T.B. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 05.01.2017 korralduse nr 25 õigusvastasuse tuvastamiseks ning 14.12.2017 korralduse nr 1110 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: T.B., volitatud esindaja v-adv Denis Polman Vastustaja: Jõelähtme vald, esindaja Elvis Tõnnison Kolmandad isikud: J.L., E. H. L.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 22.06.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 23.05.2012 korralduse nr 293 punktidega 1.3–1.4 ehitusloa Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx 97 maaüksusele üksikelamu laiendamiseks ja abihoone püstitamiseks.
2.Jõelähtme Vallavalitsus sai 28.10.2016 ehitisregistri vahendusel uue ehitusloa taotluse ja muudatusprojekti saun-abihoone püstitamiseks aadressil, Xxxxxxxxxx 97.
3.Jõelähtme Vallavalitsuse 05.01.2017 korraldusega nr 25 väljastati ehitusluba Xxxxxxxxxx97 kinnistule abihoone (saun) püstitamiseks. Korralduse kohaselt oli uus ehitusluba vajalik, kuna ehitamise käigus olid muutunud ehitise olulised tingimused (hoone oli ehitatud 90 cm kõrgemaks, ära jäetud katuseaknad ja muudetud projekteeritava hoone põranda konstruktsiooni). 1(8)
4.03.03.2017 esitas Xxxxxxxxxx 97 naaberkinnistu, s.t Xxxxxxxxxx 82 kinnistu omanik T.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 05.01.2017 korralduse nr 25 tühistamiseks.
5.09.11.2017 määrusega võttis Tallinna Halduskohus T.B. tühistamiskaebuse menetlusse.
6.18.12.2017 teavitas vastustaja vaidlustatud ehitusloa alusel kasutusloa väljastamisest vallavalitsuse 14.12.2017 korraldusega nr 1110 (edaspidi korraldus nr 1110) ning esitas taotluse menetluse lõpetamiseks.
7.Vastusena Tallinna Halduskohtu 10.01.2018 kohtunõudele esitas kaebaja 15.01.2018 kaebuse täpsustuse ja täienduse.
8.Tallinna Halduskohtu 20.02.2018 määrusega nõustus kohus kaebuse muutmise ja täiendamisega ning võttis menetlusse Jõelähtme Vallavalitsuse 14.12.2107 korralduse nr 1110 (kasutusloa väljastamine) tühistamise nõude. Ühtlasi tagastas kohus tuleohutusnõuete täitmisega seotud kulutuste hüvitamise nõude ning jättis vaate ja valguse varjamisest ning ehitamise ajal tuleohutuse tagamata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõuded käiguta.
9.09.04.2018 kohtumäärusega tagastas Tallinna Halduskohus vaate ja valguse varjamisest ning ehitamise ajal tuleohutuse tagamata jätmisest tingitud kahju hüvitamise nõuded.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
10.Kaebaja taotleb ehitusloa õigusvastasuse tuvastamist ja kasutusloa tühistamist ning menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
11.Ehitusluba riivab ebasoodsalt kaebaja omandiõigust, kuna tema kinnistu piirile liiga lähedale on ehitatud selline ehitis, millise ehitamiseks ta pole nõusolekut andnud.
12.Ehitusloa ebaseaduslikkuse kõige olulisem aspekt seisneb selles, et vastustaja ei lahendanud ehitatava abihoone tuleohutusega seonduvat. Ehitusloa väljastamise vajalikuks eeltingimuseks pidanuks vastustaja seadma naabritevahelise tuleohutusabinõusid puudutava kokkuleppe sõlmimise või tulemüüri ehitamise vastavalt projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused nägid ette kolmandatele isikutele kohustuse tulemüüri ehitamiseks, millisest kohustusest nad vabanesid tänu võltsitud asendiplaanile. Kaebaja ei ole kunagi andnud nõusolekut lammutada oma kuur.
13.Kaebaja kinnistu piirile ehitatud ehitis on ettenähtust kõrgem (5 m asemel u 6,5 m) ning sellel on kokkulepitust erinev kasutusotstarve (aiamaja-abihoone asemel on tegemist saunaga). Kaebaja pole andnud nõusolekut sauna ehitamiseks. Kaebaja andis 2012.a naaberkinnistu omanikele nõusoleku aiamaja ehitamiseks ca 1,5 m kaugusele kaebaja kinnistul asuvast abihoonest tingimusel, et E. H. ja J. L. kannavad kaebaja poolt tuleohutusnõuete täitmiseks (kaebaja abihoone katmine tuletõkkeplaatidega) kantud kulud. Vastustaja tegevuse tulemusena on kaebaja pidanud kandma naabrite uusehitisest tulenevate tuleohutusabinõude kulusid.
