Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. aprill 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2235
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 28. septembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. mai 2018. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja Alik Karajev Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo
Menetluse alus ringkonnakohtus XX apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 10. mai 2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-2235 osas, milles halduskohus jättis rahuldamata XX kaebuse Maksu- ja Tolliameti 28. septembri 2017. a vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks 2015. a juuni käibemaksusummat puudutavas osas.
Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ning tühistada Maksu- ja Tolliameti 28. septembri 2017. a vastutusotsus nr 13-7/0078010 osas, milles XX kohustati solidaarselt tasuma Fermet Pro OÜ maksuvõlga 61 854,37 eurot ületavas summas. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Maksu- ja Tolliametilt XX kasuks välja haldusasjas nr 3-17-2235 kantud menetluskulude katteks 177,36 eurot (ükssada seitsekümmend seitse eurot 36 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. mail 2019 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse
3-17-2235 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 28.07.2015 korralduse nr 12.2-3/033788-1 ja 14.03.2016 korralduse nr 12.2-3/033788-18 alusel Fermet Pro OÜ käibemaksu, tööjõumaksude ning ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 2015. a märts kuni september. Kontrolli tulemusena kohustas MTA 23.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033788-66 Fermet Pro OÜ-d tasuma maksusumma 171 595,64 eurot. Maksuhaldur leidis, et Fermet Pro OÜ 2015. a märtsi kuni augusti käibedeklaratsioonides (KMD) kajastatud tehinguid OÜ-dega Olvaria, Zircon Group, Prima Velloce, Primary Design, VM LINORD, Legal Sharks, Favorito Magnifico, Pappa Reale, A&V Investor ja Euronordic Trans ei ole tegelikkuses toimunud, mistõttu on Fermet Pro OÜ deklareerinud nende äriühingute nimel vormistatud arvete alusel ebaõigesti maksustatavat käivet ning käibemaksu (kokku 97 787,20 eurot) ja sisendkäibemaksu (kokku 269 382,83 eurot).
2.Maksu- ja Tolliamet kohustas 28.09.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00780-10 XX tasuma Fermet Pro OÜ maksuvõla summas 90 135,13 eurot. Fermet Pro OÜ ei ole MTA 23.01.2017 maksuotsusega tasumiseks määratud käibemaksusummat (171 595,64 eurot) tasunud ning maksuvõla sundtäitmine ei ole olnud tulemuslik, sest Fermet Pro OÜ ei ole tegutsev äriühing (kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist 27.08.2015). XX oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige 16.10.2012–08.07.2015 ning vastutab maksusumma tasumise eest, mis kujunes tema juhatuse liikmeks oleku ajal (s.o kuni 2015. a juunini). Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a märtsis 20% määraga soetust OÜ-lt Pappa Reale (summas 178 784,71 eurot, sh käibemaks 29 797,45 eurot), kuid sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused ei olnud täidetud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult, OÜ Pappa Reale käitumine ei ole äris tavapärane ega iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule). Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a juunis ja juulis 20% määraga soetust Favorito Magnifico OÜ-lt (summas 187 353,30 eurot, sh käibemaks 31 225,55 eurot), kuid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult, Favorito Magnifico OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing). Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a aprillis, mais ja juunis 20% määraga soetust Legal Sharks OÜ-lt (kogusummas 643 304,81 eurot, sh käibemaks 107 217,47 eurot), kuid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult, Legal Sharks OÜ käitumine ei ole äris tavapärane ega iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule). Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a aprillist kuni augustini 20% määraga soetust OÜ-lt A&V Investor 2(12)
3-17-2235 (summas 70 495,09 eurot, sh käibemaks 12 844,52 eurot), kuid põhjusel, et arved ei vasta nõuetele (ei kajasta tehingute tegelikku majanduslikku sisu ja väidetavalt Fermet Pro OÜ-le müüdud kaup ei kuulunud tegelikult OÜ-le A&V Investor, vaid AAlang Invest OÜ-le), ei ole nende alusel võimalik sisendkäibemaksu maha arvata (Fermet Pro OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid dokumente ja KMD-sid on täidetud puudulikult). Fermet Pro OÜ deklareeris 2015. a augustis 20% määraga soetust Euronordic Trans OÜ-lt (summas 63 871,20 eurot, sh käibemaks 10 645,20 eurot), kuid tehinguid ei ole tegelikkuses toimunud (kumbki äriühing ei ole maksuhaldurile esitanud tehingute toimumist tõendavaid dokumente, Fermet Pro OÜ on täitnud KMD-d puudulikult ja Euronordic Trans OÜ ei ole tehinguid deklareerinud, Euronordic Trans OÜ-le tasumine ei ole tõendatud). Fermet Pro OÜ kontrolliperioodil deklareeritud sisendkäibemaksust on 77 652,64 eurot KMD-de lisade INF B osadel kajastamata ja esitatud ei ole ka ostuarveid, mistõttu ei ole tehingupartnereid võimalik tuvastada. XX on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuivõrd tema tegevusetuse tulemusena on Fermet Pro OÜ käibedeklaratsioonides kajastatud valeandmeid ja äriühingul seetõttu tekkinud maksuvõlg. Kuna äriühing tegutseb oma esindaja kaudu, siis on XX kuni 2015. a juunini käibemaksu ebaõige deklareerimise ja sisendkäibemaksu alusetu maha arvamisega rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-t 