Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 09.03.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-16-3663/80
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 09.03.2018
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 8727

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts SEB Liising10281767 Venteri Maja OÜ11366738(Puudutatud isik)Osaühing Railee Kaubandus OÜ11543241 Ceres Kinnisvara OÜ11546506(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-3663

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-16-3663

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2017.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

Kohtuasi

AS avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2017.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

LW’i määruskaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

(vastustaja): AS nende Avaldaja

XXXXXXXXXXX),

tehinguline vandeadvokaat Pille Pettai

(isikukood esindaja

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja): LW (sünniaeg XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Venteri Maja OÜ (registrikood 11366738), seaduslik esindaja juhatuse liige MT Puudutatud isik II (vastustaja): Ceres Kinnisvara OÜ (registrikood 11546506), seaduslik esindaja juhatuse liige ET Puudutatud isik III (vastustaja): Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), tehinguline esindaja Hannes Raudleht Puudutatud isikud IV jj (vastustajad): J. Venteri tee 5, Harku vald, Harju maakond korteriomandite omanikud: AS (isikukood XXXXXXXXXXX); SR (isikukood

XXXXXXXXXXX);

VL (isikukood

XXXXXXXXXXX)

KK (isikukood XXXXXXXXXXX); Krt 4 kaasomanikud ID (isikukood

Sarnased lahendid

Asjaõigus

2.Puudutatud isik I leidis, et juurdepääsu määramine avaldaja soovitud kohas ja viisil ei ole asjaolusid arvestades mõistlik ega põhjendatud. Tavapärast teekasutamist pole saanud toimuda, kuna J. Venteri tee 3 elamul puudub kasutusluba ja tegu on ehitusjärgus hoonega. Varem asus seal mesila, kuhu oli juurdepääs mujalt. Praegune tee üle puudutatud isiku maade on korduva kasutamisega sissesõidetud, kohati killustikuga tugevdatud autoroopad seoses ehitustegevusega. Keegi ei ole J. Venteri 3 elamus kunagi elanud ega saa seal seaduslikult elada ega juurdepääsu kasutada. Asjaolu, et juurdepääsu J. Venteri tee 3 kinnistule näeb sellest kohast ette kehtiv detailplaneering, ei ole asjassepuutuv. Puudutatud isik ei ole osalenud kõnealuse detailplaneeringu menetluses, teda pole sinna kaasatud (maa polnud talle küll tol ajal veel tagastatud, kuid ta oli omandireformi õigustatud subjekt) ning ta pole detailplaneeringule heakskiitu andnud. Maa tagastati puudutatud isikule ilma ühegi servituudi vm kitsenduseta. Puudutatud isik leidis, et on olemas kolm teostatavat võimalust juurdepääsuks avaldaja kinnistult avalikult kasutatavale teele. Variant, mida soovib avaldaja, on sealjuures puudutatud isiku seisukohalt kõige koormavam, tehniliselt teostuselt kõige keerulisem ja kallim ning sama kehtib selle võimaliku juurdepääsu tulevase hooldamise ja korrashoiu seisukohalt. Kõige mõistlikum on juurdepääsutee rajada üle J. Venteri tee 5 kinnistu. Juurdepääsuna ei pea ehitama uut teed üle elanike puhkeala hoone lõunaküljes, vaid valdavas ulatuses on juurdepääsuna võimalik kasutada J. Venteri tee 5 korterelamu olemasolevat sissesõiduteed. Juurdepääsu määramisega üle J. Venteri tee 5 on olemas eelised. Juurdepääsutee on valdavas ulatuses (u 100 m) asfalteerituna olemas ja autoliikluseks kasutuses. Täiendavalt on vaja rajada vaid u 35-meetrine lõik, mis võtaks (3,5 m laiusena) enda alla u 120 m2 maad, samas kui taotletaval kujul oleks üle puudutatud isiku maa vaja rajada u 120 m teed, mis võtaks enda alla u 500 m2 võõrast maad. Tegu on suure korterelamu olemasoleva sissesõiduteega, mida igapäevaselt kasutab kümneid autosid. Olemas on puldiga tiibvärav. Taotletaval kujul läheks juurdepääsutee pikalt üle ühe eraisiku omandis olevate kinnistute, sh üle hoonestatud kinnistu, kus olemasolevat korralikku teed ega mingit muud liiklust pole ning vajadus sellise tee järele kinnistute omanikul puudub täielikult. Olemasoleva sissesõidutee korrashoid ja hooldamine jaguneb J. Venteri tee 5 kinnistul paljude inimeste vahel ja seda tehakse regulaarselt (sh talvel lume lükkamine jne). Kulu ühe inimese kohta on jagatuna väike. Samas taotletaval kujul peaks kogu tee-ehituse (mille eeldatav kulu oleks u 4 korda suurem) ja hoolduse omal kulul tellima ja korraldama avaldaja, mis aga poleks säästliku energia- ja ressursikasutuse seisukohalt mõistlik.

