M.T.i kaebus Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ tühistamiseks ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 „Maakonna-planeeringu kehtestamine Harju maakonnas ja Läänemaakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe külas“ kinnitatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ osaliseks tühistamiseks (osas, millega tehti kavandatava Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik ning määrati kavandatava harjutusvälja piiranguvööndi ulatus)
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: M.T. Vastustaja 1: Vabariigi Valitsus, keda esindab Kaitseministeerium, volitatud esindaja Merle Vilu Vastustaja 2: Riigihalduse minister, volitatud esindaja Kati Tee
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistung 17.02.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus kõigis esitatud nõuetes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 7. mail 2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus võttis 09.07.2015 vastu korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. Korralduse sisu oli järgmine: „Relvaseaduse § 85 lõike 3 ja planeerimisseaduse § 27 lõike 7 alusel: 1. Asutada Harju maakonnas Kuusalu ja Anija valla territooriumil Soodla harjutusväli. Soodla harjutusvälja asukoha kaart on esitatud korralduse lisas. 2. Soodla harjutusvälja rajamisega seotud riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium.“
2.Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Harju maakonnas ja Lääne maakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe külas“ Harju maakonnaplaneeringu 2030+.
3.Anija vallas, Pillapalu külas asuva Jõe kinnistu omanik M.T. esitas 08.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse korralduse nr 282 tühistamiseks. Tallinna Halduskohus tagastas 14.05.2018 määrusega kaebuse. Kaebaja esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 27.06.2016 rahuldamata. Riigikohus tühistas oma 25.04.2019 määrusega Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused ja saatis kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Ühtlasi selgitas Riigikohus, et kaebajal oleks otstarbekas kaebust täiendada, lisades sellele riigihalduse ministri 09.04.2018 allkirjastatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ kehtestamise otsuse nr 1.1-4/78 osalise tühistamise nõude.
4.Vastuseks kohtunõudele teatas kaebaja 15.05.2019 kohtule, et soovib kaebust täiendada nõudega „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ kehtestamise otsuse osaliseks tühistamiseks, s.o osas, millega tehti kavandava Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik (planeeringu seletuskirja lk 72 jj) ning määrati kavandatava harjutusvälja piiranguvööndi ulatus (seletuskirja lk 68). Tallinna Halduskohus võttis 16.05.2019 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajateks Vabariigi Valitsuse ning riigihalduse ministri. Ühtlasi tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku asuda omavahelistesse läbirääkimistesse ning kaaluda kompromissi võimalikkust. Menetlusosalised kompromissile ei jõudnud ja kohus viis asjas läbi eelmenetluse. Kohtuistung asjas toimus 17.02.2020 (protokoll tl 121-122).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja nõuded ja seisukohad
5.Kaebaja nõuab Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ tühistamist ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 „Maakonnaplaneeringu kehtestamine Harju maakonnas ja Lääne maakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe külas“ kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ osalist tühistamist osas, millega tehti kavandatava Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik ning määrati kavandatava harjutusvälja piiranguvööndi ulatus. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaevatava korraldusega asutatud harjutusväli hõlmab kaebaja omandis olevat Anija vallas, Pillapalu külas asuvat Jõe kinnistut. Kaevatavat korraldust ei ole kaebajale teatavaks tehtud ning
2(12)
kaebaja sai sellest teada alles pärast Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse töötaja e-kirja, milles avaldati soovi kaebaja kinnistu omandamiseks. Korraldus rikub kaebaja õigusi, kuna tulenevalt harjutusvälja definitsioonist tähendab selle asutamine, et kaebaja maal soovitakse ilma tema nõusolekuta asuda pidama sõjaväeõppusi koos relvade, lahingumoona jne kasutamisega. On ilmne, et selliste õppuste korraldamine kitsendab oluliselt omaniku võimalusi oma maad vallata ja kasutada ning vähendab selle väärtust. Anija valla kehtiv üldplaneering sellist otstarvet ette ei näe, samuti puuduvad maa-alal riigikaitselased vmt kasutuspiirangud. Vaatamata sellele, et riigi eriplaneeringute algatatud ei ole, on kaevatava korraldusega juba ette ilma igasuguse õigusliku aluseta ja mistahes põhjendusteta kindlaks määratud kavandatava harjutusvälja asutamine, selle täpne asukoht ja piirid. Kokkuvõtvalt on kaebaja seisukohal, et kaevatav korraldus on tehtud suvaõiguse alusel ning tuleb eespool märgitud põhjustel tühistada.
6.„Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ kehtestamise otsus (riigihalduse ministri 09.04.2018 allkirjastatud otsus nr 1.1-4/78) tuleb tühistada osas, millega tehti kavandatava Soodla harjutusvälja asukoha eelvalik (planeeringu seletuskirja lk 72 jj) ning määrati kavandatava harjutusvälja piiranguvööndi ulatus (seletuskirja lk 68). Nimetatud haldusakt rikub kaebaja õigusi samadel põhjustel nagu Vabariigi Valitsuse korraldus. Lisaks ei võimaldanud planeeringu koostamise ja menetlemise ajal kehtinud planeerimisseadus (vana PlanS) maakonnaplaneeringus teha kaitseväe harjutusvälja asukoha eelvalikut.
