Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-2023 28. detsember 2021 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Eltjo Hessel Witkopi, Vello Urba, Minna-Maria Siuko, Sami Antero Siuko, Aksana Bilenko ja Taisy Jõe kaebus Pärnu Linnavalitsuse 11. mai 2017. a otsuse, 4. septembri 2017. a korralduse, 14. septembri 2017. a otsuse, 18. aprilli 2018. a otsuse ning 19. novembri 2018. a korralduse tühistamiseks Kaebajad Eltjo Hessel Witkop, Vello Urba, Minna-Maria Siuko, Sami Antero Siuko, Aksana Bilenko ja Taisy Jõgi Vastustaja Pärnu linn, esindajad Tiina Roht ja Taavi Käärid Kolmandad isikud Ingrid Teder ja Allan Jõgi Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a otsus Eltjo Hessel Witkopi, Vello Urba ja Taisy Jõe kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 19. detsembri 2019. a otsus muutmata, täiendades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
1.Pärnu Linnavalitsus väljastas 11. mai 2017. a otsusega nr 3-5/558 Ingrid Tedre taotluse ja planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimused Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule (pindala 248 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) ühepereelamu püstitamiseks.
2.Pärnu Linnavalitsus jättis 4. septembri 2017. a korraldusega nr 469 rahuldamata Eltjo Hessel Witkopi vaide projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks ning rahuldas osaliselt Minna-Maria Siuko, Sami Antero Siuko ja Aksana Bilenko vaide, kohustades linna planeerimisosakonda muutma 11. mail 2017 väljastatud projekteerimistingimuste asendiskeemi ja hoonestusala kirjeldust.
3.Pärnu Linnavalitus väljastas 14. septembri 2017. a otsusega nr 3-5/1139 Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule elamu püstitamiseks vastavalt vaideotsusele täpsustatud projekteerimistingimused.
3-17-2023
4.Eltjo Hessel Witkop (2. Jõe tn 1 kinnistu omanik), Vello Urba (1. Jõe tn 2 kinnistu omanik), Minna-Maria Siuko (Väike-Jõe tn 6–1 korteri kaasomanik), Sami Antero Siuko (Väike-Jõe tn 6–1 korteri kaasomanik), Aksana Bilenko (Väike-Jõe tn 6–7 korteriomanik) ja Taisy Jõgi (Väike-Jõe tn 6–6 korteri elanik) esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 11. mai 2017. a otsuse, 4. septembri 2017. a korralduse ja 14. septembri 2017. a otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-2023). Kaebajad väitsid, et vastustaja oleks pidanud 1. Jõe tn 4 kinnistu ehitusõiguse määramiseks projekteerimistingimuste väljastamise asemel algatama detailplaneeringu koostamise menetluse, sest PlanS § 125 lg 5 kohaldamise tingimused ei olnud täidetud. Pärnu linna üldplaneeringus ei ole määratud miljööväärtusliku ala üldiseid kasutus- ja ehitustingimusi ning kavandatav hoone ei sobitu mahuliselt ega hoonestuslaadilt väljakujunenud keskkonda. Projekteerimistingimuste väljastamise menetluses on kaebajatel oluliselt raskem kaitsta oma õigusi ja huve võrreldes planeerimismenetlusega. Detailplaneeringu kehtivus ei ole ajaliselt piiratud, ent projekteerimistingimused ammenduvad pärast ehitusloa andmist. Seetõttu, kuigi projekteerimistingimuste kohaselt kõrvalhoonete püstitamise võimalus puudub, võivad need tulevikus kinnistule siiski kerkida. Projekteerimistingimustega ei ole võimalik näha ette ka nõudeid rajatistele, mis ei ole projekteeritava hoone osad (nt piirdeaed), mistõttu ei taga projekteerimistingimused, et sademevesi ei valgu naaberkinnistule. Projekteerimistingimustes ei ole arvestatud piirkonnale omaseid ehitusmahte, kruntide täisehitusprotsenti ega aedlinnale omaseid haljastuspõhimõtteid, samuti ei ole järgitud tuleohutusnõudeid ja kavandatav elamu takistab oluliselt päikesevalguse langemist naaberkinnistutele. Hoonestusala asukoht 1,5 m kaugusel Väike-Jõe tn 6 kinnistu piirist kitsendab oluliselt naaberkinnistu võimalikku ehitusala. Püstitatav elamu vähendab oluliselt ka naaberkinnistute omanike privaatsust. Projekteerimistingimuste kohaselt on suurim lubatud ehitisealune pind 106 m2, kuid projekteerimistingimustest ei selgu, kas selle sisse on arvatud ka elamust väljaulatuvad rõdud.
5.Pärnu Linnavalitsus muutis 18. aprilli 2018. a otsusega nr 3-5.4/160 Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule elamu püstitamiseks väljastatud projekteerimistingimustega määratud hoonestusala selliselt, et kavandatav elamu peab mahtuma määratud hoonestusalasse, kuid üle võivad ulatuda kuni 0,8 m laiused katuseräästad, vihmaveesüsteem, päikesekaitsevarjestus, katmata trepid ja terrassid ning maapinnale mittetoetuvad alla 2 m2 varikatused ja konsoolsed rõduosad hoone seinast kuni üks meeter.