Tsiviilasi nr 2-16-3663 Seetõttu on puudutatud isik pöördunud ka Harku valla poole nõudega, et see asuks tulevast teed hooldama. Kolmas alternatiivne juurdepääsutee läheks üle Järvekalda tee 33 ja J. Venteri tee 5 kinnistute. Kõnealune tee on samuti asfalteeritud ja kasutuses autoliikluseks ning algab avalikult kasutatavalt Järvekalda teelt, läheb läbi Cerese aianduskeskuse territooriumi ning jõuab J. Venteri tee 5 kinnistul samasse punkti, kust tuleks ka eelmise variandi puhul rajada täiendav teelõik avaldaja kinnistuni. Selle lahenduse miinus oleks, et koormatakse lisaks J. Venteri tee 5 kinnistule ka Järvekalda tee 33 kinnistut, kusjuures mõjutused J. Venteri tee 5 omanike suhtes jääksid sisuliselt samaks; nende seisukohalt oleks ainus märkimisväärne mõjutus uue teelõigu rajamine, mis peaks siiski vältimatult toimuma nende kinnistul. Juurdepääsu variandi nr 1 määramisel oleks puudutatud isikul oluliselt raskendatud ehitusõiguse saamine J. Venteri 1 ja J. Venteri 3 vahelisele maa-alale, kuna looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 4 p 11 sätestatud erand nõuab Harku oja ehituskeeluvööndis uue ehitise püstitamist väljakujunenud ehitusjoonest maismaa poole ehk võimaliku juurdepääsutee suunda. Samuti väheneks J. Venteri tee 1 olemasoleva hoone, kui tulevase elamu või ärihoone privaatsus. J. Venteri tee 5 krundi turvalisuse ja privaatsuse olukord jääks muutumatuks. Parkimiskohtadest mahub vabalt mööda sõitma. Teiste variantide puhul muutuks olukord paremaks, kuivõrd autode sõitmine lõunapiiril lõpeks, samuti nihkuks juurdepääsutee laste mänguväljakust praegusega võrreldes üle 30 meetri kaugemale. Lisaks tuleks rajada uus aialõik, et eraldada rajatav tee puhkealast. Kuid selle korraldaks ja kulu kataks kohtu määramisel juurdepääsu taotleja. Aia rajamise kogukulu ei ületaks seega 800 - 900 eurot. Puudutatud isik on hea tahte avaldusena nõus juurdepääsu nr 2 või 3 määramisel korraldama oma kulul kahe uue, 2-3 meetri kõrguse puu või põõsa istutamise J. Venteri tee 5 krundile, omanike soovitud liigist ja asukohta. Järvekalda tee 33 kinnistu omanik peaks lihtsalt lubama olemasolevat korralikku asfaltteed kasutada. Venteri tee 5 omanike õiguste riive väheneks selle variandi puul samuti, kuna juurdepääsuks ei tuleks enam sõita läbi nende krundi nii pikalt, sisuliselt piirduks läbisõiduvajadus rajatava u 35-meetrise uue teelõiguga. Puudutatud isik oli nõus, et juurdepääs määratakse tee laiuses üle Jaani kinnistu viidatud maasiilu ega soovi sellisel juhul selle eest tasu ega hüvitist. Kui kohus peaks määrama juurdepääsu üle puudutatud isiku I kinnistu, soovib puudutatud isik, et võetaks arvesse järgmist. Kõige mõistlikum ja odavam oleks avaldajale endale teha juurdepääsu tee üle J. Venteri 5 kinnistu. Puudutatud isiku kinnistutel pole kunagi asunud ega asu avalikult kasutatavat teed. Juurdepääs praegusel kujul on rajatud teadmata isikute poolt lähiminevikus ning maaomanikul ei ole ega saa olla mingeid kohustusi olematu tee korrashoiul (sh talihooldusel), väljaehitamisel, remondil vms. Kõik rajatava juurdepääsuga seotud kulud peab kandma juurdepääsu taotleja. Sõltumata juurdepääsukoha valikust peaks kohus määrama talle juurdepääsu jalgsi ning sõiduautodega, milleks piisab 2,5 m laiusest juurdepääsust. Nii juurdepääsu nr 1 kui 2 puhul peab kehtima ka õueala kiiruspiirang.

Tsiviilasi nr 2-16-3663 ebamõistlik, häiriks oluliselt suurema hulga inimeste igapäevaelu ning oleks liigselt koormav nii J. Venteri tee 3 omanikule kui ka J. Venteri tee 5 kortermaja korteriomandite omanikele ja elanikele. J. Venteri tee 5 kinnistul on kortermaja olnud 13 aastat, mis tähendab, et tegemist on väljakujunenud elukorralduse, kommete ja tavadega elukeskkonnaga, mille elanikud hindavad kõrgelt selle paiga eraldatust ja turvalisust. Kortermaja hoovi põhjapoolne osa ei ole üksnes parkimisplats, vaid ka maja kinnise hoovi osa, kuhu üldjuhul pääsevad vaid maja elanike sõidukid ehk tavaolukorras liiguvad hoovis vaid neid samu eelpool viidatud väärtusi hindavad inimesed. Kõigi teiste sõidukite juurdepääs toimub eranditult korteriomanike kontrolli all ja vaid siis, kui see on hädavajalik. J. Venteri tee 5 kortermajas elavate laste vanemad võivad lubada lastel mängida terves maja hoovis teades, et neil on seal turvaline. Hoovi avamine läbisõiduks J. Venteri tee 3 kinnistule tähendab, et seni rangelt kontrollitud juurdepääsuga kinnine hoov avatakse liikluseks määramata hulgale sõidukitele, sest juurdepääsu vajavad lisaks J. Venteri tee 3 omanikele ja elanikele ka kõikvõimalikud kinnistu omanikule teenust pakkuvad sõidukid prügiautodest kuni päästesõidukiteni, samuti vajavad juurdepääsu kinnistu elanike ja omanike külalised. Sellise juurdepääsu võimaldamine kahjustaks otseselt J. Venteri 5 hoovi üldist turvalisust ja seaks olulisi piiranguid kinnistu omanikele neile kuuluva kinnistu kasutamisel. Jaani kinnistu ja J. Venteri tee 1 kinnistu on seevastu kinnistud, kus aktiivset tegevust ei toimu ning nende kinnistute omanikel on edasise tegevuse planeerimisel võimalik juurdepääsutee olemasoluga arvestada. Juurdepääsutee J. Venteri tee 3 kinnistule on olemas ning see on rajatud omaaegse maaomaniku Harku valla teadmisel ja nõusolekul. Olemasoleva juurdepääsutee rajamise eest on kohalik kogukond, sealhulgas ka J. Venteri tee 5 kortermaja elanikud, oma lõivu maksnud, sest tee rajamisel umbes kümmekond aastat tagasi võeti J. Venteri tee 5 kinnistuga piirnevalt vana koolimaja kinnistult (J. Venteri tee 1) maha pargipuid (tol ajal majas elanud inimeste mälestuste kohaselt oli tegemist ühe hõbekuuse ja ühe lehisega). Oleks ebamõistlik hakata olukorras, kus tegelikult on olemas juurdepääsutee, mille rajamiseks on juba raiutud puid, hakkama veel täiendavalt puid raiuma. Juurdepääs üle J. Venteri 5 kinnistu tähendaks kinnises hoovis asuvate parkimiskohtade arvu vähenemist ja samuti täiendavat raiet (elupuuhekk kinnistu piiril). Lisaks mõjutaks see ka kinnistul asuvate korteriomandite väärtust.

