Maksuõigus › Maksuotsused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-19-1876 läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-19-1876 soetamine jne). Kaebaja tegevus ei olnud tahtlik, sest tal ei olnud raha äriühingust väljaviimisega mingit puutumust. Järelikult on vastutusotsuse tegemine aegunud. Äriühingul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate ees (sh kohustus maksta töötasu), mistõttu ei pruukinud äriühingul olla kohustust tasuda kogu äriühingule laekuv raha maksuvõla katteks. Kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud. Vastutusotsusega nõutakse kaebajalt alates 11.09.2014 sissenõutavaks muutunud makse. Asjaolude kohaselt arestiti Norra Ehituse OÜ arvelduskonto uuesti 22.09.2014. Seega ei saanud äriühingu kontolt raha väljavõtmine (või väljavõtmise võimaldamine läbi maksuvõla ajatamise taotluse esitamise) mõjutada vastutusotsusega nõutava maksuvõla tasumist. Kaebaja ei saa vastutada enne 2014. a augusti maksude tasumise eest, kuivõrd vastav kohustus on igal juhul aegunud. Vastutusotsusega nõutavast põhivõlast summas 27 286,09 eurot tuleb maha arvata varasemate maksuvõlgade jääk 26 589,06 eurot ning seega saaks nõutava põhivõla suuruseks olla üksnes 697,06 eurot. Isegi juhul, kui kaebaja vastutaks Norra Ehituse OÜ maksuvõlgade tasumise eest, ei vastuta kaebaja intressivõla eest summas 26 338,76 eurot, sest antud summa puhul ei ole arvesse võetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatut.

