Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-2448 7. detsember 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi kaebus Keskkonnaameti 29. novembri 2019. a korralduse tühistamiseks, Keskkonnaameti kohustamiseks Jõelähtme valla taotlust uuesti läbi vaatama ning alternatiivselt Keskkonnaameti kohustamiseks
29.novembri 2019. a korralduse täiendavaid tingimusi muutma Kaebajad Jõelähtme vald ja Ruu küla heakorra selts, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Maiu Paloots Kolmas isik OÜ Väo Paas, esindaja vandeadvokaat Martin Triipan Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2020. a määrus Jõelähtme valla ja Ruu küla heakorra seltsi määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. märtsi 2020. a määrus tervikuna ja Tallinna Halduskohtu 14. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1 osas, mis puudutab kaebajate esitatud alternatiivset kohustamisnõuet. Saata kaebus selles osas menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule.
1.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 3. juulil 2019 Keskkonnaametile (KKA) taotluse OÜ Väo Paas kaevandamisloa taotluse (lubjakivi kaevandamiseks Jägala lubjakivimaardla Ruu mäeeraldisel) menetluse peatamiseks ajani, mil Jõelähtme Vallavolikogu teeb otsuse Ruu küla lähiümbruse kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise kohta, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks alates haldusmenetluse peatamise otsuse tegemisest.
2.Keskkonnaamet jättis 29. novembri 2019. a korraldusega nr 1-3/19/2311 taotluse rahuldamata (p 3.1) ning andis OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise keskkonnaloa HARM-160 Jägala lubjakivimaardla Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldisel kehtivusega 30 a alates korralduse jõustumisest (p 3.2).
3.Jõelähtme vald ja Ruu küla heakorra selts esitasid kaebuse, milles palusid järgmist: 1) tühistada KKA 29. novembri 2019. a korraldus; 2) juhul, kui kohtu arvates on korraldus osas, millega jäeti rahuldamata menetluse peatamise taotlus, vaadeldav menetlustoiminguna, tuvastada menetlustoimingu õigusvastasus;
3-19-2448 3) kohustada KKA-d uuesti lahendama menetluse peatamise taotlust; 4) juhul, kui kohtu hinnangul puuduvad alused eeltoodud nõuete rahuldamiseks, siis alternatiivselt kohustada KKA-d muutma korralduse lk 17 p-des 4 ja 5, lk 18 p-des 7 ja 8, lk 25 p-s 1.3.7, lk 20 p-des 2 ja 4, lk 21 p-s 2, lk 22 p-s 6 ning lk 24 p-s 1 sätestatud täiendavaid tingimusi nõnda, et need tingimused oleksid arusaadavad, täidetavad ning nende täitmine oleks kontrollitav. Lisaks kaevandamisloa kohta esitatud muudele väidetele leidsid kaebajad, et vastustaja jättis ekslikult menetluse peatamata ning seetõttu tuleks kas KKA korraldus kui haldusakt tühistada või korraldus kui menetlustoiming tunnistada õigusvastaseks ja kohustada vastustajat menetluse peatamise taotlust uuesti läbi vaatama. Samuti väitsid kaebajad, et mitmed korralduses sätestatud täiendavad tingimused on ebaselged ega pruugi olla kontrollitavad või täidetavad. Näiteks leidsid kaebajad, et kaevanduse alal veokite liikumiskiirust piirates tulnuks korraldusse märkida konkreetne kiirusepiirang; määratlemata on õhus saasteainete ja peenosakeste mõõtmise kohustuse tekkimise konkreetsed eeldused, mõõtmise tingimused ja järelmid. Isegi kui korralduses sätestatud täiendavate tingimuste ebaselgus, mittetäidetavus või täitmise kontrollimatus ei too kaasa korralduse tühistamist, annab see aluse kohustada vastustajat täiendavaid tingimusi muutma.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 14. veebruari 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu vaidlustatud korralduse menetluse peatamise taotlust puudutavas osas õigusvastasuse tuvastamise nõudes ning nõudes kohustada KKA-d muutma 29. novembri 2019. a korralduse teatud punkte. Määruse resolutsiooni p-ga 2 võttis kohus kaebuse menetlusse KKA korralduse tühistamise nõudes ja nõudes kohustada KKA-d lahendama uuesti menetluse peatamise taotlust. Halduskohus leidis, et alternatiivse kohustamisnõude eeldused ei ole täidetud. Kaebajate viidatud täiendavad tingimused ei saa haldusaktist eraldi kaebajate õigusi puudutada ning need ei ole eraldi vaidlustatavad. Haldusakti tühistamisnõudega on hõlmatud ka kõrvaltingimuste õiguspärasuse kontrollimine. Arusaamatuks jääb, kuidas ja millisel õiguslikul alusel võiks kohus kohustada vastustajat haldusakti täiendavaid tingimusi muutma, kui haldusakt osutub õiguspäraseks ja seda ei tule tühistada. Sisuliselt on esitatud kohustamisnõue haldusakti muutmiseks. Kaebajad pole aga vastustajalt haldusakti muutmist taotlenud ega ole vastustaja seda tegemast keeldunud. Kaebajad peavad kõigepealt esitama KKA-le haldusakti muutmise taotluse ning kui viimane keeldub taotlust rahuldamast, siis on võimalik keeldumine vaidlustada.