7.Kaebaja märgib, et teda ei teavitatud ega kaasatud ühelgi viisil vaidlustatava maakonnaplaneeringu koostamise menetlusse. Ka ei teavitatud teda vastava planeeringu kehtestamisest. Kaebaja märgib, et vastustaja seisukohtadest jääb mulje, justkui ei toimukski vaidlustatud korraldusega asutatud harjutusväljal mingit tegevust ja et kaevataval haldusaktil pole mingeid tagajärgi ega mõjusid. Tegelikkus on kahjuks hoopis teistsugune. Kaebaja kinnisasjaga piirnevat riigimaad kasutatakse faktiliselt juba üle aasta pidevateks taktikalisteks sõjaväeõppusteks. Kaitsevägi pole vist Vabariigi Valitsuse seisukohtadega kursis, kuna käsitleb ja kasutab kõnealust ala harjutusväljana relvaseaduse § 85 lg 1 tähenduses. Seda kinnitab lisaks faktilisele tegutsemisele kaitseväe ametlik veebileht (http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/Harjutusvaljad/Kaitsevae-harjutusvaljad/Soodla). Seejuures algas aktiivne kasutamine ajal, kui kaebaja kaebus oli kohtu menetluses. Toimuvad pidevad ja ulatuslikud õppused: näiteks k.a. jaanuaris toimusid sõjaväeõppused 18 päeval, vaid mõnepäevaste vahedega, valdavalt kestusega hommikust õhtuni, mida tõendavad kaebaja esitatud harjutusvälja graafikud. Varasemalt on regulaarsed õppused toimunud ka ööpäevaringselt. Nendest graafikutest nähtub, et nn Soodla harjutusväljal toimuvad juba pikemat aega alalised taktikalised sõjaväeõppused ning et õppuste ajal (ehk siis enam-vähem kogu aeg) kehtivad seal liikumis- jm. piirangud, rääkimata mürahäiringust ja muudest häiringutest. Kaebaja toob välja, et juurdepääs tema maale on ainult läbi faktiliselt eksisteeriva harjutusvälja. Ehk siis juba mõnda aega on kaebaja mitte ainult de facto tegutseva ebaseadusliku harjutusvälja naaber, vaid ka pääseb oma kinnisasjale üksnes läbi pidevate sõjaväeõppuste ala. On olnud intsidente, kus kaebaja vaba liikumist oma maale on püütud piirata. Vastustaja I (Vabariigi Valitsuse) seisukohad
8.Vastustaja I palub jätta kaebus rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.
9.Vastustaja I on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus, kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Korralduse nr 282 näol on tegemist põhimõttelise otsusega, millega väljendatakse riigi huvi Soodla harjutusvälja rajamiseks korralduses viidatud piirkonnas. Arvestades Eesti 3(12)
julgeolekut potentsiaalselt mõjutada võivaid ohte ning alanud kümnendi jooksul sõjaliseks kaitseks kasutada olevaid ressursse, on Soodla harjutusväli vajalik reaalsete ja vajadusel kiirelt reageerivate üksuste väljaõppe korraldamiseks. Harjutusvälja terviklik ruumilahendus (sh harjutusvälja piir, maakasutus- ja ehitustingimused) määratakse alles riigi eriplaneeringuga. Ka harjutusvälja kasutamine harjutusväljana RelvS § 85 lg 1 mõttes saab alata alles pärast harjutusvälja riigi eriplaneeringu kehtestamist, harjutusvälja piiri tähistamist ja harjutusvälja kasutamiseks vajalike ehitiste rajamist. Sellest tulenevalt on korralduse nr 282 punktis 2 märgitud, et Soodla harjutusvälja rajamisega seotud riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium. Nimetatust nähtub, et Soodla harjutusvälja rajamiseks vajalikke tegevusi alles hakatakse Vabariigi Valitsuse põhimõttelise otsuse alusel ellu viima.
10.Vastustaja I rõhutab, et korraldus nr 282 ei anna õigust riigile mittekuuluvat maa-ala kasutada. Ka korralduse nr 282 seletuskirja kohaselt tuleb Soodla harjutusvälja kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud 01.07.2015 jõustuva planeerimisseaduse kohaselt hinnata riigi eriplaneeringu koostamisel. Seega nähti juba korralduse nr 282 andmisel ette, et planeerimisprotsessi käigus täpsustatakse harjutusvälja piire ja sellel tehtava sõjalise väljaõppe võimalusi. Korralduse nr 282 ja selle seletuskirjast nähtub üheselt, et Vabariigi Valitsuse otsuse alusel alles hakatakse ellu viima tegevusi, mis on eelduseks harjutusvälja kasutamisele. Praegusel ajal on teadmata nii harjutusvälja täpne piir ja ka harjutusväljal võimalikud tegevused. Samuti ei ole korralduse nr 282 alusel lubatud harjutusvälja relvaseaduse § 85 lg 1 tähenduses harjutusväljana kasutada enne, kui on koostatud vajalik planeering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega ja rajatud harjutusvälja kasutamiseks vajalikud ehitised. Kuivõrd korraldusest nr 282 ei tulene kaebajale mingeid tagajärgi, ei riku see ka tema õigusi ja kaebajal puudub kaebeõigus. Korraldusele nr 282 järgneb Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu menetlus, mille raames saavad kõik huvitatud/puudutatud isikud kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu kehtestamisega mittenõustumisel on kaebajal võimalik seda vaidlustada (planeerimisseaduse § 54).