6.E. H. Witkop, V. Urba, M-M. Siuko, S. A. Siuko, A. Bilenko ja T. Jõgi esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse Pärnu Linnavalitsuse 18. aprilli 2018. a otsuse tühistamiseks. Projekteerimistingimuste muutmise otsuses ei ole viidatud õiguslikule alusele ja PlanS ei näe projekteerimistingimuste muutmise võimalust ette, samuti on PlanS § 125 lg 5 kohaldamisel rikutud kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust. Vastustaja ei kaasanud 18. aprillil 2018 väljastatud projekteerimistingimuste menetlusse naaberkinnistute omanikke. Seda ei saanud õigustada asjaolu, et varasemad projekteerimistingimused olid juba halduskohtus vaidlustatud. Projekteerimistingimuste muutmisel on lähtutud ainuüksi 1. Jõe tn 4 kinnistu omaniku soovist ehitada suurem elamu kui varasemad projekteerimistingimused võimaldasid, arvestamata kaebajate õigustega. Vastustaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendatud vajadust, miks tuleks lubada teatud elementide (sh terrasside ja varjualuste) ehitamist ka üle hoonestusala piiri. Kaebajate, eriti 2. Jõe tn 1 kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi rikub võimalus püstitada väljapoole hoonestusala terrasse ja maapinnale mittetoetuvaid alla 2 m2 varikatuseid, sest 1. Jõe tn 4 kinnistu terrassilt (pindala 46,7 m2) avaneks panoraamne vaade 2. Jõe tn 1 kinnistu õuealale ja elamu privaatsematesse tubadesse, samuti Väike-Jõe tn 6 kinnistu õuealale. Kuna terrass on kavandatud maapinnast 60 cm kõrgusele ja vahetult piirdeaia äärde, mille betoonsokkel on madalam, siis valguks sademevesi terrassilt otse 2. Jõe tn 1 kinnistule. Terrass oleks ka miljööväärtuslikku piirkonda selgelt sobimatu.
2(11)
3-17-2023
7.Pärnu Linnavalitsus andis 19. novembri 2018. a korraldusega nr 943 ehitusloa Pärnus 1. Jõe tn 4 kinnistule üksikelamu püstitamiseks.
8.E. H. Witkop, V. Urba, M-M. Siuko, S. A. Siuko, A. Bilenko ja T. Jõgi esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 19. novembri 2018. a korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-18-2273). Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud elamu koos terrassiga ületab maksimaalset projekteerimistingimustega lubatud ehitisealust pinda ja kinnistu täisehitusprotsenti. Terrassi (46,7 m2) rajamine on jätkuvalt tõenäoline, sest seda pole ehitusloa kõrvaltingimusena selgelt keelatud. Kavandatud elamu püstitamise korral ei ole tagatud naaberkinnistutel asuvate ehitiste tuleohutus. 1. Jõe tn 4 kinnistule püstitatava elamu ja 1. Jõe tn 2 kinnistul asuva elamu vahekaugus on alla 8 m. Seejuures katavad 1. Jõe tn 4 elamu välisfassaadi, mis jääb 1. Jõe tn 2 elamu poole, puitribid. Ehitusprojektis on küll märgitud, et need tuleb katta tuletõkkevõõbaga, kuid ainuüksi projektis kirjapandu ei taga, et seda nõuet ka täidetakse, sest ehitusprojekti seletuskiri koos ehitusloaga kaotavad kasutusloa väljastamisega kehtivuse. Ilma asjakohast kõrvaltingimust sätestamata ei ole haldusorganil võimalik kohustada omanikku katma puitribisid perioodiliselt tuletõkkevõõbaga. Lisaks pole arvestatud, et 1. Jõe tn 4 elamu katus ja selle kandekonstruktsioonid asuvad 2. Jõe tn 1 kinnistul asuvale abihoonele lähemal kui 8 m, ning ehitusprojekt ei kajasta, kuidas on selles osas tagatud vastavus tuleohutusnõuetele. 1. Jõe tn 4 kavandatud ehitise asukoht lähemal kui 4 m naaberkinnistu Väike-Jõe tn 6 piirist rikub naabrite omandiõigust, piirates alusetult nende võimalust oma kinnistule ehitada (nt soovisid Väike-Jõe tn 6 omanikud rajada 1. Jõe tn 4 kinnistu poolsesse nurka krundipiirist 4 m kaugusele lehtlat, kuid vastustaja nõudis ehituslike meetmete rakendamist tuleohutuse tagamiseks). Naaberkinnistute omanike omandiõiguse sellisel viisil piiramine on võimalik üksnes detailplaneeringu menetluse kaudu. Ka 1. Jõe tn 4 elamu rõdude konstruktsioonide puhul ei ole arvestatud ettenähtud D-s2 tuletundlikkuse nõudega. Püstitatav elamu (kõrgusega kokku 9 m) rikub naaberkinnistutel asuvate elamute (1. Jõe tn 2 elamu teise korruse toa ja 2. Jõe tn 1 elamu esimese korruse tubade) insolatsiooni ning piirab oluliselt naaberkinnistutele langeva loomuliku päikesevalguse hulka. Ehitusprojekti koosseisus olev insolatsioonianalüüs ei vasta nõuetele. Kavandatava elamu katuse väljaehitused (ca 37% kogu katuse pindalast) on vastuolus projekteerimistingimustega (st sisuliselt ei ole enam tegemist viilkatusega) ja rikuvad naaberkinnistute omanike privaatsust. Väljaehituse tõttu avaneb
1.Jõe tn 4 elamu teise korruse akendest otsevaade 2. Jõe tn 1 elamu esimese korruse magamistuppa. Kuigi tiheasustusalal ei saagi privaatsust täielikult tagada, oleks viilkatuse puhul lahenduseks katuseaknad, mis tagavad ruumide valgustatuse ega riivaks seejuures ülemäära naabrite privaatsust. Naabrite privaatsust mõjutab ka 60 cm kõrgune terrass, millelt avaneks üle piirdeaia otsevaade naaberkinnistutele. Ehitusprojektiga ei ole tagatud, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele. Sademevett ei saa juhtida 1. Jõe tänavale, sest see valguks edasi naaberkinnistutele. Esitatud immutuslahendus on puudulik ja kavandatud neljast imbplokist ei piisa. Määramata on ehitusprojekti realiseerimise järjekord (st esmalt tuleks välja ehitada sademevee lahendus).
