavad Raja kinnisasja omaniku õigusi ning piiravad mõnevõrra kinnisasja 6(12)
2-14-23161 kasutamist. Kuivõrd maakohus on jätnud tasu suurust puudutavad olulised asjaolud välja selgitamata, ning juhindudes uurimispõhimõttest, kogus ringkonnakohus ise asjas tõendeid selle kohta, milline on metsamaale seatavate teeservituutide keskmine aastatasu. Puudutatud isik I peab vaidlusaluse tee eest maksma maamaksu 1 euro 57 senti. Samuti tuleb välja selgitada ka kasutuseelise suurus. Ringkonnakohtule edastatud RMK juhatuse 31. mai 2017. a käskkirja nr 1-5/134 p 2.5 järgi on erahuvides juurdepääsuteede ehitamiseks ja kasutamiseks sõlmitud rendilepingu või servituudi seadmise lepingu alusel makstav tasu 0,03 eurot/m2. RMK koormatud kinnisasjad on kõige sarnasemad Raja kinnisasjale, sest Raja kinnisasi on metsamaa ning RMK juhatuse otsus kajastab just metsamaale seatavate servituutide ja rendilepingute hindu. Praegu on võrreldava maa (metsamaa) teeservituudiga koormamise tavapärane tasu ringkonnakohtule kättesaadavate andmete kohaselt 3 senti m2 kohta ning 2800 m2 eest on turutingimustele vastav tasu 84 eurot aastas. Samas nähtub RMK juhatuse otsuse p-st 1.7, et erahuvides elektrivarustussüsteemide ehitamiseks ja kasutamiseks tasu üldse ei võeta. Kogu kinnisasja läbiva juurdepääsu eest ligikaudu 85 euro suurune talumistasu aastas ei ole ülemäärane ning hüvitab koormatud kinnisasja omanikule põhjustatud kitsendused oma kinnisasja valdamisel. Puudutatud isiku I esile toodud asjaolud ei anna alust järeldada, et kitsendused on sedavõrd ulatuslikud, et talumise tasu peaks olema märgatavalt suurem. Maakohtu määratud juurdepääs ja reaalservituut ei ole Raja kinnisasja omanikule kuidagi piiravamad kui riigi maale RMK seatud juurdepääsud ja reaalservituudid, sest ka neil maadel tegeldakse metsa majandamisega ning neil liigub metsatehnika. Seega ei ole puudutatud isik I toonud esile selliseid erilisi asjaolusid, mis annaksid alust mõista talle välja tasu, mis on keskmisest turuhinnast kõrgem. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I soov saada juurdepääsuga samal trajektooril paikneva tehnovõrgu talumise eest lisaks 200 eurot aastas. Puudutatud isikul on iseenesest õigus saada AÕS § 158 lg 3 järgi tasu ka tehnovõrgu tasumise eest ning tasu määrates saab lähtuda põhimõtteliselt samadest asjaoludest, nagu juurdepääsu puhul. Praegusel juhul tuleb arvestada, et mõlemad kitsendused paiknevad koormataval kinnisasjal samas asukohas. Seetõttu ei põhjusta elektrikaabli talumine lisakitsendusi. Kõik väited metsa majandamise kohta puudutavad ka juurdepääsutee kasutamist, mistõttu ei ole nende kitsenduste topelt arvestamine põhjendatud. Neil kaalutlustel on õiglane tasu nii juurdepääsu kui ka elektrikaabli talumise eest kokku 85 eurot aastas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.Puudutatud isik I palub määruskaebuses maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ekslikult ja õigusvastaselt määranud ka teistkordsel asja läbivaatamisel juurdepääsu mööda Raja kinnistu metsasihti. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14. jaanuaril 2016 maakohtu esimese lahendi juurdepääsu määramise kohta. Maakohus ei järginud asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtu juhiseid. Ringkonnakohus ei kaalunud ega võrrelnud juurdepääsu määramisega kaasnevaid riiveid. Kohus eelistas puudutatud isikule I kõige koormavamat juurdepääsuteed. Raja kinnisasja läbiv metsasiht on võrdväärne alternatiivse juurdepääsu asukohaga, mis on samuti metsasiht muldkattel. Paikvaatluse protokolli järgi on alternatiivne juurdepääs ca 175 m ulatuses autoga läbitav kuni Kasekännu kinnisasja piirini. Ringkonnakohus kohaldas valesti AÕS § 156 lg-t 1, kui leidis, et avaldajal tuleks alternatiivse juurdepääsu korral ka oma kinnistule veel uus tee rajada. Põhjendamatu on järeldus, et juurdepääsu määramist üle Raja kinnisasja õigustab asjaolu, et selle pikkus on ca 700 m ning see on lühim tee Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele. AÕS § 156 lg 1 alusel ei ole juurdepääsutee pikkus oluline, eriti 7(12)