14.Vaidlustatud ehitusloas on sedastatud, et kolmandate isikute ehitise tuleohutus on tagatud kaebaja abihoone lammutamise kaudu. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.
16.Ehitusluba on antud järgides ehitusseadustikus (EhS) ja haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõudeid. Menetluse käigus kooskõlastati ehitusloa väljastamine pädeva asutusega, s.t Päästeameti Põhja Päästekeskusega. Haldusorgan on uue ehitusloa andmisel kaalunud kõiki 2(8)
asjaolusid (sh vaate väidetavat muutumist). Analüüsitud on erinevusi varasemalt väljastatud ehitusloaga ja nende mõju kaebajale. Kõiki asjaolusid arvestades on õigesti jõutud järeldusele, et võrreldes varasema ehitusloaga tehtud muudatused ei saa rikkuda kaebaja õigusi sellisel määral, mis tingiks ehitusloa väljastamisest keeldumise.
17.Pelgalt asjaolu, et kaebaja korralduse põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et haldusakt oleks motiveerimata. Riigikohtu 04.10.2017 määruses nr 3-17-505 rõhutas halduskolleegium, et mittevastavus algsele ehitusprojektile ei muuda vaidlustatud ehitusluba iseenesest õigusvastaseks. Kohalik omavalitsus võib varasemat ehitusluba muuta või anda välja varasemast erineva ehitusloa, kui see vastab ehitamist reguleerivatele normidele ega kahjusta ebaproportsionaalselt naabri õigusi.
18.Vaidlustatud korralduses ei ole tegemist faktiveaga. Korralduse nr 293 p-dega 1.3 ja 1.4 väljastatud ehituslubade aluseks olevast projektdokumentatsioonist nähtub, et Xxxxxxxxxx 97 omanikud esitasid vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse abihoone püstitamiseks, märkides ehitise kõrguseks 5,23 m. Taotluse esitamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätestas, et väikeehitis on kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning § 16, et kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2. Seega kõrgema kui 5 m abihoone püstitamiseks oli õiguslikult võimalik väljastada üksnes ehitusluba. Nähtuvalt korraldusest nr 293 otsustas vallavalitsus vaatamata taotluse vormilisele eksimusele väljastada ehitusloa.
19.Vastustajale teadaolevalt saavutas Xxxxxxxxxx 97 abihoone oma kõrguse hiljemalt 30.08.2012. Seda tõendab abihoone ehitamist kajastav ehitustööde päevik. On dokumentaalselt tõendatud, et kaebaja asus enda abihoonele ehitusprojekti ja nõutavaid lubasid taotlema pärast seda, kui Xxxxxxxxxx 97 abihoone oli juba rajatud. Võrreldes 2012 aastal väljastatud kirjaliku nõusoleku aluseks oleva ehitusprojektiga, millele on T.B. oma nõusoleku andnud, ei ole vaade oluliselt muutunud. Saun-abihoone kõrgus küll muutus, kuid ka madalama abihoone püstitamisel ei oleks avanenud tänasest vaateväljast oluliselt erinev vaade.
20.Kaebaja etteheide abihoone tuleohutuse küsimuse mittelahendamise osas on põhjendamatu. Ehitusseadustiku ja tuleohutuse seadusele tuginedes kaasas vastustaja Xxxxxxxxxx97 abihoone ehitusloa menetlusse Päästeameti Põhja Päästekeskuse. Ehitisregistrist nähtub, et Päästeamet on Xxxxxxxxxx 97, Jõelähtme saun-abihoone muudatusprojekti (koostaja Sunbris Production OÜ) kooskõlastanud 19.12.2016. Sellest tulenevalt ei ole vallavalitsusel alust kahelda, et Päästeameti poolt kooskõlastatud projektilahendus oleks vastuolus tuleohutuse nõuetega ja tuleohutusega seonduv oleks lahendamata. Tallinna Ringkonnakohus on 08.05.2017 määruses õigesti leidnud, et kaebajale kuuluva abihoone Xxxxxxxxxx 97 poolse külje katmine tuletõkkeplaatidega oli ettenähtud 2012. aasta projektis, mille kaebaja esitas olemasolevale abihoonele kirjaliku nõusoleku saamiseks. Vaidlustatud ehitusloa väljastamise ajaks olid tuletõkkeplaadid paigaldatud ja tuleohutusnõuete täitmist puudutavaid takistusi 05.01.2017 ehitusloa väljastamiseks seega polnud. Sellest tulenevalt oli korralduse nr 25 andmise hetkel tagatud tuleohutusnõuete täitmine ning korraldus nr 25 ei ole vastuolus tuleohutuse nõuetega.