9.Tallinna Halduskohus liitis 4. veebruari 2019. a määrusega haldusasjad nr 3-17-2023 ja nr 3-18-2273 ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-17-2023).
10.Tallinna Halduskohus jättis 10. mai 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajatelt kolmandate isikute menetluskulude katteks välja 220 eurot. Halduskohus leidis, et kaebus ei ole põhjendatud, sest kaebuse esitanud naabrite subjektiivsete õiguste olemuslikku riivet ei ole ilmnenud.
11.Kaebajad palusid apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebus, või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19. detsembri 2019. a otsusega kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsuse muutmata, kuid muutis halduskohtu otsuse põhjendusi 3(11)
3-17-2023 vastavalt oma otsuse põhjendustele. Ringkonnakohus mõistis kaebajatelt solidaarselt välja vastustaja kasuks 34 eurot 47 senti ja kolmandate isikute kasuks 540 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõttes järgmised. a) Kohus saab kontrollida vaidlustatud projekteerimistingimuste õiguspärasust üksnes ulatuses, milles kaebaja väidab enda subjektiivsete õiguste rikkumist. See välistab võimaluse vaidlustada projekteerimistingimusi üksnes argumendiga, et projekteerimistingimuste väljastamise menetluse asemel tulnuks koostada detailplaneering või projekteerimistingimused on vastuolus seaduse või üldplaneeringuga, ilma et need väited oleksid kuidagi seostatud kaebaja õigustega. Ringkonnakohus möönis, et kohtupraktika on eeltoodud küsimuses olnud lahknev ning osades lahendites on leitud sedagi, et kaebuse rahuldamiseks piisab juba ainuüksi sellest, kui tuvastatakse, et PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. b) Apellandid ei ole tuginenud projekteerimistingimuste vastuolule Pärnu linna üldplaneeringu ühegi sellise sättega, mille eesmärk on kaitsta naaberkinnistute omanike ja seal elavate isikute huve. Apellandid on rõhutanud, et detailplaneeringu koostamise menetluses olnuks neil võimalik esitada ka miljööväärtusliku keskkonnaga seotud vastuväiteid või ettepanekuid nn vabale ehitustegevusele piirangute seadmiseks. Seetõttu on vastustaja õigusvastane tegevus pannud nad olukorda, kus neil pole enam võimalik oma õigusi eesmärgipäraselt kaitsta. Ringkonnakohus juhtis tähelepanu, et pikaajalise kohtupraktika järgi ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks, mistõttu saab miljööväärtusliku keskkonnaga seotud vastuväidete puhul olla üldjuhul tegemist vaid avalikest huvidest lähtuvate argumentidega. Seega ei ole võimalik ka väita, et detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste väljastamisega oleks apellantidelt võetud ära võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta. Projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avalike huvide kaitseks. Loakohustuseta ehitustegevuse vastu saavad apellandid oma õigusi vajaduse korral kaitsta ehitusjärelevalve taotluse esitamisega. c) Kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusõigus ei ole PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste väljastamisel detailplaneeringu kehtestamisega võrreldes olemuslikult piiratum (v.a selles osas, et EhS § 26 lg 3 p-st 3 ja § 32 p-st 2 tulenevalt ei ole projekteerimistingimustega võimalik üldplaneeringus määratud tingimustest kõrvale kalduda ka siis, kui tegemist ei oleks mahu, sisu ega mõju poolest üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega PlanS § 142 lg 1 tähenduses). Pärnu linnal oli õigus ja kohustus projekteerimistingimuste väljastamise menetluses arvestada ja tasakaalustada kõigi puudutatud isikute õigusi ja huve. Apellantidel on seejuures olnud korduvalt võimalus esitada vastuväiteid 1. Jõe tn 4 kinnistul kavandatava ehitustegevuse kohta ning nad on seda aktiivselt kasutanud ja neile on ka vastatud. d) Üldplaneering ei välista väikeelamu püstitamist alla 600 m2 suurusele krundile ning järelikult ei saa pidada õigusvastaseks ehitusõiguse andmist 248 m2 suurusele 1. Jõe tn 4 krundile. Nii Pärnu Linnavalitsuse 11. mai 2017. a otsusega väljastatud kui ka 14. septembri 2017. a otsusega parandatud projekteerimistingimuste p-de 2.4 ja 2.5 kohaselt on 1. Jõe tn 4 kinnistu maksimaalne täisehitatus 43 protsenti ja suurim lubatav ehitisealune pind 106 m2. Seega on üldplaneeringu p-s 2.1.1 sätestatud täisehitatuse piirangut järgitud. Ehkki vastustaja saanuks 1. Jõe tn 4 kinnistule püstitatava hoone ehitisealust pinda veelgi vähendada, tuli seejuures arvestada nii apellantide kui ka kolmandate isikute huvidega. Kuueliikmelise pere tarbeks nelja magamistoaga 133,6 m2 suletud netopinnaga elamu püstitamise võimaldamist ei saa pidada meelevaldseks, arvestades, et kavandatav elamu jääb naaberhoonetest vähemalt 8 m kaugusele. Kuigi hoone kaugus Väike-Jõe tn 6 kinnistu piirist on väiksem kui 4 m (minimaalselt 2,5 m), on sellega kaasnev riive naabrite õigustele väheintensiivne.