3-19-1876 äriühingu kontole 29.08.2014 laekunud 36 450 eurot (enne ajatamistaotlust oli konto arestitud 09.07.2014) ning võimaldas kaebaja abikaasal võtta kontolt välja sularaha 31 000 eurot ja kasutada seda muul moel kui maksuvõla tasumiseks. Asjaolu, et raha võttis äriühingu kontolt välja kaebaja abikaasa, mitte kaebaja, ei puutu asjasse. Juhatuse liige ning MKS § 8 lg 1 ja § 40 kohaselt äriühingu maksude tasumise eest vastutav isik oli kaebaja. Norra Ehituse OÜ eelistas muid võlausaldajaid maksuhaldurile. Norra Ehituse OÜ maksuvõlg ületas väljavõetud 31 000 eurot oluliselt ning tulenevalt MKS § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste tasumise järjekorrast polnuks seega võimalik üksnes selle arvel täita kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga. Seevastu võinuks kaebajalt nõutava maksuvõla tasumine võimalikuks osutuda koos äriühingu kassaraamatus kajastatud 30.12.2014 laekunud 24 927,47 euroga. See summa kanti aga äriühingu kontolt Y isiklikule pangakontole. Järelikult on olemas põhjuslik seos kaebaja tahtliku tegevuse ja vähemalt osa temalt vastutusotsusega nõutava maksuvõla vahel (Riigikohtu otsuse p-d 18 ja 19). Kui kaebaja ei oleks Norra Ehituse OÜ juhatuse ainuliikmena lubanud äriühingust välja rahalisi vahendeid kogusummas 55 927,47 eurot, oleks selle raha arvelt saanud tasuda maksustamisperioodide 2014. a augusti kuni 2015. a jaanuari maksukohustused summas 27 286,09 eurot. Vastutusotsust tehes olid kaebaja väited 29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule laekunud raha ettevõtluses kasutamise kohta tõendamata. Kaebaja on selle kohta tõendeid esitanud alles kohtumenetluses. Riigikohus heitis esimese ja teise astme kohtutele ette, et kohtud ei tuvastanud, millises mahus kõnealust raha ettevõtluse tarbeks kasutati, ning rõhutas, et kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud. Äriühingu arvele laekus 28.08.2014 Norra äriühingult Klaro Renseanlegg Norge AS 36 450 eurot, millest 31 000 eurot võttis kaebaja abikaasa samal päeval kassasse. Maksuhaldur küsis kaebajalt, mille tarbeks kassasse võetud 31 000 eurot kasutati, kaebaja seda aga selgitada ei osanud ja kinnitas, et dokumente 31 000 euro kasutamise kohta ei ole äriühingul esitada. Sellises olukorras oli vastustaja õigustatud lähtuma vastutusotsust tehes asjaolust, et mingeid kuludokumente ei ole kaebajal esitada. MKS-i kohaselt ei saa isik vältida maksukohustust, jättes maksumenetluses vastavad tõendid esitamata ja esitades need alles hiljem kohtumenetluses. See oleks MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustuse rikkumine. Tõendite hilisemat esitamist saaks pidada lubatuks vaid juhul, kui varem oli tõendite esitamine objektiivselt võimatu. Seda ei ole kaebaja antud asjas väitnud ega tõendanud. Riigikohtu seisukohtadest nähtub, et kohus peaks siiski hindama ka kohtumenetluses esitatud kuludokumente. Y isikliku arvelduskonto kasutamine ettevõtte arvelduskontona näitabki üheselt, et kaebaja juhitud äriühing soovis sellega vältida maksukohustuste tasumist. See oligi kaebaja esitatud ajatamistaotluse eesmärk. Y pangakontolt nähtub töötasumaksete ja muude äriühingu kohustuste kandmine (rent, liisingmaksed, tasud võlaõiguslike lepingute eest). Kaebaja on osade maksete kohta esitanud ka kuludokumendid. Seega eelistas kaebaja juhitud äriühing ilmselgelt, süstemaatiliselt ja põhjendamatult teisi võlausaldajaid maksuhalduri ees. Selline tegevus ei vabasta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuvõla tasumise kohustusest. Riigikohus märkis, et vastutusotsuse lisaks olevast saldopäringust nähtub, et vastutusotsuse tegemise ajal oli äriühingul tasumata 26 589,06 eurot põhivõlga varasematest maksustamisperioodidest kui august 2014, mistõttu vastutab kaebaja augusti 2014 ja hilisemate maksude eest ulatuses, milles tahtlikult maksude tasumiseks kasutamata jäänud raha ületab varasemate maksuvõlgade jääki. Seega tuleb vastutusotsusega väljamõistetud põhivõlga vähendada 26 589,06 euro võrra. Põhivõlasumma on seega 27 035,76 eurot.

4(11)

3-19-1876 Intressinõue 57 456,10 eurot koostati Norra Ehituse OÜ-le 12.06.2019, seega ei olnud MKS § 96 lg-st 5 tulenev kolmekuulise tähtaja nõue intressivõla osas täidetud ning arvestades Riigikohtu 13.12.2020 otsusega asjas nr 3-19-104, tuleb vastutusotsus maksuintressi puudutavas osas tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(11)

