5.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 29.11.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
6.Kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 21).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Valvo Semilarski esitas 16.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, menetluse käigus esitas kaebaja täiendavaid seisukohti. Kaebuse andmetel andsid Kaitsepolitseiamet ja Prokuratuur 18.10.2017 pressikonverentsi (edaspidi pressikonverents), kus selgitasid
avalikkusele kaebaja kinnipidamist sama päeva hommikul. Pressikonverentsil ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross järgmise lause: „Tartu linn on ju Eestis üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on olnud piltlikult öeldes äraostetavad“ (edaspidi vaidlusalune tsitaat). Kaebaja hinnangul riivab vaidlusalune tsitaat tema au ja väärikust. Kaebaja taotles toimingu tagajärgede kõrvaldamist (vastustaja kohustamist esitama kaebuses nimetatud meediakanalitele avaldus, et vastustaja on avaldanud kaebaja kohta ebaõige väite ja taotleb selle ümberlükkamist, või on avaldanud ebakohase hinnangu) ja/või mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebaja arvates oleks õiglase hüvitise suurus 30 000 eurot. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlusalune tsitaat kujutab endast faktiväidet. Vastustaja avaldas kaebaja kohta tõsikindla faktina ja kindlas kõneviisis väite, et kaebaja on võtnud altkäemaksu. Väide, et kaebaja on „piltlikult öeldes äraostetav“ tähendab keskmisele televaatajale ja lehelugejale, et kaebaja on võtnud altkäemaksu ehk on olnud hüvede eest äraostetav. Väljend „äraostetav“ tähendab isikut (ametnikku), keda on võimalik altkäemaksuga ära osta. Isegi kui see väide ei tulene vaidlusalusest tsitaadist otse, on see esitatud kaudselt ehk järeldub sellest mõistlikult võttes. Riigikohus ei ole 07.10.2020.a määruses kvalifitseerinud vaidlusalust tsitaati hinnanguks. Riigikohus pidas silmas üksnes seda, et selliste hinnangute andmisel (olgu siis ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga) puudub seos kriminaalmenetlusega. Nimetatud väide ei vasta tegelikkusele. Kaebajale esitati küll kahtlustus altkäemaksu võtmises, kuid see oli täiesti alusetu. Asjaolude täiendaval uurimisel loobus vastustaja sellest ja lõpetas 19.07.2019.a määrusega kriminaalmenetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuses. Toiming oli õigusvastane, kuna kaebajal on õigus au ja hea nime kaitsele. Vastustaja avaldatud väide kaebaja poolt altkäemaksu võtmise kohta on kaebaja mainet tugevalt kahjustav, kuna loob kaebajast avalikkuse ees kuvandi kui kurjategijast (altkäemaksu võtjast) ja ebaausast inimesest, kes tegutseb vaid omakasu eesmärgil ning keda on võimalik hüvede eest n.ö ära osta ja endale kasulikke ametitoiminguid tegema sundida. Kaebaja kujutamine kurjategijana oli vastuolus süütuse presumptsiooniga. Samadel põhjendustel on toiming õigusvastane ka siis, kui tegemist on hinnanguga. Vastustaja rikkus kaebaja maine kogu Eesti avalikkuse ees. Tsitaat avaldati samal päeval Eesti enimvaadatud telekanalite ETV, Kanal2 ja TV3 õhtustes uudistesaadetes ning populaarseimates veebipõhistes uudisteportaalides err.ee, delfi.ee, ohtuleht.ee ja postimees.ee. Kuigi põhimõtteliselt on õige, et pressikonverentsi tuleb vaadelda tervikuna, on oluline just vaidlusalune tsitaat. Pressikonverentsi puhul ei ole selle korraldaja ise vahetuks andmete meediaväljaannetes avaldajaks. Prokuratuur ja KAPO andsid meediaväljaannetele suurel hulgal informatsiooni, kuid neil puudus igasugune teadmine ja kontroll selle üle, kas ja kuidas seda avalikkusele meediaväljaande kaudu edastatakse. Pressikonverentsil esinejad pidid arvestama, et igal nende poolt öeldud lausel on suur kaal ning meediale on omane noppida välja ja edastada avalikkusele kõige „mahlakam“ ning lugeja/televaataja „suuremat tähelepanu“ pälviv informatsioon. Saadetes Aktuaalne Kaamera (ETV), Seitsmesed Uudised (TV3) ja Reporter (Kanal2) rõhutati just vaidlusalust tsitaati. Vastustaja süü, rikkumise ulatuse ning toimingu kahjulike tagajärgede hindamisel tuleb arvesse võtta pressikonverentsi olemust, meedia toimimist ning sellest tollel päeval massimeedias päevauudistes kõlama jäänud tsitaati, mis tegelikult kaebaja maine kahjustamise põhjustas.
