Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tiia Nurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2235
Haldusasi
Marina Jurgens kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.09.2017 vastutusotsuse nr 13-7/00780-10 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Marina Jurgens, esindaja Alik Karajev
Asja läbivaatamine
Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel Uibo ja Kaire Kiviväli Kohtuistung 11.04.2018
2.1 Kaebaja vastutab maksusumma tasumise eest, mis kujunes ajal, mil tema oli juhatuse liige. Kuna kaebaja oli juhatuse liige kuni 08.07.2015, vastutab tema maksusumma tasumise eest, mis kujunes kuni 2015.a juunini, ehk 90 135,13 euro tasumise eest. Fermet Pro OÜ maksuvõlg tekkis põhjusel, et Fermet Pro OÜ deklareeris 2015 märtsi KMD-l sisendkäibemaksu summas 29 797,45 eurot alusetult tehingutelt OÜ-ga Pappa Reale, 2015 juuni ja juuli kuu KMD-de lisade INF B osades 20% määraga soetust Favorito Magnifico OÜ-lt kokku summas 187 353,30 eurot, 2015 aprilli, mai, juuni kuu KMD-de lisade INF B osades 20% määraga soetust Legal Sharks OÜ-lt kokku summas 643 304,81 eurot, 2015 aprill kuni august KMD-de lisade INF osades 20 % määraga soetust OÜ-lt A&V Investor summas 70 495,09 eurot, 2015 augusti kuu KMD lisa INF B osal 20% määraga soetust Euronordic Trans OÜ-lt kokku summas 63 871,20 eurot. Maksuhaldur jõudis seisukohale, et tegelikkuses ei ole Fermet Pro OÜ soetanud kaupu/teenuseid viidatud äriühingut ning nimetatud äriühingu märkimine KMD-de lisade INF B osadele on toimunud eesmärgiga jätta muljet reaalseid kulutusi tegevast äriühingust ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. Lisaks on kaebaja kontrolliperioodi KMD-l deklareerinud sisendkäibemaksu kokku summas 269 382,83 eurot, millest 77 652,64 eurot on kajastamata KMD-de lisade INF B osadel. Täitmata on sisendkäibemaksu maha arvamise tingimused, kuna ei ole võimalik tuvastada, kellelt ja millises summas 2015 märts kuni august kaupu/teenuseid soetati ning esitamata on ostuarved. 2.2 Maksuhaldur on Fermet Pro OÜ suhtes läbi viidud kontrollimenetluses tuvastanud, et kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on Fermet Pro OÜ raamatupidamisarvestuses deklareeritud eelpoolloetletud tehingutest tulenevalt käibemaksu ja sisendkäibemaksu ebaõigesti. Kaebaja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kuna tema tegevuse tulemusena kajastas Fermet Pro OÜ raamatupidamises valeandmeid ning äriühingule kujunes maksuvõlg. Kuna kaebaja oli kuni juunini 2015 (kaasa arvatud) maksuvõla tekkimise ajal Fermet Pro OÜ juhatuse liige ja äriühing tegutseb läbi oma esindaja, on kaebaja rikkunud juhatuse liikmena MKS § 85 lg-t 4 koostoimes KMS § 24 lg-ga 1, KMS §-ga 29 lg 1 ning lg-ga 31 lg 1. 2.3 Kaebaja korraldas äriühingu majandustegevuse selliselt, et hoiduda kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, jättes sellega täitmata tasumiskohustuse tagamise. Nii on kaebaja rikkunud tasumise kohustust, mis tuleneb üldnormina MKS § 105 lg-st 1 ning vastavalt maksuliigile erinormina KMS § 38 lg-st 1. Fermet Pro OÜ arvelduskontole laekus kokku 599 942,14 eurot, millest oleks piisanud, et tasuda maksuvõlg. 2.4 Kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat tagamiskohustust, st kohustust tegutseda viisil, et maksuvõlgasid üldse ei teki. Juba tagamiskohustuse tahtlik või raskest hooletusest rikkumine toob kaasa solidaarvastutuse selle tulemusena tekkinud maksuvõla eest. MKS § 40 lg-st 3 järeldub, et kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nende vastutus MKS §-s 8 nimetatud kohustuse rikkumise korral solidaarne. Kaebaja ei huvitunud teise juhatuse liikme tegevusest üldse. 