21.Kaebaja on ekslikult asunud seisukohale, et vastustaja pidi ehitusloa väljastamise vajalikuks eeltingimuseks seadma naabritevahelise tuleohutusabinõusid puudutava kokkuleppe sõlmimise. Avalik võim ei saa ega tohi loa menetluses sekkuda naabrite omavahelistesse eraõiguslikesse suhetesse.
22.Ka kasutusloa tühistamise nõue on põhjendamatu. Korraldusega nr 1110 on väljastatud kaks kasutusluba:1) Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx 97 kinnistul laiendatud üksikelamule (p 1.1) ja 2) Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx 97 kinnistule püstitatud saun abihoonele (p 1.2). Kaebaja ei ole 3(8)
täpsustanud, millist kasutusluba ta vaidlustab, kuid asjaoludest nähtuvalt võib eeldada, et kaebaja eesmärgiks on saun-abihoone kasutusloa tühistamine.
23.Kuivõrd kaebaja kaebuse muutmise taotluses ühtegi uut asjaolu ei esitanud, järeldab vastustaja, et kaebaja tugineb samadele asjaoludele, millele ta tugines ehitusloa tühistamise nõude puhul.
24.Xxxxxxxxxx97 saun abihoone omanik esitas kasutusloa taotluse ja sellega seonduvad dokumendid. Kasutusloa taotlusega esitatud ehitusdokumentidega on tõendatud, et valminud ehitis vastab ehitisele esitatud nõuetele. Päästeamet on Xxxxxxxxxx97 saun-abihoone kasutusloa väljastamise kooskõlastanud 22.11.2017. Vallavalitsusel ei ole alust kahelda, et valminud ehitisele kasutusloa väljastamine oleks vastuolus tuleohutuse nõuetega ja valminud ehitis oleks tuleohutuse seisukohalt ohtlik ja seda ei ole võimalik kasutada vastavalt kasutamise otstarbele.
25.Vastustaja kaasas 28.11.2017 kaebaja ehitisregistri kaudu vaidlustatud kasutusloa menetlusse, saates vastava teate kaebaja e-posti aadressile. Määratud tähtaja jooksul kaebaja vastustajale arvamust ei esitanud ega taotlenud ka tähtaja pikendamist. Sellest tulenevalt oli kaebaja kasutusloa menetlusse kaasatud ning tal oli võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited, mida kaebaja varasema menetluse käigus ei esitanud.
26.Juhul kui kaebaja leiab, et Xxxxxxxxxx 97 kinnistu omanik peaks tasuma osa tuleohutuse tagamiseks kantud kuludest, on tal võimalik põhjendatud juhul esitada vastavasisuline nõue naaberkinnistu omanikule. Kolmandate isikute seisukohad
27.Kolmandate isikute hinnangul on kaebus alusetu. Võimalikud menetluskulud paluvad nad jätta kaebaja kanda.