Vaidlusalune tsitaat on tekitanud kaebajale tugevaid hingelisi üleelamisi, kuna selle avaldamise tõttu on kaebaja saanud avalikkuse poolt halvustava suhtumise osaliseks. Kaebaja on pidanud tundma suurt piinlikkust ja alaväärsustunnet, arvates, et avalikkus peab teda altkäemaksu võtjaks. Piinlikkustunde vältimiseks on kaebaja sõprade ja tuttavatega lävimist piiranud, loobunud rahvarohketel kultuuriüritustel osalemisest, kaotanud motivatsiooni tegelda spordiga. Kaebajast avalikkuses loodud altkäemaksu kuvand on mõjutanud negatiivselt kaebaja kodurahu ning põhjustanud ebamugavustunnet ja piinlikkust kaebaja lähedastele. Pressikonverentsil kajastati ka asjaolu, et kaebajale on esitatud kahtlustus toimingupiirangu rikkumises. See ei ole kaebaja maine kahjustamise seisukohalt võrreldav altkäemaksu võtmise väite esitamisega, mis esitati avalikkusele kui juba tuvastamist leidnud fakt. Altkäemaksu võtmise fakt võimaldab isiku negatiivset väärtustamist mitmeid kordi suuremas ulatuses kui toimingupiirangu kahtlustuse esitamise fakt. Toimingupiirangu puhul puudub ametiisiku poolt kasu saamise ehk hüvede eest „äraostetavuse“ element. Ka vastustaja on selgitanud, et toimingupiirangu rikkuja ei saa otsest isiklikku kasu, vaid kasu saavad tema tegevusest mõjutatud ettevõtted ja inimesed. Vastustaja omab enda positsioonist tulenevalt inimeste seas kõrgendatud usaldust. Seepärast on eriti tähtis, et vastustaja poolt avalikkusele jagatav informatsioon kriminaalasjade menetluste kohta oleks tõene ja täpne ega rikuks kriminaalmenetluse aluspõhimõtteks olevat süütuse presumptsiooni. Vastustaja tegutses vähemalt raske hooletusega. Vastustaja ei ole 07.08.2019.a pressiteatega pressikonverentsi kahjulikke tagajärgi kõrvaldanud. Formaalselt võetuna sisaldab pressiteade muuhulgas informatsiooni menetluse lõpetamisest kaebajale esitatud altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas, kuid sellega ei ole vastustaja ümber lükanud väidet, et kaebaja on võtnud altkäemaksu. Teave menetluse osalisest lõpetamisest esitati seda pisendades. Vastustaja ei andnud mingilgi viisil mõista, et vaidlusalune tsitaat oli õigusvastane või alusetu. Ka ümberlükkamise viis ei ole vaidlusaluse tsitaadi leviku ja avaldamise ulatusega võrreldav.
