Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel 29.11.2016, Tartu 3-15-3133 Aleksandr Baškirovi kaebus Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirjade nr 6-3/1164 ja nr 6-3/1170 ning 23.09.2015. a käskkirja nr 6-3/1221 tühistamise nõudes Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus Aleksandr Baškirovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Aleksandr Baškirov Volitatud esindaja adv. V. Gimaev Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla 07.10.2016. a vastus koos lisadega.
2.Jätta Aleksandr Baškirovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus muutmata.
3.Jätta Aleksandr Baškirovi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.12.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Viru Vangla määras 10.06.2015. a käskkirjaga nr 6-2/946 A. Baškirovi majandustööde abitööliseks V8 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 10.06.2015 kuni 10.09.2015 (p 3). Kuna A. Baškirov paigutati 17.08.2015 V8 eluosakonnast V7 eluosakonda, muutis vangla 18.08.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1294 käskkirja nr 6-2/946 p-i 3 ja määras A. Baškirovi majandustööde abitööliseks V7 eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajana alates 10.06.2015 kuni 10.09.2015.
2.Viru Vangla määras 16.09.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1164 A. Baškirovile distsiplinaarkaristuse vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest, sest ta ei allunud 19., 20., 21., 22., 25. ja 26.08.2015 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana, mis on kinnitust leidnud koostatud ettekannetega (19.08.2015. a nr 6-20/5334-1, 20.08.2015. a nr 6-20/5365-1, 21.08.2015. a nr 6-20/5393-1, 22.08.2015. a nr 6-20/5420-1, 25.08.2015. a nr 6-20/5534-1, 26.08.2015. a nr 6-20/5576-1). A. Baškirovit karistati iga rikkumise eest 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vangla leidis, et allumatuse ja töökohustuse eiramise puhul on tegemist raskete rikkumistega, seega on proportsionaalne kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega.
3.Viru Vangla määras 16.09.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1170 A. Baškirovile distsiplinaarkaristuse VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest, sest ta ei allunud 16.08.2015 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana, mis on kinnitust leidnud 16.08.2015. a ettekandega nr 6-20/5211-1. A. Baškirovit karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vangla leidis, et allumatuse ja töökohustuse eiramise puhul on tegemist raskete rikkumistega, seega on proportsionaalne kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega.
4.Viru Vangla määras 23.09.2015. a käskkirjaga nr 6-3/1221 A. Baškirovile distsiplinaarkaristuse VangS § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumise eest, sest ta ei allunud 23.08.2015 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle koristajana, mis on kinnitust leidnud 23.08.2015. a ettekandega nr 6-20/5451-1. A. Baškirovit karistati 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Vangla leidis, et allumatuse ja töökohustuse eiramise puhul on tegemist raskete rikkumistega, seega on proportsionaalne kinnipeetava karistamine kartserisse paigutamisega.
5.Viru Vangla jättis 20.11.2015. a vaideotsusega nr 6-12/278-3 A. Baškirovi vaide täies ulatuses rahuldamata.
6.A. Baškirov esitas 15.12.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirjad nr 6-3/1164 ja nr 6-3/1170 ning 23.09.2015. a käskkiri nr 6-3/1221. Kaebuse põhjendused: Kaebajal ei olnud kohustust töötada, kuna 06.04.2015 koostatud individuaalse täitmiskava (ITK) kohaselt on ta ajavahemikul 2015-2017 hõivatud põhihariduse ja riigikeele omandamisega ning tööle asumise kohustus tekib 2018. a. ITK on õiguspärane ja kehtiv haldusakt, mis reguleerib kaebaja õigusi ja kohustusi, eelkõige seda, millal on kaebaja hõivatud õppetöös ja millal ta on kohustatud asuma tööle. 10.01.2014 kehtima hakanud individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (juhend) kohaselt ei ole täitmiskava enam soovitusliku iseloomuga ja varasema kohtupraktika seisukohad ei ole selles osas kohaldatavad.
7.A. Baškirov esitas 27.01.2016 täiendava seisukoha, milles ta märkis, et on vaides viidanud, et prioriteediks on õppimine ja vastavalt ITK-le on tal õigus keelduda tööst. Veel teatas kaebaja, et ta oli hõivatud eesti keele õppimisega kuni 12.07.2015 ja ajavahemikul 12.07.-15.09.2015 tegeles ta iseseisvalt eesti keele eksamiks ettevalmistumisega, mille sooritas 15.09.2015.