11.Ka juhul, kui kaebeõigust möönda, puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna korraldus nr 282 on õiguspärane ja ei riku kaebaja õigusi. Korraldus on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. RelvS § 85 lg 3 alusel otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Korraldus nr 282 iseseisvalt isikute subjektiivsete õiguste piiramist kaasa ei too ning on üksnes aluseks harjutusvälja rajamiseks vajalike toimingute tegemisel (s.o eelkõige riigi eriplaneeringule). Samuti ei anna korraldus riigile õigust kasutada harjutusvälja piires asuvaid eraomanikele kuuluvaid kinnistuid ilma vastava omaniku nõusolekuta.
12.Enne korralduse nr 282 andmist on Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe esindajad kaasanud eri huvirühmasid (vrd korralduse seletuskirja p 7), samuti on kohtutud piirkonnas elavate isikute ning hoonestatud kinnistute omanikega. Kaebajale kuuluval kinnisasjal korralduse andmise hetkel hoonestust ei olnud.
13.Vastustaja 1 juhib tähelepanu, et kohtule 02.01.2020 esitatud seisukoha p-s 2.2 on vastustaja 1 välja toonud, et Kaitsevägi viib läbi riigimaadel taktikalisi õppusi. Eramaid kasutatakse taktikalisteks õppusteks üksnes juhul, kui maa omanikuga on selleks vastav kokkulepe. Kaebuse esitajale kuuluva kinnistu ümber asuvad valdavalt metsaga kaetud kinnistud kuuluvad riigile ja on Kaitseministeeriumi valitsemisel, mistõttu korraldatakse taktikalisi õppusi, mis on hädavajalikud riigi kaitsevõime aspektist, ka nendel kinnistutel. Vastustaja 1 selgitab, et taktikaliste õppuste käigus ei tehta nn ohuala nõudvaid tegevusi. Ohuala on ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku 4(12)
tegevuse ajal peab ligipääs kõrvalistele isikutele olema piiratud märgistuse, tõkete või mehitatud postidega, kuna seal viibimine on eluohtlik. Taktikaline õppus on riigikaitsealane tegevus, mille käigus võidakse kasutada imitatsioonivahendeid (nt paukpadrun, valgusrakett). Taktikalisi õppusi võib läbi viia ka mujal kui harjutusväljadel ning üldjuhul viiakse neid läbi riigile kuuluval maal. Informatiivsena on taktikaaladena sellised piirkonnad välja toodud nt kehtivas Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (Internetis kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/laanevirumaakonnaplaneering-2030-, seletuskirja joonis 12), Rapla maakonnaplaneeringus (Internetis kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/rapla-maakonnaplaneering1, seletuskirja joonis 20), Võru maakonnaplaneeringus (Internetis kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee /vorumaakonnaplaneering, seletuskirja joonis 12). Relvaseaduse § 85 lg 1 kohaselt on Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväli maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Vaidlustatud korralduse alusel nimetatut teha ei saa, sest vastavalt korraldusele on vajalik läbi viia planeerimismenetlus ning ala kasutamiseks harjutusväljana relvaseaduse mõistes kehtestada riigi eriplaneering. Vastustaja I möönab, et juriidiliselt võib olla segadust tekitav Kaitseväe poolt avalikult esitatav Soodla harjutusvälja kasutamise graafik, kus on toodud planeeritavad taktikaharjutuste ajad, kuid Kaitsevägi on samas selgitanud, et selleks kasutatakse üksnes riigimaad, kui maaomanikuga ei ole lepitud teisiti kokku. Soodla harjutusvälja mõistet kasutades, aitab see avalikkusel paremini aru saada harjutuste toimumise piirkonnast. Nimetatud Kaitseväe teavitused õppuste toimumise kohta on vajalikud avalikkuse teavitamiseks, et piirkonnas liikudes oskaksid Kaitseväe välised isikud Kaitseväe õppustega arvestada. Õppuste välisel ajal on kõnesolevad riigimaad vabalt kasutatavad. Taktikaliste õppuste ajal palub Kaitsevägi seda piirkonda vältida, kuna seal sõidetakse suurte masinatega ja liigutakse kolonnidena ning sel ajal alal viibivad kõrvalised isikud võivad segada õppuse läbiviimist. Kaebuse esitajale kuuluvat maad taktikaharjutusteks ei kasutata. Vastustaja II (riigihalduse ministri) seisukohad
14.Vastustaja II palub jätta kaebuse rahuldamata ning kõik menetluskulud kaebaja kanda.