2.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune tsitaat lähtus prokuratuuri eeldusest, et kaebaja on kahtlustuses esitatud süüteod toime pannud. Kriminaalmenetlusõiguslikus mõttes on kahtlustus ja süüdistus oma olemuselt prokuratuuri põhjendatud ja kaalutletud arvamused, kas ja millistel tunnustel isik võib olla kuriteo toime pannud, mitte faktiliste asjaolude sedastamine selle kohta, kas isik on tõsikindlalt kuriteo toime pannud. Vastustaja on teinud kriminaalasja raames läbivalt aastate jooksul mõistlikke pingutusi tegeliku tõe ja oluliste faktide väljaselgitamiseks, millest oli lõpptulemina tingitud esmalt nii kahtlustuse esitamine kui ka hilisem kriminaalmenetluse osaline lõpetamine. Vastustaja on 07.08.2019 avalikkusele avaldanud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud andmed ei osutunud piisavaks kaebajale altkäemaksu võtmises süüdistuse esitamiseks, ja seeläbi teavitanud avalikkust kahtlustuse äralangemisest. Vastavat pressiteadet kajastasid ka suuremad meediaväljaanded. Pressikonverentsil informeeriti avalikkust senises kriminaalmenetluses kogutud teabele toetudes kaebaja kinnipidamise põhjustest ja talle esitatud kahtlustuse sisust. Pressikonverentsi vajadus oli tingitud suurest huvist kriminaalmenetluse vastu, mille tingis kaebaja tolleaegne juhtiv ametikoht mõjukas omavalitsuses ja roll ühiskonnas koosmõjus talle esitatud kahtlustuse sisuga. Pressikonverentsi tuleb käsitleda ühe tervikuna. Vaidlusaluse tsitaadi eraldiseisvana hindamine eemaldab selle kontekstist. Lausele ei saa omistada tähendust, mida pressikonverentsi kui terviku kontekstis keskmiselt mõistlik objektiivne kõrvalseisja sellele omistanud ei oleks. Pressikonverentsi alguses ja käigus öeldi korduvalt, et isikutele on esitatud
üksnes kahtlustus. Pressikonverentsil käsitleti ka korruptsiooni üldisemal tasandil ning selles kontekstis tuleb mõista ka vaidlusalust tsitaati. Vaidlusalune tsitaat ei olnud suunatud niivõrd kaebaja isiku vastu, kui korruptsiooni enese ja selle riigi julgeolekut ohustava olemuse vastu. Tsitaadile ei saa omistada vastustaja tõsikindlat eesmärki luua kaebajast avalikkuse ees kuvandit kui kurjategijast. Vaidlusaluse tsitaadi puhul oli tegemist hinnangu, mitte faktiväitega. Hinnangule viitavad ka prokuröri sõnad „piltlikult öeldes“. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastasele tegevusele kui läbivale tervikule, eristamata kriminaalmenetluse toimetamist ning vaidlusaluse tsitaadi kajastamist meedias. Eksitav on väita, et kaebajale põhjustas üleelamisi just vaidlusalune tsitaat, mitte kahtlustuse fakt. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et ühiskonna hinnang altkäemaksu võtmisele ja toimingupiirangu rikkumisele üksteisest oluliselt erinevad. Mõlemal juhul on tegemist ametialaste süütegude ehk aususe kohustuse rikkumisega seotud süütegudega.
Kohtu seisukoht
3.Kaebaja lähtus kaebuse esitamisel sellest, et vaidlusalune tsitaat on faktiväide, ning esitas järgmised nõuded: - kõrvaldada toimingu tagajärjed, s.o kohustada vastustajat esitama kaebuses nimetatud meediakanalitele (Eesti Rahvusringhääling, AS Ekspress Meedia (Delfi), AS All Media Eesti (TV3), AS Postimees Grupp (Postimees, Kanal2), AS Õhtuleht) avaldus, et vastustaja avaldas pressikonverentsil kaebaja kohta ebaõige väite, et kaebaja on võtnud altkäemaksu, ning taotleb selle ümberlükkamist enda kulul; - hüvitada toiminguga tekitatud mittevaraline kahju ja mõista kaebaja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel; - kui eeltoodud nõudeid ei ole samaaegselt võimalik rahuldada, siis käsitleda neid alternatiivsetena ning rahuldada esimeses järjekorras mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue. Kaebaja esitas 05.10.2021.a avalduses alternatiivsed nõuded juhuks, kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväite, vaid hinnanguga. Väite valeks tunnistamise ja ümberlükkamise asemel palus kaebaja kohustada vastustajat esitama meediakanalitele avaldused selle kohta, et pressikonverentsil avaldatud lause, et kaebaja on olnud äraostetav, oli õigusvastane ning tegemist oli ebakohase väärtushinnanguga. Kohus lubab kaebajal täiendada kaebust alternatiivsete nõuetega. Kaebuse täiendamine ei riku vastustaja õigusi. Kaebaja nõuete sisu ja põhjendused olemuslikult ei muutu. Kohus selgitas 21.09.2021.a määruses, et tegemist võib olla faktiväite või hinnanguga, ning vastustaja sai oma seisukohtade esitamisel sellega arvestada.
4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
RVastS § 11 lg 1 sätestab, et kannatanu võib avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel nõuda kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Eeltoodu tähendab, et kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamise eeldused langevad kokku ning nendeks on 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine, 3) kahju tekitamine, 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus, 6) mittevaralise kahju puhul ka avaliku võimu kandja süü. Kahju hüvitamise või tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik eeltoodud tingimused. RVastS § 9 lg 1 ei sätesta võimalust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süütuse presumptsiooni rikkumise tõttu. Kohtu hinnangul on eeltoodud alus hõlmatud au või hea nime teotamisega. Põhiseaduse § 22 esimest lõiget saab mõista erinormina §-le 17 tähenduses, et süütuse presumptsioon toimib ka isiku hea nime kaitse ühe tahuna.
