Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 8. detsember 2022, Tartu 3-19-1565
Haldusasi
V.S. kaebus prokuratuuri toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsus V.S. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - V.S. Vastustaja – prokuratuur
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 9. jaanuar 2023).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitsepolitseiameti ja prokuratuuri 18. oktoobri 2017. a pressikonverentsil kommenteeriti V.S. kinnipidamist sama päeva hommikul. Pressikonverentsil ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör järgmise lause: „Tartu linn on ju Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad.“
2.V. S. esitas kaebuse, milles palus kõrvaldada prokuratuuri toimingu tagajärjed, st kohustada prokuratuuri esitama meediakanalitele avaldus, et prokuratuur on avaldanud kaebaja kohta ebaõige
väite või ebakohase hinnangu. Samuti palus kaebaja mõista välja talle õiglane hüvitis summas 30 000 eurot. Kaebuse kohaselt riivati tema au ja väärikust väitega, mis ei vasta tegelikkusele. Kaebajale esitati küll kahtlustus altkäemaksu võtmises, kuid selles süüdistuses kriminaalmenetlus lõpetati.
3.Tartu Halduskohtu 29. oktoobri 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Euroopa inimõiguste kohus ei ole pidanud õigusvastaseks olukorda, kus prokuratuur on küll kasutanud kontekstis pressiteates sõnastust, mida võib mõista selliselt, et on tuvastatud, et isik pani toime süüteo, kuid pressiteate kontekstist on arusaadav, et isikut üksnes süüdistati süüteo toimepanemises (nr 39820/08 ja 13942/09, p 80).
3.2.Kohus leidis, et ka käesoleval juhul ei saa pressikonverentsi mõista nii, et kaebaja oli süüdi kuriteo toimepanemises. Prokuratuuri avalduses esines kümnel korral kahtlustusele viitav sõnastus (kaebaja peeti kinni kahtlustatavana; lisaks kahtlustatakse teda altkäemaksu võtmises jne). Kahtlustusele viitav sõnakasutus esineb pressikonverentsi üleskirjutus korduvalt igal leheküljel. Mõistlikul inimesel ei saanud pressikonverentsi põhjal tekkida arusaama, et kaebaja on kuriteo toimepanemises süüdi.
3.3.Vaidlusalust tsitaati ei saa vaadelda eraldivõetuna.
3.4.Vastustajale ei saa omistada seda, kuidas kasutasid pressikonverentsi salvestist või kirjeldasid konverentsi meediakanalid, sh kas nad kasutasid vaidlusalust tsitaati eraldivõetuna ja millises kontekstis seda tehti. Kohus märkis siiski, et ka meediakanalite puhul on põhjendatud pidada määravaks uudist tervikuna.
3.5.Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, et süüdistust karistusseadustiku (KarS9 § 294 lg 1 (ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest) kaebajale ei esitatud ning KarS § 3001 lg 2 alusel (korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine) ei ole kohtumenetlus veel lõppenud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 järgi hinnatakse toimingu õiguspärasust toimingu aja seisuga. Keegi, sh vastustaja ei saanud pressikonverentsil teada, kuidas kriminaalmenetlus jätkub.
3.6.Ka juhul, kui käsitada vaidlusalust tsitaati hinnanguna, ei saa seda pidada õigusvastaseks, kuna see ei ületa künnist, mis lubaks pidada seda kaebaja au või head nime teotavaks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.V. S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Õiguse rikkumine vaid ühes lauses ei muuda rikkumist olematuks.
4.2.Kohus on laiendanud kaebuse eset omavoliliselt kõigile vastustaja lausetele, mille osas kaebajal etteheiteid pole.
4.3.Ka nt ühekordne teise isiku löömine ei muutu olematuks seetõttu, et ülejäänud ajal ei ole isik vägivaldne.
4.4.Viidatud Euroopa inimõiguste kohtu lahend pole asjakohane. Selles asjas öeldi, et mõnda tsiteeritud sõnastusest võib mõista nii, justkui oleks kuritegu tuvastatud. Käesolevas asjas nimetati kaebaja otsesõnu äraostetavaks ehk altkäemaksu võtjaks. Lisaks mõisteti viidatud asjas isik lõpuks süüdi. Euroopa inimõiguste kohtu praktika on tegelikult rõhutanud just riigiametnike sõnade valiku olulisust enne kohtumenetlust.
4.5.Vaidlusaluse tsitaadiga avaldati kaebaja kohta faktiväide, et kaebaja on võtnud altkäemaksu. See väide ei vasta tegelikkusele, kaebaja ei ole altkäemaksu võtnud ning selles osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 järgi on au teotamine, sh ebaõige faktiväite avaldamine, õigusvastane. Kaebaja kohta ebaõige faktiväite esitamine on kaebaja mainet tugevalt kahjustav, kuna lööb avalikkuse ees temast kuvandi kui kurjategijast.