Tsiviilasi nr 2-16-3663 füüsiliselt suletud. Ala on piiratud aiaga. Selles esinev lai põhivärav on vähemalt päeval avatud. Erinevalt varasemast ei ole ala praegu ühe ettevõtte kasutuses, vaid seal tegutseb teeäärde paigutatud teabetahvlitest nähtuvalt ka teisi ettevõtteid. Alal sõidukiga liikumist piirab sissesõitu keelav liiklusmärk koos lisatahvliga „välja arvatud valdaja loal“. J. Venteri tee 5 maaüksuse lõunaosa kasutatakse puhkealana valdavalt soojemal ajal (mai - september). Läheduses paikneb kivist seintega paviljon-lehtla. Täpsema teabe puudumisel võib eeldada vähemalt selle väikest kasutamist. Tegemist on õueala äärega, mis jääb näiteks laste mänguväljakust ca 35-40 m kaugusele. Maaüksuse põhjaosas liiguvad hoone kasutajad ning nende sõidukid. Ala kasutatakse valdavalt parkimiseks. Kasutamine on intensiivsem tööpäevade hommikul ja õhtul. Järvekalda tee 33 – põhitee (140 m) osas on tee kasutus väiksemapoolne, kuna maaüksus ei ole maksimaalses võimalikus kasutuses (elamumaana). Seega võib öelda, et ala areng on pooleli. Kõrvaltee (68 m) kasutamise intensiivsus on aastaringselt väike. Eeldatavalt kasutatakse kõrvalteed enam vegetatsiooniperioodil Puukooli maaüksusele liikumiseks. Kõrvaltee on ainus Järvekalda tee 33 maaüksuselt Puukooli maaüksusele suunduv ja Harku oja ületav sõidutee. Juurdepääs Puukooli maaüksusele põhjaküljes olevalt Kiriku teelt praegu puudub. Teede kasutuse intensiivsus võib oluliselt tõusta ala arenedes. J. Venteri tee 1 ja Jaani kinnistu osas puudub teave, et teed ei saaks rajada. Jaani kinnistu osas jääb tee kalda ehituskeeluvööndisse, kus looduskaitseseaduse kohaselt ei ole uute hoonete ja rajatiste ehitamine lubatud. Erandi toob kaasa LKS § 38 lg 4 p 11. Olukorras võib olla kohaldatav ka LKS § 38 lg 5 p 10. J. Venteri tee 5 osas puudub teave, et teed ei saaks tehniliselt rajada. Seeme maaüksuse detailplaneeringu tugiplaanilt ja fotolt nähtub, et teeala läbib korterelamusse suunduv soojatorustik. Tee jääb kalda ehituskeeluvööndisse, kus LKS kohaselt ei ole uute hoonete ja rajatiste ehitamine lubatud. Olukorras võib olla kohaldatav erandit kaasa toov LKS § 38 lg 4 p 11. Tee võib osaliselt jääda kalda veekaitsevööndisse laiusega 10 m tavalisest veepiirist. Oja läheduses tee rajamist võib raskendada eelduslikult ebastabiilsem (pehmem, liikuvam) pinnas, pinnase kalle. Järvekalda tee 33 -tee rajamine ei ole vajalik, kuna esineb asfalttee. Põhitee (140 m) on kahe sõidurajaga, kõrvaltee (68 m) on ühe sõidurajaga. Seega võib tulevikus esineda vajadus tee vähemalt 3,5 m laiuseks laiendamiseks. Olukorras, kus omanik maaüksusi aktiivselt ei kasuta, on teeala mõju nende kasutamisele väike. Olukord võib muutuda kui J. Venteri tee 1 maaüksusel paiknevat hoonet asutakse aktiivselt kasutama. Olukord võib muutuda, kui detailplaneeringu alusel osutub võimalikuks Jaani maaüksusel tee lähialale elamu ehitamine. J. Venteri tee 5 maaüksuse lõunapiir on Harku oja tavalisest veepiirist ca 35-40 m kaugusel. Seetõttu on arusaadav Jaani maaüksuse omaniku soov mitte lasta enda kinnisomandit teise isiku kasuks kitsendada. Juurdepääsutee olemasolu vähendaks tõenäosust, et Jaani maaüksuse omanik saavutab tulevikus alale hoone püstitamise õiguse. Olukorras, kus Jaani ja J. Venteri tee 1 maaüksusi aktiivselt kasutataks, vähendaks teeala kasutamine võimalust kasutada maaüksuseid eraldatumalt (privaatsemalt). Loogiliselt väheneks ka omaniku poolt elutegevuseks kasutatav ala. J. Venteri tee 5 maaüksus - teealast tulenev mõju antud maaüksuse kasutamisele on praegu kahtlematult suurem võrreldes mõjuga Jaani ja J. Venteri tee 1 maaüksuste kasutamisele. Maaüksuse lääne- ja lõunaküljes paiknevasse metallist piirdeaeda tuleb teha läbisõitu võimaldavad avaused. Avaustesse tuleb vajadusel J. Venteri tee 5 tee maaüksuse kasutamise turvalisuse tagamiseks paigaldada väravad. Vajalikuks võib osutuda oja poolse sarapuupõõsa osaline või tervikuna eemaldamine. Väheneb puhkuseks kasutatava maa pindala. Alas, kus autoliiklus puudub, hakkab see toimuma. Teekoha läheduses on mänguväljakule kulgev jalgtee. Samas on tegemist õueala äärega, mis jääb laste mänguväljakust 35-40 m kaugusele. Järvekalda tee 33 maaüksus - teealast tulenev mõju maaüksuse kasutamisele on eeldatavalt praegu väike. Põhitee on (140 m). J. Venteri tee 3 maaüksuse omaniku, perekonnaliikmete ja külaliste poolt kasutamine Järvekalda tee 33 maaüksuse teiste kasutajate olukorda eeldatavalt ei halvenda. Siinkohal puudub vallavalitsusel täpsem teave, kas Järvekalda tee 33 maaüksuse ala soovitakse edaspidi näiteks suurema