4 koostoimes käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg-ga 1, § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg-ga 1. XX korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et hoiduda kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, rikkudes sellega MKS § 8 lg-st 1 ja § 105 lg-st 1 ning KMS § 38 lg-st 1 tulenevat kohustust tagada käibemaksusumma tasumise kohustuse täitmine. Seejuures laekus kontrolliperioodil Fermet Pro OÜ arvelduskontole kokku 599 942,14 eurot, mis olnuks maksuvõla tasumiseks piisav. XX on rikkunud ka MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust, mis tähendab kohustust juhtida äriühingut viisil, et maksuvõlgasid üldse ei teki. Kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, siis on nende vastutus MKS §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumise korral MKS § 40 lg 3 järgi solidaarne. Kuna XX ei huvitunud üldse teise juhatuse liikme ja volitatud esindaja tegevusest, siis on ta raskest hooletusest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4) rikkunud sisendkäibemaksu deklareerimise, tasumise ja tagamise kohustust. XX omas ligipääsu e-maksuameti keskkonnale ja deklaratsioonide esitamise õigust ning isegi kui kokkuleppeliselt esitasid deklaratsioonid teine juhatuse liige YY või väidetav tegelik juht DD, ei vabastanud see XX juhatuse liikme kohustustest. XX ei uurinud äriühingu dokumentatsiooni, ei tundnud huvi äriühingu majandustegevuse vastu ega teadnud väidetavalt midagi äriühingu tehingutest. Kuna XX oli lisaks Fermet Pro OÜ osanik, pidi tal olema motivatsioon äriühingu majandustegevuses osaleda, kuid sellele vaatamata ei huvitunud ta äriühingu teiste esindajate tegevusest, mida ei saa pidada mõistlikuks. Puuduvad ka andmed, et XX oleks üldse püüdnud kontrollimiseks saada ligipääsu äriühingu dokumentidele. Tehingutega seotud andmeid isegi pealiskaudselt uurides pidanuks tekkima kahtlus tehingute õigsuses ja sisendkäibemaksu mahaarvamise alusetus olnuks seega ilmne. XX-l oli suhe DD-ga, mis viitab, et ta oli äriühingus toimuvast tegelikult teadlik ning tal puudusid objektiivsed takistused saada soovi korral teavet ja dokumente äriühingu tegevuse kohta. XX on väitnud, et DD palus tal olla juhatuse liige, kuid DD väitis omakorda, et just XX võttis tema Fermet Pro OÜ-sse tööle. XX omas ligipääsu vähemalt ühele Fermet Pro OÜ arvelduskontole, mistõttu oli tal võimalik jälgida sellel toimuvaid liikumisi ja avastada vastuolusid äriühingu dokumentatsiooniga. XX jäi oma kohustuste täitmisel teadlikult passiivseks ja ükskõikseks. XX raskelt hooletu tegevuse ja Fermet Pro OÜ maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos, sest kui isik oleks oma juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning piisava hoolsusega kontrollinud äriühingu teiste esindajate tegevust ja tehingutega seonduvat, oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumise. Kui XX oleks sekkunud äriühingu majandustegevusse ja takistanud raamatupidamises 3(12)
3-17-2235 valeandmete kajastamist ning tasunud äriühingule laekunud rahast maksukohustused, poleks maksuvõlga tekkinud. Kuna kolmeaastast aegumistähtaega tuleb hakata arvestama alates 20.04.2015, siis ei ole vastutusotsuse koostamine MKS § 98 lg 1 järgi aegunud.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 31.10.2017 kaebuse MTA 28.09.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks. Kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige kuni 08.07.2015 ja sellel ajal äriühingul maksuvõlg puudus. MTA alustas maksukontrolli 28.07.2015 ehk alles pärast kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumist. Seega on põhjendamatu heita kaebajale ette, et Fermet Pro OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile dokumente, sest maksuhalduril on õigus nõuda dokumente uuelt juhatuselt. Kaebaja ei saa vastutada ka tehingupartnerite poolt dokumentide esitamata jätmise või nende dokumentide puuduste eest. Kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks üksnes elukaaslase DD palvel ega olnud teadlik äriühingu majandustegevusest, sest ta ei ole kunagi tehingutes osalenud, vaid sellega tegelesid teine juhatuse liige ja DD. Samuti ei korraldanud kaebaja ettevõtte raamatupidamist. Pole arusaadav, miks on Fermet Pro OÜ raamatupidamises valeandmete kajastamist loetud kaebaja tegevuse tagajärjeks. Kaebaja palus DD-lt ettevõttega seotud dokumentide esitamist, kuid DD selgitas, et kõik on korras. Kuna kaebaja ei osalenud igapäevaselt ettevõtte majandustegevuses, siis ei vastuta ta selle eest, kui teda hoiti teadmatuses või talle edastati ebaõigeid andmeid. YY avas metallkonstruktsioonide äri jaoks täiendava arveldusarve, millest kaebaja ei olnud teadlik, ja tegi tehinguid, mida ta kaebaja eest varjas. Juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole kaebaja ühtegi dokumenti allkirjastanud ega saanud rikkuda deklareerimis-, raamatupidamis-, tasumis- ega tagamiskohustust. Maksuvõla kaebajalt sissenõudmise eeldused ei ole täidetud, sest ta ei saa olla süüdi maksuvõla tekkimises, kuna teda on hoitud teadmatuses. Maksuhaldur ei ole kasutanud võimalust nõuda sisse Fermet Pro OÜ nõudeõigus DD vastu summas 51 560 eurot (äriühingu vara arvelt tasuti DD isiklik laen). Kaebaja ei saa lisaks vastutada tegevuste eest, mis toimusid pärast tema juhatusest lahkumist (sh 2015. a juuni KMD-ga seoses, mis esitati 20.07.2015). Kaebajale ei ole võimaldatud esitada täiendavaid tõendeid (sh on jäetud üle kuulamata DD) ja teatud tõendeid on tema eest varjatud (st raamatupidaja BB ütlusi).