8.Tartu Halduskohus jättis 20.04.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Kinnipeetaval ei ole töökohustust ajal, kui ta on reaalselt hõivatud hariduse omandamisega. Käskkirjades toodud kuupäevadel ei olnud kaebaja hõivatud üldhariduse või kutsehariduse omandamise või täienduskoolitusega. Seda ei väida ka kaebaja ise. Kaebaja väitel valmistus ta
sel ajal iseseisvalt riigikeele eksamiks, mis ei ole käsitletav ühegi VangS § 37 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevusena. Lisaks on väide tõendamata, kuid kuna iseseisev õppimine ka tõendatuse korral ei vabastaks kaebajat töökohustusest, siis puudub vajadus anda kaebajale võimalus täiendavate tõendite esitamiseks. 2) VangS § 37 lg 1 paneb kinnipeetavale kohustuse töötada sõltumata sellest, kas töötamine on ette nähtud ITK-s. Kaebaja eksib selles, et juhendi uue redaktsiooni kehtestamisega alates 31.05.2008 (mitte 10.01.2014, nagu arvab kaebaja) on ITK olemus kardinaalselt muutunud. Õige on, et kuni 30.05.2008 kehtinud juhendi § 11 ütles, et täitmiskavas sisalduvad ettepanekud on soovituslikud ning juhendi uues redaktsioonis sellist sätet või sõna „soovituslik“ ei ole. Samas ei saa ITK olemus tuleneda ühest sättest ja kohtupraktikas ei ole ITK olemust põhjendatud ainuüksi sellele sättele tuginedes. ITK olemus tuleneb eelkõige VangS §-st 16, mille põhjal ITK on vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument. Ka kohtupraktikas on olenemata juhendi uue redaktsiooni kehtestamisest jäädud selle juurde, et ITK ei ole haldusakt. 3) Käskkirjade kohaselt ei esitanud kaebaja ühelgi korral vastuväidet, et tal ei ole töökohustust õppimise tõttu. Kaebaja möönis, et sellise vastuväite esitamist tööle määramisel ta tõendada ei saa ning korralduste saamisel kaebaja seda vastuväidet ei esitanud (esitas selle vaides). See näitab, et kaebaja praegune põhjendus töötamisest keeldumiseks on otsitud ja kaebaja keeldus tööle asumast põhjuseta. Eeltoodud põhjustel olid kaebajale antud korraldused asuda tööle õiguspärased. 4) Isegi kui vanglaametnike korraldused kaebajale oleksid olnud ebaseaduslikud, oleks kaebajal tulnud need täita. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ja korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu lahendid nr 3-3-2-1-15, 3-3-1-103-06). HMS § 63 lg-s 2 toodud asjaolusid praegusel juhul ei esinenud. Puudub ka korralduste täitmata jätmist õigustav erinorm (võrdluseks õigus keelduda tööst, mis seab ohtu töötaja tervise, tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 5 p-st 4). Seega kaebajal tulnuks täita talle antud korraldused ja soovi korral vaidlustada need hiljem.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.A. Baškirov esitas 20.05.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Viru Vangla 16.09.2015. a ja 23.09.2015. a käskkirjad. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Kohus on otsust tehes ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. ITK puhul on tegemist haldusaktiga, kuna see vastab kõikidele haldusaktile esitatavatele nõuetele. VangS § 16 lg 4
1.lause, mille kohaselt ITK kinnitab vanglateenistuse ametnik, kinnitab, et ITK puhul on tegemist haldusaktiga. VangS-ist tulenevalt vanglateenistuse ametnik tegutseb haldusorgani ehk vangla nimel. Seega on kohus ebaõigesti kohaldanud VangS § 16, kuna nimetatud säte määratleb, et tegemist on muu õigusaktiga, mis on välja antud haldusorgani ametniku poolt ja suunatud kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamiseks, ehk üksikjuhtumi reguleerimiseks. Kehtiv haldusakt andis kaebajale õiguse õppida ja omandada eesti keelt ning on täitmiseks kohustuslik nii kaebajale kui ka vastustajale. Käskkirjad ei ole õiguspärased, kuna on vastuolus kehtiva õigusaktiga, mille kohaselt kaebajal oli õigus omandada pooleli jäänud põhiharidust ehk kaebajal puudus töökohustus, mis tuleneb VangS § 37 lg-st 1. Kuna tegemist on pooleli jäänud põhihariduse omandamisega, lisaks ka riigikeele omandamisega, siis nimetatud tegevus vajab reaalselt koolituste külastamist ja ka kooliväliselt kooliülesannetega tegelemist, mida töötamine võib segada.