2-14-23161 maakohas ja hajaasustuse olukorras. Menetlusosalised ei ole põhjendanud seisukohta, mille kohaselt juurdepääs üle Raja kinnistu metsasihi on mõistlik. Margu tee on tugeva pinnasega tee, mida kasutavad kõik piirkonna inimesed. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et Margu tee ei ole avalik tee. Margu tee on avalikku teede registrisse kantud kohaliku teena. Seetõttu oleks alternatiivne juurdepääs ka avaldajale odavam. On tõendamata, et Margu tee kasutamise eest on RMK-l võimalik tasu nõuda. Keegi ei ole kunagi tasu nõudnud. Teed on hooldanud vallavalitsus. Kui juurdepääs määrataks alternatiivsest asukohast, peaks avaldaja hooldama ainult RMK ja Tominga kinnistu vahelist metsasihi teed ca 170 m ulatuses. Soovitud juurdepääs on puudutatud isiku I jaoks väga koormav. RMK on andnud nõusoleku juurdepääsuks üle RMK-le kuuluva kinnistu. Raja kinnistul paiknev tee ei ole metsatee, vaid siht. Kohtud on juurdepääsu määramisel lähtunud vaid avaldaja mugavuse kaalutlustest. Kohtud on valesti kohaldanud AÕS § 156 lg-t 2. Tominga kinnistu hoonetele (praegu Kasekännu kinnistu) oli juurdepääs neljast kohast. Sealhulgas oli üks juurdepääs mööda Margu teed ja keeras diagonaalis üle RMK kinnistu ning suundus taluhooneteni. Kuna Margu tee on avalikult kasutatav tee, siis kaotas Kasekännu kinnistu juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, kui see eraldati Tominga kinnistust, sest Tominga kinnistuni viib Margu tee. Kohtud on elektrikaabli asukoha määramisel kohaldanud valesti AÕS § 158 lg-t 1. Viidatud säte annab õiguse nõuda teise kinnisasja koormamist reaalservituudiga üksnes siis, kui selle ehitamine teisest kohast ehk üle mingi teise kinnistu põhjustaks ülemääraseid kulutusi. See ei anna aga alust nõuda kinnistu koormamist reaalservituudiga viisil ja asukohast, mis on avaldajale kõige soodsam. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Praegu on kolm alternatiivset võimalust elektrikaabli asukoha määramiseks. Puudutatud isiku I jaoks on kõige vähem koormav elektrikaabli viimine mööda Raja kinnistu piiri. AÕS ei näe ette, et reaalservituudi seadmisel peaks kohus arvestama teeniva kinnisasja omaniku huvidega, kui erinevate võimaluste maksumuste erinevus ei ole oluline. Kui kohus on tuvastanud, et avaldajal on õigus nõuda just sellelt kinnisasja omanikult tehnovõrgu talumist, siis peab kaaluma veel ainult seda, milline servituudi ala oleks teeniva kinnisasja omanikku kõige vähem koormav. Kohus ei hinnanud, kas elektrikaabli paigaldamine mööda Raja kinnistu piiri on ülemäära kulukam, vaid leidis ainult, et see on kulukam. Kahe variandi hinnaerinevus on ca 10%. Asja esimesel läbivaatamisel leidis ka ringkonnakohus, et määratud elektrikaabli asukoht on koormatava kinnisasja jaoks kõige koormavam. Ringkonnakohus pidas asja esimesel läbivaatamisel mõistlikuks ja õiglaseks juurdepääsutasu 400 eurot aastas ning tehnorajatise talumise tasu 200 eurot aastas. Sellele vaatamata pidas ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel mõistlikuks tasu 85 eurot aastas, sealjuures tasu tehnorajatise talumise eest pidas ringkonnakohus põhjendamatuks. Puudutatud isiku