15.Vastustaja II on seisukohal, et kaebus on alusetu ning kaebajal puudub kaebeõigus. Kogu Harju maakonna kohta ajaperioodiks 2030+ koostatud Harju maakonnaplaneering on maakonna arengut kavandav üldine tulevikuvisioon ja konkreetseid kitsendusi sellega ei kaasne. Seega ei ole tegemist haldusaktiga, mis saaks kuidagi kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Nimetatud maakonnaplaneeringu täpsusaste võimaldab määratleda maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused järgnevate aastate vaates (2030+), mitte seada kavandatava Soodla harjutusvälja rajamise eesmärgil maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Maakonnaplaneeringuga lahendatavatest ülesannetest tingituna on maakonnaplaneering pigem strateegiadokument, kus väga suure üldistusastmega planeeringujoonisel näidatakse ära olulisemate infrastruktuuri elementide vajadus ning mõningad maakonna territooriumi kasutamise üldised tingimused. Harju maakonnaplaneeringu koostamise ajal kehtinud planeerimisseaduse (vana PlanS) kohaselt võis kinnisasja omaniku õiguseid temale kuuluva kinnisasja kasutamiseks piirata vaid detailplaneeringuga ning selle koostamise kohustuse puudumise korral üldplaneeringuga (vrd vana PlanS § 3 lg 3). Vastustaja II rõhutab, et Harju maakonnaplaneering ei ole kavandatava Soodla harjutusvälja väljaehitamise aluseks. Samuti ei saa selle elluviimiseks kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist. Vana PlanS § 4 lg 2 p-i 1 kohaselt tagab maakasutuse ja ehitamise 5(12)
aluseks vajalike planeeringute olemasolu kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on üldplaneeringute ja detailplaneeringute koostamine, mitte aga maakonnaplaneeringu koostamine.
16.Arvestades korralduse nr 282 punkti 2, tuleb kavandatava Soodla harjutusvälja väljaehitamiseks koostada riigi eriplaneering. Erinevalt maakonnaplaneeringust võib riigi eriplaneeringu alusel seada kinnisomandile kitsendusi ja erinevalt maakonnaplaneeringust on riigi eriplaneering aluseks kinnisasja avalikes huvides omandamisele, sh sundvõõrandamisele. Seega ei saa Harju maakonnaplaneering kaebaja õigusi rikkuda. Harju maakonnaplaneeringu koostamisele järgneb kavandatava Soodla harjutusvälja osas riigi eriplaneeringu koostamine ning selle raames saab kaebaja ka enda huve kaitsta.
17.Ka juhul, kui kaebeõiguse olemasolu möönda, ei riku Harju maakonnaplaneering kaebaja õigusi. Kavandatava Soodla harjutusvälja kui üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-ala määramine Harju maakonnaplaneeringus on õiguspärane. Maakonnaplaneering on kohane planeeringuliik riigi kavandatava kaitseväe harjutusvälja ruumilise tulevikuvajaduse määramiseks. Eksitav on kaebaja väide, et kavandatava harjutusvälja maa-ala määramine maakonnaplaneeringus ei ole kooskõlas vana PlanS regulatsiooniga. Tegemist on riigikaitselise otstarbega maa-alaga, mistõttu oli valitud planeeringuliik õige. Vabariigi Valitsus on andnud Kaitseministeeriumile korralduse planeerida kavandatav harjutusväli riigi eriplaneeringuga ning selle koostamisse kaasatakse eelduslikult ka kaebaja. Just maakonnaplaneeringule järgnevas riigi eriplaneeringu koostamise menetluses saab kaebaja oma õigusi kaitsta.
18.Kuivõrd maakonnaplaneering ei ole kinnisasjale kitsenduste seadmise aluseks, ei saa ka harjutusvälja piiranguvööndi määramine kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kavandatava harjutusvälja piiranguvööndi ulatuse määramine Harju maakonnaplaneeringus oli õiguspärane.
19.Põhjendamatud on kaebaja etteheited, et teda ei kaastatud maakonnaplaneeringu koostamisse. Planeeringu koostamise protsess oli avalik ja kaebajal oli võimalus esitada planeeringu koostamise ajal selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Vastustaja II hinnangul lähtuti Harju maakonnaplaneeringu koostamisel avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttest ning astuti kõiki samme, et kaasata menetlusse võimalikult suur ring isikuid. Kuivõrd maakonnaplaneeringu puhul on sisuliselt tegemist riikliku visioonidokumendiga, ei ole kõikide isikute personaalne kaasamine kohustuslik.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
21.Kohus loeb käesolevas asjas tuvastatuks ka vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle:
21.1.Mõlemad vaidlustatud aktid - Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ tühistamiseks ja riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkiri nr 1.1-4/78 „Maakonna-planeeringu kehtestamine Harju maakonnas ja Läänemaakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe külas“ kinnitatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ on vastu võetud selleks pädeva organi poolt.
21.2.Kaebajat ei kaasatud eraldi kummagi vaidlustatud akti menetlusse.
21.3.Kaebaja kinnistu jääb mõlemas aktis käsitletud ja lisades määratletud Soodla harjutusvälja alale. 6(12)
22.Sisuline vaidlus poolte vahel käib järgmiste küsimuste üle:
22.1.Kas kaebaja oleks tulnud eraldi kaasata mõlema vaidlustatud akti menetlusse huvitatud isikuna vastavalt seadusest tulenevatele kaasamisnõuetele
22.2.Kas kaasamisnõuete võimalik rikkumine toob või on juba toonud kaasa kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise määral, mis õigustab kaebaja nõuete rahuldamist.