4(11)
3-17-2023 e) 1. Jõe tn 4 elamu konsoolsed rõdud jäävad küll tuleohutuskujasse (vähim kaugus 1. Jõe tn 2 hoonest 7,1 m). Samas nähtub ehitusprojekti p-dest 5.1 ja 7.2, et tuleohutusnõuded on ka rõdude puhul täidetud, sest kasutatakse terasest kandekonstruktsiooni, mis kaetakse esmalt niiskuskindla vineeriga, seejärel kõvade mineraalvillast plaatidega ja krohvitakse. Rõdupiirded ehitatakse tsingitud ja värvitud terasest. Kuna ehitusprojekti järgi kasutatakse rõdude ehitamisel üksnes materjale, mille tuletundlikkus vastab A2-klassile („ei ole tuletundlik, suitsu eraldub eriti vähesel määral“, vt siseministri 30. märtsi 2017. a määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (edaspidi määrus nr 17) § 8 lg 1 p 2), siis pole alust väita, et ehituslikes nõuetes ei ole arvestatud sellega, et tuleohutuskuja rõdude tõttu väheneb. Seejuures on oluline, et määruse nr 17 § 22 lg 3 kohaselt mõõdetakse hoonetevahelist kuja üldjuhul välisseinast ning eenduvate osade välisservast mõõdetakse kuja üksnes siis, kui kõnealused eenduvad osad on põlevmaterjalist. Praegu sellist olukorda ei esine. f) 1. Jõe tn 4 elamu vari ei ulatu ühegi 1. Jõe tn 2 elamu aknani, mistõttu pole võimalik rääkida naaberhoone eluruumis insolatsiooni vähenemisest. Insolatsioonianalüüsis ei pidanud arvestama teoreetilise võimalusega, et omanik võiks soovida ka 1. Jõe tn 2 elamu esimesele korrusele ehitada välja eluruumi. Lisaks nähtub analüüsist, et ka juhul, kui 1. Jõe tn 2 elamu lõunakülje esimesel korrusel oleks aknaga eluruum, oleks päikesevalgus seal vähemasti teatud ulatuses tagatud. Apellandid ei ole esitanud ühtegi tõendit ega arvutust, mis annaks põhjust kahelda insolatsioonianalüüsi järelduste õigsuses. Analüüsi koostajaks ja ülevaatajaks on olnud diplomeeritud ehitusinsenerid. Apellandid ei ole viidanud ühelegi õigusaktile ega standardile, millest tulenevalt pidanuks insolatsioonianalüüs käsitlema ka 1. Jõe tn 2 ja 2. Jõe tn 1 kinnistute hoovialade varjutamist. g) Vintskappidega katuselahendus ei riiva naaberkinnistu omaniku privaatsust ülemäära. 1. Jõe tn 4 ja 2. Jõe tn 1 elamute vaheline kaugus on ca 12 m ja hooned paiknevad teineteise suhtes nurga all, mistõttu ei asetse ka nende aknad otse vastastikku. Seejuures paiknevad 1. Jõe tn 4 elamu teisel korrusel üksnes magamistoad, mille kasutusintensiivsus on näiteks elutoaga võrreldes tavapäraselt väiksem. Privaatsuse riivet 2. Jõe tn 1 elamus saab liigsete raskusteta leevendada nt kardinate või aknakatete kasutamisega või kõrghaljastuse rajamisega kinnistute piiri lähedale. h) Apellantide väited, et nende privaatsus võib veelgi väheneda, kui 1. Jõe tn 4 elamu lõunaküljele ehitatakse juurde ca 46 m2 pindalaga ja 0,6 m kõrge terrass, tuleb jätta tähelepanuta. Pärnu Linnavalitsuse 19. novembri 2018. a korralduses ehitusloa andmise kohta on selgelt märgitud, et kolmandad isikud on terrassi kavandamisest menetluse käigus loobunud ja ehitusprojekt terrassi enam ei sisalda. Kui kolmandad isikud peaksid edaspidi siiski terrassi rajama ja see kahjustab apellantide õigusi, on neil võimalik taotleda vastustajalt EhS § 130 lg 2 alusel ehitusjärelevalve tegemist. i) Apellatsioonkaebuses ei ole sademevee immutuslahenduse aspektile eraldi tähelepanu pööratud, kuid ringkonnakohus märgib siiski, et apellantide kahtlused, et kavandatud lahendus ei toimi, on jäänud paljasõnalisteks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
13.E. H. Witkop, V. Urba ja T. Jõgi paluvad kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu ja halduskohtu otsused, rahuldada kaebus ja tühistada Pärnu Linnavalitsuse 11. mai 2017. a otsus,
4.septembri 2017. a korraldus, 14. septembri 2017. a otsus ning 19. novembri 2018. a korraldus. Alternatiivselt paluvad kaebajad tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata haldusasi uuesti lahendamiseks ringkonnakohtule või alternatiivselt halduskohtule. Veel ühe alternatiivina paluvad kaebajad tunnistada PlanS § 125 lg 5 koosmõjus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-ga 2 põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks osas, milles PlanS § 125 lg 5 ei võimalda projekteerimistingimuste menetlusest puudutatud isikutel kaitsta kohtumenetluses enda õigusi ja 5(11)