7.Harju Maakohus tegi 30.10.2017.a määruse, millega rahuldas avalduse ja määras kinnisasjalt asukohaga Venteri tee 3 tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale Jaan Venteri teele Harkujärve koolimaja kinnistu ja Jaani kinnistu kaudu järgmistel tingimustel: mõlemasuunaline juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja igakordsete omanike, nende pereliikmete ja külaliste, õiguspäraste valdajate ja piiratud asjaõiguste omajate ning teenindava transpordi kasuks; juurdepääs on tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab Seeme kinnistu kasutamise otstarbele; juurdepääsutee pikkus on ca 120 m ja laius 3 meetrit; juurdepääs kulgeb vastavalt kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil punaselt märgitud alal; Seeme kinnistu igakordsel omanikul on õigus juurdepääsu tee asfalteerida omal kulul; valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatavate kinnisasjade igakordsele omanikule 13,41 eurot aastas alates juurdepääsu määrava määruse jõustumisest. Tasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette. Juurdepääsu määrava kohtumääruse jõustumise aasta eest tuleb maksta osas, mis vastab jõustumisest aasta lõpuni jäävale ajale ja see tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates määruse jõustumisest. Kohus kohustas puudutatud isikut I andma nõusolek ka kinnistusraamatu kande tegemiseks juurdepääsuõiguse kohta. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserveri väljatrükist piirneb avaldajale kuuluv kinnistu põhjast J. Venteri tee 5 kinnistuga ja läänest Järvekalda tee 33 kinnistuga ning idast Jaani kinnistuga. Menetlusosaliste seisukohtadest, esitatud tõenditest ja paikvaatluse protokollist tulenevalt ei piirne Seeme kinnistu ühegi avalikult kasutatava teega ja sellelt on võimalik käesoleval ajal pääseda avalikult kasutatavale J. Venteri teele vaid mööda puudutatud isiku I omandis olevat Jaani kinnistut ning Harkujärve koolimaja kinnistut. Kohus leidis, et juurdepääs J. Venteri tee 3 maa alale on toimunud J. Venteri tee 5 maa ala läbimata ning juurdepääsuks on alates 1994.a kasutatud teed, mis läbis praegust J. Venteri tee 1 ja Jaani maaüksust. Lisaks nähtus 2003.a detailplaneeringu tugiplaanilt asjaolu, et juurdepääs Seeme kinnistule on planeeritud Jaani kinnistu ja Harkujärve koolimaja kinnistu kaudu. Seega J. Venteri tee 5 kinnistu kaudu ei ole alates 1994.aastast juurdepääsu Seeme kinnistule toimunud. Kohus vaatles 18.10.2016.a toimunud paikvaatlusel nimetatud kinnisasju ning veendus vaatluse tulemusel järgmistes asjaoludes. Jaani kinnistul ja Harkujärve koolimaja kinnistul on olemas kruusakattega tee, millel on võimalik liikuda nii jalgsi kui ka sõidukitega. Avaldaja kinnistu ja Jaani kinnistu lõpevad ojaga. Puudutatud isiku I poolt esimese alternatiivina pakutud variandi kohaselt (juurdepääs läbi J. Venteri tee 5 kinnistu), peab avaldaja sõitma avalikult kasutatavalt teelt läbi J. Venteri tee 5 kortermaja parkla, tee on asfaltkattega kuni maja nurgani. Edasi tee puudub, on murukate, haljasalal asub 2 sarapuu põõsast, paremal asub oja ja vasakul grillimaja. Kohus tuvastas vaatluse tulemusel, et Järvekalda tee 33 kinnisasjal on asfaltkattega tee. Mööda Järvekalda tee 33 minnes tuleb keerata paremale, asfaltkattega tee lõppeb ja tuleb minna üle silla. Üle silla minnes tuleb keerata paremale J. Venteri tee 5 kortermaja kinnistule, kus teekate puudub. Nimetatud juurdepääsu äärde jääb ka tuletõrje veevõtukoht. Seega ei tuvastanud kohus looduslikke takistusi kaalutavate juurdepääsuvariantide puhul. Kohtu hinnangul puudusid ka