23.Kohus käsitleb kõigepealt kaebuses esimesena esitatud nõuet tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldus nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ (I) ja teisena nõuet tunnistada osaliselt kehtetuks riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 „Maakonna-planeeringu kehtestamine Harju maakonnas ja Läänemaakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe külas“ kinnitatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“. I
24.Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldus nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ on nähtuvalt sellest vastu võetud relvaseaduse § 85 lg 3 ja planeerimisseaduse § 27 lg 7 alusel.
25.Relvaseaduse § 85 lg 3 oli korralduse vastuvõtmise ajal sõnastud järgnevalt: (3) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
26.Planeerimisseaduse § 27 lg 7 oli korralduse vastuvõtmise ajal sõnastatud järgnevalt: (7) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Siseministeerium. Vabariigi Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.
27.Kohus märgib, et Vabariigi Valitsus ei ole otsustanud ja ei saagi harjutusvälja asutamisel otsustada, et kogu asutatud harjutusvälja asutamisaktis näidatud või määratud territooriumi on lubatud koheselt kasutada harjutusväljana. Kohtu veendumusel ei anna relvaseaduse § 85 lg 3 Vabariigi Valitsusele õigust kasutada või vallata harjutusvälja territooriumile (määratletud asukohta) jäävaid teiste omanike kinnistuid. Relvaseaduse § 85 lg 3 vastava sätte mõte ei ole omandiõigusele piirangute ja kitsenduste seadmiseks või kinnisomandi sundvõõrandamiseks õigusliku aluse andmine. Selleks annab võimaluse ainult planeerimisseadus, mistõttu on ka korralduse punktis 2 harjutusvälja rajamiseks ja sisuliselt selle otstarbekohase kasutamise võimaluse loomiseks ette nähtud eriplaneeringu algatamine ja planeerimismenetluse läbiviimine. Tegu on sarnase situatsiooniga näiteks ehitusloa väljastamisega, mis ei tähenda, et selle saanud isik võiks hakata teise inimese omandis olevale kinnistule ehitist püstitama ilma kinnistu omaniku nõusolekuta. Kohus selgitab, et haldusasutuse poolt teatavat liiki kasutusõigustuse (loa või kasutusõiguse deklaratsiooni) väljastamine ei saa ilma vastava selge seadusliku aluseta piirata omaniku Põhiseaduse ja seadustega tagatud õigust oma kinnisasja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Vastupidisel seisukohal olemine tähendaks sisuliselt omandiõiguse eitamist, mis ei ole kindlasti relvaseaduse § 85 lg 3 mõte. Kohus leiab, et sellist arusaama õiguslikust olukorrast kinnitab kõige selgemini asjaolu, et vaatamata harjutamisvälja asutamise otsusele, mis on kajastatud vaidlustatud korralduse punktis 1, on korralduse punktis 2 selgesõnaliselt märgitud, et Soodla harjutusvälja rajamisega seotud riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Kaitseministeerium. Nähtuvalt selle 7(12)
punkti sõnastusest on harjutusväli alles rajamisel ja selle rajamise oluliseks osaks on riigi eriplaneeringu koostamine ja alles selle käigus on võimalik piirata ja kitsendada harjutusvälja territooriumile jäävate riigile mitte kuuluvate kinnistute omanike õigusi. Kohtu hinnangul, mida toetab muuseas ka vastustaja korduvalt väljendatud seisukoht (muuhulgas Riigikohtule 25.03.2019 esitatud seisukoht nr 5-15/19/1164), tehakse korraldusega ainult põhimõtteline otsus asutada Soodla harjutusväli, millele järgneb maa-ala täpsem planeerimine ja harjutusvälja kasutusviiside täpsem määratlemine. Kohus peab vajalikuks veelkord rõhutada, et harjutusvälja asukoha määramine korralduse lisas (asukoha kaart) ei ole ja ei saagi olla aluseks kaebaja ja teiste harjutusvälja maaomanike omandiõiguste piiramiseks, sest sellist tähendust ei ole seadusandja Relvaseaduse § 85 lg 3 sellele andnud.
28.Kohus märgib siin ka seda, et omandiõiguse piiramisena ei saa kuidagi käsitleda siinjuures seda, kui riigi esindaja teeb asutatud harjutusvälja territooriumile jäävate kinnistute omanikele ettepaneku võõrandada riigile nende kinnistud kokkuleppehinnaga (tl 4). Kohus märgib, et riik on sellise ettepaneku tegemisel põhimõtteliselt võrdses seisus kõigi teiste kinnistuomanikega ja ei saa sundida neid väljaspool planeerimismenetlust ja seaduses sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise menetlust oma kinnistuid võõrandama. Kui kinnistuomanik riigi poolt tehtud müügiettepanekuga nõustub, siis on see tema vaba tahe ja seda ei saa käsitleda harjutusvälja asutamise korralduse kontekstis. Kohus möönab, et korraldus annab küll selles näidatud ala osas kinnistuomanikele teada riigi kavatsustest, kuid ei võta neilt ära võimalust asjakohases planeerimismenetluses oma õigusi kaitsta ja vaielda vastu riigi kavatsustele asjakohaste argumentidega seaduses sätestatud piires ja korras. Samuti peab kohus siinkohal oluliseks välja tuua, et õiguslikult ei ole korralduses määratud ala siduv ja seda ei saa võrdsustada vastavalt seadusele planeerimismenetluse toimuva harjutusvälja täpse asukoha ja piiride kindlaksmääramise eelvaliku protseduuriga.