3-17-2023 huve, mis on seotud väljakujunenud keskkonnaga, sh miljööga, piirkonna hoonestuslaadi ning üldiste kasutus- ja ehitustingimustega. Viimaks paluvad kaebajad mõista vastustajalt välja menetluskulu. Kaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised. a) Krundi väiksust ja selle asukohas valitsevat ka linna oludes keskmisest suuremat hoonestustihedust arvestades oleks vastustajal tulnud ehitusõiguse määramiseks läbi viia nõuetekohane detailplaneeringu menetlus. Detailplaneeringu menetluses oleks üheselt ja arusaadavalt määratud kõikide krundil paiknevate ehitiste, sh juurdepääsude ja tehnovõrkude asukohad ning nn vaba ehitustegevuse raames ehitatavad ehitised, nt terrass ja alla 20 m2 abihooned. Detailplaneeringus sätestatud parameetrid jäävad krundi ehitusõiguse osana planeeringu kehtestamisele järgnevateks aastateks kohustuslikuks. Projekteerimistingimuste puhul määratakse kindlaks ainult hoone asukoht ja projekteerimistingimustega antav ehitusõigus on fikseeritud üksnes ehitusloa andmiseni. Seega, pärast ehitusloa realiseerimist on võimalik hoonet laiendada või püstitada uusi ehitisi, sh vaba ehitustegevuse raames püstitatavaid ehitisi. b) Vajadust koostada detailplaneering näitab ka asjaolu, et üldplaneeringu punktis 2.1.1 on määratud, et krundil peab olema tagatud juurdepääs ja nõuetekohased kujad. Siseministri määruse nr 17 § 22 lg 2 järgi pidi hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. 1. Jõe tn 4 elamu ja 1. Jõe tn 2 elamu omavaheline kaugus on vähem kui 8 m. Projekteerimistingimustes on asendatud tuleohutuskujad tehniliste tuleohutusabinõudega, mistõttu ei ole projekteerimistingimused kooskõlas üldplaneeringuga. c) Detailplaneeringu menetluse raames saavad isikud, sh naaberkinnistute omanikud kaitsta ka selliseid piirkonna miljööst tulenevaid nõudeid, mida projekteerimistingimuste menetluses kaitsta ei ole võimalik (näiteks hoonestuslaad, arhitektuursed tingimused, sh katusekalded jne). 1. Jõe tn 4 ja ümberkaudne piirkond on üldplaneeringus määratud miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Vaidlusalused projekteerimistingimused ei arvesta 1. Jõe tänava piirkonnale omaseid ehitusmahte, kruntide täisehitusprotsenti ega miljööväärtuslikule aedlinnale omaseid haljastuspõhimõtteid. Ilmselgelt halvendab miljööle mittevastavus ka kassaatorite elukeskkonda ning mõjutab negatiivselt kassaatoritele kuuluva kinnisvara väärtust. d) Miljööväärtuslikus piirkonnas kehtivad tavapärasest rangemad tingimused ja nõudmised, säilitamaks piirkonna miljööväärtuslikkust. Ehitustingimuseks on muu hulgas ka katusetüüp, mis on kõnealuses piirkonnas viilkatus. 1. Jõe tn 4 hoone katus on kavandatud väljaastega 3/5 ulatuses, mistõttu ei saa seda pidada viilkatuseks, vaid mainitud ulatuses on tegemist lamekatusega. Projekteerimistingimuste menetluses ei ole kassaatoritel võimalust eelnimetatud küsimustes enda õigusi ja huve, sh üldplaneeringust tulenevaid õigusi ja huvisid eesmärgipäraselt kaitsta, sest õiguste ja huvide ring, mida isikul on projekteerimistingimuste menetluses võimalik kaitsta, on oluliselt piiratum võrreldes detailplaneeringu menetlusega. e) Ehitusõiguse alusel rajatav ehitis peab vastama piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadile ja arhitektuursetele tingimustele. Olukorras, kus üldplaneering selliseid tingimusi ei sätesta ehk täidetud ei ole PlanS § 125 lg 5 p 2 eeldus, ei või ehitusõigust anda ilma detailplaneeringut koostamata. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on leida erinevate huvide vaheline tasakaal. f) Püstitatava hoone tõttu väheneb insolatsioon. Projekteerimistingimuste menetluses ei ole vastustaja kontrollinud, kas loomuliku valguse standardis sätestatud nõuded on täidetud. Vastustaja tugines ehitusloa menetluses esitatud insolatsioonianalüüsile. Nagu vastustaja nii ka ringkonnakohus on insolatsiooni vastavuse hindamisel tuginenud üksnes kolmanda isiku poolt ehitusloa menetluses esitatud insolatsioonianalüüsile, mis aga ei vasta sellele ette nähtud nõuetele (puuduvad
6(11)
3-17-2023 nõuetekohased arvutused koos joonistega). Insolatsioonianalüüsi on koostanud kolmanda isikuga sugulussidemes olev isik, mis muudab selle objektiivsuse kassaatorite jaoks küsitavaks. g) Kohtud on selles asjas tuvastanud, et Pärnu linna üldplaneering ei näe ette PlanS § 125 lg 5 kohaldamise eelduseks olevaid tingimusi (Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2019. a määruse p 27). Ringkonnakohus tuvastas üheselt, et üldplaneeringu punkt 2.1 ei ole piisav, et väljastada nõuetekohaselt projekteerimistingimusi. Seega on asjas tuvastatud, et PlanS § 125 lg 5 p-s 2 sätestatud eeldus ei ole täidetud. h) Arvestades 1. Jõe tn 4 kinnistu suurust (248 m2), ei ole projekteerimistingimuste ja ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud hoone maht ja mõõtmed põhjendatud. Kavandatud hoone teistsugune lahendus, sealhulgas hoone teistsugune arhitektuurne lahendus, asukoht ja paiknemine (nt naaberkinnistute piiridest vähemalt 4 m kaugusel) vähendaks oluliselt kassaatorite õiguste riivet või likvideeriks selle sootuks. Naaberkinnistu maakasutustingimused ja ehitusõigus mõjutavad kassaatoreid oluliselt, sh näiteks nende kinnisvara väärtust, sest olukorras, kus nii maakasutustingimused kui ka ehitusõigus on teada (nagu see on detailplaneeringu puhul), on