Tsiviilasi nr 2-16-3663 ehituslikud takistused ehk pakutud variantide puhul on tee rajamine ehituslikult mõeldav. Samas möönis kohus, et ehituslikult keerukamaks võib juurdepääsu tee rajamine J. Venteri tee 5 kinnistule muuta asjaolu, et kohaliku omavalitsuse seisukoha kohaselt võib oja läheduses tee rajamist raskendada eelduslikult ebastabiilsem kallas. Lisaks läbib kohaliku omavalitsuse seisukoha kohaselt J. Venteri tee 5 tee ala korterelamusse suunduv soojatorustik ning tee rajamisel tuleb tagada juurdepääs tuletõrje veevõtukohale. Seeme kinnistu detailplaneeringu kohaselt läbib soojatrass Harku oja ja J. Venteri tee 5 kinnistu edela poolse osa jõudes kortermajani. Tuletõrje veetõtu koht paikneb J. Venteri tee 5 kinnistu edelapoolses servas, Harku oja ääres. Kohtu hinnangul tuletõrje veevõtukoha asukoht ei saa olla takistuseks tee rajamisele ja tee asukoht ei takista ka juurdepääsu veevõtukohale. Juurdepääsu tee ületaks küll soojatrassi, kuid see asjaolu ei saa kohtu hinnangul olla takistuseks tee ehitamisele. Kohus leidis, viidates ehitusseadustiku sätetele ja Riigikohtu praktikale, et käesoleval juhul on võimalik kaaluda juurdepääsu teena ka asukohta, kus veel teed rajatud ei ole. Harku Vallavalitsuse poolt esitatud Maa-ameti kaardirakenduse kitsenduste kaardi väljavõttest nähtub, et juurdepääsutee asukoht J. Venteri tee 5 kinnistul jääb terves ulatuses ehituskeeluvööndisse, avaldaja soovitud variandi osas jääks tee ehituskeeluvööndisse Jaani kinnistu osas. Seega on mõlema juurdepääsutee asukoha puhul tegemist ehituskeeluvööndiga. Harku Vallavalitsus leidis, et erandi võib tee ehitamisele nii J. Venteri tee 5 kinnistule kui ka Jaani kinnistule kaasa tuua LKS § 38 lg 4 p 11 mille kohaselt ei laiene ehituskeeld tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Seega laieneb erand mõlemale variandile võrdselt. Samas arvestas kohus, et J. Venteri tee 5 kinnistu puhul tuleks juurdepääsutee rajada asukohta, kus seda varem pole olnud ja Jaani kinnistul on juba juurdepääsu tee olemas. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kohus märkis, et juurdepääsu õiguse teostamise eeldus ei ole detail(planeeringu) kehtestamine. Kohus märkis, et maakorralduslikult on kõige parem võimalus juurdepääsu tee määramiseks Seeme kinnistule üle Jaani kinnistu ja Harkujärve koolimaja kinnistu. Seejuures võttis kohus arvesse asjaolu, et J. Venteri tee 5 kinnistul kulgeks juurdepääsutee edasi mööda juba olemasolevat asfalteeritud teed – kas läbi J. Venteri tee 5 kinnistu parkla või puudutatud isiku 1 poolt pakutud teist alternatiivi kasutades, üle Järvekalda tee 33 kinnistu. Nimetatud juurdepääsutee osas mingeid maakorralduslike takistusi kohus ei ole tuvastanud. Samas leidis kohus, et eeltoodud põhjustel kaalub Jaani kinnistu ja Harkujärve koolimaja kinnistute kaudu juurdepääsu tee rajamise maakorralduslikult parem võimalus üles selle, et osaliselt on J. Venteri tee 5 kinnistul asfaltkate olemas. Kohus võttis J. Venteri tee 5 kinnistu osas arvesse järgmisi asjaolusid. Sellel asub kortermaja, mis on piiratud aiaga. Avaldajale kuuluva Seeme kinnistu poolses osas asub kortermaja puhkeala, laste mänguväljak ja grillimaja. Kinnistu on haljastatud. Juurdepääsu määramisel tuleks tee rajada vooluveekogu (Tiskre oja) vahetusse lähedusse, tee rajamine eeldab tee tegemist, sarapuupõõsaste raiet, maha tuleks võtta piirdeaed ning väheneks ka kortermaja õue ala. Samuti tuleks paigaldada turvalisuse tagamiseks väravad. Tee asukoha lähedusse jääks mänguväljakule ja grillimaja juurde kulgev jalgtee. J. Venteri tee 5 maja lääne poolse otsa lähistel pargivad sõidukid ja arvestada tuleb alati sellega, et nende vahelt mahuks sõitma vähemalt sõiduauto laiusega sõiduk. Juurdepääsutee pikkus oleks kokku ca 152 meetrit, kusjuures sellest 35 meetrit tuleks algusest lõpuni ehitada, ülejäänud osas on koheselt kasutatav tee kinnistul asuva parkla näol olemas. Kohus võttis Järvekalda tee 33 kinnistu puhul arvesse järgmisi asjaolusid. Järvekalda tee 33 puhul on tegemist aianduskeskusega, mis on piiratud piirdeaiaga ja sellel on suletavad sissesõiduväravad. Järvekalda 33 kinnistu omanik on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et nimetatud kinnistu puhul on tegemist tootmismaaga, kus on

Tsiviilasi nr 2-16-3663 turvalisuse huvides pärast tööpäeva lõppu väravad suletud. Samuti ei ole kindel, et praegu olemasolev tee tulevikus alles jääb. Seega peaks kinnistu omanik avaldaja jaoks looma eraldi tingimused värava avamiseks. Juurdepääsu tee selle variandi kohaselt oleks kõige pikem kokku umbes 257 meetrit teed. Jaani ja Harkujärve kooli kinnistu puhul võttis kohus arvesse järgmisi asjaolusid. Juurdepääsutee pikkus oleks selle alternatiivi puhul 120 meetrit. Tee on koheselt kasutatav ja seda mööda toimub hetkel juurdepääs Seeme kinnistule. Seega nimetatud tee osa alla jääval maal hetkel mingit muud kasutust kui selle kasutamine liiklemiseks, ei ole. Jaani kinnistul hetkel elumaja ega muid hooneid ei asu, samas kinnistu aktiivsemal kasutusele võtmisel võib tekkida privaatsuse riive seoses Seeme kinnistu juurdepääsutee kasutamisega. Harkujärve koolimaja kinnistul paikneb hoone, mida on võimalik tulevikus kasutada ka elumajana. Hoonet ümbritseb õueala, mida juhul kui hoonet kasutatakse elumajana, võidakse kasutada aktiivsemalt. Osaliselt varjavad juurdepääsuteed Harkujärve koolimaja kinnistul suured puud. Kaugus tee asukohast kuni hooneni on ca 17 meetrit. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kõige vähem koormavam kinnisasjade omanikele on juurdepääsutee määramine üle Jaani ja Harkujärve koolimaja kinnistute. Venteri tee 5 kinnistule juurdepääsutee rajamine mõjutab oluliselt rohkem selle omanike huve võrreldes puudutatud 1 huvide mõjutamisega juurdepääsutee määramisel üle temale kuuluvate kinnisasjade. Puudutatud isikule kuuluvatel kinnistutel on tee alla jääv maa-ala hetkel teena kasutatav. Kohus veendus paikvaatlusel, et tee on Jaani kinnistul ja Harkujärve koolimaja kinnistul olemas ja seda saab kasutada juurdepääsuna. J. Venteri tee 5 kinnistule tuleb tee õueala osas alles rajada ja see mõjutab oluliselt selle õueala edasist kasutamist. J. Venteri tee 5 kinnistu territoorium on suletud ja seda kasutavad maja elanikud ning nende külalised. Juurdepääsutee määramisel üle J. Venteri tee 5 kinnistu kaasneks määramata hulga isikute liikumine üle kinnisasja, kus enne sellist liikumist pole olnud. Jaani kinnistul ja Harkujärve kinnistul seevastu toimub liikumine jalgsi ja sõidukitega käesoleval ajal. Lisaks paikneks J. Venteri tee 5 kinnistul juurdepääsutee asukohas, kus mänguväljaku asukoha tõttu liiguvad lapsed, mis muudaks aktuaalseks nende turvalisuse küsimuse. Sisuliselt paikneks juurdepääsutee ka õuealale rajatud grillimaja vahetus läheduses, mis muudaks selle privaatse kasutamise küsitavaks. Lisaks tuleks J. Venteri tee 5 maja läänepoolse otsa lähistel parkivatele sõidukitel arvestada alati sellega, et nende vahelt mahuks sõitma vähemalt sõiduauto laiusega sõiduk. Lisaks peab olema tagatud juurdepääs päästetehnikale, mis mõjutab oluliselt kogu parkimise korraldust J. Venteri tee 5 kinnisasjal. Kuna J. Venteri tee 5 kinnistu puhul on tegemist suletud territooriumiga, tuleb rajada täiendavad väravad avaldaja jaoks ja korraldada olemasolevate väravate kasutamine avaldaja poolt. Privaatsuse riive J. Venteri tee 5 kinnistu elanike puhul oleks suurem Harkujärve koolimaja kinnistu omaniku privaatsuse riivest. Harkujärve koolimaja kinnistul paikneb juurdepääsu tee kinnistu servas (ca 17 meetrit hoonest), mille läheduses asuva õueala kasutamist käesoleval hetkel ei ole. Juurdepääsu tee määramine selles asukohas ei muudaks omaniku elukorraldust. Hilisem õueala kasutamine privaatsena oleks mõeldav vaadet varjavate puude või heki istutamisega. Järvekalda tee 33 kinnistule juurdepääsu tee määramisel ei oleks küll vaja arvestada J. Venteri tee 5 parkla täiendavast kasutamisest tingitud mõjusid, kuid jäävad endiselt riived, mis kaasnevad J. Venteri tee 5 õueala kasutamisega ning lisandub oluline riive Järvekalda tee 33 kinnistu omanikule. Tegemist on ainult tööpäeviti päevasel ajal avatud territooriumiga. Seega juhul kui territoorium oleks muul ajal kasutatav, kaasneks sellega kinnistu omaniku jaoks turvalisuse risk. Lisaks oleks tegemist ka olemasolevatest alternatiividest kõige pikema juurdepääsu teega. Huvide kaalumisel ei olnud kohtu hinnangul määrav, kui mitu kinnisasja juurdepääsutee läbib. Ühe kinnisasja omaniku õiguste riive võib olla suurem mitme kinnisasja õiguste riivest kogumis. J. Venteri tee 5 kinnistu omanike huvid selle vastu, et juurdepääsuteed nende kinnistule ei määrataks, kaaluvad üles õiguste riive, mis tekib puudutatud isikule I.