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Maksuhaldur ei ole kohaldanud kaebaja suhtes vastutust perioodi eest, mil ta ei olnud enam Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Kuigi kaebaja ei saanud esitada maksuhaldurile dokumente, mis on antud üle uuele juhatusele, ei ole ta andnud MTA-le ka nõutud teavet. Fermet Pro OÜ ei esitanud maksumenetluses mingeid tõendeid, mis kinnitaksid 2015. a märtsi kuni septembri KMD-des kajastatud andmete õigsust. Kaebaja on läbivalt viidanud, et andis kõik dokumendid üle, millest saab järeldada, et dokumendid olid kaebaja käes ning tal oli vähemalt teoreetiline võimalus nendega tutvuda. Maksuvõla tekkimise põhjustas Fermet Pro OÜ ja väidetavate tehingupartnerite vahel mittetoimunud tehingute maksudeklaratsioonides kajastamine. Kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et tema tegevusetuse tulemusel kajastati äriühingu KMD-des valeandmeid ja äriühingul tekkis maksuvõlg. Kaebaja hoiak, et ta ei pidanudki juhatuse liikmena midagi tegema, viitab hoolsuskohustuse olulisel määral rikkumisele. Kaebaja väited ettevõtte majandustegevuse kontrollimiseks dokumentide esitamise nõudmisest kinnitavad samas kaebajal ettevõtlusalaste teadmiste olemasolu. Juhatuse liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab jääda passiivseks, sest MKS § 8 lg-st 1 tuleneb seadusliku esindaja kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda (mh MKS § 85 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks). Kaebaja ei esitanud ise maksudeklaratsioone, kuid temale heidetaksegi ette, et ta ei takistanud valeandmetega deklaratsioonide esitamist või jättis esitamata parandusdeklaratsioonid. Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei mõjuta ka juhatuse liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped. Kaebaja tegevusetus on kvalifitseeritud raskeks hooletuseks ning tema tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik
4(12)
3-17-2235 seos. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuvõlg oleks tehtud kindlaks ebaõigesti ning vastutusotsuses on kaebaja vastuväidetele vastatud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 10.05.2018 otsusega XX kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et Fermet Pro OÜ-l on kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsusest ei tulene, et see hõlmaks ebaõiget perioodi. Kuigi 2015. a juuni KMD esitamise tähtaeg oli 20.07.2015 (KMS § 27 lg 1), mil see ka esitati, tekkis deklaratsioonil kajastatud käive siiski ajal, mil kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Asjakohane ei ole väide, et kaebaja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise hetkel äriühingul maksuvõlg puudus, sest maksuvõla mittekajastamise põhjuseks oli Fermet Pro OÜ valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine. Seega on vastutusotsusega õigesti hõlmatud periood 2015. a märts kuni juuni (k.a). Tähtsust ei oma, et maksukontrolli alustati alles siis, kui kaebaja ei olnud enam juhatuse liige, sest kaebaja vastutus tuleneb asjaoludest, mis toimusid tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Maksuvõla kujunemist on vastutusotsuse p-des 2 ja 4 ning lisas 5 arusaadavalt põhjendanud ning kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri eksimust, vaid väidab üksnes paljasõnaliselt, et maksuhalduri metoodika on küsitav ja vaieldav. Maksuvõla sissenõudmine ei olnud võimalik Fermet Pro OÜ vara (väidetav nõudeõigus DD vastu) arvelt, sest tõendatud ei ole, et Fermet Pro OÜ oleks DD asemel täitnud laenulepingust tuleneva kohustuse. MKS § 96 lg 5 tingimused on täidetud. MTA tuvastas 23.01.2017 maksuotsusega, et Fermet Pro OÜ ei ole teinud tehinguid OÜ-dega Pappa Reale, Favorito Magnifico, Legal Sharks, A&V Investor ja Euronordic Trans ning jättis kontrolliperioodil 77 652,64 euro ulatuses täitmata KMD-de B-osad, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kellelt ja millises summas on kaupu soetatud. Kuna kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla Fermet Pro OÜ maksuvõla olemasolu, siis kohus neid asjaolusid täiendavalt ei analüüsi. Asja materjalidest ei nähtu ka MKS 96 lg-s 6 sätetatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kaebaja ei saa vastutada väidetava tehingupartneri käitumise eest maksumenetluses ega esitada maksuhaldurile dokumente, mille ta on andnud üle uuele juhatuse liikmele, kuid samas ei ole kaebaja andnud maksuhaldurile tehingute kohta üldse mingit teavet, mida ta oleks saanud anda ka siis, kui tal nõutud dokumendid puudusid. Olukorras, kus maksuhaldurile ei ole dokumente esitatud ja neid ei ole õnnestunud saada ka muul moel, võis MTA põhjendatult eeldada, et vastavaid dokumente ei olegi. Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeteks olid XX perioodil 16.10.2012–08.07.2015 ja YY perioodil 26.04.2013–13.10.2015. Kaebaja kohustused juhatuse liikmena ei sõltu kuidagi asjaolust, et kaebaja oli tegelikkuses passiivne ega juhtinud ettevõtte tegevust. Kaebaja väiteid, et tema äriühingus millegagi ei tegelenud, kinnitavad DD ütlused väärteomenetluses nr 930015002293. Metallkonstruktsioonidega seotud valdkonnas tegutses kaebajalt saadud volituse alusel DD, kes oli selles osas äriühingu faktiline juhataja. Äriühingu faktilist juhtimist on DD kinnitanud ka 19.09.2017 avalduses. Samas ei võta juhatuse liikmete kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seega ei vabasta kaebajat vastutusest ka asjaolu, et ta ei omanud ülevaadet Fermet Pro OÜ ettevõtlusest ega teadnud DD ja YY tegevusest. Kaebajal oli kohustus tegutseda viisil, et äriühingul maksuvõlgasid üldse ei teki, mis väljendub kohustuses osaleda igapäevases majandustegevuses ja sekkuda ka teise juhatuse liikme maksuvõlga tekitavasse tegevusse. Hoolsuskohustuse olulisele rikkumisele viitab juba kaebaja hoiak, et tema jaoks piisas DD paljasõnalisest kinnitusest, et kõik on korras. Kaebaja ei saanud eeldada ega loota, et kõik majandustehingud kajastuvad ainult ühel arvelduskontol, millele tal oli juurdepääs, ning kõik andmed on õiged. Kaebaja pidi juhatuse liikmena tundma huvi ka ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja maksudeklaratsioonide vastu. Kui kaebaja oleks seda teinud, oleks ta koheselt avastanud DD edastatud teabe ebaõigsuse ja teise pangakonto olemasolu. Majandustegevust ei ole kaebaja eest varjatud, sest tal olid olemas raamatupidamisvolitused ja juurdepääs e-maksuametile ning puuduvad andmed, et kaebajale oleks tehtud objektiivseid takistusi dokumentidega tutvumiseks. Pigem ei tundnud kaebaja ise 5(12)