2.5 Kaebaja on Fermet Pro OÜ esindajana võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 tähenduses raskest hooletusest rikkunud sisendkäibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustust ja tagamiskohustust. Antud juhul annavad aluse käsitleda MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid kohustusi raske hooletuse vormis rikkumisena järgnevad asjaolud: kaebajal olid raamatupidamisvolitused, sh ligipääs MTA ekeskkonnale. Raamatupidamise korraldamine on juhatuse liikme ülesanne, st antud juhul nii kaebaja kui V.Deševõhi kohustus. Nimetatu tähendab, et kui kokkuleppeliselt edastaski maksudeklaratsioonis kajastatud andmeid V.Tonjuk või teine juhatuse liige V.Deševõh, oleks kaebaja äriühingu ja kolmandate isikute ees sellest kohustusest vabastatud. Kaebaja seevastu ei huvitunud üldse teise juhatuse liikme tegevusest. Tehingutega seotud andmeid ka pealiskaudselt uurides oleks pidanud tekkima kahtlus tehingute õigsuse suhtes, ning sisendkäibemaksu ebaõige mahaarvamine oleks pidanud olema ilmne. Kaebajal oli V.Tonjukiga, kes väidetavalt äriühingut reaalselt juhtis ja kes kaebajal juhatuse liige olla palus, suhe. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebaja oli äriühingu majandustegevusega kursis ja toimuvast teadlik. Sellest tulenevalt ei olnud kaebajal ka objektiivseid takistusi, et äriühingu tegevuse kohta teavet ja dokumente küsida. Danske Bank AS vastuse kohaselt kuulus kaebajale pangakaart, st tal oli ligipääs vähemalt ühele pangakontole. Kaebaja pidi saama aru, et arveldukontol toimuva raha liikumise ja majandustegevust kajastava dokumentatsiooni vahel on vastuolud. Kaebajal puudusid objektiivsed takistused osalemiseks Fermet Pro 2(11)
OÜ majandustegevuse juhtimises ja tal oli piiramatu võimalus sekkuda ja tagada maksukohustuse kohane ja tähtaegne täitmine. Kaebaja jäi oma kohustuste täitmisel teadlikult passiivseks ja ükskõikseks. 2.6 Kaebaja raskelt hooletu tegevuse ja Fermet Pro OÜ maksuvõla vahel on põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks täitnud temalt nõutavat tasumis-, tagamis- ja deklareerimiskohustust, kontrollinud piisava hoolsusega äriühingu teiste esindajate tegevust ning väidetavate tehingute aluseks olevaid dokumente ja asjaolusid, oleks ta tuvastanud ka maksuseaduste rikkumise. Kui ta oleks sekkunud majandustegevusse ja takistanud raamatupidamises valeandmete kajastamist, poleks tekkinud maksuvõlgnevust. Lisaks, kui kaebaja oleks maksud äriühingule laekuvatest vahelditest tasunud, poleks maksuvõlga. Seega on kaebaja raskelt hooletu käitumine deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustuse rikkumise näol äriühingu juhtimisel toonud kaasa maksuseaduste rikkumise Fermet Pro OÜ poolt. Seega on maksukohustuste tekkimine ja selle täitmata jätmine kaebaja poolt ettevõtluse korraldamise ja juhtimisega põhjuslikus seoses ning seega on tegemist MKS § 8 lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmise tagamiseta jätmisega, mis on aluseks juhatuse liikme vastutusele tulenevalt MKS § 40 lg-le 1. 2.7 Maksukohustuste aegumistähtaeg hakkab 20.04.2015, kuna vanim maksudeklaratsioon esitati perioodi märts 2015 kohta. Seega aeguks vastutusotsuse koostamise aeg raske hooletuse korral aprillis 2018 ja maksusumma määramise tähtaeg ei ole käesoleval juhul möödunud (MKS § 98 lg 1). Samuti ei esine MKS § 96 lõikes 6 sätestatud aluseid.