see suurem kui olukorras, kus naaberkrundil toimuvale tegevusele ei ole piiranguid seatud. i) Olukorras, kus projekteerimistingimused on väljastatud vastuolus Pärnu linna üldplaneeringuga ning PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud nõuetega, ei pea kaebuse rahuldamiseks esinema piisavalt selget subjektiivsete õiguste riivet, vaid piisab ka tõenäosusest, et subjektiivsete õiguste riive võib esineda. Vastasel juhul pannakse isik, kelle õigused oleksid detailplaneeringu menetluses oluliselt paremini kaitstud, põhjendamatult ebaõiglasesse menetluslikku positsiooni, kus vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel ei saa isik enda õigusi eesmärgipäraselt kaitsta. Lähtudes nii haldusmenetluse kui ka planeerimisseaduse üldpõhimõtetest, peaks haldusorgani õigusvastane käitumine tooma haldusakti tühistamise kaasa ka juba siis, kui isiku subjektiivsete õiguste riivet haldusaktide andmisel ei saa kindlalt välistada. Vastustaja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et detailplaneeringu menetlusega ei oleks apellantide õiguste riivet olnud võimalik vähendada või sootuks likvideerida. j) Vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused (PlanS § 125 lg 5 p 2) peaksid väljendama kompromissi ühelt poolt avaliku huvi ja teiselt poolt üksikisiku huvide vahel, mistõttu võiksid need samuti luua kaebajale teatud küsimustes kaitstava subjektiivse õiguse. Kui neid tingimusi pole üldplaneeringus kehtestatud, pole seega ka erinevate huvide tasakaalustamist kehtiva õiguse üksikaktiga toimunud. Projekteerimistingimused ei ole kohaseks vahendiks leidmaks erinevate huvide vahel tasakaalu ja seda juba ainuüksi põhjusel, et menetlusse kaasatud isikutel ei ole võimalik kaitsta elukeskkonna ja miljööga seotud õigusi ja huve. Erinevate huvide vaheline tasakaal tuleb leida detailplaneeringu menetluses. k) PlanS § 125 lg 5 on PS-ga vastuolus osas, milles see ei võimalda projekteerimistingimuste menetlusest puudutatud isikutel kaitsta oma õigusi ja huve, mis on seotud väljakujunenud keskkonnaga, sh miljööga, piirkonna hoonestuslaadi ning üldiste kasutus- ja ehitustingimustega. PS § 15 ei nõua, et isikul peab olema õigus esitada kohtusse kaebus avalike või teiste isikute huvide kaitseks. Isikule on selline õigus aga jäetud detailplaneeringu kehtestamise vaidlustamisel. Kui kohalik omavalitsus on valinud detailplaneeringu asemel ehitusõiguse andmiseks projekteerimistingimuste menetluse, siis peavad vähemalt puudutatud isikutel (s.o projekteerimistingimuste menetluse esemeks oleva kinnistuga vahetult piirnevate kinnistute omanikel) säilima samad õigused, mis seadusandja on näinud isikule ette detailplaneeringu menetluses. Menetlusökonoomia põhimõte (PS 13. peatükk) ei kaalu antud juhul üles PS § 15 riivet. Üksnes menetlusökonoomia põhimõtte tagamise eesmärgil ei ole õigustatud kitsendada isiku õiguskaitsevõimalusi, eriti olukorras, kus isiku õiguste kaitse võimalikkus või võimatus sõltub otseselt sellest, millise menetlusliigi ehitusõiguse andmiseks on haldusorgan valinud. Ainult haldusorgani 7(11)
3-17-2023 valitud menetlusliigi tõttu ei ole õiguspärane jätta puudutatud isikuid ilma õigusest pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. l) Kohtupraktika PlanS § 125 lg 5 kohta on vastuoluline.
14.Vastuses kassatsioonkaebusele palub vastustaja jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Projekteerimistingimuste andmisel ei ole kaebajate õigusi ülemäära riivatud. Projekteerimistingimused on antud kooskõlas PlanS § 125 lg-ga 5. Projekteerimistingimuste andmisel kehtinud üldplaneering sisaldas kõiki kasutus- ja ehitustingimusi, sh tingimusi, mis on EhS § 26 lg 4 kohaselt projekteerimistingimuste andmiseks vajalikud. Detailplaneeringu koostamine ei tähenda, et huvitatud ja puudutatud isikute õigusi ja huve on iseenesest võimalik ja vajalik teistmoodi kaaluda või põhjendada. Samasugust või sarnast kaalumist tuleb teha ka projekteerimistingimuste andmisel. Kui projekteerimistingimusi oleks võimalik vaidlustada üksnes argumendiga, et nende andmise asemel tulnuks koostada detailplaneering (nt viidates, et PlanS § 125 lg 5 tingimused ei ole täidetud), ilma et oleks tuvastatav subjektiivsete õiguste rikkumine (nt selgitades, et väidetav riive ei ole lõplikult välistatud), tähendaks see projekteerimistingimuste peale populaarkaebuse esitamise võimaluse jaatamist. Kaebajatele ei ole seadusega antud õigust populaarkaebuse esitamiseks. Piirduda tuleb kaebajate asjakohaste subjektiivsete õiguste riive ja rikkumise kontrolliga. See, et kaebajad ei saa vaidlustada projekteerimistingimusi avalikest huvidest lähtuvalt populaarkaebusega, ei muuda sätet veel põhiseadusega vastuolus olevaks. Põhiseaduse § 15 ei anna õigust pöörduda kohtusse avalike huvide kaitseks.