3-17-2235 huvi ettevõtte tegevuse suhtes ja jäi teadlikult passiivseks. Vastutuse kohaldamise aluseks ei ole üksnes aktiivne tegutsemine, vaid kohustusi saab rikkuda ka passiivseks ja tegevusetuks jäädes. Seega on kaebaja rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust. Kaebaja süü vormiks on maksuhaldur õigesti lugenud raske hooletuse. Huvipuudus äriühingu majandustegevuse vastu ei ole mõistlikult käituvale juhatuse liikmele omane. Hoolsa käitumise korral oleks kaebaja mõistnud, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole reaalselt toimunud, sest nende kohta puudusid dokumendid üldse või oli dokumentatsioon äärmiselt puudulik. Samuti pidanuks kaebaja saama aru ka sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumisest. Vastutusotsusega ei ole kaebajat pandud vastutama teise juhatuse liikme ega äriühingu tegevjuhi tegevuse eest, vaid kaebaja vastutab iseenda juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kuna kaebajal puudusid objektiivsed takistused kohustuste täitmiseks, on ta hoolsuskohustust raskelt rikkunud. Kaebaja poolse rikkumise ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kaebajale heidetakse ette tegevusetust, mille tagajärjel sai võimalikuks valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine, ning ebaõigete andmete maksudeklaratsioonides esitamine tingis vahetult sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamise ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise. Seega on vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. Asjas ei ole esinenud ka selliseid menetluslikke rikkumisi, mis võiksid tingida vastutusotsuse tühistamise. Kuigi kaebaja taotles DD ülekuulamist ja maksuhaldur jättis selle taotluse rahuldamata, on DD kuulatud üle väärteomenetluses ning tema ütlused sisalduvad ka maksutoimikus ja neid on analüüsitud. Maksuhaldur ei rikkunud uurimiskohustust, tuginedes maksumenetluses DD väärteomenetluses antud ütlustele, isikut maksumenetluses täiendavalt üle kuulamata. Isegi kui tegemist oleks menetlusveaga, ei tooks see praegusel juhul kaasa vastutusotsuse tühistamist. Kaebaja täpsustas kohtumenetluses, et soovis DD ülekuulamist seonduvalt Fermet Pro OÜ raamatupidamise ja majandustegevusega. Samas on DD juba väärteomenetluses andnud ütlusi, et kaebaja oli passiivne juhatuse liige ja selle üle puudub vaidlus. Seega puudus DD-lt täiendavate seletuste saamiseks ka sisuline vajadus. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maksuhaldur kasutanud BB ütlusi ega neid kaebaja eest varjanud. Kaebajale on antud enne vastutusotsuse koostamist võimalus esitada selle projekti kohta oma seisukoht ja vastuväited, mida kaebaja 05.09.2017 kasutaski ning MTA on neile vastanud. Maksuhaldur on püüdnud saada kaebajalt asjas tähtsust omavat teavet, kuid kaebaja ei ole soovinud teavet anda. Seega on asjakohatud väited, et kaebajat ei ole maksumenetluses ära kuulatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 11.06.2018 apellatsioonkaebustes tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Fermet Pro OÜ-l oli kontrolliperioodil kaks juhatuse liiget: XX (kuni 08.07.2015) ja YY, kellest viimane oli andnud volituse äriühingu esindamiseks ka DD-le. Apellandil puuduvad raamatupidamisalased teadmised ning äriühingule osutas raamatupidamisteenuseid OÜ Verdana raamatupidaja BB. Maksudeklaratsioonid esitati õigeaegselt, sh 2015. a juuni kohta esitati KMD 20.07.2015 ehk pärast apellandi juhatuse liikme volituste lõppemist. Apellant ei omanud mingit seost vastutusotsuse aluseks olevate tehingutega ja polnud teadlik nende toimumisest (sh ei teadnud YY poolt äriühingule teises pangas avatud täiendavast arvelduskontost, mida kasutati eeltoodud tehingutega seotud ülekannete tegemiseks). Halduskohus leidis ekslikult, et apellant ei tegelenud Fermet Pro OÜ majandustegevusega. Apellant selgitas 11.04.2018 istungil, et tegeles koos DD-ga metallkonstruktsioonide valdkonnas töötajate otsimisega ning kontrollis majandustehinguid, mis kajastusid temale teada olnud arvelduskontol. Seega ei olnud apellant pelgalt vormiline juhatuse liige, vaid ta võttis osa temale teadaolevast majandustegevusest ja kontrollis selle korrektsust. Maksumenetluses ei tuvastatud rikkumisi äriühingu majandustegevuses 6(12)
3-17-2235 metallkonstruktsioonide valdkonnas. Teise juhatuse liikme määramise eesmärk oli laiendada Fermet Pro OÜ majandustegevust ehituse valdkonnas. Apellant on ka korduvalt uurinud uue majandustegevuse arengu seisu ja sai vastuseks, et tuleb oodata, lepinguid veel ei ole. Äriühingu juhatuse liikmena ilmutas apellant hoolsust, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Vastutusotsuse tegemise aluseks olevate tehingutega seotud asjaolud ei olnud apellandile teada, vaid temale teadaolevalt (st DD kinnitusel) ei olnud ehituse valdkonnas veel tehinguid tehtud. Hiljem on selgunud, et apellandile ei antud üksnes ebaõiget teavet, vaid vaidlusaluseid tehinguid on tema eest hoolikalt ja läbimõeldult varjatud. Nimelt on Fermet Pro OÜ-le esitatud raamatupidamisteenuse eest topelt arveid, kusjuures Danske Bank A/S Eesti filiaali konto kaudu tasuti samas summas, mis enne ehituslepingute sõlmimist, kuid tööde mahu suurenemisest