Kaebaja seisukoht
majandustegevust. Punkti 3.1.3 osas selgitab kaebaja, et kaebaja palus V.Tonjukilt ettevõttega seotud dokumentide esitamist, kuid V.Tonjuk selgitas, et dokumentidega on kõik korras, st kaebaja tundis huvi dokumentide ja majandustegevuse suhtes. Kaebaja ei vastuta selle eest, kui teda hoiti teadmatuses või edastati ebaõigeid andmeid, sest kaebaja ei osalenud igapäevaselt ettevõtte majandustegevuses. Kaebaja andmetel avas V.Deševõh täiendava arveldusarve, millest kaebaja ei olnud teadlik. Samuti teostas tehingud, mida kaebaja eest varjati. Kaebaja tagasikutsumise hetkel ei olnud ettevõttel maksuvõlgnevust ning kaebaja kontrollis seda. 5.4 Kaebaja ei ole olnud seotud Fermet Pro OÜ tegevusega ja ei ole saanud kontrollida selle majandustegevust ega raamatupidamist. Juhatuse liikmeks oleku ajal ei ole ta ühtegi dokumenti allkirjastanud. Kuna ta ei ole raamatupidamisega tegelenud, ei saanud ta rikkuda deklareerimis-, raamatupidamis-, tasumis- ega tagamiskohustust. Tema andmetel tegeles sellega raamatupidaja V.Tonjukilt ja teiselt juhatuse liikmelt saadud teabe alusel. Seega ei ole täidetud maksuvõla kaebajalt sisse nõudmise eeldus, sh raske hooletus. Metallkonstruktsioonide osas on kaebajal infot, mis pärineb V.Tonjukilt, mh et selle äri jaoks on avatud eraldi pangakonto AS-is SEB. Kuidas ehitustegevus toimus, ei ole kaebajale teada. Ettevõttega on algusest peale tegelenud V.Tonjuk ja D. Deševõh. VÕS § 104 lg-test 4 ja 5 ja MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt ei saa kahju tekkimises olla süüdi kaebaja, kuna teda on hoitud teadmatuses ja talle on kinnitatud, et kõik äriühingu kohustused on täidetud ja puudub vajadus sekkumiseks. MTA pole tõendanud, et kaebaja oleks pidanud teadma tehingutest, mille tõttu on ettevõttel tekkinud maksukohustus. 5.5 Vastutusotsuse punktis 1 on MTA asunud ekslikult seisukohale, et maksuvõlga ei ole võimalik nõuda sisse Fermet Pro OÜ-lt. OÜ Fermet Pro omab nõudeõigust V.Tonjuk vastu summas 51560 eurot põhjusel, et osaühingu vara arvelt on tasutud tema isiklik laen. MTA ei ole kasutanud MKS § 130 sätestatud maksuvõla sissenõudmise võimalust. Seega ei ole kaebaja suhtes vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. 5.6 Samuti on küsitav ja vaieldav MTA poolt maksude arvutamisel mingi metoodika kasutamine. Kaebaja ei saa vastutada sündmuste ja tegevuste eest, mis leidsid aset peale tema juhatusest välja arvamist, sh 2015 juunikuu käibedeklaratsiooniga seonduva eest, sest see esitati maksuhaldurile 20.07.2015, st ajal, mil kaebaja ei olnud enam juhatuse liige. MTA selgitustest ilmneb, et deklaratsioonid olid esitatud ja maksud vastavalt maksudeklaratsioonidele tasutud. Kaebajal pole võimaldatud esitada täiendavaid tõendeid, sh pole kuulatud üle V.Tonjuki. Menetluses ei ole kaebajale tutvustatud dokumente, materjale, kaebajat ei ole ära kuulatud, ei ole lisatud täiendavaid tõendeid. Maksuhaldur on kasutanud raamatupidava Veera Ponomarjova ütlusi, kuid neid ütlusi kaebaja eest varjatakse. MTA seisukoht