Kohus leidis, et võimalikest alternatiividest on kõige suurem mõju kinnisasja väärtusele juurdepääsu määramisel üle J. Venteri tee 5 kinnisasja. Kohus viitas eelnevalt, et J. Venteri tee 5 puhul väheneks oluliselt kinnistu õueala kasutamise võimalus. J. Venteri tee 5 kinnistule juurdepääsu määramine muus osas kinnisasja hinda eriti ei mõjuta, kuna seal paikneb nagunii juba asfalteeritud ala, millel liiguvad sõidukid. Seevastu Jaani kinnistu ja Harkujärve kinnistu puhul kulgeks tee kinnistu servas, mis mõjutaks kinnisasja väärtust vähem kui J. Venteri tee 5 kinnistu puhul, kus tee paikneks sisuliselt üle kinnisasja. Samuti tuli kohtu hinnangul arvestada, et J. Venteri tee 5 kinnistu puhul väheneksid paljude korteriomandite väärtused, samas avaldaja poolt pakutud variandi puhul väheneks kahe kinnisasja väärtus. Seega on kinnisasja väärtuse vähenemise mõju oluliselt suurem J. Venteri tee 5 kinnistu puhul. Juurdepääsu tee puhul lisaks J. Venteri tee 5 kinnistule ka üle Järvekalda tee 33 kinnistu, kaasneks lisaks J. Venteri tee 5 korteriomandite väärtuse langusele ka Järvekalda tee 33 kinnistu väärtuse langus. Kohus leidis, et olukorras kus avaldajal puudub igasugune juurdepääs enda kinnistule, puudutatud isikule I kuuluvate kinnistute üle määratav juurdepääs on võimalikest variantides kõige lühem, tee on olemas, kaalub üles puudutatud isiku I huvi säilitada krundi terviklikkus ja rajada äri- või eluhoone just nimetatud tee äärde või asemele. Kohus märkis ka, et ehitusõiguse saamine ei ole võimatu. Seega leidis kohus, et juurdepääsu lubamine puudutatud isiku I kinnistute kaudu ei takista kinnistuid sihipäraselt kasutamast ning puudutatud isiku I põhjendused juurdepääsu keelamiseks ei kaalu üles avaldaja huvi pääseda oma kinnistule. Lisaks märkis kohus, et juurdepääsu rajamine võimaldab hilisemalt ka puudutatud isikul I Jaani kinnistut otstarbekohaselt kasutada ja sõidukite ning muude liikumisvahenditega sinna juurde pääseda. Seega võib juurdepääsu rajamine üle Harkujärve koolimaja kinnistu olla kasulik ka Jaani kinnistu kasutamiseks. Kohus nõustus avaldaja seisukohaga, et juurdepääsu määramise eeldus ei ole avaldajale kuuluval hoonel kasutusloa olemasolu. Avaldaja kinnistu on 100% elamumaa. Avaldaja on kohtule kinnitanud, et avaldaja on esitanud Harku vallale kasutusloa saamise taotluse. Ei oma tähtsust asjaolu, et puudutatud isikule I tagastati maa ilma kohustuseta tagada juurdepääsutee kasutamise võimalus. Samas on puudutatud isik I teadlik asjaolust, et Seeme kinnistule tuleb tagada juurdepääs läbi puudutatud isiku I kinnistute. Kohus tuvastas, et Jaani kinnistul ja Harkujärve koolimaja kinnistul on olemas kruusakattega tee, millel on võimalik liikuda nii jalgsi kui ka sõidukitega. Seevastu J. Venteri tee 5 kinnistul tuleb 35 meetri ulatuses tee rajada algusest lõpuni. Kohtu hinnangul hõlmab 35 meetri ulatuses tee algusest lõpuni rajamine suuremaid kulutusi kui 120 meetri ulatuses tee uue kattega katmine. J. Venteri tee 5 kinnistul on vajalik arvestada ka sellega, et lähedal on oja, mille kaldavöönd on eelduslikult nõrgem kui mujal asuv pinnas. Harku Vallavalitsuse hinnangul on oja läheduses pehmem ja liikuvam pinnas, samuti tuleb arvestada pinnase kallet. Juurdepääsu määramise eeldused olid seega kohtu hinnangul avaldaja poolt pakutud variandi osas täidetud. Kohus leidis, et avaldaja elamu sihtotstarbeline kasutamine ei ole võimalik ilma sellele sõidukitega pääsemiseta. Eeltoodut arvestades määras kohus juurdepääsu kasutamise selliselt, et avaldaja kinnisasja igakordsele omanikule on tagatud juurdepääs jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab Seeme kinnisasja kasutamise otstarbele. Juurdepääs tuleb määrata Seeme kinnistu kinnisasja igakordsete omanike, nende pereliikmete ja külaliste, õiguspäraste valdajate ja piiratud asjaõiguste omajate ning teenindava transpordi kasuks. Kohus määras juurdepääsutee pikkuseks ca 120 m ja laiuseks 3 meetrit. Avaldaja kinnisasjale peab pääsema vajadusel ka raskema tehnikaga (päästetehnika). Õueala kiiruspiirang tuleneb seadusest ja seda ei saa kohus ise kehtestada. Käesolevas asjas ei otsusta kohus selle üle, millised on liiklust reguleerivad nõuded vaidlusalusel teel ja millistest reeglitest peavad liiklusvahendite juhid kinni pidama. Puudutatud isik I kui kinnistute omanik on kohustatud tagama tee vastavuse nõuetele. Tulenevalt avaldaja soovist katta tee asfaldiga ja puudutatud