tulenev täiendav 240 eurot kuus tasuti apellandile mitte teada olnud Swedbank AS kontolt. Samuti tasuti tavapärases ulatuses maksud apellandile teadaolevalt kontolt ning vastutusotsuse aluseks olevate tehingute osas teiselt kontolt. Selline tegevus sai toimuda üksnes raamatupidaja teadmisel ja osavõtul ning selle tõttu ei märganud apellant ka mingeid muudatusi maksukohustustes ja tal oli alust järeldada, et ehitusvaldkonnas majandustegevus puudub. KMD-d esitati tähtaegselt, kuid ebaõigete või puudulike andmetega (ilma tehingupartnerite andmeteta). Kuna BB-le ei saanud KMD täitmise nõuded olla teadmata, siis sai nende andmete märkimata jätmise eesmärk olla üksnes tehingute apellandi eest varjamine. Kui apellant ei olnud tehingutest teadlik ega võtnud osa läbirääkimistest ja tehingute tegemisest, siis ei oleks ka algdokumentidega tutvumine võimaldanud tal saada aru tehingute eesmärkidest ja tegelikust sisust (vt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, p 18). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta ühingule põhjendamatuid riske (vt Riigikohtu 19.12.2016 otsus nr 3-2-1-113-16, p 15). Apellant tegutses heas usus ning usaldas tegevdirektorit, juhatuse liiget ja raamatupidajat, kuid ikkagi monitooris äriühingu majandustegevust oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 kohaselt vabastab see apellandi vastutusest, kuid halduskohus on jätnud nimetatud sätte kohaldamata. Halduskohtu viidatud igapäevane põhjalik kontroll (sh uute pangakontode avamise ja raamatupidaja töö kohta) oleks mõeldamatu. Vastutusotsus hõlmab ebaõiget perioodi, sest raamatupidaja esitas seadusest tulenevalt 2015. a juuni KMD alles 20.07.2015, mil apellant ei olnud enam juhatuse liige. Kuna maksuhaldur ei ole esitanud tehingute aluseks olevaid arveid ja lepinguid, siis ei ole ka võimalik väita, et neid oleks üldse koostatud ja isegi kui oli, siis oleksid need koostatud enne 08.07.2015. Äriühingu maksudeklaratsioonide kontrollimisel oleks neis esinevaid puudusi saanud avastada üksnes vastava eriala spetsialist, kuid mitte raamatupidamisteadmisteta apellant. Apellant sai veenduda üksnes deklaratsioonide õigeaegses esitamises ja maksuvõlgade puudumises, mida ta ka tegi. Juhatuse liikmele ei tulene õigusaktidest kohustust hinnata esitatud maksudeklaratsioonide sisulist õigsust. KMD-s kajastatud teabe pinnalt ei oleks ka võimalik järeldada äriühingul teise pangakonto olemasolu. Vastutusotsuse tegemise eeldused ei ole täidetud ka põhjusel, et MTA ei ole kasutanud võimalust realiseerida Fermet Pro OÜ nõudeõigus DD vastu (summas 51 560 eurot + intress ja viivised).
7.Maksu- ja Tolliamet vaidleb 12.07.2018 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastutusotsus on õiguspärane ning apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised ja põhjendamata. Apellant ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel ega lükanud ümber seisukohta, et tema süülise tegevuse tagajärjel tekkis Fermet Pro OÜ-l maksuvõlg. Maksuhaldur ei ole kohaldanud apellandi suhtes vastutust perioodi eest, mil ta ei olnud enam äriühingu juhatuse liige, sest 2015. a juuni KMD-l kajastatud käive on tekkinud ajal, mil apellant oli veel Fermet Pro OÜ juhatuse liige. Sellises olukorras ei ole endisele juhatuse liikmele vastutusotsuse 7(12)
3-17-2235 tegemine välistatud, sest vastutuskohustus sõltub isiku süülisest teost või tegevusetusest, millega rikuti maksuseadust. Juhatuse liikme õigusvastase tegevuse või tegevusetuse tagajärjed võivad ilmneda ja selle mõju avalduda ka pärast tema juhatuse liikme kohalt lahkumist. Juhatuse liikmel on avar kohustus korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid täidetud (vt Tallinna Halduskohtu 16.11.2012 otsus nr 312-1608, p 20). Apellandile on 2015. a juuni osas heidetud ette tasumiskohustuse rikkumist. Fermet Pro OÜ kandis mittetoimunud tehingute eest raha erinevatele äriühingutele, millega apellant halvendas oma tegevusetusega äriühingu varalist olukorda ja pärast tema juhatuse liikme staatuse lõppu ei olnud enam võimalik tasuda maksuvõlgnevust. Apellandi vastutust ei välista asjaolu, et ta ei olnud teadlik äriühingu majandustegevusest ega võtnud osa väidetavatest tehingutest OÜ-dega Pappa Reale, Favorito Magnifico, Legal Sharks, A&V Investor ja Euronordic Trans. Tõendatud ei ole apellandi väide, et tema eest on Fermet Pro OÜ majandustegevusega seotud asjaolusid varjatud. Apellant ei saanud jääda passiivseks, vaid tal oli kohustus osaleda äriühingu majandustegevuses ja sekkuda teise juhatuse liikme maksuvõlga tekitavasse tegevusse. Juba ainuüksi tagamiskohustuse tahtlik või raskest hooletusest rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest. Isik ei saa oma tegevust õigustada pelgalt lootusega, et teise juhatuse liikme tegevus on õiguspärane, võtmata selle kontrollimiseks mingeid sisulisi meetmeid. Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei mõjuta ka juhatuse liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped, mis omavad tähtsust üksnes nende omavahelistes suhetes (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2013 otsus nr 3-11-2342, p 10; 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 21.05.2014 otsus nr 3-12-2511, p 13). Juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulisel määral rikkumisele viitab juba ainuüksi hoiak, et apellant ei olnud kursis, kuidas teised esindajad ettevõtte rahadega ümber käivad, mis eesmärgil raha kasutatakse, milliseid dokumente raamatupidamises kajastatakse ja mida nende alusel deklareeritakse. Hoolsalt käitudes ei saanud apellant usaldada üksnes DD väiteid Fermet Pro OÜ tegevuse kohta, jättes need üle kontrollimata, kuigi tal olid selleks kõik võimalused (sh juurdepääs e-maksuametile). Halduskohtule esitatud kaebuses on apellant läbivalt väitnud sedagi, et andis kõik dokumendid üle uuele juhatuse liikmele, millest saab