29.Riigikohus juhtis oma 25.04.2019 määruse punktis 11 muuhulgas tähelepanu asjaolule, et kaebaja on väitnud, et vaidlusalust maa-ala kasutatakse juba harjutusväljana. Lisaks on Kaitseväe kodulehel väljas info Soodla harjutusvälja kohta, milles on muuhulgas märgitud: „ Soodla harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 09.07.2015 korraldusega nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“. Harjutusvälja kasutatakse praegu vaid taktikalise väljaõppe jaoks.“ (http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/Harjutusvaljad/Kaitsevae-harjutusvaljad/Soodla.) Samalt võrgu-lehelt on kättesaadav harjutusvälja kasutamise graafik aprillis ja mais 2019. Lisatud on märge, et kui alal toimub tegevus, on harjutusväljale minek keelatud.
30.Kohus märgib, et kohtumenetluses selgitas vastustaja, et harjutusvälja territooriumil olevaid riigi kinnistuid tõepoolest kasutatakse taktikaliste õppuste läbiviimisel, kuid sel otstarbel on kasutuses ainult harjutusvälja territooriumil asuvad riigi kinnistud ja need eraomanike kinnistud, kellega on sõlmitud kokkulepe nende vastavaks kasutamiseks. Samuti juhtis vastustaja 1 oma 05.02.2020 Täiendavas seisukohas (tl 91-91p) tähelepanu asjaolule, et taktikalisi õppusi viiakse läbi riigimaadel ja eramaadel ainult kokkuleppel nende omanikega ja nende käigus ei tehta tegevusi, mis nõuavad nn. ohuala. Vastustaja 1I selgitas, et taktikaliste õppuste käigus kasutatakse ainult imitatsioonivahendeid (näiteks paukpadrun ja valgustusrakett) ja neid võib läbi viia ka väljaspool harjutusväljasid, kusjuures üldjuhul viiakse need läbi riigile kuuluval maal, mis on informatiivsena mõningates maakonnaplaneeringutes välja toodud Seda väidet kinnitavad 8(12)
muuhulgas ka kaebaja esitatud Soodla harjutusvälja kasutamiskorra graafikud-teated (tl 95-118). Ka selgitas vastustaja 1, et vaidlustatud korralduse alusel ei saa teha ohuala nõudvaid ja harjutusväljal lubatud tegevusi ja nende tegevuste lubatavuse eelduseks on vastav eriplaneering. Vastustaja I võttis omaks, et juriidiliselt võib olla segatust tekitav Kaitseväe poolt avalikult esitatav Soodla harjutusvälja kasutamise graafik, kuid see on vajalik avalikkuse teavitamiseks, et isikud oskaksid piirkonnas toimuvate õppustega arvestada.
31.Kohtuistungil tunnistas ka kaebaja, et teda on kaks korda õppuste toimumise ajal oma kinnistule minekul kaitseväkke kuuluvate isikute poolt küll peatatud, kuid olukorra selgitamise järel (ta on kinnistuomanik piirkonnas) on tal lubatud edasi oma kinnistule liikuda.
32.Kohus märgib, et eeltoodud selgitused on kohtu hinnangul piisavad, et näitamaks, et relvaseaduse § 85 lg 1 mõttes harjutusväljana vaidlustatud korraldusega asutatud Soodla harjutusväli hetkel veel kasutusel ei ole ja omanike õigusi puuduva eriplaneeringu tõttu Kaitsevägi vaatamata osaliselt eksitavale kodulehe infole ei riku. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et riigil omanikuna on oma kinnisasjade kasutamiseks seaduses ettenähtud piirides vaba voli ja keegi ei saa tal keelata oma kinnistute kasutamist riigikaitselisel otstarbel eelkirjeldatud piirangutega taktikaliste õppuste läbiviimiseks nii tihti kui riik (Kaitsevägi) seda vajalikuks peab, kui seadus sellele piiranguid ei sätesta. Kohus märgib, et 27.08.2015 a korraldusega nr 352 andis Vabariigi Valitsus „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ alalise loa kasutada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid, Harju ja Lääne-Viru maakonnas asuvaid metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. Avalikkuse informeerimine sellistest taktikalistest õppustest isikute turvalisuse tagamiseks on kohtu hinnangul eelkõige tunnus hea halduse tava järgimisest, mitte õigusrikkumine.
33.Kohus peab vajalikuks välja tuua, et juhul, kui õppuste piirkonnaga piirnevate kinnistute omanikud leiavad, et nende kinnistud saavad õppuste tagajärjel õigusvastaselt kahjulikke mõjutusi, on neil võimalik oma omandiga seotud (asja)õigusi kaitsta maakohtus või kahjunõuete ja keelamiskaebuse esitamisega sellise tegevuse suhtes halduskohtus.
34.Kuna vaidlustatud korraldus ei riku eeltoodust tulenevalt kuidagi kaebaja õigusi, siis puudus vastustajal 1 vajadus ja kohustus tema kaasamiseks selle andmise menetlusse.