28.Saun-abihoone ehitamise initsiatiiv sai alguse naabritelt, kui küsiti, et ehk peaks ehitama poiste sauna. Vaidlusalune saun-abihoone püstitati ajal, kui kaebaja kuuri ametlikult ei eksisteerinud, kuna see oli ehitatud ebaseaduslikult 2001.a. Saun-abihoone kavandama hakkamisel naabrimees ütles, et kuuri ametlikult ei eksisteeri ja selle saab igal hetkel lammutada. Seetõttu vormistati projektil kuur lammutatavana. Kuna hoone valmis elementidest, siis selgus püstitamise käigus, et see jääb lubatust 0,8 m kõrgem, mistõttu vormistati projektimuudatus. Kõrgust arutati ka naabritega. Kui tuleohutuse küsimus oleks olnud enne projekti kooskõlastamist, oleksime tellinud teistsuguse projekti. Kuna naabrite kuur oli projektil eemaldatav, siis polnud selleks vajadust ning kaebaja kooskõlastas selle. Vaidlusalust abihoonet on ehitatud kaebaja pideva järelevalve ning kontrolli all. Ehitusplats on naabrite jaoks kogu aeg avatud olnud. Kogu projekt (alates ideest, asukohast, sauna tüübist kuni katusekivideni) arutati kaebajaga läbi ning kaebaja on saanud kontrollida hoone konstruktsiooni. Kaebaja oli ehitatud hoonega rahul, kuid muutis arvamust pärast seda, kui selgus, et Kredexi toetuse saamiseks tuleb neil kõik oma krundi ehitised legaliseerida. Oma kuuri ehitus- ja kasutusloaga hakkas kaebaja tegelema pärast seda, kui kolmandate isikute abihoone oli juba valmis. Tuleohutusega seotud kulude jagamisega olime nõus tingimusel, et kaebaja tõendab enda kuuri seaduslikku püstitamist.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
30.T.B. vaidlustab Jõelähtme Vallavalitsuse 05.01.2017 korraldust nr 25, millega väljastati Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx 97 kinnistule saun-abihoone püstitamiseks ehitusluba. Seoses 14.12.2017 korraldusega nr 1110 samale ehitisele kasutusloa väljastamisega ei saanud kaebaja enam taotleda ehitusloa tühistamist (vt nt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-63-10; HMS § 61 lg 2) ning kohus lubas nõude muutmist õigusvastasuse tuvastamiseks. T.B. vaidlustab ka kasutusluba (tühistamiskaebusega). Kasutusloa on kaebaja lähtudes kaebuse aluseks olevatest asjaoludest 4(8)
vaidlustanud üksnes saun-abihoone osas (korralduse p 1.2). Mõlemad kaebused tuginevad samadele asjaoludele ehk kaebaja väidab kasutusloa andmise õigusvastasust seetõttu, et tema arvates on ehitusluba väljastatud õigusvastaselt (tl 176 pöördel). Kohus ei nõustu kaebajaga järgmistel põhjustel:
31.Tuleohutusmeetmete rakendamise kulude üle toimuv vaidlus naaberkinnistu omanike vahel ei ole avalik-õiguslik, vaid on tsiviilõiguslik. Kummaski vaidlustatud haldusaktis ega nende aluseks olevates dokumentides ei ole haldusorgan seadnud haldusaktide (kõrval)tingimuseks tuleohutusega seotud kulude hüvitamist kaebajale ega saakski sellist tingimust esitada, kuna selleks puudub õiguslik alus. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 08.05.2017 määruses samuti märkinud, et küsimus sellest, kes peab katma kulud tuleohutusabinõudele, ei mõjuta vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust. Haldusorgan ei sekku naabritevahelistesse eraõiguslikesse suhetesse. (p 11)
32.Kaebaja leiab, et kaevatav ehitusluba (korraldus tl 17 pöördel – 19 pöördel) ei vasta nende aluseks olevatele projekteerimistingimustele (tl 138). Kaebaja märgib, et projekteerimistingimused nägid ette tulemüüri ehitamise, kuivõrd kolmandate isikute abihoone oli uusehitis. Kolmandad isikud vabanesid kohustusest, kuna märkisid 15.12.2011 asendiplaanile (tl 34) kaebaja kinnistu piiril nende abihoonega külgneva kuuri lammutatavaks. Kaebaja väitel tema sellisele asendiplaanile allkirja ei andnud ning peab asendiplaani võltsituks. Kohus märgib esmalt, et projekteerimistingimustes endis tulemüüri nõuet ei sisaldu. See on toodud ehitusprojekti seletuskirjas (p 5, tl 141 pöördel), kus on märgitud, et hoonete vahel on fibo plokist tuletõkkesein. Samuti nähtub nimetatud dokumendist, et 28.03.2012 on tehtud seletuskirja parandus, et kasutusloa taotlemise ajaks naabri kuur lammutatakse. Asendiplaani võltsimise väide ei oma aga asjas tähtsust, mida on kaebajale selgitanud määruskaebuse menetluses nii ringkonna- kui riigikohus. Kaebaja ei väida, et oleks jätnud allkirjastamata naabrite taotluse aluseks oleva asendiplaani. Ega seda, et sellel ei olnud allkirjastamise ajal kolmandate isikute abihoonet (samas kohas ja samasuguse ehitisealuse pinnaga). Kaebaja on allkirjastanud asendiplaani 18.12.2012 (tl 34). Kaebaja väidab üksnes seda, et tema allkirjastatud asendiplaanil ei olnud noolt kuurile märkega „ajutine lammutatav kuur“. Nagu ringkonnakohus on käesolevas haldusasjas tehtud 08.05.2017 määruse punktis 11 leidnud, ei ole arutlus selle üle, kas kaebaja võttis endale kohustuse kuur lammutada või mitte, asjakohane. Puudub vaidlus, et kaebajale kuuluva abihoone Xxxxxxxxxx 97 poolse külje katmine tuletõkkeplaatidega oli ettenähtud 2012.a projektis, mille kaebaja esitas oma abihoonele kirjaliku nõusoleku saamiseks. Seega vaidlusaluse ehitusloa väljastamise ajaks olid tuletõkkeplaadid paigaldatud ja tuleohutusnõuete täitmist puudutavad takistused 05.01.2017 ehitusloa väljastamiseks puudusid. Riigikohus on nõustunud asendiplaani võltsituse väite asjakohatusega 04.10.2017 määruse punktis 7.