järeldada, et dokumendid olid tema käes ja tal oli võimalik nendega tutvuda. Apellandi väited, et ta tundis Fermet Pro OÜ majandustegevuse vastu huvi ja püüdis seda kontrollida, kinnitavad samuti, et ta oli juhatuse liikme kohustustest teadlik. Millegagi ei ole tõendatud, et apellandil polnud võimalik kontrollida tehtud tehingute sisu, esitada parandusdeklaratsioone või lõpetada teistele isikutele antud volitused äriühingu esindamiseks. KMD-del osade tehingupartnerite andmete puudumine pidanuks juba iseenesest tekitama apellandis kahtlust tehingute tegelikus toimumises. MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutab juhatuse liige ka siis, kui ta delegeerib juhtimise kellelegi teisele või võimaldab kellelgi teisel ettevõtet juhtida, kaotades samas isikliku kontrolli ettevõtte tegevuse üle. XX tegevusetuse ja Fermet Pro OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kui apellant oleks täitnud oma kohustusi ning kontrollinud piisava hoolsusega äriühingu teiste esindajate tegevust ja väidetavalt toimunud tehingutega seotud dokumente, oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumise ning saanuks võtta meetmeid nende kõrvaldamiseks. Kui apellant oleks korraldanud äriühingule laekuvatest vahenditest maksude õigeaegse tasumise, poleks Fermet Pro OÜ-l tekkinud maksuvõlga, mida äriühing ei suuda enam tasuda. Maksuhaldur on ammendanud võimalused maksuvõla sissenõudmiseks Fermet Pro OÜ-lt ning nõudeõiguse olemasolu DD vastu ei ole tõendatud (mh ei kajastunud see äriühingu bilansis). Kõik vastutusotsuse tegemise tingimused on täidetud ja vastutusotsus nõuetekohaselt motiveeritud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8(12)
3-17-2235
8.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 järgi on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Äriühingu seadusliku esindaja vastutust äriühingu maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on kohtupraktikas põhjalikult käsitletud (nt Riigikohtu 19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14; 19.12.2013 otsus nr 3-3-1-37-13; 12.06.2013 otsus nr 3-3-117-13; 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12; 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05) ning juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt äriühingu maksuvõla sissenõudmisel on viidatud lahenditest tulenevalt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (s.o rikutud peab olema nimelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi); 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. MKS § 40 lg 1 kohaselt saab seaduslikule esindajale vastutusotsuse teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu. Seega tuleb vastutusotsuses tuvastada ka selline põhjuslik seos. Iga juhatuse liikme süü on individuaalne ja tuleb tuvastada eraldi, mistõttu on põhjendatud vastutusotsuse tegemine vaid selle juhatuse liikme osas, kelle käitumises on tuvastatud MKS § 8 lg-s 1 nimetatud rikkumine, süü vastutuse kohaldamiseks nõutavas vormis ning põhjuslik seos selle teo ja tekkinud tagajärje (maksude maksmata jätmine) vahel (vt lahend nr 3-3-1-37-13, p 27). Süü vormide sisustamisel lähtutakse VÕS § 104 regulatsioonist (MKS § 40 lg 4), mille kohaselt on tahtlus seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). MKS § 40 lgs 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite (mõnikord isegi üksnes kaudsete tõendite) kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist. Juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemiseks peavad olema lisaks täidetud järgmised eeldused (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10; 27.11.2012 määrus nr 3-3-115-12, p 50 alap-d „e“–„i“): 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 3) maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 4) vastutusotsus on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.
9.Senises kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud sedagi, et äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta ei saa üheltki juhatuse liikmelt võtta MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmise tagamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu 9(12)
3-17-2235 kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsioonide esitamine) puhul ei ole määravaks see, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud. Juhatuse liige on selle tagamiskohustuse jätnud süüliselt täitmata ka juhul, kui maksuseadusest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud küll tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksuseaduste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud meetmeid selle vältimiseks. Teisisõnu, kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see üks liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu töö selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, ning mõistlik juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate juhendamise ja kontrollimise kohustust, et oleks välditud kolmandate isikute kahjustamine. Selliste meetmete rakendamine on hõlmatud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud tagamiskohustuse täitmisega ja kujutab endast ühtlasi käibes vajaliku hoole järgimist VÕS § 104 lg 4 mõttes. Juhatuse liikmete tööjaotus ei oma nende suhtes MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi vastutuse tekkimise seisukohalt iseenesest tähtsust, kuigi see võib olla oluline juhatuse liikmete individuaalse süü vormi määratlemisel. Põhjendamatu on siduda äriühingu maksuvõla tekkimist kitsalt vaid ühe või mõne juhatuse liikme tegevusega, sest maksuvõla tekkimise muutis võimalikuks asjaolu, et teised juhatuse liikmed olid samal ajal tegevusetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2013 otsus nr 3-11-2445, p 13; 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p-d 11 ja 18). Ringkonnakohus jääb jätkuvalt eeltoodud seisukohtade juurde.