35.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud korralduse andmisega (menetlustoimingu tegemisega) ei rikkunud ja ei riku vastustaja I kaebaja subjektiivseid õigusi ja seetõttu ei pidanud ka kaebajat eraldi kaasama korralduse menetlusse. Kohus jätab kaebuse selles nõudes rahuldamata.
II
36.Seoses kaebaja nõudega tunnistada Soodla harjutusvälja asukoha eelvaliku osas osaliselt kehtetuks riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 „Maakonna-planeeringu kehtestamine Harju maakonnas ja Läänemaakonna Lääne-Nigula valla Rehemäe külas“ kinnitatud „Harju maakonnaplaneering 2030+“ leiab kohus järgmist. 9(12)
37.Kohus, uurinud põhjalikult nimetatud maakonnaplaneeringut, selle seletuskirja ja lisatud kaarte jõudis järeldusele, et nimetatud maakonnaplaneeringu menetluse käigus ei ole tegelikult ranges õiguslikus tähenduses tehtud mitte Soodla harjutusvälja asukoha eelvalikut, vaid on lähtudes enne 1.07.2015 kehtinud Planeerimisseaduse (vana PlanS) § 7 lg 3 p-st 13 teostatud üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine, mis ei oma õiguslikult sama lõplikku tähendust, kui asukoha eelvalik.
38.Kohus selgitab, et vastavalt vana PlanS § 32 p 1 on kaitseväe harjutusväli riiklikult tähtsaks ehitiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et Soodla harjutusvälja asukoha määramisel maakonnaplaneeringu menetluses ei järgitud vana PlanS 6. peatükis toodut eriregulatsiooni. Seda on muuseas selgitanud vastustaja 2 oma 19.12.2019 vastuses kaebusele (tl 65 pöördel).
39.Seda, kuidas ja mille alusel täpsemalt tuleb määrata vana PlanS § 7 lg 3 p 13 alusel määratavad üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-ala, ei ole vanas PlanS täpsustatud nagu ei ole ka täpsustatud selliselt määratud maa-ala seost kaitseväe harjutusvälja edasise planeerimisega. Kohus on seisukohal, et seetõttu kehtisid käesoleval juhul maa-ala määratlemisel tulenevalt vana PlanS-e § 1 lg-st 6 maakonnaplaneeringu menetlemisel nii planeerimismenetluse kui ka haldusmenetluse üldised normid. Nende normide hulka kuulub kaheldamatult ka puudutatud isikute (isikute, kelle õigusi või kohustusi menetletav haldusakt võib piirata või mõjutada) kaasamise kohustus haldus(planeerimis)menetlusse näiteks vastavalt HMS § 47 lg 2 p-le 2 ja vana PlanS § 16 lg-le 5.
40.Kohus on seisukohal, et vaidlustatud maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3.1. ja eriti selle lehekülgedel 72 kuni 75 on antud põhjalikud selgitused, mis põhjustel, millistest kaalutlustest ja millisest varasemast menetlusest lähtudes määrati maakonnaplaneeringus Soodla harjutusvälja maa-ala. Kohus märgib, et nimetatud osas ei räägiti kordagi, et selle maa-ala määratlemisel oleks aluseks olnud vana PlanS § 292 olulise ruumilise mõjuga objekti asukoha määramise menetlus või §-s 34 sätestatud riiklikult tähtsa ehitise asukoha määramise menetlus. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda vastustajate menetluses esitatud seisukohaga, et peale vaidlustatud maakonnaplaneeringus teostatud maa-ala määratlemist on tulenevalt EhSRS § 9-st võimalik asuda riigi eriplaneeringu menetluses koheselt koostama riigi eriplaneeringu detailset lahendust ja jätta läbi viimata kehtivas PlanS riigi eriplaneeringu puhul ettenähtud riiklikult tähtsa ehitise asukoha eelvaliku protsessi osa. Kohus märgib, et EhSRS ei võrdsusta vana PlanS § 7 lg 3 p 13 alusel maakonnaplaneeringus määratletud riigikaitselise objekti maa-alade määramist riigikaitselise objekti asukoha eelvalikuga.
41.Eelmise punkti lõpus toodud järeldusest tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud maakonnaplaneeringus ei ole tehtud õiguslikus mõttes lõplikult siduvalt ja kaebaja õigusi puudutavalt kindlaks Soodla harjutusvälja täpset asukohta, mis omakorda tähendab, et kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta täies mahus riigi eriplaneeringu menetluses.
42.Kohus märgib täiendavalt, et maakonnaplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt, on selles tehtud maa-ala määramise aluseks olnud sisuliselt Vabariigi Valitsuse poolt 09.07.2015 korralduse nr 282 „Soodla harjutusvälja asutamine“ menetluses tehtud harjutusvälja võimaliku asukoha 10(12)
analüüs. Kohus märgib, et relvaseaduse § 85 lg 3 märgitud otsuse tegemisele ei ole seadusandja andnud kohtu veendumusel asukoha eelvaliku tegemise tähendust, mistõttu ei saa selles tehtud vastavat otsust pidada aseaineks planeerimisseaduses ettenähtud asukoha eelvaliku tegemisele riigi eriplaneeringu menetluses.