Tsiviilasi nr 2-16-3663 isiku soovist, et juurdepääsuga seostud kulud kannaks avaldaja, leidis kohus, et on põhjendatud jätta juurdepääsutee asfalteerimise õigus avaldajale ja sellega seoses kulude kandmine avaldajale. Kohus leidis, et käesoleval juhul on piisav juurdepääsutee osas maatüki kasutamise eest määratava tasu suuruse alusena lähtuda maamaksu suurusest. Harkujärve koolimaja ja Jaani kinnistud asuvad maakatastri andmetel kogu ulatuses hinnatsoonis H0198001. Hinnatsoonis H0198001 on üldkasutatava maa (Jaani kinnistu) ühe hektari väärtus 15 339 eurot (1,534 eurot ruutmeetri kohta) ja suurema kui 2001 m2 pindalaga elamumaa maa (Harkujärve koolimaja kinnistu, 3860 m2) ruutmeetri väärtus 0,03 eurot. Harku Vallavolikogu 28.08.2014 määrusega nr 15 on Harku vallas alates 01.01.2015.a maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast aastas. Seega on juurdepääsutee aluse maa maksustamishind 536,55 eurot aastas ja 2,5% sellest on 13,41 eurot (536,55 x 2,5 : 100). Kohus leidis, et puudutatud isiku I kui koormatud kinnisasja omaniku kaotuse juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna, korvab antud juhul maamaksu suurus. Puudutatud isik I ei ole esile toonud, milliseid võimalusi puudutatud isik I kaotab seoses juurdepääsu aluse maa kasutamisega avaldaja poolt juurdepääsuteena. Kohus lähtus seejuures asjaolust, et juurdepääsutee võimaldab puudutatud isikul I saada juurdepääsu ka enda omandis olevale Jaani kinnistule. Kohus määras, et juurdepääsutasu tuleb maksta iga kalendriaasta eest ette, sest sel viisil saab puudutatud isik I seda mõistlikult kasutada maamaksu tasumiseks. Kohus leidis, et ehkki käesolevas asjas tegi kohus lahendi puudutatud isiku I kahjuks ja avaldaja kohtusse pöördumine oli põhjustatud puudutatud isiku vastuvaidlemisest, ei ole kohtu hinnangul avaldaja ja teiste menetlusosaliste menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmine õiglane. Eelkõige on juurdepääsu saavutamine avaldaja huvides. Juurdepääsu asjas lahendab kohus juurdepääsu määramise erinevate alternatiivide kaalumise tulemusel. Seetõttu on õiglane, et ka avaldaja osaleb menetluskulude kandmises. Kohus leidis, et ka ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud peaksid jääma menetlusosaliste endi kanda, kuna ehkki juurdepääsu tee määramine on avaldaja huvides, on kohtul kohustus kaasata menetlusse kõik isikud, kellele kuuluva kinnisasja kaudu oleks võimalik juurdepääsu teed määrata.