33.Riigikohus on siiski viidatud määruse punktis 9 leidnud, et kaebeõigust ei saa siiski täielikult välistada, kuna kolmandate isikute ehitisest võib kanduda negatiivseid mõjutusi (nt mõjutab ehitise kõrgus tuleohutust). Samuti võib see ehitis negatiivset mõju avaldada kaebaja kinnistult avanevale vaatele ja sinna jõudvale päikesevalgusele. Riigikohus märgib, et kui juba valminud ehitise kõrvalekalded varasemast ehitusprojektist oleks ebaolulised ega takistaks kasutusloa andmist, võiks kaebeõigus ilmselgelt puududa. Küll ei muuda ehitusluba iseenesest õigusvastaseks ehitise mittevastavus algsele ehitusprojektile (p 10).
34.Vastustaja on põhjendatult märkinud, et kõnealune asendiplaan ei olnud kaevatava ehitusloa aluseks (selle ehitusprojekti koosseisus). Kaevatav ehitusluba on antud saun-abihoone 5(8)
muudatusprojekti alusel (tl 37- 44). Selle punkt 5 käsitleb tuleohutusnõudeid. Kaebaja ei ole põhjendanud, milline neist nõuetest ei ole kohane või on jäänud ehitamise käigus täitmata.
35.Puudub vaidlus, et Päästeamet kui tuleohutuse küsimustes pädev haldusorgan on eelviidatud muudatusprojekti kooskõlastanud 19.12.2016. Kaebaja ei väida, et ta oleks oma abihoone puhul jätnud tuleohutusnõuded täitmata ning talle on väljastatud ka 28.11.2013 kasutusluba. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kolmandate isikute abihoone ei vastaks tuleohutuse osas nõuetele.
36.Tuleohutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustikus sätestatud ehitus- või kasutusloa anda, kui Päästeamet on kooskõlastanud ehitusprojekti või kasutusloa andmise ehitise kohta, mille kohta on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded. Riiklikust ehitisregistrist nähtub, et Päästeamet on ka Xxxxxxxxxx97 saun abihoone kasutusloa väljastamise kooskõlastanud (22.11.2017). Kolmanda isiku poolt on tellitud küttesüsteemi eksperthinnang (tl 201-202), mille kohaselt korsten on rahuldav, küttekolde ohutuskuja vastab nõuetele ja hinnang küttekoldele on hea ning üldhinnang küttesüsteemile rahuldav. Kontrollitud on 15.10.2017 aiamaja ja abihoone elektripaigaldist, mis vastab nõuetele (tl 200). Ehitis on omanike juuresolekul üle vaadatud ja kooskõlastatud kohaliku omavalitsuse vastava ametniku poolt (tl 196-198). Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda, et valminud ehitis poleks tuleohutuse seisukohalt ohutu ja seda ei oleks võimalik kasutada vastavalt kasutamise otstarbele.