10.Viru Vangla esitas 21.06.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: VangS § 37 lg 2 p-s 2 sätestatud töövabastus kehtib kaebaja kui täiskasvanud ja seaduse tähenduses mittekoolikohustusliku isiku osas ajal, mil isik on reaalselt hõivatud õppetööga. Kaebaja osales riigikeele õppes 06.01.-7.03.2015 ja 17.03.-10.07.2015. Haridust asus kaebaja omandama (õppima 8. klassis) alates 01.09.2015. Seega 11.07.-31.08.2015 ei olnud kaebaja vanglas õppetööga hõivatud kinnipeetav. Korraldused anti kaebajale ajal, mil ta ei olnud hõivatud keeleõppe ega hariduse omandamisega. Kinnipeetava tööle rakendamine ei ole sõltuvuses ITK-s märgituga ja seda ei nõua ka VangS §-s 37 sätestatu, millest ei tulene, et kinnipeetav on kohustatud töötama vaid juhul, kui see on ette nähtud tema ITK-s.
11.Viru Vangla esitas 07.10.2016 täiendava vastuse, milles ta märkis, et kaebaja ei ole vaidlustanud Viru Vangla 10.06.2015. a ja 18.08.2015. a käskkirjasid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et A. Baškirovi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud kohtuotsusest ja asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Asja materjalidest nähtuvalt määrati kaebaja 10.06.2015. a käskkirjaga nr 6-2/946 (tl 80) tööle majandustööde abitööliseks V8 eluosakonnas üldkasutatavate ruumide koristajana alates 10.06.2015 kuni 10.09.2015, mida muudeti 18.08.2015. a käskkirjaga (tl 82), määrates kaebaja tööle V7 eluosakonda seonduvalt tema ümberpaigutamisega V7 eluosakonda. Kaebaja tööle määramise on kooskõlastanud ka arst R. Aadamsoo (tl 79). Seega oli 16., 19., 20., 21., 22., 23.,
25.ja 26.08.2015. a ettekannetest (tl 63-78) nähtuvate tööle asumise korralduste andmise hetkedel kaebaja tööle määramise käskkiri kehtiv ja kaebajale täitmiseks kohustuslik.
15.Töötamist ja hariduse omandamist käsitletakse võrdse tähtsusega kohtlemisabinõudena (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Juura 2014, lk 107). VangS § 34 lg 5 kohaselt hariduse omandamine toimub töö ajal. VangS § 37 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. VangS § 37 lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud: 1) üle 63 aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Nende aluste esinemisel ei saa vangla kinnipeetavat tööle kohustada ega kohaldada tema suhtes tööst keeldumise korral distsiplinaarvastutust, s.h võtta kinnipeetavat vastutusele sellise korralduse täitmata jätmise eest (Riigikohtu 22.01.2015. a otsus nr 3-3-1-53-14, p 15). Ringkonnakohus jääb enda varasema seisukoha juurde (17.03.2011. a otsus nr 3-10-2335, p 11), et regulatsiooni eesmärk on vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seega on tööst vabastatud kinnipeetav üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega. Vastupidine tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui nad tegelikult õppetööga hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas
vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba vangistuse kestel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale anti korraldused asuda tööle augustis 2015, mil õppeaasta ei olnud veel alanud ja keelekursus oli lõppenud. Seega ei kohaldunud kaebaja suhtes VangS § 37 lg 2 p 2. Kaebaja suhtes ei esine ka muid VangS § 37 lg-s 2 nimetatud aluseid.