I nõutud tasu 840 eurot ei ole ebaproportsionaalne ning tuleneb RMK seisukohast, mille järgi riigimaale seatud juurdepääsuõiguse ja reaalservituutide keskmine aastatasu on 0,2–0,4 eurot/m2. Menetluskulud on põhjendamatult jäetud puudutatud isiku I kanda. Kulud oleks tulnud jätta menetlusosaliste endi kanda. Väljamõistetud tasu vähendamine ei olnud avaldaja määruskaebuse alternatiivse taotluse rahuldamine. Avaldaja taotles alternatiivselt talumistasu igal aastal vähendamist, st maakohtu väljamõistetud talumistasu suurus hakkaks igal aastal vähenema. Ringkonnakohus tegi lahendi, mida kumbki pool tegelikult ei taotlenud. Lisaks on puudutatud isik I kaasatud menetlusse temale tahtmatult. Puudutatud isik I lähtus määruskaebuse esitamisel ringkonnakohtu varasematest juhistest.
14.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku I kanda. 8(12)
2-14-23161
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määrust tühistada. Määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
16.Puudutatud isik I tugineb määruskaebuses muu hulgas sellele, et vaidlustatud ringkonnakohtu lahend ei ole kooskõlas ringkonnakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel esitatud ringkonnakohtu seisukohtadega. Seetõttu peab kolleegium vajalikuks selgitada ringkonnakohtu esimeses lahendis esitatud seisukohtade ja juhiste siduvust asja hilisemal läbivaatamisel ringkonnakohtus.
16.1.TsMS § 658 lg 2 kohaselt ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud. Seega nähtub seadusest sõnaselgelt, et asja uuesti läbivaatavale kohtule on kohustuslikud üksnes ringkonnakohtu otsuse seisukohad materiaal- ja menetlusõiguse normi tõlgendamisel ja kohaldamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise korral ei ole ringkonnakohtul vajadust ja mõistlikku põhjendust hinnata tõendeid ning tuvastada asjaolusid, kuivõrd selles osas ei ole ringkonnakohtu lahendi seisukohad maakohtule siduvad (vt nt Riigikohtu 17. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-13527/82, p 13; 2. november 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-16, p 17).
16.2.Ringkonnakohtu seisukohad selle kohta, kus konkreetselt võiks juurdepääs või elektrikaabel asuda või kui suure tasu maksmist saaks avaldajalt nõuda, ei ole juhised õigusnormi tõlgendamise või kohaldamise kohta, mille siduvuse küsimus asja uuesti läbi vaatavale kohtule saaks kerkida. Selliseid seisukohti ringkonnakohtu varasem määrus ka ei sisalda, küll heitis ringkonnakohus selles määrust täielikult tühistades maakohtule ette juurdepääsu määramisel ja reaalservituudi seadmisel menetlusosaliste huvide kaalumata jätmist. Ka ringkonnakohtu tõdemus, et juurdepääsu ja tehnorajatise tasu määramisel ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud, ei ole käsitatav juhisena õigusnormi tõlgendamise või kohaldamise kohta. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et selline tõdemus ei tähenda seda, nagu võiks maakohus asja uuesti lahendades tasu suuruse kaalumata ja põhjendamata jätta. Asja uuel läbivaatamisel tuli maakohtul asi täies ulatuses uuesti lahendada. Muu hulgas tuli maakohtul täita ringkonnakohtu juhist kaaluda kõigi menetlusosaliste huve ja põhjendada oma seisukohti kohaselt. Ringkonnakohtul tuli asja teist korda menetledes aga muu hulgas kontrollida, kas maakohus on huvide kaalumise ja otsuse põhjendamise kohustust täitnud. Seda ringkonnakohus tegigi, põhjendades oma otsuses, milles seisnesid maakohtu kaalutlusvead tasu üle otsustamisel ning millistest asjaoludest tuleb tasu määramisel lähtuda. Selliselt lahendas ringkonnakohus asja kooskõlas TsMS § 667 lg 2 esimese lausega.