kajastati Fermet Pro OÜ käibedeklaratsioonides valeandmeid ning äriühingule tekkis maksuvõlg. Maksuvõlg puudus äriühingu müügi hetkel vaid seetõttu, et eelnevalt oli käibedeklaratsioonidel kajastatud valeandmeid. Kaebajal oli kohustus tegutseda viisil, et äriühingul maksuvõlga üldse ei teki. Maksuhalduri hinnangul viitab juba taoline hoiak, et kaebaja ei pidanud enese arvates juhatuse liikmena midagi tegema, vaid ainult juhatuses olema, juhatuse liikme hoolsuskohustuse olulisel määral rikkumisele. Kaebuses esitatud väited, mille kohaselt kaebaja tundis huvi ettevõtte majandustegevuse suhtes, palus ettevõttega seotud dokumente, kontrollis ettevõtte maksuvõlga, näitavad, et kaebaja näol ei olnud tegemist isikuga, kellel oleksid puudunud teadmised ettevõtlusest. 6.3 Kaebaja tegevust maksuvõla kujunemise kontekstis on analüüsitud vastutusotsuse p-s 3. Üks juhatuse liige ei vabane tagamiskohustusest, kui ta otsustab jääda passiivseks, kuivõrd sellisel juhul võtab ta enda kanda teise juhatuse liikme tegevusest tekkivad riskid. MKS § 8 lg-st 1 tuleneb äriühingu seadusliku esindaja kohustus vajadusel aktiivselt tegutseda muu hulgas MKS § 85 lg-s 4 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks. Kaebaja küll ise ei esitanud maksudeklaratsioone, kuid rikkumine on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega, sest kaebajale etteheidetav tegevusetus seisneb valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamise takistamata ja/või parandusdeklaratsioonide esitamata jätmises. Ebaõigete andmete esitamine maksudeklaratsioonides tingis aga vahetult maksuvõla kujunemise. Vastutust äriühingu maksuvõla eest ei saa kuidagi mõjutada ka juhatuse liikmete või muude isikute omavahelised kokkulepped. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega huvitu üldse teiste liikmete tegevusest, siis ei ole ka see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised juhatuse liikmed tegutsevad ebaseaduslikult. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena vastutab ta ka juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. 6.4 Maksuhaldur on leidnud, et kaebaja rikkus deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust raskest hooletusest, mille tulemusel on äriühingul maksuvõlg. Kaebaja tegevusetuse ja maksuotsusega määratud maksuvõla vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kaebaja oleks täitnud oma kohustusi, oleks ta tuvastanud maksuseaduste rikkumised. Sekkumisel oleks saanud takistada raamatupidamises valeandmete kajastamist ja maksuvõla tekkimist. Maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et Fermet Pro OÜ ei teinud tehinguid vastutusotsuse p-s 2 nimetatud äriühingutega ning sooviti tekitada üksnes õigusnäivust. 6.5 Maksuhaldur on vastutusotsuses arusaadavalt ja selgelt põhjendanud maksuvõla kujunemist ja kaebaja ei ole tõendanud maksuhalduri ekslikkust maksuvõla kindlakstegemisel. Vastutusotsuses on esitatud piisav tõendite analüüs ja järeldused, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja vastutab äriühingu maksuvõla tasumise eest ja milles seisneb tema süü. Vastutusotsuses on vastatud kaebaja vastuväidetele.
maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).