Tsiviilasi nr 2-16-3663 arusaamatuks, millel põhines kohtu hinnang, et 35 m (tegelikkuses pigem 33 m) uue tee rajamine hõlmab suuremaid kulutusi, kui 120 m ulatuses faktiliselt kasutatava juurdepääsu uue kattega katmine. Korraliku kolme meetri laiuse kruusatee rajamine nullist (sh pinnase, puude ja kändude eemaldamine) maksab koos materjalidega suurusjärgus 16 eurot meeter, kuid ühekihiline asfalteerimine omakorda suurusjärgus 16 eurot ruutmeeter ehk kolme meetri laiuse tee puhul 48 eurot meeter (käibemaksuga hinnad). Seega 33 meetri täiendava tee rajamine J. Venteri tee 5 kinnistule koos asfalteerimisega maksaks suurusjärgus 2100 eurot. Samas ainuüksi üle kaebaja kinnistu määratud juurdepääsutee, (mille pindala on u 350 ruutmeetrit) asfalteerimine (ilma vajalike eeltöödeta) maksaks suurusjärgus 5500 eurot ehk umbes kaks ja pool korda rohkem. Isegi kui eelmainitud summale lisanduks J. Venteri tee 5 krundil asuva puhkeala rajatavast teest eraldamiseks vajaliku täiendava piirdeaia maksumus (u 900 eurot), oleks kogu projekti kulu ligi kaks korda odavam ainuüksi faktilise juurdepääsu asfalteerimisest. Kinnisasjade omanikele kaasneva kahjuliku mõju hindamisel on kohus lähtunud ebaõigest eeldusest, et juurdepääsu määramine mõjutaks oluliselt seal asuva hoone korterite väärtust. See pole tõendatud ega eluliselt usutav, arvestades, et tegemist on elamuga, kus on mitukümmend korterit, mille turuväärtus ei sõltu muruplatsi pindalast ega sellest, mitu inimest väravat kasutab. Suure, mitmekümne omanikuga korterelamu krundil liikuvate isikute hulk on juba eelduslikult määramatu, kuna selleks on õigus kõigil korteriomanikel, nende perekonnaliikmetel, sõpradelsugulastel jt. Määruskaebuse esitaja kui ainuomaniku maadel ei liiguks juurdepääsuta keegi. Kohus ei hinnanud ega analüüsinud kaebaja 30.12.2016.a esitatud kirjalikes seisukohtades esitatud selgitusi, mille kohaselt J. Venteri tee 5 elanike olukord ja krundi kasutustingimused paraneks. Praegusega täpselt samasuguse turvalisustaseme tagamiseks tuleks vaid lisada mõnikümmend meetrit võrkpaneelaeda, mille maksumus on tühine ning millise kulu saaks jätta avaldaja kanda. Ainsad negatiivsed mõjud oleks kahe sarapuupõõsa kaotus (mille kaebaja on lubanud omal kulul asendada) ning muru pindala vähenemine u 100 ruutmeetri võrra 6723 ruutmeetri suuruse krundi vilul äärealal, mis ei ole puhkealana aktiivses kasutuses ja millel pole omanike jaoks ka muud praktilist funktsiooni. Privaatsuskadu nii suure kortermaja puhul ei ole. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks väravate avamine ja väravavõtme või -puldi andmine avaldajale oleks Järvekalda tee 33 omanikule oluliselt koormav. Samuti ei toonud maakohus esile muid võimalikke häirivaid tegureid ega kahjulikke mõjusid selle kinnisasja omanikule peale turvalisuse riski. Turvalisusrisk juurdepääsuga koormatava kinnisasja omanikule kaasneb võrdselt kõigi kolme juurdepääsuvariandi puhul, kuna seda hakkavad kasutama isikud, kelle üle maaomanikul puudub kontroll. Kohus ei ole ka piisavalt põhjendanud, miks ei ole olulised piirangud seoses kaebaja maa sihtotstarbega. Juurdepääsu määramisel üle nende kinnistute oleks kaebajal oluliselt raskendatud ehitusõiguse saamine J. Venteri tee 1 ja J. Venteri tee 3 vahelisele maa-alale, kuna LKS § 38 lg 4 p-s 11 sätestatud erand nõuab Harku oja ehituskeeluvööndis uue ehitise püstitamist väljakujunenud ehitusjoonest maismaa poole ehk võimaliku juurdepääsutee suunda. Samuti väheneks järsult eraisikust ainuomanikule kuuluva J. Venteri tee 1 olemasoleva hoone kui tulevase elamu- või ärihoone privaatsus. Kohus pole põhjendanud juurdepääsutasu. Kaebajale jäi arusaamatuks, kust on võetud juurdepääsutee aluse maa maksustamishind 536,55 eurot aastas. Kaebaja märkis nii kirjalikes seisukohtades kui ka kohtuistungil (lisaks ehitusõiguse võimaliku kaotamisega seonduvale kahjule), et enne igasuguste selgitusteta läbirääkimiste katkestamist ja kohtusse pöördumist soovis avaldaja kaebajalt omandada juurdepääsu alust maad hinnaga u 100 eurot ruutmeetri eest, mida avaldaja luges kõnealuse maa kasutusõiguse väärtuseks. Avaldaja pole sellele vastu vaielnud. Hiljem avaldaja lõpetas ühepoolselt ja igasuguse põhjenduseta läbirääkimised, loobus maa ostust ning pöördus juurdepääsu määramiseks kohtusse. Reaalne kulu, mida avaldaja kohtusse pöördumisega maaomaniku arvel kokku hoiab, on u 35 000 eurot. Kaebaja viitas

Tsiviilasi nr 2-16-3663 saavad määratleda, millised asjaolud juurdepääsu määramise korral nende õigusi kahjustavad ja millisel määral kahjustamine toimub. Seega tuleb juurdepääsuasja lahendamisel kõik asjaolud, mida menetlusosalised soovivad, et kohus juurdepääsu määramisel kaaluks, kohtu ette tuua menetlusosalistel, üle kelle kinnisasjade juurdepääsuvariante kaalutakse. Samad menetlusosalised peavad vaidluse korral kohtu ette tooma ka tõendid, millest asjaolude esinemine nähtub. Juhul, kui peale seda jääb asja lahendava kohtuniku jaoks midagi ebaselgeks või kui dokumentaalsete tõendite pinnalt ei ole siiski võimalik kohalikke olusid asja lahendamiseks vajalikul viisil kogeda, saavad menetlusosalised taotleda kohtult vaatluse korraldamist. Kuid ka siis tuleb menetlusosalistel vaatluse korraldamise taotluse esitamisel taotluses kohtule täpselt avada, mida täpselt menetlusosalised soovivad, et kohus vaatluse käigus hindaks ja kogeks. Asja lahendamise seisukohalt oleks äärmiselt ebaefektiivne, kui menetlusosaline taotleks vaatluse läbiviimist viisil, et kohus peaks tulema kohapeale ja vaatama, millised on kohalikud olud, millest erinevate juurdepääsuvõimaluste kaalumine võib sõltuda. Efektiivse vaatluse korraldamiseks tuleb kõik need asjaolud, mille hindamist ja kogemist menetlusosaline soovib, kohtule eelnevalt avaldada, lahti kirjutada ja selle huvides, et midagi ei jääks märkamata, eelnevalt kas fotode või kaardil tähistamise teel avada. Loomulikult ei ole välistatud see, et kohus märkab vaatluse käigus ka midagi sellist, mida menetlusosalised ei ole ise esile toonud või midagi sellist, millele menetlusosalised on andnud kohtuniku hinnangust erineva kaalu või tähenduse. Hagita menetluse iseloomust tulenevalt tuleb kohtul ka selliseid asjaolusid arvesse võtta, kuid see ei tähenda, et menetlusosalised ei peaks enda menetlusõigusi eespool kirjeldatud viisil käsutama. See, kui menetlusosaline maakohtu menetluses, õiges menetlusetapis, ise kõiki asjaolusid, mida ta juurdepääsude kaalumisel oluliseks peab, kohtu ette ei too ja ei tõenda, võib kvalifitseeruda menetlusõiguste kuritarvitamiseks.