5.Kaebajad esitasid määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks osas, millega tagastati alternatiivne kohustamisnõue. Halduskohus ei täitnud kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kõrgendatud põhjendamiskohustust. Kohus jättis analüüsimata, kas ja millistest õigusnormidest tuleneb vastustaja kohustus sätestada korralduses täiendavad tingimused (maapõueseaduse (MaaPS) § 1 lg 1, § 13, § 43 lg 1 ja § 56 lg 1 p 9 nende koosmõjus) ning kas nende mittenõuetekohane sätestamine puudutab kaebajate õigusi. Sisuliselt on vaidlustatud täiendavad tingimused leevendusmeetmed, mille eesmärgiks on vähendada keskkonnahäiringuid. Leevendusmeetmete ebaselgus, mittetäidetavus või täitmise kontrollimatus puudutab kaebajate õigusi, sest sellisel kujul leevendusmeetmed tegelikult ei toimi. Kaebajate huvi on, et isegi kui vaidlusalust korraldust ei tühistata, kohustataks vastustajat formuleerima leevendusmeetmed arusaadaval, täidetaval ja nende täitmise kontrollimist võimaldaval viisil. Alternatiivne kohustamisnõue on esitatud juhuks, kui kohtud ei pea korralduse õiguslikke probleeme piisavalt tõsiseks, et need tooks kaasa tühistamise.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 16. märtsi 2020. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et praegusel juhul on kohustamisnõue ennatlik ning kaebajatel puudub selles osas ilmselgelt kaebeõigus. Kohustamiskaebuse põhjendatus eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani keeldumise või 2(6)
3-19-2448 jätkuva tegevusetusega ning haldusorgani kohustust haldusakt anda või toiming teha (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1) või vähemalt seda kaaluda (RVastS § 6 lg-d 4 ja 5). Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevu(setu)se õigusvastasus. Praegusel juhul on alternatiivne nõue sisuliselt haldusakti muutmise taotlus, mida kaebaja ei ole eelnevalt esitanud vastustajale. Kõrvaltingimuste seadmine haldusaktis on haldusorgani kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 2 järgi võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul (p 1), kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata (p 2) või kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (p 3). Keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 4 kohaselt kantakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajaduse korral muud täiendavad nõuded. Sellised tingimused on KKA esitanud vaidlustatud korralduse p-s 2.3. Kui pole alust tühistamisnõuet rahuldada, st haldusakt ei ole õigusvastane, ei või kohus rahuldada kaebajate alternatiivset nõuet ning kohustada vastustajat korralduse täiendavaid tingimusi muutma kaebajate soovitud viisil. Kohus ei tohi teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Menetlusse võetud tühistamisnõude lahendamisel kontrollib kohus mh täiendavate tingimuste õiguspärasust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebajad esitasid määruskaebuse, milles paluvad haldus- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning võtta kaebajate alternatiivne nõue menetlusse või alternatiivselt saata asi selle nõude menetlusse võtmise otsustamiseks haldus- või ringkonnakohtule. Kohustamisnõude eelduseks on haldusorgani kohustus teatud viisil toimida ja tema õigusvastane tegevus või tegevusetus. Neile eeldustele ei pea alati lisanduma isiku poolt taotluse esitamine haldusorganile (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-81-14, p 14 ja määrus nr 3-17-2610/32, p 13.2). MaaPS § 56 lg 1 p 9 järgi tuleb kaevandamisloas mh märkida meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Praegusel juhul ongi korralduse p-s 2.3 sätestatud täiendavad tingimused selles sättes ettenähtud meetmed. MaaPS § 56 lg 2 järgi