16.Justiitsministri 14.05.2008. a määrusega nr 21 vastu võetud juhendi § 1 lg 1 kohaselt ITK on kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. VangS § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette: 1) kinnipeetava paigutamine vanglas; 2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse; 3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused; 4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus; 5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused; 6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud; 7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Juhendi § 1 lg 3 p 7 kohaselt peab ITK sisaldama lisaks VangS § 16 lg-s 1 sätestatule andmeid tegevuste kohta riskide maandamiseks ja tegevuste ajagraafikut. ITK on dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise teid üksiku kinnipeetava puhul ning oma õiguslikult olemuselt ei ole täitmiskava haldusakt, vaid üksiku kinnipeetava vangistuse täideviimist planeeriv programmiline dokument (VangS, kommenteeritud väljaanne, L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Juura 2014, lk-d 65-66). Eeltoodut ei lükka ümber ka kaebaja arusaam tuginevalt VangS § 16 lg 4 1. lausele, mis sätestab, et ITK kinnitab vanglateenistuse ametnik. ITK vaidlustamise võimaluste osas on Riigikohus 17.06.2010. a otsuse nr 3-3-1-95-09 p-s 19 märkinud, et täitmiskava ei ole haldusakt, vaid soovitusliku iseloomuga dokument. Sellest tulenevalt ei tohiks ühelgi täitmiskava sättel olla vahetut mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele. Täitmiskavas ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsustused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb seetõttu teha eraldi haldusaktidega. Üksnes vastavate haldusaktide alusel võib vangla teha kinnipeetava suhtes koormavaid toiminguid. Järelikult ei ole võimalik juhendile vastava täitmiskava vaidlustamine kohtus, kuna täitmiskava ei saa iseseisvalt rikkuda kinnipeetava õigusi.
17.Kaebaja suhtes koostatud ITK-s on märgitud riskihinnangust lähtuvate tegevustena muuhulgas põhihariduse omandamine 2015-2017 ja töötamine 2018-2023, et tagada kindel toimetulek ja tööharjumuse säilitamine (tl 14). Täitmiskava kinnitades seob vangla end selles kirjeldatud täideviimisprogrammiga (Riigikohtu 03.10.2012. a otsus nr 3-3-1-31-12, p-d 12 ja 15). Seega on kaebaja suhtes koostatu ka vanglale siduv ning vajaduse ilmnemisel saab vangla muuta ITK-s märgitut. Käesolevas asjas ei ole vangla küll kaebaja ITK-d muutnud töötamise kohta märgitu osas, kuid ainuüksi eeltoodu ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, kuivõrd asja materjalidest ei ilmne, et tööle suunamine oleks takistanud kaebajal õppimist, sest päevadel, mil vangla kaebajat tööle suunas, ei olnud kaebaja hõivatud üldhariduse või kutsehariduse omandamisega või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusega. Vastustaja 07.10.2016. a vastuse, mille ringkonnakohus võtab koos lisadega asja materjalide juurde, kohaselt ei ole kaebaja tööle määramise käskkirja ega selle muutmise käskkirja vaidlustanud. Seega pidi kaebajale olema ka iseenesest ettenähtav, et temalt võidakse hakata nõudma töötamist ning kaebaja suhtes oli olemas tööle suunamise korralduse andmise päevadel kehtiv käskkiri, mis kohustas teda tööle asuma, mistõttu on kaebaja vastupidised väited asjakohatud. Lisaks peab ringkonnakohus ka määravaks, et käesolevas asjas on vaidlus distsiplinaarkäskkirjade üle, mitte tööle suunamise käskkirja üle. Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus
vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (Riigikohtu 01.03.2007. a otsus nr 3-3-1-103-06, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Vanglas distsipliini ja julgeoleku tagamine on kaalukas väärtus, mistõttu vanglas tööle asumise korralduste süstemaatilist täitmata jätmist tuleb pidada raskeks rikkumiseks (Riigikohtu 29.09.2015. a otsus nr 3-3-2-1-15, p 25). Seega käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid silmas pidades ei olnud kaebajal õigust keelduda vanglaametnike poolt antud tööle asumise korralduste täitmisest ja seda ka juhul, kui ta oli arvamusel, et ITK alusel oli tal õigus ainult õppida ning mitte töötada enne 2018. aastat. Antud korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele ja nende täitmata jätmisega rikkus kaebaja VangS § 67 p-i 1 ja § 37 lg-t 1 ning distsiplinaarkaristuste määramine oli õiguspärane.
18.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Baškirovi apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.04.2016. a otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 48). Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.