5.Kaebaja väitel tekitas vastustaja talle kahju sellega, et avaldas pressikonverentsil vaidlusaluse tsitaadi. Vaidlust ei ole selles, et avalikkusele kriminaalmenetluse kohta teabe andmine (pressikonverentsi andmine) kujutas endast toimingut haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses ning vastustaja tegutses avaliku võimu kandjana avalik-õiguslikus suhtes. Kohus käsitleb järgnevalt seda, kas vastustaja toiming oli õigusvastane. Toimingu õigusvastasuse alusena tugineb kaebaja tema Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiõiguste rikkumisele. Kaebaja viitab eeskätt põhiseaduse §-le 17, mille alusel kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Kaebaja nõustus, et toimingu õigusvastasuse alusena võib kõne alla tulla ka põhiseaduse § 22 esimeses lõikes sätestatud süütuse presumptsiooni rikkumine.
6.Põhiseaduse § 22 esimese lõike käsitlemisel on õiguskirjanduses öeldud, et avalikkusel on õigus teada käimasolevast kohtueelsest menetlusest, kuid avalikkust teavitades peavad ametnikud hoolega oma sõnu valima ega tohi ületada piiri, kus faktiline teave asendub veendumuse edastamisega isiku süüdiolekus (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; pohiseadus.ee; § 22 kommentaar 11). Eeltoodud kommentaaris viidatud 20.12.2011.a otsuses asjas G.C.P. vs Rumeenia (nr 20899/03, p 55, 58) selgitas Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), et põhimõttelist vahet tuleb teha väitel, et kedagi kahtlustatakse kuriteo toimepanemises ja avaldusel, et isik pani toime kõnealuse kuriteo. Selle üle, kas riigiametniku avaldus rikub süütuse presumptsiooni põhimõtet, tuleb otsustada nende konkreetsete asjaolude kontekstis, milles vaidlusalune avaldus tehti. Süütuse presumptsiooni ei ole rikutud, kui prokurör väljendab oma veendumust, et tõendid on piisavad süüdistuse esitamiseks või õigustavad uurimise läbiviimist isiku suhtes. EIK leidis 29.05.2012.a otsuses asjas Shuvalov vs Eesti (nr 39820/08 ja 14942/09, p 80) järgmist. Mõnda tsiteeritud sõnastust, eriti eraldivõetuna, võib mõista nii, et on tuvastatud, et kaebaja pani toime süüteo, milles teda süüdistatakse. Kuid need sõnastused juhatati sisse ja põimiti läbi väljenditega, mis andsid selgelt mõista, et kaebajat üksnes süüdistati kõne all oleva süüteo toimepanemises. Sellist tõlgendust toetab asjaolu, et pressiteate koostas Riigiprokuratuur, kellest võib põhimõtteliselt aru saada, et ta informeeris avalikkust kaebaja süüdistamiseks piisava materjali olemasolust ning kes avaldas informatsiooni teatud faktiliste elementide kohta, mida pidas tuvastatuks. Pressiteates puudus selge viide, et see põhineb
süüdistusaktil. Sellest hoolimata pidi olema selge, et Riigiprokuratuuri pressiteade, mis algas sõnadega „riigiprokurör saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse ... altkäemaksu võtmises nõudmisega ja suures ulatuses“ väljendas Riigiprokuratuuri seisukohta kriminaalmenetluses, mida tuli kohtus tõendada. Kuigi Riigiprokuratuuri pressiteate sõnastus oleks võinud olla läbimõeldum, arvestades süütuse presumptsiooni põhimõtte olulisust, ei saa EIK järeldada, et pressiteade tervikuna jättis mulje, et kaebajat käsitleti süüdiolevana enne selle tõendamist vastavalt seadusele.