15.Kolmandad isikud paluvad vastuses kassatsioonkaebusele jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. Projekteerimistingimuste andmise ajal kehtinud üldplaneeringuga määratud tingimused võimaldasid PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud nõuetele vastavalt projekteerimistingimused anda. Projekteerimistingimuste alusel püstitada lubatud elamu sobitub hoonestuslaadilt, mahuliselt ja otstarbelt piirkonnas väljakujunenud keskkonda.
16.Vastuses vastustaja seisukohtadele leiab E. H. Witkop, et tema privaatsusõigust rikub oluliselt kavandatud elamu katusetüüp ja ruumide paigutus. Kui elamu oleks kavandatud täielikult viilkatusega, siis oleks tema privaatsuse riive oluliselt väiksem või lausa puuduks. Projekteerimistingimuste menetluses on naaberkinnistu omanikel vastuväidete esitamise võimalus oluliselt piiratum kui detailplaneeringu menetluses. Ainuüksi menetlusliigi valik kahjustab naaberkinnistute omanike omandiõigust, kuivõrd projekteerimistingimuste menetluses ei ole võimalik kaitsta omandiõigust sellises mahus, nagu see on võimalik detailplaneeringu menetluses. Seda enam rikub subjektiivseid õigusi olukord, kus kohalik omavalitsus rakendab PlanS § 125 lg-t 5 õigusvastaselt ehk olukorras, kus vastavad eeldused ei ole täidetud. Projekteerimistingimuste andmise ajal kehtinud Pärnu linna üldplaneering ei näinud ette projekteerimistingimuste aluseks olevaid tingimusi PlanS § 125 lg 5 p 2 mõttes ehk üldplaneering ei määranud kindlaks vastava ala üldisi kasutus- ja ehitustingimusi. Projekteerimistingimused ei ole kohaseks vahendiks leidmaks erinevate huvide vahel tasakaalu, vaid see tuleb leida detailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu menetluses oleks saanud ette näha naaberkinnistute omanike privaatsust tagada aitavaid lisatingimusi, sh kohustust rajada kinnistul kõrghaljastus. 248 m2 suurusele kinnistule oleks saanud kavandada ka hoone, mille ehitisealune pind on väiksem kui 104,4 m2 ning millel ei ole teist täiskorrust (nähes näiteks ette katusekorruse ehk tervikuna viilkatusega hoone). Hoone suurusele ja arhitektuurile, sh kinnistu haljastuse osakaalule, oleks saanud detailplaneeringu menetluses esitada täiendavaid nõudeid ning tagada korraga nii 1. Jõe tn 4 kinnistu omaniku õiguse kinnistule ehitada kui ka naaberkinnistute omanike õiguse aedlinnale omase miljöö säilimisele, samuti naabrusõiguste kaitse. Kui ehitusõigus oleks olnud kindlaks määratud detailplaneeringuga, oleks selles paika pandud ka haljastuse osakaal (PlanS § 126 lg 1 p 8) ning naaberkinnistute omanikel oleks võimalik nõuda, et vastustaja tagaks detailplaneeringus sätestatud tingimuse täitmise. PlanS § 125 lg 5 eesmärgiks ja 8(11)
3-17-2023 mõtteks ei olnud võimaldada n-ö mööda minna detailplaneeringu koostamise kohustusest, vaid selle eesmärgiks oli võimaldada kohalikel omavalitsustel jätta detailplaneeringu menetlus algatamata olukordades, kus on ilmselge, et kavandatav hoone sobib olemasoleva keskkonna ja miljööga. Antud juhul ei sobitu hoone piirkonna väljakujunenud keskkonda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
17.Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata, kuid ringkonnakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 230 lg 5 p 6).
18.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et vastustaja väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusluba ei riku kaebajate õigusi, mis on seotud tuleohutuse, ehitisealuse pinna, täisehitusprotsendi, insolatsiooni ja privaatsusega, ning järgib ringkonnakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi (HKMS § 231 lg 6).
19.Käesoleva asja põhiküsimus on, kas kaebuse rahuldamiseks piisab, kui kohus teeb kindlaks, et projekteerimistingimuste andmisel ei ole täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimusi. PlanS § 125 lg 5 järgi võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega. Ringkonnakohtu arvates ei piisaks kaebuse rahuldamiseks ainult sellest, kui PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Määrav on see, kas väljastatud projekteerimistingimustega on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Vastupidine tähendaks sisuliselt nõustumist projekteerimistingimuste vaidlustamisega avalikes huvides, mida seadus ei võimalda. Kaebajad seevastu väidavad, et kaebuse rahuldamiseks piisab, kui nende subjektiivsete õiguste riive ei ole välistatud ja projekteerimistingimuste andmisel ei ole PlanS § 125 lg 5 tingimusi täidetud.
20.Tühistamiskaebuse rahuldamise üldise eelduse sätestab riigivastutuse seaduse § 3 lg 1. Selle järgi võib isik nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seadus ei näe ette projekteerimistingimuste kohtus vaidlustamise võimalust avaliku huvi kaitseks. Seega saab kohus kaebuse rahuldada ja projekteerimistingimused tühistada vaid siis, kui need rikuvad kaebaja õigusi. Projekteerimistingimuste tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamiseks ei piisa sellest, kui ilmneb projekteerimistingimuste objektiivne õigusvastasus. Sellise tühistamiskaebuse rahuldamise vältimatuks eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine (vrd Riigikohtu erikogu
20.detsembri 2001. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-15-01, p 21). Kaebuse rahuldamiseks ei piisa ka sellest, kui kaebaja subjektiivsete õiguste riive ei ole välistatud ning projekteerimistingimused on õigusvastased. Subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkusest lähtutakse kaebuse lubatavuse üle otsustamisel. Kaebuse rahuldamiseks tuleb kindlaks teha kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.