37.Samuti on kohtu arvates ilmne, et võrreldes ehitusprojektiga, millele kaebaja andis nõusoleku 2012.aastal, ei ole 2016.a muudatusprojekt ja selle realiseerimine (küll valdavalt enne muudatuseprojekti alusel loa saamist) toonud kaasa vaate või päikesevalguse krundile langemise osas olulisi muutusi. Kaebaja kasuks ei ole seatud vaateservituuti. Ükski õigusnorm ei kehtesta krundile langeva päikesevalguse määra. Saun-abihoone asukoht ei muutunud ega suurenenud ehitisealune pind. Kõrgus suurenes projekteerimistingimustega võrreldes 1,1 m (vt kasutusloas hoone kõrgus 6,1 m; tl 174 pöördel; 2012.a kirjalikus nõusolekus 5,23 m, tl 128 pöördel). Vaade naabri abihoone katusele (vt fotod tl 63-64, 66 pöördel) avanenuks ka selle projekti realiseerimisel, mille asendiplaani kaebaja kooskõlastas. Kaebaja ei väida oma eluruumides päikesevalguse vähenemist kolmandate isikute abihoone kõrgusest tulenevalt ning see poleks ka võimalik, kuna kaebaja elamu aken asub kõrgemal ning kaebaja enda abihoone jääb kolmandate isikute saun-abihoone ja elamu vahele (tl 66 pöördel). Seega ei avalda hoone kõrguse muutus olulist (ebaproportsionaalset) mõju kaebaja elamu aknast avanevale vaatele ega kinnistule langevale päikesevalgusele.
38.Samuti pole põhjendatud ega usutavad kaebaja väited, et ta ei andnud nõusolekut abihoonele, milles asub saun. Kohus ei pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks selles osas korrata 05.01.2017 haldusakti põhjendusi (tl 18 pöördel).
39.HMS § 54 kohaselt peab haldusakt olema õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastama vorminõuetele. Kohus eelnevalt leidis, et kaevatav ehitusluba on sisuliselt õiguspärane. Vaidlust ei ole, et ehitus- ja kasutusluba on antud pädeva haldusorgani poolt (EhS § 39 lg 1; Jõelähtme valla ehitusmäärus § 3 lg 5 p 4).
6(8)
Samuti on 05.01.2017 korralduses nr 25 analüüsitud kaebaja poolt ehitusloa menetluses esitatud vastuväiteid ning esitatud haldusorgani põhjendused. Vastuväidete esitaja seisukohtadega mittenõustumine ei muuda ehitusluba õigusvastaseks. Haldusorgani põhjendused haldusaktis on arusaadavad ja piisavad.
40.Korraldusega nr 1110 väljastati kaks kasutusluba (Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx 97 kinnistul laiendatud üksikelamule (p 1.1) ja Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx 97 kinnistule püstitatud saun abihoonele (p 1.2)). Kaebaja seostab oma õiguste rikkumise saun abihoonele kasutusloa andmisega. EhS § 50 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 54 lg 6 p 1 sätestab, et pädev asutus esitab kasutusloa eelnõu vajaduse korral kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud kasutusloa taotluse esemega. Tuleohutuse küsimust kohus eelnevalt käsitles. Kohus leidis, et ehitusluba on õiguspärane. Kaebaja ei ole põhistanud, et kasutusluba ei vastaks EhS § 50 lg-le 1. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ehitis ei vastaks seaduses ettenähtud nõuetele, oleks ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale või esineks mõni muu alus kasutusloa väljastamisest keeldumiseks. Seega on õiguspärane ka kasutusluba. Rikutud ei ole kaebaja kasutusloa menetlusse kaasamise nõudeid (HMS § 40 lg 1; EhS § 55 lg 6 p 2). Teate (tl 193, 195) taotlusest ja arvamuse esitamise tähtajast edastas vallavalitsus neile teadaolevale kaebaja e-posti aadressile (sama e-posti aadress, mille kaudu kaasati kaebaja ehitusloa menetlusse ja millelt esitas kaebaja arvamuse ehitusloa väljastamise menetluses). Kaebaja ei esitanud kasutusloa menetluses oma seisukohta. Vastustaja on viidanud õigesti EhS § 54 lg-le 8, mis sätestab, et kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul kasutusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kasutusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi kasutusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vaatamata arvamuse esitamata jätmisele haldusmenetluses vaidlustas kaebaja kasutusloa kohtus. Kohus leiab, et kaebus kasutusloa tühistamiseks on põhjendamatu.
41.Seega jäävad nii ehitusloa õigusvastasuse tuvastamise kui kasutusloa tühistamise nõuded rahuldamata. Menetluskulud
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kulude väljamõistmise aluseks on menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Samuti ei ole menetluskulude väljamõistmiseks vajalikke dokumente esitanud kolmandad isikud, kes sellest tulenevalt kannavad oma võimalikud kulud ise.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(8)
Kristina Maimann
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.