17.Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et juurdepääsu määramisel ei ole arvestatud ja kaalutud koormatava kinnisasja omaniku huve. Kohtud ei ole menetlusosaliste huvide kaalumisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Puudutatud isiku I määruskaebuses välja toodud asjaolud ei mõjuta kohtute lõppjärelduse põhjendatust.
17.1.Avalikult kasutatavale teele AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide 9(12)
2-14-23161 kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22). Kohtud on kõiki tõendeid ja asjaosaliste huve igakülgselt kaalunud.
17.2.Iseenesest on põhjendatud määruskaebuse väide, et Margu tee on avalikult kasutatav tee AÕS § 156 lg 1 mõttes. Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 5 esimese lause kohaselt on avalikult kasutatav tee riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Puudutatud isiku I viidatud Maanteeameti kodulehe teeregistrisse on Margu tee kantud kohaliku teena. Seega on Margu tee avalikult kasutatav tee. Samuti on ringkonnakohus ekslikult viidanud, et Margu tee kasutamise eest tuleks avaldajal ka RMK-le tasu maksta. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, millistele tõenditele on kohus sellise järelduse alusena tuginenud. Ainuüksi need asjaolud ei anna aga alust järeldada, et kohtute järeldus juurdepääsu asukoha kohta oleks väär. AÕS § 156 lg 1 ei eelda, et juurdepääs tuleks tingimata määrata lähima avalikult kasutatava teeni. Kohtul tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, juurdepääsuvõimalusi ning poolte huvisid. Ekslik on kaebaja väide, et AÕS § 156 järgi tuleb tagada juurdepääs kinnisasja piirini, aga mitte hooneteni. Kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada. Kohtud on põhjendatult arvestanud sellega, et määratud juurdepääsu on Kasekännu kinnisasjale jõudmiseks kasutatud ka ajalooliselt ja puudutatud isik I kasutab kohtute määratud juurdepääsu metsaveoks ka ise. Margu teeni tuleks juurdepääs läbi võsastunud ala alles rajada. Ringkonnakohus on viidanud sellele, et avaldaja lõppeesmärk on jõuda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele. Margu tee kaudu muutuks juurdepääs lõppeesmärgini pikemaks.
17.3.Kohtud on õigesti kohaldanud ka AÕS § 156 lg-t 2. Ainuüksi see, et Kasekännu kinnisasjalt oleks saanud liikuda avalikult kasutatavale teele ka teisi teid pidi, kui see veel Tominga kinnisasjaga ühendatud oli, ei tähenda, et kinnisasjade eraldamise tagajärjel kaotas Kasekännu kinnisasi juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Kohtud on tuvastanud, et ajalooliselt kasutati Kasekännu kinnisasjani jõudmiseks Raja kinnistu metsateed, st kohtute määratud juurdepääsu. Seega tuvastatud asjaoludel ei kaotanud Kasekännu kinnisasi juurdepääsu kinnisasja eraldamise tagajärjel. Kohtud ei ole asjakohaste asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme.