3-19-1876 Õige pole halduskohtu seisukoht, et vastutusotsuses tuleb vähendada põhivõlga 26 589,06 euro võrra, kuna selline oli maksuvõla jääk enne 2014. aasta augustikuud. Norra Ehituse OÜ esitas MTA-le 15.07.2014 maksuvõla (summas 27 700 eurot) tasumise ajatamise taotluse kolmeks kuuks kehtivusega kuni 25.09.2014, mille maksuhaldur rahuldas 17.07.2014 kestvusajaga kolm kuud. 29.08.2014 laekus Norra äriühingult Klaro Renseanlegg Norge AS-ilt 36 450 eurot, millest 31 000 eurot võeti kassasse ja mille eest oleks saanud maksukohustusi tasuda. Ajatamise tõttu ei saanud arestida äriühingu kontole 29.08.2014 laekunud 36 450 eurot (enne ajatamistaotlust oli konto arestitud 09.07.2014), mis võimaldas kaebaja abikaasal võtta kontolt välja sularaha 31 000 eurot ning kasutada seda muul moel kui maksuvõla tasumiseks. X tegevus maksude tasumise vältimisel oli tahtlik. Analüüsides Norra Ehituse OÜ arvelduskonto väljatrükki alates 15.07.2014, s.o hetkest, mil äriühing esitas maksuvõlgade ajatamise taotluse, selgub, et arvelduskontole laekus seotud äriühingult NORGES HUS TOOTMISE OÜ-lt kokku 110 060 eurot, mille arvelt tasuti erinevaid majandustegevusega seotud kulutusi, töötasud ning minimaalses ulatuses maksukohustusi. Kui kaebaja ei oleks pahatahtlikult ajatamistaotlust esitanud ja maksuhaldur seda rahuldanud, oleks äriühingu arvelduskontod olnud arestitud olekus ning nimetatud laekumised NORGES HUS TOOTMISE OÜ-lt läinud samuti varasemate nõuete katteks. Seega maksuvõlgade ajatamise tulemusel ei saanud võimalikuks mitte ainult 31 000 euro väljaviimine, vaid ka maksukohustuste täitmise edasilükkamine muude laekunud rahaliste vahendite arvelt. Õige pole kaebaja väide, et ajatamistaotlus esitati seoses äriühingu makseraskustega. Käesolevas vaidluses ei saa seega lähtuda ainult ühest laekumisest (väljaviidud 31 000-st eurost), vaid ka teistest laekumistest ning vaadata tuleb tervet perioodi s.o ajast, millal esitati maksuvõlgade ajatamise taotlus. X tahtlik tegevus oli otseseks põhjuseks sellele, et tema juhatuse liikmeks oleku perioodil tekkinud kohustused jäid tasumata. Ei saa jätta tähelepanuta, millal ja mis eesmärgiga toimus tahtlik kohustuste täitmise rikkumine ning milline oli selle tegevuse tagajärg. Vaidlus puudub selles, et maksuvõlgade ajatamise taotluse esitas Norra Ehituse OÜ 15.07.2014 ehk nimetatud kuupäevast varem tekkinud maksuvõlgade katteks. Vastavalt maksuhalduri poolt kinnitatud graafikule saabusid tasumistähtpäevad vastavalt 25.07.2014, 25.08.2014 ja 25.09.2014. Arvelduskontolt väljaviidud 31 000 eurot ei oleks saanudki minna esimese kahe tasumistähtpäeva täitmisel ajatatud võlgade katteks, vaid just jooksvate võlgade katteks. Vaatamata sõlmitud maksegraafikule, jäi kaebajal siiski tasumata 25.08.2014 makse 8000 eurot ning 25.09.2014 makse 11 714,43 eurot. Nimetatud võlgade tasumise tähtpäevad saabusid X juhatuse liikmeks olemise ajal. Halduskohus oleks pidanud arvestama, et varasemate maksukohustuste tasumise tähtpäevad saabusid tänu ajatamisgraafikule hiljem, kui oli nende deklaratsioonijärgne tasumistähtpäev. X oleks pidanud kontolt välja viidud 31 000 eurost tasuma 19 714,43 eurot ajatatud makseid ning ülejäänu eest (12 285,57 eurot) jooksvaid maksukohustusi, mis katab ära 2014. aasta augusti- ja septembrikuu maksukohustused. Halduskohus jättis tähelepanuta, et Norra Ehituse OÜ-le laekus 30.12.2014 Element Tootmine OÜ-lt 24 927 eurot, mis liikus erakontole. Kui raha poleks välja viidud, oleks Norra Ehituse OÜ poolt deklareeritud maksukohustused saanud tasutud. X kui Norra Ehituse OÜ juhatuse liige ja Y, kes oli nii Element Tootmine OÜ juhatuse liige kui ka Norra Ehituse OÜ tegevjuht, teadsid, et Norra Ehituse OÜ-l olid tasumata maksukohustused. Kaebuse lisadena esitatud pangakontodelt ei ole täpne rahade liikumine jälgitav, sest konto andmed on esitatud filtreeritult. Ei ole tõendatud, et rahast, mis võeti välja Norra Ehituse OÜ kontolt ja kanti Y kontole, teostati tehinguid, millele kaebaja viitab.