on vastustajal lisaks kohustuslikele tingimustele kaalutlusõigusest lähtudes võimalik esitada lisatingimusi. Neist sätetest tuleneb, et vastustajal oli kaevandamisloa andmisel kohustus eeltoodud eesmärkidel vajalikud leevendusmeetmed omal algatusel kehtestada. Kuigi kaebajad esitasid esmajärjekorras vastustaja korralduse tühistamise nõude, näitab kohtupraktika, et haldusakti õigusvastasus ei pruugi alati kaasa tuua haldusakti tühistamist (nt asjas nr 3-3-1-35-13 (p 23) ei peetud piisavalt oluliseks puuduseks keskkonnamõju hindamise käigus korraldatud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi puudulikkust). Sellises olukorras on kaebajate hinnangul võimalik alternatiivselt nõuda, et kohus kohustaks vastustajat muutma korralduses sätestatud leevendusmeetmeid nõnda, et need oleksid arusaadavad, täidetavad ja nende täitmine kontrollitav. Selle alternatiivse kohustamisnõude lahendamisel ei teostaks kohus kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu pädevuses on hinnata, kas leevendusmeetmed on arusaadavad, täidetavad ja nende täitmine kontrollitav.
8.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja jääb ringkonnakohtule esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja hinnangul on leevendusmeetmed arusaadavad ja täidetavad, samuti on kontrollitav meetmete täitmine. Meetmete õiguspärasuse kontroll on tagatud tühistamiskaebuse 3(6)
3-19-2448 raames. Kaebajate esitatud MaaPS § 56 lg 1 p-le 9 ja lg-le 2 tuginevad väited ei ole asjakohased. Kaebajad pole väitnud, et vastustaja oleks jätnud neist sätetest tulenevad kohustused täitmata. Kaebajad soovivad sisuliselt, et kaevandamisluba muudetaks. Muutmine on aga võimalik MaaPS §-s 66 toodud põhjustel. Vastustajale ei ole esitatud MaaPS §-le 66 tuginevat taotlust. Seega ei ole kohustamisnõude eeldused täidetud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegiumi hinnangul tuleb halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 alternatiivset kohustamisnõuet puudutavas osas ja ringkonnakohtu määrus tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kaebus tuleb saata selles osas tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks (HKMS § 238 lg 2 neljas lause).
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 võimaldab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta (vt nt kolleegiumi määrus nr 3-17-981/16, p 11). Kohtud on praegusel juhul kaebeõiguse ilmselget puudumist põhjendanud üldistatult kahe argumendiga: esiteks, et kaebajad ei ole eelnevalt esitanud haldusakti muutmise taotlust vastustajale ega vastustaja seda rahuldamata või lahendamata jätnud, ning teiseks, et puuduks õiguslik alus kohustamisnõuet rahuldada, kui vaidlustatud haldusakti ei tühistata. Kolleegium on seisukohal, et kumbki neist põhjendustest ei annaks paikapidavuse korral alust kaebust HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. RVastS § 6 lg 3 ei puuduta kaebuse protsessuaalset lubatavust, vaid tegu on materiaalõigusnormiga, millega on reguleeritud, millal tekib haldusorganil kohustus haldusakt anda või toiming teha. Seega võib sättest lähtudes jätta kaebuse rahuldamata, kuid mitte seda tagastada. Samuti ei mõjuta kaebeõigust küsimus, kas kehtiv haldusakt (kaevandamisluba juhul, kui seda ei tühistata) võimaldab vastustajat kohustada või mitte. Sellele küsimusele tuleb vastata kaebuse sisulise lahendamise käigus. Põhimõtteliselt tuleks neil põhjustel kaebuse tagastamine kõne alla üksnes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuid praegusel juhul ei ole tegemist kaebajate õiguste väheintensiivse riivega. Ennetamaks sama vaidluse kordumist asja sisulisel lahendamisel, peab kolleegium siiski vajalikuks võtta nende küsimuste kohta seisukoht.