18.Määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, nagu oleksid kohtud elektrikaabli asukoha määramisel kohaldanud valesti AÕS § 158 lg-t 1. Põhjendamatu on väide, et tehnorajatise asukoha määramisel tuleb reaalservituudi seadmist nõudva kinnisasja omaniku huvidega arvestada vaid siis, kui kaebaja soovitud alternatiiv tekitaks avaldajale ülemääraseid kulutusi. Selline väide ei põhine seadusel. Ka tehnorajatise asukoha määramisel peab kohus sarnaselt AÕS § 156 lg-ga 1 arvestama kõikide asjaoludega ning kaaluma mõlema poole huve. Seda on kohtud ka teinud.
19.Samuti on ringkonnakohtu lahend põhjendatud juurdepääsutasu määramise osas.
19.1.Ringkonnakohtu lahendi põhjenduste kohaselt hõlmab juurdepääsutasu nii hüvitist omandiõiguse riive eest kui ka maamaksu (vt nt Riigikohtu 28. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-60492/165, p 16; 9. juuni 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-17, p 15). Juurdepääsutee hooldamise kulud jäid avaldaja kanda. Kohtud on juurdepääsutasu põhjendatult määranud ning arvestanud seejuures Riigikohtu asjakohase praktikaga. Määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, nagu oleks ringkonnakohus materiaal- või menetlusõigust valesti kohaldanud.
10(12)
2-14-23161
19.2.Ekslik on puudutatud isiku I väide, et ringkonnakohus pidas põhjendamatuks tasu tehnorajatise talumise eest. Ringkonnakohus leidis vastupidi, et puudutatud isikul on õigus saada AÕS § 158 lg 3 järgi tasu ka tehnovõrgu talumise eest ning tasu määrates saab lähtuda põhimõtteliselt samadest asjaoludest, nagu juurdepääsu puhul (ringkonnakohtu määruse p 23.8). Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga. Praegusel juhul on ringkonnakohus aga pidanud õiglaseks mõista välja tasu nii juurdepääsu kui ka elektrikaabli talumise eest kokku 85 eurot aastas. Sealjuures arvestas ringkonnakohus, et mõlemad kitsendused paiknevad koormataval kinnisasjal samas asukohas ja puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et sellises olukorras põhjustaks elektrikaabli talumine talle lisakitsendusi. Kõik väited metsa majandamise kohta puudutavad ka juurdepääsu kasutamist, mistõttu nende kitsenduste topelt arvestamine ei ole põhjendatud.
19.3.Lisaks märkis ringkonnakohus, et puudutatud isik I on menetluse kestel oma seisukohti tasu suuruse kohta korduvalt muutnud. Samas on ta pidanud võimalikuks võrdlusaluseks RMK viidatu kohaselt riigimaale seatud servituutide tasu, mida saab pidada keskmiseks turuhinnaks, ega ole esitanud oma tõendeid. Ringkonnakohus tuvastas, et RMK juhatuse 31. mai 2017. a käskkirja nr 1-5/134 p 2.5 järgi on erahuvides juurdepääsuteede ehitamiseks ja kasutamiseks sõlmitud rendilepingu või servituudi seadmise lepingu alusel makstav tasu 0,03 eurot/m2, p 1.7 järgi ei võta RMK aga tasu erahuvides elektrivarustussüsteemide ehitamiseks ja kasutamiseks. Seega hindas ringkonnakohus kättesaadavaid võrdlusmaterjale ning leidis, et praeguses asjas on võimalik juurdepääsu ja tehnorajatise talumise eest välja mõista ühine tasu. Lähtuda tuleb võrreldava maa (metsamaa) teeservituudiga koormamise praegusest tavapärasest tasust, mis on kohtule kättesaadavate andmete alusel 0,03 eurot/m2 ja mis teeb 2800 m2 eest turutingimustele vastavaks tasuks 84 eurot aastas. Maamaks on 1,57 eurot. Määratud tasu proportsionaalsust põhjendades võrdles ringkonnakohus tasu puudutatud isiku I koormatud maa-ala (samas piirkonnas asuv metsamaa) turuväärtusega, mis Maa-ameti avaldatud Eesti 2017. a kinnisvaraturu ülevaate järgi on ca 836–850 eurot. Riigikohtule esitatud määruskaebuses ei ole puudutatud isik I põhjendanud, miks ei ole selline põhjendus piisav. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on tasu suurust kohaselt kaalunud ega ole seejuures menetlusnorme rikkunud.