7.Kohtu hinnangul ei saa praeguses vaidluses pressikonverentsi mõista nii, et kaebaja on süüdi kuriteo toimepanemises. Prokuröri avalduses (tl 72, lõik 1) esineb 10 korda kahtlustusele viitav sõnastus - kaebaja peeti kinni kahtlustatavana, kahtlustuse kohaselt osales ta otsuste tegemises, milles tal olid majandushuvid, lisaks kahtlustatakse teda altkäemaksu võtmises jne. Kaitsepolitseiameti esindaja ütles pressikonverentsil järgmist: „ ... aga kindlasti me peame siin rõhutama üle, et me oleme praeguses hetkes olukorras, kus inimestele on esitatud kahtlustus, uurimine kestab, ühel hetkel prokuratuur teeb otsuse, kellele esitada süüdistus ja kas, nii et aga praegusel hetkel me räägime sellest, et inimestele on esitatud kahtlustus“, see avaldus tehti pärast vaidlusalust tsitaati (tl 72 pöördel, lõik 15). Vastuseks ajakirjaniku küsimusele, mis kaebajat ees ootab, selgitas prokurör, et see sõltub sellest, milline on süüdistus ja kuidas see leiab kohtuliku uurimise käigus tõendamist (tl 74 lõik 48, 49). Sellest, et tegemist on kahtlustusega, räägiti pressikonverentsil läbivalt - pressikonverentsi üleskirjutuses (tl 72-74) esineb kahtlustusele viitav sõnakasutus korduvalt igal leheküljel. Mõistlikul inimesel ei saanud pressikonverentsi põhjal tekkida arusaama, et kaebaja on kuriteo toimepanemises süüdi.
8.Vaidlusalust tsitaati ei saa vaadelda eraldi võetuna. Mõlemad pooled märgivad, et lähtuda tuleb sellest, mida vastustaja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kuid just mõistlikule inimesele on omane lähtuda avaldusest tervikuna, mitte üksikust lausest või fraasist ilma selle konteksti arvestamata. Ka avaliku võimu kandja toiminguna HMS § 106 lg 1 tähenduses tuleb mõista pressikonverentsi tervikuna, kuna see on kantud ühtsest eesmärgist anda avalikkusele teavet. Põhjendatud ei ole pidada iga pressikonverentsil öeldud lauset toiminguks, mille õiguspärasust saab eraldi hinnata.
9.Toiminguks, mille õiguspärasust kohus hindab, on pressikonverents. Vastustajale ei ole omistatav see, kas ja mil viisil kasutasid pressikonverentsi salvestist või kirjeldasid pressikonverentsil toimunut meediakanalid, sh kas nad kasutasid vaidlusalust tsitaati eraldi võetuna ja millises kontekstis seda tehti. Vastustajalt ei saa nõuda arvestamist sellega, et tema avaldust võidakse töödelda pahatahtlikult, sh eesmärgiga jätta vale mulje avalduse kui terviku tegelikust sisust. Kui mõni meediakanal on seda teinud ja põhjustanud sellega kaebajale kahju, siis saab kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude vastavale isikule. Kohus siiski märgib, et ka meediakanalite puhul on põhjendatud pidada määravaks uudist tervikuna. Saadete Aktuaalne Kaamera (fail 18.10.2017.ERR.ee.Kapo pidas korruptsioonis kahtlustatavatena kinni Tartu abilinnapead.02), Reporter (fail Kanal2.postimees.ee_pluss_ video_id_77778) ja Seitsmesed Uudised (fail TV3_play.tv3.ee_embed-video__serial2684427__clip-2689539) uudislõikudes kasutati küll vaidlusalust tsitaati, kuid uudislõikudest tervikuna on selgelt arusaadav, et kaebajale on esitatud kahtlustus.
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 alusel hindab kohus toimingu õiguspärasust toimingu tegemise aja seisuga.