6(11)

3-19-1876

YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY29

ja

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX30

väljavõtteid. Kaebaja esitas Y SEB Panga pangakonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY väljavõtte vahemikus 01.07.2014–31.01.2015 ning AS SEB Pank pangakonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte vahemikus 01.07.2014–31.01.2015. Need on kontod, mille kaudu Y tasus Norra Ehituse OÜ kohustusi.

7(11)

3-19-1876 Tähtsust ei oma asjaolu, et kontode väljavõtted on esitatud filtreeritud. Ülekannete selgitustes on üheselt märgitud, et tegemist on Norra Ehituse OÜ eest ja huvides tehtud maksetega. MTA ei ole varasemalt SEB Panga väljavõtete ehtsust kahtluse alla seadnud. Kanded, mis on filtreeritud, ei seondu majandustegevusega, vaid Y eraelu ja isikliku tarbimisega. Riigikohus osundas otsuse p-s 20, et kohtud ei ole tuvastanud, millises mahus kasutati äriühingule laekunud raha ettevõtluse tarbeks. Kaebaja esitas 07.10.2019 kaebuses ja 07.03.2022 täiendavas seisukohas detailse ülevaate kulude kandmisest koos kulude kandmist kinnitavate tõenditega. Seejuures märkis Riigikohus oma otsuses, et kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendid selle kohta, et 29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule laekunud raha kasutati ettevõtluses (otsuse p 20). Ka halduskohus leidis 23.05.2022 otsuses, et Y pangakontolt nähtub töötasumaksete ja muude äriühingu kohustuste kandmine (rent, liisingmaksed, tasud võlaõiguslike lepingute eest) ning kaebaja on esitanud maksete kohta kuludokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

OÜ

juhatuse

liige

katkematult,

sh

vaidlusaluste

2) kaebaja tegevus maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel ja seeläbi augustis 2014 maksuvõla sundtäitmise vältimisel oli tahtlik; 3) enne äriühingu kontolt 31 000 eurot väljavõtmist 29.08.2014 ületas Norra Ehituse OÜ maksuvõlg (ajatatud maksuvõlg 27 714,43 eurot ning lisandunud jooksev maksuvõlg 13 583,50 eurot) seda summat oluliselt ning tulenevalt MKS § 105 lg-s 6 sätestatud kohustuste tasumise järjekorrast polnuks seega võimalik üksnes selle arvel täita kaebajalt vastutusotsusega nõutavat maksuvõlga; 4) maksuvõla tasumine võinuks võimalikuks osutuda koos äriühingu kassaraamatus kajastatud 30.12.2014 laekumisega 24 927,47 eurot; 5) pole määravat tähtsust, kas kaebaja oli seotud 24 927,47 euro äriühingusse laekumise ja sealt väljaviimise korraldamisega. Maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitamisega oli kaebaja üles näidanud soovi takistada äriühingusse laekuva raha arvel maksvõla sundtäitmist. Kui ta ei astunud edaspidi ühtegi vastupidist sammu, oli ka tema edasine tegevus kantud eesmärgist võimaldada Y-l äriühingu tegevjuhina hoiduda maksuvõla sundtäitmisest. Kui 29.08.2014 laekunud, kuid välja võetud 31 000 euro arvel oleks täidetud äriühingu varasemat maksukohustust, oleks 30.12.2014 laekunud 24 927,47 euro arvel olnud võimalik vähemalt

8(11)