4.6.Kaebajal on õigus nõuda õigusvastase toimingu tagajärgede kõrvaldamist, st esitatud faktiväite ümberlükkamist samades infokanalites, kus kajastati algset väidet.
4.7.Kaebajal on õigus mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna esinevad kõik vajalikud vastutuse koosseisu elemendid. Õiglase hüvitise suuruse peaks määrama kohus.
5.Prokuratuuri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Õige on halduskohtu seisukoht, et pressikonverentsi tuleb vaadelda tervikuna.
5.2.Halduskohus ei ole väljunud kaebuse piiridest, kuna ei ole teinud otsust nõude kohta, mida pole esitatud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 3 ja § 41 lg 1).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Halduskohtu põhiseisukoht kaebuse rahuldamata jätmisel oli, et pressikonverentsi, kus esitati kaebaja suhtes vaidlusalune väide, tuleb vaadelda ühtse tervikuna ning et kokkuvõttes pidi pressikonverentsist ilmnema üheselt, et kaebajat üksnes kahtlustatakse altkäemaksu võtmises ning et tegelikult teda selle teo eest süüdi mõistetud ei ole. Halduskohus viitas sealjuures sellele, et pressiteates esines kümnel korral kahtlustusele viitav sõnastus. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga täielikult. On ilmne, et olukorras, kus pressikonverentsil kasutati küll ühel korral ebaõnnestunud sõnastust, mida võib mõista selliselt, justkui oleks kaebaja etteheidetava teo tõepoolest toime pannud, kuid samas öeldakse kümme korda sagedamini seda, et tegemist on kõigest kahtlustuse esitamisega, saabki keskmine mõistlik inimene pressikonverentsist aru selliselt, et isiku suhtes on esitatud üksnes kahtlustus. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusalune lause öeldi prokuröri poolt pressikonverentsi sissejuhatuseks öeldud sõnavõtu lõpus, kusjuures eelnevalt oli sama prokurör väljendanud korduvalt seisukohta, et tegemist on kahtlustusega (... kahtlustatakse altkäemaksu võtmises /.../, kahtlustuse kohaselt /.../, esitada kahtlustus /.../, peeti kahtlustatavana kinni /.../ jne, vt tl 72). Ka järgnevalt selgitati korduvalt, et kaebajat üksnes kahtlustatakse altkäemaksu võtmises (vt pressikonverentsi üleskirjutust tl 72-74p).
8.Asjakohane pole kaebaja võrdlus teise isiku löömisega sellise isiku poolt, kes ei ole ülejäänud ajal vägivaldne. Teise isiku löömine on üks kuriteoepisood. Sellega võrreldav on pressikonverents tervikuna, mitte üks pressikonverentsil esitatud lause. Mõlemad on ühekordsed sündmused olukorras, kus muul ajal midagi sarnast ei toimu. Nagu eelnevalt märgitud, on pressikonverentsil tervikuna väljendatud selgelt seisukoht, et kaebajat üksnes kahtlustati altkäemaksu võtmises.
9.Kaebaja väidab, et õiguste rikkumine vaid ühes lauses ei muuda rikkumist olematuks. See seisukoht ei arvesta asjaoluga, et pressikonverentsil tervikuna väljendati kaebaja suhtes selgelt üksnes seda, et kaebajat kõigest kahtlustatakse altkäemaksu andmises. Seega pressikonverentsi konteksti tervikuna arvestades ei ole põhjust rääkida kaebaja õiguste rikkumisest, isegi kui selle ühes lauses oli ebaõnnestunud sõnakasutus. Kaebaja on üritanud omistada võimendatult suurt tähendust ainuüksi ühele lausele pressikonverentsil, ent vaatab täielikult mööda pressikonverentsi sõnumist tervikuna. Seda arvestades mõjub kaebaja etteheide tema õiguste rikkumisest ühe lausega ning pressikonverentsi kõigi teiste lausete ignoreerimine otsitud etteheitena.
10.Kaebaja väidab, et halduskohus väljus kaebuse piiridest, kui võttis arvesse kogu pressikonverentsi, st ka seal esitatud ülejäänud laused.
