Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1565 7. oktoober 2020 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Jüri Põld ja Juhan Sarv Valvo Semilarski kaebus prokuratuuri kohustamiseks lükkama andmeid ümber ning hüvitama mittevaralist kahju Kaebaja Valvo Semilarski, esindaja vandeadvokaat Diana Minumets Vastustaja prokuratuur Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020. a määrus Valvo Semilarski määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020. a ja Tartu Halduskohtu
12.detsembri 2019. a määrus. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valvo Semilarski oli Tartu abilinnapea, kes peeti 18. oktoobril 2017 kahtlustatavana kinni. Teda kahtlustati ka altkäemaksu võtmises. Samal päeval toimunud pressikonverentsil teatas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör muu hulgas V. Semilarskile viidates järgmist: „Tartu linn on Eesti üks mõjukamaid ja suuremaid omavalitsusi ja seetõttu ma leian, et on äärmiselt kahetsusväärne, et Tartu juhtimisega seotud kaks abilinnapead on piltlikult öeldes äraostetavad.“ Seda prokuröri lauset kajastasid kõik Eesti suuremad meediaväljaanded. 19. juulil 2019 lõpetas prokuratuur altkäemaksu võtmise osas kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu.
2.V. Semilarski (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, kohustamaks prokuratuuri
18.oktoobri 2017. a pressikonverentsil kaebaja kohta väidetut ümber lükkama ning hüvitama sellega tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja palus juhul, kui kohustamis- ja hüvitamisnõuet pole võimalik korraga rahuldada, käsitada nõudeid alternatiivsetena, pidades prioriteetseks hüvitamisnõuet. Kaebaja hinnangul esitas prokuratuur pressikonverentsil tema kohta vale faktiväite, et ta on võtnud altkäemaksu.
3.Tartu Halduskohus tagastas 12. detsembri 2019. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, leides, et kaebuse lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Halduskohus selgitas, et väidetavalt kahju tekitanud teo tegi kriminaalasja menetlenud
3-19-1565 prokurör pressikonverentsil, mille eesmärk oli anda avalikkusele teavet kriminaalmenetluse toimingute kohta. Kaebaja välja toodud lause puudutas kaebajale esitatud kahtlustuse sisu. Kohtueelse menetluse andmete avaldamine prokuröri poolt on kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 214 reguleeritud menetlustoiming. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 11 lõiked 2 ja 3 näevad ette mittevaralise kahju hüvitamise au või hea nime teotamise korral ning võimaluse seda heastada eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. Vastustajale ette heidetud teo õiguspärasuse hindamisel tuleb kohaldada kriminaalmenetluse norme. Kuna SKHS näeb ette teistsuguse menetluse, ei ole asi HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses.
4.Kaebaja esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
5.veebruari 2020. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Ringkonnakohus rõhutas, et kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks peetakse nii nende avalikustamist kui ka edastamist teistele isikutele. Pressikonverentsil öeldud prokuröri lause puudutas kaebajale esitatud kahtlustuse sisu. Seega ei olnud tegemist pelgalt menetleja suhtumise avaldamisega, vaid käimasoleva kohtueelse menetluse andmete avaldamisega, mida reguleerib KrMS § 214. Seega pole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles ta palub nii ringkonna- kui ka halduskohtu määruse tühistada ning saata asi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Kohtute seisukoht, et kaebuse nõuded tulenevad KrMS §-s 214 reguleeritud menetlustoimingust, on väär. KrMS § 214 reguleerib ainult kohtueelses menetluses andmete avaldamise lubamist, mitte vale väite või ebakohase väärtushinnangu avaldamist ning selle õigusvastasust. Tuleb eristada andmete avaldamise lubatavust andmete õigsusest. SKHS kohaldamisalasse kuulub üksnes selline kahju, mis tekitati kohtueelse menetluse andmete avaldamisega KrMS § 214 nõudeid rikkudes.
5.2.Pressikonverentsil informatsiooni avaldamine ei ole kriminaalmenetluse toiming. KrMS § 214 reguleerib andmete avaldamise lubamist üksnes kohtueelses menetluses. Poleks loogiline, kui kohtueelses menetluses andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue tuleks lahendada SKHS alusel, aga pärast süüdistusakti kohtusse saatmist peaks analoogse nõude lahendama halduskohus. Samuti puudub SKHS-s menetlus juhuks, kui menetleja avaldab andmeid pärast kriminaalmenetluse lõppu. Õigusrikkumisest teavitamine on haldusõiguslik toiming, sest see on reguleeritud avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 1.