kandev võlakiri, millel Vladimir Tonjuk kinnitab, et ta on saanud M.Lasmaniselt laenu sularahas summas 50 000 eurot kohustusega tagastada see 31.12.2015 summas 51 300 eurot (maksutoimik lisad 119-121). M. Lasmanis loovutas 12.05.2015 nõudeõiguse V.Tonjuk vastu Investment and Service LTD-le (maksutoimik lisad 124 ja 127). Seega on nimetatud nõude loovutuse tagajärjel õigussuhtes V.Tonjukiga uueks võlausaldajaks Investment and Service LTD ning V.Tonjukil tekkis kohustus täita laenulepingust tulenevad kohustused uuele võlausaldajale. Nähtuvalt Investment and Service LTD pangakonto väljavõttest on viimane teinud M.Lasmanisele ülekande summas kokku 51 560 eurot. Nimetatud kohustus tuleneb nõude loovutamise lepingu punktist 5. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et Fermet Pro OÜ oleks täitnud V.Tonjuk asemel viimase laenulepingust tuleneva kohustuse Investment and Service LTD ees. Asjaolu, et Fermet Pro OÜ on 18.05.2015 ja 06.05.2017 teinud Investment and Service LTD pangakontole kaks ülekannet (maksutoimik lisa 115), mille summa kokku on 51 560 eurot, ei anna alust järeldada, et seeläbi täideti V.Tonjuk kohustus. Ülekannete selgitusest nähtub, et Fermet Pro OÜ on teinud ülekandeid vastavalt Invesment and Service LTD poolt väljastatud arvetele, st tasuti mingi kauba või teenuse eest, mitte ei täidetud V.Tonjuk kohustust. Kaebaja ei ole tõendanud, et viidatud ülekanded omavad puutumust V.Tonjuk kohustustega ning et Fermet Pro OÜ omandas nimetatud ülekannete tulemusena nõudeõiguse V.Tonjuk vastu. Seega on tõendamata asjaolu, et viidatud nõue oli olemas ja et maksuhalduril oleks olnud võimalik sellele sissenõuet pöörata. Vastutusotsuse punktis 1 on kirjeldatud toimingud, mida maksuhaldur on teinud Fermet Pro OÜ maksuvõla sissenõudmiseks ning kohus nõustub, et viidatud põhjendustel puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu enda vara arvelt ning seega on maksuhalduril MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks.
ja raamatupidamisega ei tegelenud, ei saanud ta rikkuda ei deklareerimis-, raamatupidamis-, tasumis- ega tagamiskohustust. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 40 lg-st 3 järeldub, et kui äriühingul on mitu juhatuse liiget, on nende vastutus MKS §-s 8 nimetatud kohustuse rikkumise korral solidaarne. 14.1 Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja oli Fermet Pro OÜ juhatuse liige 16.10.2012 kuni 08.07.2015. Lisaks kaebajale oli perioodil 26.04.2013 kuni 13.10.2016 juhatuse liige V.Deševõh (tl 164-165). 23.01.2017 maksuotsusega vähendas maksuhaldur Fermet Pro OÜ perioodil 2015 märts –august deklareeritud käibemaksu summas 97 787,20 eurot, kuid ka samal perioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 269 382,84 eurot. Kuna kaebaja oli juhatuse liige kuni 08.07.2015, siis koostati kaebaja suhtes vastutusotsus maksukohustuse eest, mis kujunes kuni 2015.a juunini ehk 90 135,13 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei oma seonduvalt kaebaja kohustustega juhatuse liikmena mitte mingit tähendust asjaolul, et kaebaja tegelikkuses ettevõtte tegevust ei juhtinud ja oli nö passiivne juhatuse liige. Kaebaja väitel sai ta Fermet Pro OÜ juhatuse liikmeks oma tolleaegse elukaaslase V.Tonjuk palvel ning ettevõtte tegevusega ta tegelikult kokku ei puutunud. Ettevõtte tegevusega