11.Kohtud leidsid õigesti, et selle kohustamisnõudega soovivad kaebajad sisuliselt, et haldusakti muudetaks. Haldusakti muutmine eeldab haldusakti andmist (HMS § 64 lg 1 ja § 70 lg 1). Seega on tegemist kohustamisnõudega haldusakti andmiseks. RVastS § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma ja see puudutab isiku õigusi. RVastS § 6 lg 3 kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks esitada selleks pädevale haldusorganile ning taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kolleegium on selgitanud, et RVastS § 6 lg-test 1 ja 3 ei tulene, et haldusorganile taotluse esitamine on alati vaide- või kohtumenetluses kohustamisnõude rahuldamise või koguni esitamise eelduseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus, mis võib sõltuda sellest, kas isik on esitanud haldusorganit tegutsema kohustava taotluse, juhul kui mõni õigusakt näeb ette taotluse esitamise kohustuse (kolleegiumi määrus nr 3-17-2610/32, p 13.2; määrused asjades nr 3-3-1-97-16, p 10 ja nr 3-3-1-91-13, p 20). See nõue ei ole asjassepuutuv juhtudel, kui haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel (kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-81-14, p 14).
12.Selles asjas paluvad kaebajad, et vastustajat kohustataks muutma haldusakti kõrvaltingimusi, mis on seatud kaevandamisest tingitud võimalike keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks (vt ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 3 lg 1, § 16 lg 1 ja § 53 lg 1 p-d 6–11). MaaPS (siin ja edaspidi on lähtutud vaidlusaluse korralduse andmise ajal kehtinud redaktsioonist) § 56 lg 1 p 9 järgi märgitakse lisaks KeÜS § 53 lg 1 p-des 1, 4 ja 5 sätestatule kaevandamisloas mh 4(6)
3-19-2448 meetmed, mida rakendatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning kaevandamisest inimese tervisele, varale ja keskkonnale tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. MaaPS § 56 lg 2 alusel võib kaevandamisloas märkida veel tegevuse käigus rakendatavad ohutusmeetmed ja õnnetuse tagajärgede leevendamise meetmed, tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, keskkonnaseirenõuded, kaevandamisloa andjale teabe esitamise nõuded ning muud kaevandamisloa kõrvaltingimused. Korralduses on täiendavaid tingimusi läbivalt seostatud keskkonnamõju hindamise tulemustega, mille, sh aruandes sisalduvate keskkonnameetmete arvestamise kohustus oli vastustajal keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 24 lg 1 alusel.
13.Seega oli vastustajale seadusega pandud kohustus seada kaevandamisloale kõrvaltingimused keskkonna kaitseks, kusjuures kõrvaltingimuste seadmise eelduseks ei ole mõne huvitatud isiku taotlus. Ka kaevandamisloa muutmine ei ole piiratud MaaPS §-s 66 loetletud alustega, vaid selles sättes viidatakse lisaks KeÜS §-s 59 ettenähtud loa muutmise alustele. KeÜS § 59 lg 2 p-s 1 on sätestatud, et keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa tingimusi muuta muu hulgas juhul, kui ilmneb, et luba oli selle andmise ajal õigusvastane. Seejuures ei nõua KeÜS § 59 lg 2 taotluse esitamist. Samuti ei pea täidetud olema mõni HMS § 44 lg-s 1 sätestatud tingimus. Seega ei pruukinud praegusel juhul olla tegemist RVastS § 6 lg-s 3 käsitletud olukorraga, kus kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on taotluse esitamine haldusorganile ja selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmine. Kuigi nii MaaPS § 56 lg-s 2 kui ka KeÜS § 59 lg 2 p-s 1 on kasutatud sõna „võib“, st loa andjale on antud kaalutlusõigus otsustamaks, kas kõnealuseid kõrvaltingimusi sätestada/muuta, ei tähenda see siiski seda, et teatud juhtudel ei võiks haldusorganile neist sätetest tuleneda kohustus tegutseda, kui kaalutlusõigus on redutseerunud (vt ka kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-14-15, p 25 ja nr 3-3-1-78-11, p 12). Loa kõrvaltingimuste muutmist ei takista praegusel juhul ka HMS §-s 67 sätestatu. Kuna kaebajad vaidlustasid vastustaja korralduse tähtaegselt, ei saa kolmandal isikul olla tekkinud kaitstavat usaldust haldusakti kehtima jäämise vastu (HMS § 67 lg 4 p 1). Eeltoodust lähtudes ei ole praeguses asjas vähemasti ilmselge, et vastustajal ei olnud kohustust sätestada või muuta mõnda kõrvaltingimust omal algatusel või vähemalt seda kaaluda (vt ka HKMS § 41 lg 3). Kas selline kohustus eksisteeris konkreetsetes kaebajate väidetud küsimustes, tuleb hinnata alternatiivse kohustamisnõude sisulisel lahendamisel, juhul kui tühistamisnõue jääb rahuldamata.