21.Järgnevalt on vaja selgitada, kas kaebajate õigusi sai rikkuda see, et vastustaja viis PlanS § 125 lg 5 alusel detailplaneeringu koostamise asemel läbi projekteerimistingimuste menetluse ja andis välja projekteerimistingimused.
22.Kolleegium leiab, et PlanS § 125 lg 5 ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist. Naaberkinnistu omaniku subjektiivsele õigusele ei viita selle sätte sõnastus ega eesmärk. Säte on ilmselt kehtestatud ehitusõigust taotleva isiku halduskoormuse 9(11)
3-17-2023 vähendamise, haldusmenetluse kiirema ja ökonoomsema läbiviimise ning avalike vahendite säästlikuma kasutamise eesmärgil. Sätte rakendamine ei pane naaberkinnistu omanikku oma õiguste ja huvide eest seismisel halvemasse menetluslikku olukorda. Seadused tagavad naaberkinnistu omanikule projekteerimistingimuste andmise ja detailplaneeringu koostamise menetluses võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide kaitsmiseks: õiguse olla menetlusse kaasatud (EhS § 31 lg 3; PlanS § 127 lg 2; haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 3), õiguse avaldada oma arvamust (EhS § 31 lg 4 p 2; PlanS § 133 lg 1; HMS § 40) ning õiguse, et tema õigusi ja põhjendatud huvisid kaalutakse (EhS § 31 lg 5; PlanS § 10 lg 1; HMS § 4 lg 2). Seejuures on naaberkinnistu omanikul nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu menetluse käigus õigus välja tuua miljööga seotud õigusi ja huve. HMS § 4 lg 2 järgi on naabril õigus, et mõlema menetluse käigus tema huve hinnatakse ning kui need on põhjendatud, siis kaalutakse. Miljöö kahjustamine võib riivata naabri omandiõigust (vt nt kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-4-12, p 12 ja otsus nr 3-15-2232/93, p 8.3), kuid välistada ei saa ka naabri miljööga seotud huvide põhjendatust. Seega ei halvenda detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste andmine kaebajate võimalusi oma õigusi ja huve kaitsta. Kaebajate huvi eelistada detailplaneeringu koostamise menetlust projekteerimistingimuste andmise menetlusele PlanS § 125 lg 5 ei kaitse.
23.Kolleegium järeldab, et kui PlanS § 125 lg 5 ei anna kaebajatele subjektiivset õigust nõuda detailplaneeringu koostamist, siis ei saa detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste andmine ka sellist õigust rikkuda. Nii langeb asja lahendamisel ära ka vajadus selgitada, kas projekteerimistingimuste andmine vastas PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimustele, sest nende tingimuste võimalik rikkumine kaebajate subjektiivse õiguse rikkumist kaasa ei too (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, p 1 kuues lõik).
24.Kolleegium märgib, et eeltoodu ei välista puudutatud isikute võimalust tugineda PlanS § 125 lg-le 5 olukorras, kus nad näitavad ära, et projekteerimistingimuste väljastamisel on rikutud nende omandi- või muid õigusi, sh olulisi menetluslikke õigusi. Koosmõjus muude rikkumistega võib asjaolu, et projekteerimistingimuste andmiseks puudus PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud materiaalõiguslik alus, tuua kaasa projekteerimistingimuste tühistamise. Seejuures on kaebajatel õigus ka selles, et ehitustingimuste kehtestamine detailplaneeringuga loob tulevikus toimuva ehitustegevuse osas suurema õiguskindluse kui nende kehtestamine projekteerimistingimustega. Olenevalt asjaoludest võib see avaldada mõju naaberkinnisasjade väärtusele. Praegusel juhul ei ole kaebajad siiski ära näidanud, et kolmandate isikute kinnistul võiks selle väiksust ja kasutamisotstarvet arvestades hakata edaspidi toimuma selline detailplaneeringuga kavandamist vajav ehitustegevus, mis naabrite omandiõigust kahjustada saaks.
25.Kolleegium ei nõustu kaebajate väitega, et PlanS § 125 lg 5 on vastuolus PS §-ga 15. PS § 15 annab õiguse pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kaitstava õiguse all on silmas peetud isikule kuuluvaid ehk subjektiivseid õigusi. Kui kaebajal on elukeskkonna ja miljööga seotud subjektiivseid õigusi, saab ta neid võrdsel määral kohtus kaitsta nii projekteerimistingimuste kui detailplaneeringu vaidlustamisel. Elukeskkonna ja miljööga seotud huvide arvestamist saab kohus kontrollida kaalutlusõiguse teostamise kontrolli raamides. Kaalutlusõiguse teostamise kohtulik kontroll on küll piiratud (HKMS § 158 lg 3), kuid jällegi ei erine oma ulatuselt projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu vaidlustamisel. Seega ei luba PlanS § 125 lg 5 projekteerimistingimuste menetlusest puudutatud isikult võtta võimalust kaitsta kohtus oma õigusi ja huve, mis on seotud elukeskkonna ja miljööga, ega riiva PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigust.
26.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et ringkonnakohus lahendas käesoleva asja põhiküsimuse õigesti. Kolleegium järgib ringkonnakohtu otsuses selle kohta esitatud põhjendusi, kuid peab vajalikuks neid täiendada käesoleva otsuse punktides 20–24 toodud põhjendustega. 10(11)
3-17-2023
27.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvatakse kaebajate eest tasutud kautsjonid riigituludesse (HKMS § 107 lg 4 kolmas lause). Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna ülejäänud menetlusosalised ei ole Riigikohtule menetluskulude nimekirju ega kuludokumente esitanud, jäävad kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.