Toimingu tegemise ehk pressikonverentsi andmise seisuga oli kaebajale esitatud kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 3001 lg 2 alusel ehk seoses korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumisega eriti suures ulatuses ning KarS § 294 lg 1 alusel ehk seoses ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmisega vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. Eeltoodud kahtlustuste esitamise fakt on tõendatud (tl 63-65). Ükski isik, sh vastustaja ei saanud pressikonverentsi toimumise ajal teada, millised tõendid kogutakse edasises kriminaalmenetluses, kas ja milline süüdistus kaebajale esitatakse ning millise tulemusega lõpeb süüdistuse esitamise korral kohtuasi. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, et süüdistust KarS § 294 lg 1 alusel kaebajale ei esitatud ning süüdistuses KarS § 3001 lg 2 alusel ei ole kohtumenetlus veel lõppenud (kohtuasi 1-19-6293). Vastustajale ei saa ette heita prokuröri seisukohta, et tõendeid on kahtlustuse esitamiseks piisavalt ja need on kaalukad. Prokurör esindab kriminaalmenetluses riiklikku süüdistust. Kui vastustaja pidas vajalikuks ja põhjendatuks anda kriminaalmenetluse kohta teavet avalikkusele (sellele ei ole kohtuasjas vastuväiteid esitanud ka kaebaja), siis ei saa prokurörilt oodata, et ta võtaks sõna omaenda positsiooni ehk kahtlustuse esitamise vastu. See, et prokuröri hinnangul on kogutud tõendid kaalukad ning uurimise läbiviimine ja isikuid intensiivselt mõjutavate menetlustoimingute (läbiotsimine, isikute kinnipidamine) tegemine põhjendatud, ei ole samastatav sellega, et prokurör käsitleb isikut kuriteos süüdi olevana.
11.Kohus leiab eeltoodu põhjal, et vastustaja toimingut ei saa pidada õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja rikkus kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni.
12.Vastustaja toimingut ei saa pidada õigusvastaseks ka põhiseaduse § 17 ehk au ja hea nime teotamise keelu rikkumise tõttu. Õiguskirjanduse põhjal peab rünne inimese maine vastu olema teatava raskusastmega selleks, et see langeks au teotamise keelu kaitsealasse. Au või hea nime teotamine peab ületama teatud künnise ehk esiteks peab see olema kantud tahtlusest, s.o soovist teist isikut kahjustada, ning teiseks peab sellel olema häbistav, alandav või naeruvääristav viis. Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usus tehtud kriitikat. Kontekstil on au teotamise vaidlustes väljenduse hindamisel suur mõju, st arvesse tuleb võtta, kellele oli hinnatav väljendus suunatud, millist kanalit selle levitamiseks kasutati ning millisel eesmärgil väljendus tehti (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne; pohiseadus.ee; § 17 kommentaar 8, 9)
13.Kohus leidis eespool, et mõistlikul inimesel ei saanud pressikonverentsi põhjal tekkida arusaama, et kaebaja on süüdi kuriteo toimepanemises. Vastustaja edastas avalikkusele teabe, et kaebajale on esitatud kahtlustus. See väide oli õige. Teabe esitamist ei saa pidada õigusvastaseks selle avaldamise viisi tõttu - pressikonverents viidi läbi tasakaalukalt ja professionaalselt. Alust pidada toimingut õigusvastaseks ei ole ka siis, kui käsitleda vaidlusalust tsitaati hinnanguna, kuna see ei ületa künnist, mis lubaks pidada seda kaebaja au või head nime teotavaks. Kaebaja tugines ka vaidlusaluse tsitaadi kui hinnangu ebakohasuse osas põhjendustele, et sellega on kaebajat näidatud kuriteos süüdi olevana ja loodud temast kuvand kui altkäemaksu võtjast. Kohus käsitles neid väiteid eespool ning leidis, et kaebaja selline arusaam ei ole põhjendatud.
14.Vastustaja selgituse põhjal anti pressikonverentsil ühelt poolt teavet konkreetsete kriminaalmenetluste kohta ja teiselt poolt käsitleti korruptsiooni üldisemalt. Ka kohtul tekkis pressikonverentsist samasugune arusaam. Vastustaja mõistab vaidlusalust tsitaati pressikonverentsi kui terviku konteksti arvestades nii, et prokuröri hinnangul on kahetsusväärne
korruptsiooni kahtluse esinemine Tartu linnavalitsuses, sh kaebaja suhtes. Sellist tõlgendust toetab sama teabe kirjalik versioon (tl 75-76). Kirjalikus vormis oli avalikkusele edastatud sõnum järgmine: „Abilinnapead, kelle suhtes on inimestel eriline usaldus, peavad ennekõike juhinduma avalikust huvist. Seetõttu on äärmiselt kahetsusväärne, et Eesti ühe mõjukama omavalitsuse juhtivaid ametiisikuid on alust kahtlustada korruptsioonikuritegudes.” Võib muidugi küsida, kas konkreetsete kriminaalmenetluste kohta teabe andmine ja korruptsiooni kui sellise üldisem käsitlemine sama pressikonverentsi raames on mõistlik. Sel viisil edastades võivad mõlemad sõnumid läbi põimuda ja ähmastuda. See võis anda oma panuse sellesse, et kaebaja tundis ennast vaidlusalusest tsitaadist riivatuna. Kuid vaidluse lahendamisel omab tähtsust mitte kaebaja subjektiivne, vaid mõistliku inimese objektiivne seisukoht. Viimasest lähtudes saab vaidlusalust tsitaati kui hinnangut, et Tartu abilinnapeale korruptsioonikuriteo kahtluse langemine on kahetsusväärne, pidada küll kaebaja au ja head nime riivavaks, kuid mitte seda teotavaks.