tegelesid V.Tonjuk ja teine juhatuse liige V.Deševõh. V.Tonjuk on väärteomenetluses nr 930015002293 andnud ütlusi (maksutoimik lisad 107-108), mis kinnitavad kaebaja väiteid – V.Tonjuk on kinnitanud, et kaebaja ei tegelenud firmas mitte millegagi. Ka metallkonstruktsioonidega seotud töövaldkonnas, mis väidetavalt ei kuulunud V.Deševõh tegevusvaldkonda, tegutses V.Tonjuk kaebajalt saadud volituse alusel ning ta oli nimetatud tegevusvaldkonna osas Fermet Pro OÜ faktiline juhataja. Ka kohtumenetluses 19.09.2017 antud avalduses (tl 10-11) kinnitab V.Tonjuk, et ettevõtet juhtis faktiliselt tema. Kohtupraktika kohaselt ei võta äriühingu juhatuse liikmete vahelised kokkulepped tööülesannete jaotuse kohta üheltki juhatuse liikmelt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise korraldamise kohustust. Seaduses sätestatud äriühingu kohustuste (nt äriühingu raamatupidamise korraldamine, maksudeklaratsiooni esitamine, maksude tasumine) puhul ei ole määravaks, kes juhtorgani liikmetest neid täidab, vaid oluline on, et kõik kohustused oleksid nõuetekohaselt täidetud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2014 otsus asjas nr 3-12-2511 p 13 ning seal viidatud varasem praktika). Juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena ka juhul, kui maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmine ei olnud tööjaotuse järgi tema ülesandeks, kuid ta pidi olema teadlik maksukohustuste rikkumisest äriühingu poolt ega ole võtnud tarvitusele meetmeid selle vältimiseks. See tähendab, et isegi kui kaebaja ei omanud ülevaadet Fermet Pro OÜ majandustegevuse kohta ega teadnud V.Tonjuk ja V.Deševõh tegevusest, ei vabasta see teda vastutusest juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kui üks juhtorgani liige lähtub üksnes organisisesest kohustuste jagamise kokkuleppest ega tunne huvi teise juhatuse liikme või ettevõtte faktilise tegevjuhi tegevuse vastu, jättes neile piiramatu tegutsemisvabaduse, siis ei ole ka see juhatuse liige täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, kui teised juhatuse liikmed ja/või ettevõtte faktiline tegevjuht tegutsevad ebaseaduslikult. Juhatuse liige peab pidevalt täitma teiste juhatuse liikmete ning alluvate töötajate kontrollimise ja juhendamise kohustust. Seega on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja ei vabane vastutusest Fermet Pro OÜ maksukohustuse täitmise eest, ehkki ta ettevõtte tegevust tegelikkuses ei juhtinud. 14.2 Vastutusotsuse punktis 3.1 on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja on Fermet Pro OÜ juhatuse liikmena rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust järgnevalt: a) deklareerides raamatupidamisarvestuses ebaõigesti vastutusotsuse punktis 2 käsitletud tehingutest tulenevalt käibemaksu ja sisendkäibemaksu, rikkudes seeläbi deklareerimiskohustust; b) korraldades äriühingu majandustegevust selliselt, et hoida kõrvale käibemaksu tasumise kohustusest, rikkudes seeläbi tasumise kohustust ja c) jättes täitmata kohustuse tegutseda viisil et äriühingul maksuvõlgasid üld8(11)