10.Praeguses asjas on XX suhtes MKS § 8 lg-s 1, § 40 lg-s 1 ja §-s 96 sätestatud vastutusotsuse koostamise tingimused täidetud. Apellant ei ole vaidlustanud MTA 23.01.2017 maksuotsusega nr 12.2-3/033788-66 (I kd, tl 27-33p; lisad I kd, tl 34-53 – vt ka MTA 22.12.2016 kontrollakt nr 12.2-3/033788-65 – I kd, tl 55-71p; lisad I kd, tl 72-91) Fermet Pro OÜ-le tasumiseks määratud käibemaksu suurust (kokku 171 595,64 eurot, sh 2015. a märtsi kuni juuni eest 90 135,13 eurot) ega seadnud kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et 2015. a märtsi kuni juuni KMD-del kajastatud tehinguid OÜ-dega Pappa Reale, Favorito Magnifico, Legal Sharks, A&V Investor ja Euronordic Trans ning KMD lisa INF B osas kajastamata tehingupartneritega ei ole tegelikkuses toimunud. Kuna maksuvõla sissenõudmine Fermet Pro OÜ-lt ei ole olnud tulemuslik (I kd, tl 25-25p), siis on MTA 28.09.2017 vastutusotsusega nr 13-7/00780-10 (I kd, tl 14-23p) nõutud XX-lt 2015. a märtsi kuni juuniga seonduva maksuvõla tasumist solidaarselt äriühinguga summas 90 135,13 eurot. Vastutusotsuses on maksuhaldur selgelt välja toodud, et Fermet Pro OÜ maksuvõlg tekkis muu hulgas apellandi poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste süülise (raske hooletuse vormis) rikkumise tagajärjel. Kuna Fermet Pro OÜ-le määratud maksusumma puudutab perioodi 2015. a märts kuni august, siis ei olnud 28.09.2017 vastutusotsuse tegemise ajaks möödunud ka MKS § 98 lg-s 1 märgitud kolmeaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg.
11.Vastutusotsuses on heidetud apellandile ette kõrvalehoidmist Fermet Pro OÜ sisulisest juhtimisest. Apellandi selgitused on selles osas olnud muutlikud. Vastutusmenetluse käigus antud 21.08.2017 kirjalikus seletuses (vt MTA 08.12.2017 vastuse lisad 7 ja 21) ja 05.09.2017 vastuväidetes vastutusotsuse projektile (vt MTA 08.12.2017 vastuse lisa 13) on XX korduvalt märkinud, et tema ei osalenud Fermet Pro OÜ igapäevases majandustegevuses, vaid pidi olema üksnes juhatuses ning teadis äriühingu käekäigust vaid DD suusõnaliste kinnituste põhjal. Kohtumenetluses on apellant asunud seevastu rõhutama, et ta küll huvitus Fermet Pro OÜ majandustegevusest, osales selles ise metallkonstruktsioonide valdkonnas ning püüdis saada äriühingu dokumente ka ehituse valdkonna kohta, kuid DD ja YY varjasid tema eest nii toimunud tehinguid kui ka teise arvelduskonto olemasolu. Apellant on lisaks kinnitanud, et jälgis pidevalt temale teadaoleval Danske Bank A/S Eesti filiaali kontol toimuvaid liikumisi 10(12)
3-17-2235 ega tuvastanud midagi kahtlust äratavat. Need selgitused ei ole veenvad. Esmajoones nähtub MTA 30.11.2017 vastuse (I kd, tl 172) lisas olevatest Fermet Pro OÜ arvelduskontode 01.04.2015–30.06.2015 väljavõtetest (I kd, tl 184-198; I kd, tl 201-206), et väidetavalt apellandi jälgimise all olnud Danske Bank A/S Eesti filiaali kontolt on kolme kuu jooksul tehtud kolmele töötajale palgaväljamakseid ainult 10.06.2015 (lisaks kahel korral 18.05.2015 ja 10.06.2015 ka DDile) ning vahemikul 02.04.2015–18.05.2015 (ca 1,5 kuu jooksul) ei ole kontol toimunud ainsatki liikumist. Tegutseva ja töötajaid omava ettevõtte puhul ei saa seda pidada kuidagi tavapäraseks, mistõttu pidi apellandile olema teada või vähemasti tekkima mõistlik kahtlus, et tegemist ei ole äriühingu ainsa pangakontoga. Swedbank AS kontolt nähtubki sama perioodi vältel oluliselt suurema hulga toimingute tegemine, sh 2015. a aprilli ja mai eest töötasude maksmine vastavalt 14-le ja 17-le töötajale. Samuti ei ole vaidlust, et apellant omas volitusi e-maksuameti kasutamiseks. Asjaolul, et ta neid volitusi tegelikkuses ei kasutanud, ei ole määravat tähtsust, sest see oli tema enda valik. Fermet Pro OÜ maksudeklaratsioonides kajastatud käibeandmete (sh tehingupartnerite) ja apellandile teadaoleval arvelduskontol toimunud liikumiste võrdluse põhjal oleks XX-l pidanud ilmselgelt tekkima kahtlus, et ta ei oma ülevaadet äriühingu kogu majandustegevusest. Sellise järelduse tegemiseks oleks piisanud elementaarsetest raamatupidamis- ja maksundusalastest teadmistest, mille olemasolu on vaieldamatult osaks juhatuse liikme hoolsusstandardist, sest nende puudumisel poleks kontrollikohustuse sisuline täitmine võimalik. Puuduvad igasugused tõendid, et apellant oleks reaalselt nõudnud temale dokumentide esitamist, kuid neid ei antud.