3-19-1876 osaliselt täita kaebajalt nõutavat maksukohustust. Järelikult on olemas põhjuslik seos kaebaja tahtliku tegevuse ja vähemalt osa temalt vastutusotsusega nõutava maksuvõla vahel; 6) maksuhaldur leidis vastutusotsuses, et väited 29.08.2014 ja 30.12.2014 äriühingule laekunud raha ettevõtluses kasutamise kohta on tõendamata. Kaebaja on vastavad tõendid kohtumenetluses esitanud. Võttes arvesse, et äriühingul oli kohustusi ka teiste võlausaldajate ees (sh kohustus maksta töötasu), ei pruukinud äriühingul olla kohustust tasuda kogu äriühingule laekuv raha maksuvõla katteks. Kui äriühing pole võlgade tasumisel põhjendamatult eelistanud teisi võlausaldajaid maksuhaldurile, ei ole kaebaja tahtlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud; 7) vastutusotsuse tegemise ajal oli Norra Ehituse OÜ-l tasumata 26 589,06 eurot põhivõlga varasematest maksustamisperioodidest kui august 2014. Kaebaja vastutab seega 08.2014– 01.2015 maksude eest ulatuses, milles tahtlikult maksude tasumiseks kasutamata jäänud raha ületab varasemate maksuvõlgade jääki.

3-19-1876 väljamakseid kokku 26 573,62 eurot. Lisaks on makstud töötajatele komandeeringutasusid, liisingumakseid, ruumide üüri eest, ehitustellingute ja -tarvete eest. Kulutused seoses Norra Ehituse OÜ majandustegevusega olid märgatavalt suuremad kui vaidluse all olev 29 338,41 eurot. Lisaks on kaebaja esitanud Y arvelduskonto YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY väljavõtte (07.10.2019 kaebuse lisa 8), kust nähtub, et kuigi Norra Ehituse OÜ kandis 29.08.2014 A. X arvele 31 000 eurot selgitusega „kassa“, on Y omakorda perioodil 01.09.2014–05.09.2014 Norra Ehituse OÜ-le arvele kandnud kokku 8400 eurot selgitusega „ülekanne kassast“. Maksuhaldur pole vastutusotsuses sellele tähelepanu pööranud, vaid on lähtunud pelgast eeldusest, et kuna 31 000 eurot kanti äriühingu arvelt eraisiku arvele, on täies mahus tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et kuigi Norra Ehituse OÜ soovis takistada äriühingu pangakontole laekuvate summade kinnipidamist maksuvõlgade katteks, ei ole tõendatud, et äriühingu kontolt välja viidud raha oleks kasutatud muuks kui Norra Ehituse OÜ ettevõtluse tarbeks. Kuigi Y arvelduskonto väljavõtted on esitatud filtreeritult, pole mõistlik eeldada, et arvelt nähtavaid kulutusi pole tegelikult tehtud või tegi Y need mingite muude rahaliste vahendite arvelt.

10(11)

3-19-1876 Kaebaja on tasunud riigilõivu 750 + 750 + 811,07 = 2311,07 eurot ning see tuleb vastustajalt välja mõista. Lisaks on kaebaja kandnud esindajakulu kokku 11 448 eurot alljärgnevalt: 1) 26.05.2020 menetluskulude nimekirjad – 3608 eurot; 2) 02.11.2020 menetluskulude nimekirjad – 2030 eurot; 3) 16.11.2021 menetluskulu nimekiri – 1148 eurot; 4) 18.04.2022 menetluskulu nimekiri – 2058 eurot; 5) 23.03.2023 menetluskulude nimekiri – 2604 eurot. Ringkonnakohus leiab, et esindajakulu suurus on põhjendatud (HKMS § 109 lg 6), arvestades, et asi on Riigikohtust saadetud uueks arutamiseks. Iga üksiku kohtuastme kulu pole olnud ülemäärane. Käimasoleva apellatsioonimenetluse kulu oli suurem, sest kaebaja pidi lisaks apellatsioonkaebuse koostamisele vastama ka maksuhalduri apellatsioonkaebusele. Seega mõistab ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja 13 759,07 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.