43.Kuna kohus on eelnevaga kindlaks teinud, et planeerimisõiguslikus mõttes Soodla harjutusvälja asukoha lõplikku eelvalikut käesolevaks hetkeks tehtud ei ole ja seadus ei võrdsusta vana PlanS alusel menetletud maakonnaplaneeringu menetluses toimunud riigikaitselise objekti maa-ala asukoha määramist riigikaitselise ehitise asukoha eelvaliku tegemisega kehtiva PlanS mõttes, siis ei ole kaebaja õigused puudutatud ja tal on võimalik neid täies ulatuses kaitsta ka käesolevas kaebuses vaidlustatud Valitsuse korralduse alusel algatatavas riigi eriplaneeringu menetluses.
44.Kohus peab siinkohal lisaks vajalikuks välja tuua veel järgmist. Igal juhul ei ole käesoleva nõude arutamisel vaidlust selles, et kaebajat eraldi vaidlustatud maakonnaplaneeringu menetlusse ei kaasatud. Kui asuda seisukohale, et maakonnaplaneering siiski omab mõju kaebaja õigustele ja määratleb lõplikult ja õiguslikus mõttes siduvalt harjutusala asukoha, siis on kaebaja haldusmenetlusse põhjendatud huvi omava isikuna kaasamata jätmine kaheldamatult menetlusviga, mis üldjuhul toob kaasa haldusotsuse tühistamise tema õigusi puudutavas osas. Samas ei ole siiski tulenevalt HMS § 58 sätestatust haldusakti kehtetuks tunnistamine kohustuslik juhul, kui tehtud menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist.
45.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei oleks ka kaebaja kaasamine maakonnaplaneeringu menetlusse võinud asja otsustamist harjutusvälja asukoha lõplikul ja õiguslikult siduvalt määratlemisel otsustavalt mõjutada. Kohus leiab, et seda kohtu järeldust tõendab eelkõige asjaolu, et vaidlustatud maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud välja need kriteeriumid, millest lähtudes tehti harjutusvälja asukoha valik. Kaebaja, kui ainult ühe kinnistuomaniku, kaasamata jätmine ei oleks kohtu hinnangul kuidagi mõjutanud tehtud asukoha valikut, sest selle kasuks rääkisid kõik muud argumendid (vt eelkõige maakonnaplaneeringu seletuskiri lk 72-75). Kohus märgib, et lisaks eeltoodule tuleb kaebaja võimalike vastuargumentide puhul arvesse võtta veel asjaolu, et kaebaja kinnistu asub sisuliselt asutatud harjutusvälja territooriumi keskel, see ei ole eriti suur ja sellel asub ainult üks väike hiljuti püstitatud palkhoone, millel ei saa olla väga suurt rahalist väärtust ( foto tl 124). Kohus märgib ka, et kohtuistungil esitasid vastustajad kaardid (tl 119 -120), milledelt nähtub, et riik on tänase seisuga ostnud välja juba suure enamuse kavandatava harjutusvälja territooriumile jäävatest kinnistutest. Arvestades kaebaja kinnistu asukohta sisuliselt kavandatava harjutusvälja keskel, on äärmiselt vähetõenäoline, et nimetatud kinnistu või kaebaja esitatavad seisukohad oleks mõjutanud oluliselt terve harjutusvälja asukoha valikut. Käesoleval juhul tuleb kohtu arvates vaatamata Põhiseaduse §-s 32 sätestatud tugevale omandikaitsele Eesti Vabariigis möönda, et avalikud huvid riigikaitse osas kaaluvad arvestades reaalseid asjaolusid ülimalt suure tõenäosusega üles kaebaja huvid oma omandi säilitamiseks. 11(12)
Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtule jäi menetluses mulje, et nimetatud asjaolust on kaebaja ka ise aru saanud. Kohus püüdis seetõttu pooli juhtida kompromissile, kuid kahjuks ei leitud kohtumenetluse käigus sobivat lahendust kaebaja kinnistule asenduskinnistu näol.
46.Kohus märgib, et menetlusosalistel on võimalik mõlemale poolele sobivat lahendust otsida kogu järgneva planeerimismenetluse ja ka sellest tuleneva võimaliku sundvõõrandamismenetluse jooksul. Kohus on veendunud, et nende või võimaliku järgneva käesoleva asja kohtumenetluse käigus leitakse ka mõlemaid pooli rahuldav lahendus. Kui see lahendus siiski näiteks sundvõõrandmaise menetluse käigus kaebajat ei rahulda, saab ta pöörduda halduskohtusse, kes kontrollib, kas riigi poolt kaebajale pakutav kompensatsioon vastab põhiseaduses ja seadustes toodud nõuetele. Kohus märgib lõpetuseks, et isegi juhul, kui kohus oleks käesolevas nõudes teinud kaebajale soodsa lahenduse, ei oleks see saanud muuta riigi poolt võimalikult pakutava kompensatsiooni suurust, sest selle määramise aluseks ei ole mitte planeeringumenetluse võimalik seis ja sisu, vaid kinnisasja tegelik väärtus.
47.Kõike eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse ka vaidlustatud maakonnaplaneeringu osalise tühistamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud
48.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustajad ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad menetlusosaliste kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD RIIGIKOHTU 21.10.2021 KOHTUOTSUSEGA.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.