19.4.Kolleegium märgib, et soovituslikult tuleks kohtulahendi resolutsiooni märkida tasu eraldi juurdepääsu ja tehnorajatise eest kooskõlas AÕS § 156 lg-ga 1, § 158 lg-ga 3 ja TsMS § 442 lg-ga 5. Arvestades praeguse olukorra asjaolusid, on ringkonnakohus aga piisavalt põhjendanud ühise tasu väljamõistmist. Seetõttu ei anna praegusel juhul juurdepääsu ja tehnorajatise talumise eest tasude eraldi määramata jätmine alust ringkonnakohtu määrust tühistada.
20.Ringkonnakohus jättis määruskaebemenetluse menetluskulud põhjendatult puudutatud isiku I kanda. Ekslik on määruskaebuse väide, et ringkonnakohus ei rahuldanud avaldaja määruskaebuse alternatiivset taotlust. Puudutatud isik I on avaldaja taotlusi meelevaldselt tõlgendanud. Avaldaja eesmärk oli talumistasu vähendada. Samuti ei sõltu menetluskulude jaotus määruskaebuse menetlemisel sellest, kuidas jagas menetluskulud maakohus. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotuse muutmiseks ei anna alust ka väide, et puudutatud isik I kaasati menetlusse tahtmatult. Määruskaebuse esitas puudutatud isik I omal soovil.
21.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad Riigikohtu määruskaebemenetluse menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi puudutatud isiku I kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud.
11(12)
2-14-23161
21.1.Avaldaja esitas kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja 14. jaanuaril 2019 kell 14.54. Puudutatud isik I leiab, et avaldaja menetluskulude nimekiri on esitatud hilinenult ja tuleb tagastada, kuivõrd Riigikohus määras avalduste esitamise tähtajaks 14. jaanuari 2019 kell 11.30. Kolleegium leiab, et ei ole põhjust avaldaja menetluskulude nimekirja tagastada, ja peab võimalikuks võtta see vastu, lähtudes TsMS §-st 66 ja § 331 lg-st 1. Praegusel juhul ei põhjusta menetluskulude nimekirja mõnetunnine hilinemine menetluse viibimist. Lisaks tingisid avaldaja põhjenduse kohaselt hilinemise e-toimiku tehnilised tõrked. Kolleegiumi arvates on avaldaja põhjendus usutav. Seega määrab kolleegium kindlaks avaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
21.2.Avaldaja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Avaldaja palus mõista kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1704 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt kulus avaldaja esindajal õigusteenuse osutamiseks 14 tundi 12 minutit hinnaga 100 eurot (käibemaksuta) tunnis (1 tund suhtlusele kliendiga ja puudutatud isiku I lepingulise esindajaga, 18 minutit määrusega tutvumisele ja edastamisele, 1 tund 24 minutit määruskaebusega tutvumisele, 11 tundi 30 minutit määruskaebuse kohta seisukoha koostamisele ja esitamisele). Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Arvestades asjaolu, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest ning ka määruskaebuses ei tõstatanud puudutatud isik I olulisel määral uusi õiguslikke probleeme, siis ei ole osaliselt põhjendatud määruskaebuse kohta seisukoha koostamise ajakulu. Suures osas on avaldaja Riigikohtu menetluses korranud juba varem esitatud seisukohti. Võttes arvesse siiski ka puudutatud isiku I määruskaebuse mahtu, on põhjendatud ajakulu määruskaebuse koostamisele 6 tundi. Seega on kokku põhjendatud ja vajalik õigusteenuse osutamise ajakulu 8 tundi 42 minutit. Kokku tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista 1044 eurot (käibemaksuga). Lisaks tuleb avaldaja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 kohaselt välja mõista ka viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgi.
22.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel kautsjon arvata riigituludesse. Jaak Luik
Ants Kull
Malle Seppik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.