12.Ringkonnakohus möönab samas, et olukorras, kus maksuhalduri hinnangul ei ole Fermet Pro OÜ 2015. a juuni KMD-l kajastatud tehinguid tegelikkuses toimunud (st vastavas osas puudus äriühingul käive) ja maksuvõlg tekkis 20.07.2015 valeandmetega KMD esitamise tagajärjel (sh puuduvad andmed tehingute kohta vormistatud algdokumentide kajastamisest Fermet Pro OÜ raamatupidamises ja maksuhaldur ei ole välistanud, et XX-l võis puududa juurdepääs äriühingu arvelduskontole Swedbank AS-s), tõusetub tõesti küsimus, kas apellanti saab selles osas ikka pidada äriühingu maksuvõla eest süüliselt vastutavaks. Kuigi vastuses apellatsioonkaebusele on maksuhaldur väitnud, et tugineb 2015. a juuni puhul üksnes tasumiskohustuse rikkumisele, nähtub vastutusotsuse p-st 3.1, et 2015. a märtsi kuni juuni osas on ühetaoliselt heidetud apellandile ette nii deklareerimis-, tasumis- kui ka tagamiskohustuse rikkumist. Kuna XX lahkus Fermet Pro OÜ juhatuse liikme kohalt 08.07.2015, siis on ilmne, et tal ei olnud objektiivselt enam võimalik ise korraldada äriühingu 2015. a juuni KMD esitamist korrektsete andmetega ega ka tagada korrektsete andmetega KMD esitamist teise juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. KMS § 38 lg 1 kohaselt tuleb tasumisele kuuluv käibemaksusumma tasuda KMD esitamise kuupäevaks ning samas korras tuleb tasuda ka käibemaksusumma, mis on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märgitud seaduses sätestatut eirates. Vastutusotsuse p-s 3.1.2 on üldsõnaliselt märgitud, et XX korraldas äriühingu majandustegevust selliselt, et Fermet Pro OÜ deklareeris ebaõigesti käibemaksu ja sisendkäibemaksu, mille tulemusel jäi käibemaks vaidlusaluses osas riigile tasumata, kuigi äriühingule laekus kontrolliperioodil piisavalt raha, millest saanuks maksuvõla tasuda. See selgitus ei saa siiski põhjendada XX vastutust 2015. a juuni osas, sest käibemaksusumma tasumise tähtajaks (20.07.2015) ei olnud ta enam Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks, kellel olnuks reaalselt võimalik täita rahalised kohustused esindatava vara arvel (vt MKS § 8 lg 1 ls 2). Olukorras, kus maksuhaldur ei ole kahelnud selles, et XX vaidlusaluste tehingute tegemises ei osalenud, ei saanud alusetute müügiarvete väljastamine apellandile ka koheselt selguda. Raamatupidamise algdokumentide põhjalikku üle vaatamata jätmist saaks apellandile raske hooletuse vormis süüks panna tingimusel, et tal pidi olema tekkinud kahtlus, et äriühingu raamatupidamises on kajastatud ebaõigeid andmeid. Teistsuguse
11(12)
3-17-2235 lähenemise korral välistataks üldse võimalus tugineda usalduspõhimõttele, mis ei saa olla põhjendatud (vrd Riigikohtu 13.12.2017 otsus nr 4-17-1195, p-d 6–10). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 2015. a juuni osas XX-le MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamise tingimused seega täidetud ja vastutusotsus tuleb selles osas tühistada. Vastutusotsuse lisast 5 (I kd, tl 92) nähtuvalt on 2015. a juuni eest apellandilt sissenõutavaks maksusummaks 28 280,76 eurot. Eeltoodust tulenevalt jääb vastutusotsus jõusse 61 854,37 euro ulatuses (s.o 90 135,13 − 28 280,76 = 61 854,37).
13.Apellandi muude väidete osas, mis ei erine sisuliselt esimese astme kohtule esitatust, nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid üle korrata. Halduskohus leidis otsuse p-s 12 põhjendatult, et Fermet Pro OÜ nõudeõiguse olemasolu DD vastu (põhisummas 51 560 eurot) ei ole tõendatud. Isegi kui nõudeõigus tegelikkuses eksisteerib, olid MKS § 96 lg-s 5 sätestatud tingimused täidetud, sest 23.01.2017 maksuotsuse täitmiseks on maksuhaldur 17.03.2017 ja 20.04.2017 korraldustega (MTA 08.12.2017 vastuse lisad 3 ja 4) arestinud Fermet Pro OÜ pangakontod ning 28.09.2017 vastutusotsuse tegemise ajaks oli rahalisele õigusele sissenõude pööramisest möödunud rohkem kui kolm kuud.
14.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Tallinna Halduskohtu 10.05.2018 otsus osas, millega jäeti rahuldamata XX kaebus MTA 28.09.2017 vastutusotsuse tühistamiseks seonduvalt 2015. a juuni käibemaksusummaga. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab XX kaebuse osaliselt ja tühistab MTA 28.09.2017 vastutusotsuse 61 854,37 eurot ületavas osas. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et XX on tasunud kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu kokku 157,20 eurot (I kd, tl 130; II kd, tl 49) ning esimese astme kohtumenetluses tõlgitasu 168 eurot (I kd, tl 211; II kd, tl 29; II kd, tl 37), samuti on taotlenud esimese astme kohtus kokku 3504 euro suuruste õigusabikulude vastustajalt väljamõistmist (II kd, tl 18-19; II kd, tl 31-32). Õigusabikulude kandmise kohustus on siiski nõuetekohaselt tõendatud üksnes 240 euro ulatuses, millele juhtis 12.04.2018 istungil tähelepanu juba halduskohus (II kd, tl 26p). Ringkonnakohtule ei ole esitatud andmeid täiendavate esindajakulude kandmise kohta, mistõttu on apellandi tõendatud menetluskulud kokku 565,20 eurot. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel on kaebus rahuldatud 31,38% ulatuses (28 280,76 × 100 / 90 135,13 = 31,38%), siis tuleb vastustajalt mõista kaebaja menetluskulude katteks välja 177,36 eurot. Ülejäänud osas jäävad XX menetluskulud HKMS § 108 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.