5.3.Erinevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 11 sätestatust ei ole SKHS alusel võimalik esitada valede faktiväidete ümberlükkamise nõuet. Seega jääksid kaebuse läbi vaatamata jätmise korral kaebaja õigused kaitseta. See oleks vastuolus põhiseaduse §-st 17 tuleneva riigi kohustusega luua efektiivsed kaitseabinõud au ja hea nime kaitseks.
6.Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.HKMS § 4 lõige 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Teabe avaldamine riigi poolt on eeldatavasti avalik-õiguslik tegevus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus asjas 2(3)
3-19-1565 nr 3-3-1-3-12, p 14). Ka praegusel juhul oli prokuröri esinemine pressikonverentsil avalik-õigusliku iseloomuga. Seega on asjas määrav, kas seadus näeb pressikonverentsil esitatud väite ümberlükkamiseks või sellega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamiseks ette teistsuguse menetluse. Kui teistsugust menetlust ei ole, on kaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses.
8.Seadusandja tahe SKHS kehtestamisel oli sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon ning muu hulgas muuta olukorda, kus halduskohtu pädevuses oli anda mõnd liiki hüvitamisnõudeid lahendades sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2018. a otsus nr 3-18-400/15, p-d 10–11). SKHS § 1 lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kui pidada prokuratuuri pressikonverentsil käesoleva määruse esimeses punktis osundatud lause ütlemist kriminaalmenetluse toiminguks või selle osaks, tuleb vaidlus lahendada SKHS-s ette nähtud korras.
9.KrMS § 214 lõike 1 järgi võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel. Seadus ei ütle selgelt, mida tuleb pidada kohtueelse menetluse andmete avaldamiseks KrMS § 214 lõike 1 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on pidanud KrMS § 214 kohaldamisalas olevaks näiteks pärast isiku kinnipidamist tema foto avaldamist koos üleskutsega tema rünnaku ohvritel endast teada anda (21. oktoobri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-74-11, p 9).
10.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse ja süüteomenetluse piiritlemisel saab ja tuleb lähtuda mh toimingu eesmärgist ja olemusest ning menetleja tahtest ja selle avaldamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 2. novembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-33-16, p 12 ühes seal viidatud kohtupraktikaga). Sellest tulenevalt on praegusel juhul oluline, kas prokuratuuri 18. oktoobri 2017. a pressikonverents oli suunatud kuritegude avastamisele või kas see oli vajalik laiemalt karistusõiguse normide kohaldamiseks. Selline eesmärk võib olla teabe avaldamisel nt siis, kui meedias avaldatakse teavet isiku kohta koos üleskutsega tema rünnaku ohvritel endast teada anda (vt eelviidatud otsus asjas nr 3-1-1-74-11, p 9) või kui avalikkuselt palutakse abi kahtlustatava asukoha kindlakstegemiseks või kui see on muul viisil kriminaalmenetluse huvides vajalik.
11.Praegusel juhul prokuratuuri pressikonverentsil niisuguseid eesmärke ei olnud. Sellel polnud teadaolevalt seost tõendusteabe kogumise ega kriminaalmenetluse muude eesmärkide saavutamisega. Pressikonverents korraldati, kuna prokuratuuri hinnangul tõid kahtlustatavate ametikohad ja nende arvatavate kuritegude iseloom kaasa selle, et avalikkusel oli käimasoleva kriminaalmenetluse vastu suur huvi. Prokurör andis selle lausega, mis kaebaja väitel talle kahju tekitas, moraalse hinnangu, mis lähtus eeldusest, et kaebaja on altkäemaksu võtnud. Sellisel avaldusel pole seost konkreetse kriminaalmenetlusega, vaid nii väljendati suhtumist kaebajasse. Järelikult oli tegemist toiminguga haldusmenetluse seaduse § 106 lõike 1 mõttes. Sellise toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist võimaldab nõuda RVastS § 9 lõige 1. Samuti lubab RVastS § 11 lõige 1 nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Osutatud nõuete lahendamine on halduskohtu pädevuses (RVastS § 17 lõige 1).
12.Seetõttu tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ja Tartu Halduskohtu 12. detsembri 2019. a ning Tartu Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020. a määrused tühistada. Asi tuleb saata kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule (HKMS § 238 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.