15.Kaebaja peab oluliseks seda, et pressikonverentsi tõttu seostatakse teda just altkäemaksu võtmisega. Kohus ei nõustu sellega, et vaidlusalune tsitaat hõlmab üksnes KarS § 294 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu või et kaebajale kahtlustuse esitamine altkäemaksu võtmises on negatiivsema tähendusega võrreldes kahtlustusega toimingupiirangu rikkumises. Mõlemad kaebajale esitatud kahtlustuses nimetatud paragrahvid paiknevad karistusseadustiku alajaotuses, mis käsitleb aususe kohustuse rikkumist. Tavalise linnakodaniku ja/või maksumaksja seisukohast on oluline, et ametiisikud lähtuksid otsuseid tehes õiguspärastest kaalutlustest ja huvidest, mitte isiklikest huvidest või mõjutustest. Tavalise inimese seisukohast ei ole oluline, kas ametiisik teeb erapooliku otsuse varalise vastutasu eest või seetõttu, et otsus tehakse talle lähedase või temaga ühist huvi omava isiku suhtes. Tavalise inimese huvid saavad mõlemal juhul ühtviisi kannatada. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et altkäemaksu võtmine on tavalisele inimesele tuntum ja kergemini arusaadav mõiste võrreldes toimingupiirangu rikkumisega. Avalikkusele teabe andmisel on kohane nende sätete sarnast põhiolemust niiöelda tavakeeles ja lihtsustatult selgitada. Vaidlusaluses tsitaadis rääkis prokurör äraostetavusest piltlikult öeldes, olles vahetult enne seda käsitlenud kahtlustuste esitamist altkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises. Mõistlik on sellest aru saada nii, et prokurör püüdis avalikkusele arusaadavalt selgitada tegusid, milles kaebajale kahtlustus esitati. Seejuures tõi prokurör sõnad „piltlikult öeldes“ eriti välja nii hääletooniga kui ka sellega, et enne ja pärast neid sõnu on tajutav paus. Kohus ei nõustu pidama tavalist mõistlikku inimest nii rumalaks, et ta ei saa aru, mida tähendab väljend „piltlikult öeldes“.
16.Põhjendatud ei ole omistada tavalisele inimesele ühe konkreetse sõna mõistmisel üksnes tähendust, mille sõnale on omistanud sõnaraamatu koostaja (tl 13). Juriidiliselt saab mõistetele anda legaaldefinitsiooni. Tavakeeles seda teha ei saa, s.h põhjusel, et väga palju oleneb kontekstist. Sõnaraamat saab üksnes suuremas või väiksemas mahus kirjeldada või illustreerida sõna võimalikke tähendusi ja kasutusvõimalusi, kuid mitte neid lõplikult defineerida.
17.Kohus hindas eespool vastustaja toimingu õiguspärasust nii juhul, kui vaidlusalune tsitaat on faktiväide, kui ka juhul, kui tegemist on hinnanguga. Sellel asjaolul ei ole vaidluse lahendamisel määravat tähtsust, kuna kohus ei tuvastanud vastustaja toimingu õigusvastasust kummalgi juhul. Kohus ei võta seetõttu selles küsimuses lõplikku seisukohta.
18.Kokkuvõttes ei ole vastustaja teinud õigusvastast toimingut. See välistab nii kahju hüvitamise kui ka tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamise. Nõuete muude eelduste käsitlemine ei ole vajalik. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, muud taotlused. Selgitused
19.Kohus leidis 21.09.2021.a määruses, et kaebuses viidatud videosalvestised saab asja juurde võtta nii, et need asuvad vastavate portaalide kodulehtedel. Kohus muutis hiljem seda arvamust ning praeguseks on videod salvestatud toimikus olevale dvd-plaadile (tl 77). Seoses eeltooduga ei vaja lahendamist kaebaja taotlus kohustada meediaväljaandeid vastavaid videolõike kohtule esitama.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
21.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.