se ei tekigi. Juhatuse liikme kohustus on organiseerida äriühingu tegevus selliselt, et ettevõtja tegevus vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Kohus nõustub, et kaebajal oli kohustus tegutseda viisil, et ettevõttel maksuvõlgasid üldse ei teki. See väljendub ettevõtte igapäevases majandustegevuses osalemises ning rohkem kui ühe juhatuse liikmega juhatuse puhul ka teise juhatuse liikme maksuvõlga tekitavasse tegevusse sekkumises. Kohtupraktikas on rõhutatud, et MKS § 8 lg 1 ei kohusta juriidilise isiku seaduslikku esindajat tagama mitte pelgalt maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõla täitmist, vaid esmajoones just rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegset ning täielikku täitmist. Hoolsuskohustuse olulisele rikkumisele viitab juba kaebaja hoiak, mille kohaselt oli tema kohustuste täitmiseks piisav üksnes V.Tonjuk paljasõnaline suuline kinnitus selle kohta, et ettevõtte majandustegevusega on kõik korras. Kaebajal puudus igasugune huvi ettevõtte poolt esitatud deklaratsioonide, raamatupidamisdokumentide ning lepingute olemasolu ja nende sisu osas. Kohtu hinnangule ei saanud kaebaja eeldada ega loota, et ettevõtte majandustegevusega seotud tehingud kajastuvad ainult ühel arvelduskontol, millele oli kaebajal juurdepääs ning et andmed on õiged. Juhatuse liikmena pidi kaebaja tundma huvi ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja käibedeklaratsioonide vastu ning ei saanud piirduda ettevõtte ühe konto kontrollimisega. Juhul, kui kaebaja oleks seda teinud, oleks ta koheselt avastanud, et V.Tonjuk poolt talle väidetavalt edastatud teave ei ole õige ja et ettevõttel on olemas ka teine pangakonto, millel kajastuvad samuti ettevõttega seotud tehingud. Samuti oleks kaebaja avastanud vastuolu tegelike tehingute ja Danske Bank AS kontol kajastunud tehingute vahel. Kaebaja oli teadlik, et ettevõttel on ka teine juhatuse liige, millest tulenevalt pidi kaebaja olema eriti hoolikas ning kontrollima, et teine juhatuse liige ei tee ettevõttele kahjumlikke tehinguid. Kaebajal olid olemas raamatupidamisvolitused ja juurdepääs e- maksuametile. Seega ei ole õiged kaebaja väited, et ettevõtte majandustegevust tema eest varjati. Varjamisega oleks tegemist juhul, kui kaebajale oleks tehtud ettevõtte majandustegevuse ja sellega seotud dokumentidega tutvumisel objektiivseid takistusi. Menetluses ei ole tuvastatud ja kaebaja ei ole ka väitnud, et teine juhatuse liige või V.Tonjuk oleksid talle teinud objektiivseid takistusi äriühingu raamatupidamise või muude dokumentidega tutvumisel. Pigem ei tundnud kaebaja ise huvi ettevõtte tegevuse suhtes ning jäi teadlikult passiivseks. Olukorda, kus juhatuse liikmel puudusid objektiivsed takistused äriühingu majandustegevuse juhtimises sisuliseks osalemiseks või vajaduse korral juhtorganist lahkumiseks ja tema passiivsus tulenes üksnes kokkuleppest teise juhatuse liikme (või antud juhul ettevõtte tegevjuhiga), ei ole kohtupraktikas peetud vastutusotsuse tegemist välistavaks asjaoluks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2013 otsus asjas 3-11-2679 p-d 16-17). Seega on kaebaja rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud deklareerimis-, tasumis- ja tagamiskohustust. Kaebajal oli kohustus tagada nimetatud kohustuste täitmine Fermet Pro OÜ poolt oma juhatuse liikmeks oleku ajal ka olukorras, kus ta jäi juhatuse liikmena teadlikult passiivseks. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik sekkuda ning tasuda ettevõttele kontrolliperioodil laekunud rahaliste vahendite arvelt juba tekkinud maksuvõlg.
