K Ae hagi Swedbank AS vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2017/1373
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (võlgnik): K A (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Erki Siht Kostja (sissenõudja): Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Gertu Pillenberg Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: T K (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela
Viimase kohtuistungi aeg
19.12.2017
RESOLUTSIOON
1.Hagi jätta rahuldamata.
2.Hagi tagamise abinõu lõppeb vastavalt Harju Maakohtu 10.07.2017 määrusele.
3.Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab ringkonnakohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.
HAGI JA SELLE ALUSENA ESITATUD ASJAOLUD
1.K A esitas kohtule hagi Swedbank AS vastu nõudega tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas nr 022/2017/1373.
2.Hageja on ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik. Ühishüpoteek tagas kostja ja T Ku vahel sõlmitud laenulepingu täitmist. 17.01.2017 edastas kostja hagejale kui tagatise omanikule teatise, mille järgi ei ole laenusaaja täitnud nõuetekohaselt kohustusi ja märkis, et hagejal on võimalus võlgnevus 1609,23 eurot tasuda hiljemalt 03.02.2017 vältimaks laenulepingu ülesütlemist ja tagatisele sissenõude pööramist. 03.02.2017 kell 13.05 helistas hageja kostja esindajale ning küsis kostjalt, kas oleks võimalik tasuda võlgnevus järgmisel tööpäeval ehk 06.02.2017. Kostja esindaja kinnitas, et „ei ole mitte mingisugust probleemi kui võlgnevus laekub esmaspäeval ehk 06.02.2016“. Seega andis kostja ühemõttelise lubaduse, et kohustuse võib täita ka järgmisel tööpäeval ehk 06.02.2017. Kostja märkis telefonivestluses, et juhul kui hageja tasub suurema summa, saab ka suurenenud võlgnevus seoses nädalavahetusel lisanduvate viivistega igal juhul kaetud. Usaldades kostjat, tasus hageja 1620 eurot 06.02.2017.
3.Kostja esitas 13.03.2017 täitmisavalduse, milles on märgitud, et laenuleping on lõpetatud 07.02.2017 võlgnikele 17.01.2017 saadetud ülesütlemisteatiste alusel. Ülesütlemine oli alusetu. Alternatiivselt, kui ülesütlemisteatis saadi kätte vähem kui 2 nädalat enne 03.02.2017, ei ole laenuleping samuti kehtivalt üles öeldud (VÕS § 416 lg 1). Kostja ei ole järginud ka VÕS § 416 lõikes 2 nimetatud nõudeid, sest 17.01.2017 teatises puuduvad pakkumised läbirääkimiste algatamiseks. Kohtupraktikast tuleneb, et üksnes viidet kokkulepete saavutamise võimalusele ei saa iseenesest pidada piisavaks VÕS § 416 lg 2 nõuete täitmiseks.
4.Ülesütlemine, samuti täitemenetluse algatamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on kasutanud ülesütlemist ebaproportsionaalselt ja hageja huve arvestamata. Kostjal ei ole kahju tekkinud. Täitmisavaldusest nähtub, et kostja on laenulepingu lõpetanud 07.02.2017 ehk üks päev pärast seda kui hageja oli teinud laenumakse. Järelikult oli laenuleping ka pärast võlgnevuse tasumist kehtiv ja kostjal puudus kaitsmisväärne huvi järgmisel päeval laenulepingu lõpetamiseks. Täitemenetluse toob hagejale kaasa kodu kaotuse ja kaotuse hinnas. Kostja on üks jõukamaid isikuid riigis.
VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu.
2(5)
6.Laenusaaja sai ülesütlemisteatise kätte 17.01.2017. Telefonikõne sisu oli teistsugune, kostja ei pikendanud telefoni teel maksetähtpäeva. M K ei olnudki sel päeval tööl. Sissekannet telefonikõne sisu kohta ei saa kostja programmis hiljem muuta. Hageja teostas makse vahekontole alles 06.02.2017 kell 16.33 ja seetõttu jõudis makse kostjani 07.02.2017, kuni oli tehtud pärast kella 16.30. Hageja ega laenusaaja ei ole pärast ülesütlemist kostjale ühtki makset teinud.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
7.T K oli seisukohal, et hagi on põhjendamatu kostja esile toodud põhjustel.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.
9.TMS § 221 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Hageja esitatud võlgniku vastuväide, mille kohaselt laenuleping ei ole üles öeldud, on põhjendamatu.