14.Kuigi vastustaja on KeÜS § 53 lg 1 p-des 6–11, MaaPS § 56 lg 1 p-s 9 ja lg-s 2 ning KeHJS § 24 lg-s 1 sätestatud kohustused vähemalt osaliselt täitnud, sätestades kaevandamisloas mitmeid täiendavaid tingimusi, ei saa praeguses menetlusstaadiumis välistada, et mõni neist võib olla ebaselge või selle täitmine kontrollimatu. Ebaselgus on haldusakti vormiviga, mis muudab selle õigusvastaseks (HMS § 54 ja § 55 lg 1), kuid ei pruugi tingimata tuua kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Seega leidsid kohtud ekslikult, et kui kaebaja tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei saa vaidlusalune korraldus olla õigusvastane. Põhimõtteliselt on võimalik põhiasja lahendamisel jõuda seisukohale, et haldusaktil on küll teatavad vormivead, st see on formaalselt õigusvastane, kuid vead ei ole piisavalt olulised, et tuua kaasa haldusakti tühistamine. Juhul kui mõne täiendava tingimuse puhul jõuab asja lahendav kohus järeldusele, et see on muus osas õiguspärane, kuid selle täitmist pole selle ebatäpsuse või üldsõnalisuse tõttu võimalik kontrollida, ei pruugi olla mõistlik sel põhjusel tühistada kogu kaevandamisluba, vaid kõne alla võib tulla vastustaja kohustamine konkreetset tingimust muutma. Ka HKMS §-st 42, mis reguleerib kõrvaltingimuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamist, nähtub, et seadusandja on pidanud võimalikuks teatud juhtudel haldusakti kõrvaltingimuste vaidlustamist haldusakti põhiregulatsioonist eraldi. Kui HKMS § 42 on mõeldud eelkõige juhtudeks, kus haldusakti adressaat soovib saavutada haldusakti talle soodsamaks muutmise kõrvaltingimuste haldusaktist väljajätmise kaudu, siis praegusel juhul on kaebajate kohustamisnõue suunatud 5(6)
3-19-2448 haldusakti kõrvaltingimuste selle adressaadile mõnevõrra koormavamaks muutmisele, tagamaks kaebajate huvide paremat kaitset. Haldusakti tervikuna tühistamine olukorras, kus kaebajate õiguste kaitse on võimalik tagada ka haldusakti adressaati vähem koormava meetmega, võib olla ülemäärane. Kui aga kõrvaltingimus(t)e muutmine mõjutaks olulisel määral haldusaktist tulenevate õiguste ja kohustuste vahekorda, viitab see vajadusele tühistada haldusakt tervikuna, et vastustajal oleks võimalik erinevaid huvisid tervikuna uuesti kaaluda ja tasakaalustada (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause).
15.Eeltoodud põhjustel ei pruugi põhinõude rahuldamata jätmine välistada kohustamisnõude rahuldamist. Kolleegium märgib siiski, et haldusakti oluline ebaselgus või selle tingimuste täitmise võimatus annab aluse haldusakt tühistada või toob ilmselgel juhul kaasa isegi haldusakti tühisuse (HMS § 63 lg 2 p 5; vt ka kolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-35-13, p 12 ja nr 3-3-1-21-03, p 13). Neil juhtudel alternatiivset kohustamisnõuet lahendada ei tule. Puudustega haldusakti võib jõusse jätta üksnes siis, kui vead on väheolulised.
16.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et nõudes kõrvaltingimuse muutmist, peab kaebaja selgelt esile tooma, milles tingimuse õigusvastasus seisneb ja millisel viisil tuleks tingimust tema arvates muuta. Vajaduse korral tuleb halduskohtul lasta kaebajatel seda edasise menetluse käigus täpsustada. Kaebajad ei pea siiski alati nimetama konkreetseid arvväärtusi, mille lisamist nad mõnda tingimusse soovivad, juhul kui nende määramiseks vajaliku oskusteabe olemasolu saab eeldada pigem kolmandalt isikult ja vastustajalt. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.