ti leidnud, et kaebaja süü vormiks on raske hooletus. Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei huvitunud Fermet Pro OÜ majandustegevusest ning selline huvipuudus ei ole mõistlikult käituvale juhatuse liikmele omane. Kohus nõustub, et kui kaebaja oleks käitunud hoolikale juhatuse liikmele kohaselt, st hoidnud ennast kursis rahaliste vahendite kasutamisega, majandustehingutega, lepingutega ja muude raamatupidamisdokumentidega ning süvenenud neisse määral, mida võiks mõistlikult käituvalt juhatuse liikmelt oodata, oleks ta pidanud aru saama, et reaalselt Fermet Pro OÜ ja vastutusotsuse pt-s 2 nimetatud äriühingute vahel tehinguid ei ole toimunud. Maksuotsuse aluseks olevad tehingud olid seotud erinevate teenuste ja kaupade soetamisega, mille osas puudusid dokumendid üldse või siis olid tehingud äärmiselt puudulikult dokumenteeritud. Seega on kohtu hinnangul usutav, et kui kaebaja oleks täitnud enda juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, oleks kaebaja äriühingu majandustegevuse ning raamapipidamisega tutvudes aru saanud või pidanud aru saama, et maksudeklaratsioonidel kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudus. Vastutusotsusega ei panda kaebajat mitte vastutama teise juhatuse liikme ja ettevõtte tegevjuhi tegevuse eest, vaid kaebaja vastutab iseenda juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise eest. Kuna käesoleval juhul esinesid asjaolud, millest tulenevalt puudusid kaebajal objektiivsed takistused oma kohustuste täitmiseks, kuid sellele vaatamata jäi ta passiivseks ega tundnud ettevõtte tegevuse vastu huvi, on ta raskelt rikkunud temal lasuvat hoolsuskohustust ning jätnud täitmata järelevalve kohustuse, mis tulenevad mõlemad MKS § 8 lg-st 1. Asjaolu, et kaebaja väidetavalt küsis V.Tonjukilt ettevõtte tegevuse kohta ning sai vastuseks, et kõik on korras, ei näita kaebaja huvi ettevõtte tegevuse vastu vaid pigem kaebaja soovi jääda passiivseks. Hoolikalt käituv juhatuse liige oleks väite õigsust kontrollinud. Õige on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole juhatuse liikme sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumine vastutusotsuse tegemise aluseks. Vastutusotsuses ei olegi heidetud kaebajale ette sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmist, vaid äriühingu juhtimise korraldamata jätmist viisil, mis tõi kaasa maksuvõlgnevuse tekkimise.
10(11)
Samas isegi, kui tegemist oleks menetlusnormi rikkumisega, ei tooks see praegusel juhul kaasa vastutusotsuse tühistamist. Kaebaja täpsustas kohtumenetluses, et soovis V.Tonjuk ülekuulamist seoses asjaoluga, et isik oskab anda ütlusi seoses Fermet Pro OÜ raamatupidamise ja majandustegevusega seonduvalt. Kaebaja väidab menetluses, et tema ettevõtte tegevusega kokku ei puutunud. Nimetatud väite osas on V.Tonjuk väärteomenetluses aga ütlusi juba andnud ning väite üle, et kaebaja oli passiivne juhatuse liige, puudub iseenesest vaidlus. Seega ei olnud kaebaja väidete tõendamiseks vajalik võtta V.Tonjukilt veel kord seletusi. 18.2 Asja materjalidest tulenevalt ei ole maksuhaldur kasutanud raamatupidaja V.Ponomarjova ütlusi ega neid kaebaja eest varjanud. Kaebaja sellekohane väide ei ole õige. 18.3 Asjakohane ei ole kaebaja väide, mille kohaselt ei ole talle menetluses tutvustatud dokumente, teda ei ole ära kuulatud. Vastutusotsuse punktist 5 nähtub, et enne vastutusotsuse koostamist on kaebajale antud võimalus esitada vastutusotsuse projekti kohta oma seisukoht ja vastuväited. Kaebaja on oma esindaja kaudu seda võimalust 05.09.2017 kasutanud ning MTA on kaebaja vastuväidetele vastanud. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuses lahendanud kaebaja taotluse kuulata üle V.Tonjuk. Maksuhaldur on maksumenetluses taganud kaebajale võimaluse esitada väited ja põhjendusi. Samuti on maksuhaldur püüdnud kaebajalt saada teavet (MTA vastuse lisad 15-21). Kaebaja 21.08.2017 vastusest (MTA vastuse lisa 7) nähtub pigem, et kaebaja ei ole ise soovinud teavet anda. Seega on asjakohatud kaebaja väited, mille kohaselt ei ole teda maksumenetluses ära kuulatud. Kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur võimaldanud tal tutvuda asja materjalidega ei ole kaebaja poolt tõendatud. 18.4 Kohus nõustub vastustajaga, et vastutusotsuses on esitatud piisav tõendite analüüs ja järeldused, miks maksuhaldur leiab, et kaebaja vastutab äriühingu maksuvõla tasumise eest ja milles seisneb tema süü. Samuti on täidetud põhjendamiskohustus ning viidanud asjakohastele tõenditele.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.