12.Hageja ei ole tõendanud asjaolu, mille kohaselt kostja andis telefonivestluses hagejale kohustuste täitmiseks täiendava tähtaja kuni 06.02.2017. Nimetatud asjaolu tõendamiseks tugines hageja kahele tõendile. Kõnede eristusest (tl 42) ei saa antud juhul teha telefonivestluse sisu kohta konkreetset järeldust. Hageja ja kostja vaheline kirjavahetus perioodist 17.03.2017 kuni 22.02.2017 (tl 36-38) samuti nimetatud asjaolu ei tõenda. Kirjavahetusest nähtuvalt märkis kostja 20.03.2017, et võlgnevuse maksmise viimaseks kuupäevaks oli 03.02.2017 (tl 38), seejärel 21.03.2017 märkis kostja vastuseks hageja väitele tähtaja pikendamise kohta, et hagejale ei antud kinnitust, mille kohaselt hageja võis võla tasuda 06.02.2017 (tl 36 pöördel). Kirjavahetusest nähtuvalt ei ole kostja ka hiljem möönnud telefonivestluse sisu sellisena, nagu on väitnud hageja. Järeldust ei muuda asjaolu, et kostja on menetluses täpsustanud, et kostja kinnitas telefonivestluses, et makse võib pankadevaheliste maksete viivituse tõttu laekuda 06.02.2017 hommikul. Makse laekumist pankadevaheliste maksete viivituse tõttu järgmise pangapäeva, s.o 06.02.2017, hommikul ei saa samastada maksetähtaja pikendamisega kuni 06.02.2017 (TsÜS § 136). Hageja ei ole hagi alusena esile toonud, nagu hageja oleks makse teinud selliselt, et makse laekus pankadevaheliste maksete viivituse tõttu 06.02.2017 hommikul. Maksekorralduse väljavõttega (tl 94) on tõendatud kostja esile toodud asjaolu, mille kohaselt hageja teostas kostja vahekontole makse alles 06.02.2017 kell 16.33, mille tõttu jõudis makse kostjani 07.02.2017, kuna oli tehtud pärast kella 16.30. Kostja
3(5)
väide, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et hageja oleks jätnud teadlikult 03.02.2017 võlgnevuse tasumata, on hageja esile toodud asjaoludel põhjendamatu. Üksnes asjaolu, et hüpoteegiga koormatud kinnisasi on hageja elukoht ja hagejal on varaline huvi kinnisasjade omandi säilimise vastu, ei ole piisav alus asuda hageja esile toodud seisukohtale, arvestades asjas esitatud tõendeid. Vaatamata kohtu ettepanekule, ei esitanud hageja täiendavaid tõendeid ega taotlusi tunnistaja ütluste või muude tõendite kogumiseks asjaolu kohta, mille kohaselt kostja pikendas maksetähtaega kuni 06.02.2017.
13.T Ku 21.02.2017 kirjaga (tl 92), millest nähtuvalt saaja T. K kinnitab kättesaamise aega, on tõendatud, et laenusaaja T. K sai kostja 17.01.2017 tahteavalduse laenulepingu ülesütlemiseks kätte 17.01.2017. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Hageja ei ole esitanud vastuväidet, nagu laenusaaja ei oleks 03.02.2017 olnud viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Hageja ei ole tõendanud väidet, et ülesütlemisteatis saadi kätte vähem kui 2 nädalat enne 03.02.2017.
14.Kostja 17.01.2017 kirjaga (tl 92) on tõendatud, et ülesütlemisavalduses pakkus kostja koos tähtaja andmisega võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja 17.01.2017 kirjast nähtuvalt pakkus kostja laenusaajale lisainfot võimalike kokkulepete saavutamise kohta. VÕS § 416 lg 2 kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma; kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Laenusaaja T. K pidi kostja tahet kokkuleppe võimaluse pakkumisel teadma, arvestades, et laenusaaja T. Ku 21.02.2017 kirjaga on tõendatud (tl 92), et pakkumise vastuseks T. K kinnitas valmidust kostjaga koostööd teha ja suhelda.
15.VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt; võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Hageja esile toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, nagu kostja käitumine laenulepingu ülesütlemisel või täitmisavalduse esitamisel oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja 17.01.2017 kirjast nähtuvalt ütles kostja laenulepingu üles selliselt, et kostja loeb lepingu üles öelduks maksetähtpäeva möödumisel. Asjaolu, mille kohaselt täitmisavaldusest nähtub, et kostja on laenulepingu lõpetanud alles 07.02.2017, ei ole piisav 17.01.2017 ülesütlemisavalduse teistsuguseks tõlgendamiseks. Arvestades väidetavat asjaosaliste varalist seisundit ja kostjal kahju puudumist ning asjaolu, et hüpoteegi realiseerimine kahjustab oluliselt hageja ja laenusaaja huve, ei kaalu hageja esile toodud asjaolud üles kostja õigustatud huvi lepingu ülesütlemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise vastu. Õiguskaitsevahendi kasutamise eesmärgiks kostjal ei olnud kahju tekitamine hagejale ega laenusaajale.
4(5)
16.Eeltoodust tulenevalt on asjas esile toodud asjaolusid arvestades kostjal õigus hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluses ning puudub alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
17.Muud hageja esitatud tõendid, s.o kinnistusregistri ja täitemenetluse dokumendid, ei oma asjas tähtsust, sest puudub vaidlus asjaoludes, mille kohta need tõendid esitati.
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
19.Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine otsuses takistaks otsuse tegemist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Roos kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.