See väide ei pea paika. See, et kaebaja ei olnud eraldi vaidlustanud pressikonverentsil esitatud ülejäänud lauseid, ei tähenda, et halduskohus ei võinud neid lauseid kaebuse põhjendatuse hindamisel arvesse võtta. See ei ole kaebuse piiridest väljumine, kuna kohus ei arutlenud nende ülejäänud lausete õiguspärasuse või õigusvastasuse üle ega otsustanud ka selle üle, kas nende suhtes on esitatud mingeid nõudeid või kas need nõuded on põhjendatud. Seega ei saa väita, et kohus oleks väljunud nõude piiridest HKMS § 41 lg 1 mõttes.
11.Erinevalt kaebajast peab ringkonnakohus halduskohtu viidatud Euroopa inimõiguste kohtu lahendit asjakohaseks. Apellatsioonkaebuses on küll väidetud, et viidatud asjas öeldi, et tsiteeritud sõnastusest võib mõista nii, justkui oleks kuritegu tuvastatud, kuid käesolevas asjas nimetati kaebajat otsesõnu äraostetavaks. Samas on ringkonnakohtu hinnangul asjade sisu olulises osas sama – mõlemas asjas on olnud tegemist olukorraga, kus vaidlusalust sõnastust võib mõista selliselt, justkui oleks isik kuriteos süüdi. See, et käesolevas asjas anti hinnang läbi kuriteo kvalifikatsiooni äranimetamise (nimetati äraostetavust, st teisisõnu altkäemaksu võtmist) ei tähenda, et Euroopa inimõiguste kohtu lahend oleks muutunud asjassepuutumatuks. Mõlema asja põhiolemus on sama – isiku suhtes kasutati küll ühel korral sõnastust, justkui ta oleks kuriteos süüdi, kuid pressikonverents tervikuna andis selgelt edasi, et tegemist oli üksnes kahtlustusega. Sarnaselt viidatud asjaga ei ole käesolevas asjas seega kaebuse rahuldamine põhjendatud.
12.Kaebaja on küll viidanud mõnedele teistele Euroopa inimõiguste kohtu lahenditele, kus on arutletud süütuse presumptsiooni põhimõtte rikkumise üle, kuid ei ole ära näidanud, et tegemist oleks käesoleva asjaga võrreldavate olukordadega – et pressikonverentsil oleks öeldud üks ekslik lause, kuid tervikuna oleks pressikonverentsi sõnum olnud teistsugune.
13.See, et Tartu Maakohus on kriminaalasja lahendamisel tehtud määruses vaidlusaluse lause osas avaldanud hinnangut, et see on taunitav, ei tähenda, et kaebajale on tekkinud hüvitamisele või kõrvaldamisele kuuluv mittevaraline kahju.
14.Õige on halduskohtu seisukoht, et vastustajale ei ole etteheidetav see, kui meediakanalid pressikonverentsi põhjal enda valitud rõhuasetusega uudiseid koostavad. Prokuratuur ei ole nende tegevuse eest vastutav. Prokuratuuri ei muuda selles kontekstis vastutavaks ka kaebaja poolt väljatoodud asjaolu, et meediale on omane noppida välja kõige suuremat tähelepanu pälviv info. Seda ei muuda ka asjaolu, et pressikonverentsi eesmärk oli avalikkuse teavitamine. Ka sellest hoolimata ei saa prokuratuur pressikonverentsi korraldajana vastutada selle eest, millist infokildu meedia oma väljaannetes pressikonverentsist kõige rõhutatumana esile toob.
15.Seega ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et prokuratuuri pressikonverentsi vaidlusaluse lausega tekitati kaebajale kahju, mille eest tal on õigus nõuda hüvitist ning mille tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb prokuratuuri kohustada ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri sõnavalik vaidlusaluses lauses võis olla küll ebaõnnestunud, kuid kogu pressikonverentsi sisu ja seal edastatud sõnumit arvestades ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajale tekitati hüvitamisele või kõrvaldamisele kuuluvat kahju. Nagu eelnevalt märgitud, on kaebaja üritanud omistada ülisuurt tähendust pressikonverentsi ühele lausele ja on samal ajal alatähtsustanud pressikonverentsi kui terviku sõnumit.
16.Ringkonnakohus märgib siin ka seda, et kõiki asjaolusid arvestades ei ole usutav, et pressikonverentsil öeldud üksainus vaidlusalune lause mõjutas avalikkuse hinnangut kaebaja suhtes oluliselt või et see üldse omas mingit mõju avalikule arvamusele. On kaheldav, kas kaebajasse oleks suhtutud teistmoodi, kui seda üht lauset ei oleks öeldud.
17.Kuna kaebajal ei ole tekkinud kahju, ei ole vajalik analüüsida ülejäänud apellatsioonkaebuse väiteid seoses kahju suurusega.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 250 eurot ning õigusabikulu, kokku 3627,4 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.