Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-17-505 4. oktoober 2017 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister, Jüri Põld Tatjana Burlakova kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 5. jaanuari 2017. a korralduse nr 25 tühistamiseks Kaebaja Tatjana Burlakova Vastustaja Jõelähtme vald Kolmandad isikud Earl Henrik Lasson ja Jelena Lasson Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-505 Tatjana Burlakova määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tatjana Burlakova määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2017. a määrused haldusasjas nr 3-17-505 osas, millega tagastati Tatjana Burlakova kaebus.
3.Jätta läbi vaatamata Tatjana Burlakova määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2017. a määruste peale haldusasjas nr 3-17-505 osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Saata Tatjana Burlakova kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
Tagastada kautsjon Tatjana Burlakova kontole EE662200221011875155, Swedbank AS.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme Vallavalitsus väljastas 5. jaanuari 2017. a korraldusega nr 25 ehitusloa Haapse külla Lõuna-Kullamäe ühistu 97 kinnistule abihoone (saun) püstitamiseks (kolmandate isikute kinnistu – ehitise kõrgus 6,1 m) ning tunnistas kehtetuks 23. mai 2012. a korralduse nr 293 p 1.4 (samale ehitisele ehitusloa väljastamise korraldus) ning selle alusel abihoone püstitamiseks väljastatud kirjaliku nõusoleku 17/2012. Korralduse kohaselt väljastas Jõelähtme Vallavalitsus 23. mai 2012. a korraldusega nr 293 kolmanda isiku kinnistule ehitusloa. Ehitisregistrisse sisse kandmisel eksiti dokumendi liigi valikul, mistõttu on ehitisregistrisse sisestatud abihoone püstitamiseks kirjalik nõusolek nr 17/2012, mille alusel on ka hoone püstitatud. Uue ehitusloa väljastamise korralduse andmise vajaduse tingis asjaolu, et ehitamise käigus on muutunud ehitise olulised tingimused: ehitis on 90 cm kõrgem, katuseaknaid ei ole ehitatud ning muudetud on projekteeritava hoone põranda konstruktsiooni. Asendiplaaniliselt projektilahendust ja ehitusaluse pinna suurust (57,6 m2) muudetud ei ole. Projekteeritud ehitis järgib piirkonna arhitektuuri ja sobib ümbritsevasse keskkonda ning valminud ehitis ei varja oluliselt enam naaberkinnistult
3-17-505 avanevat vaadet. T. Burlakova teadis, et naaberkinnistule ehitatakse saunahoonet, sest ka 2012. a kirjaliku nõusoleku aluseks olnud ehitusprojektis oli püstitatavaks ehitiseks märgitud saunahoone ning ta on selle kooskõlastanud. Päästeamet on nii kaebaja kinnistul asuva kuuri kui ka kolmandale isikule kuuluva abihoone ehitustehnilised lahendused kooskõlastanud, ehitiste tuleohutusnõuded on täidetud. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et ta on pidanud tegema ehitusloa omaniku süül suuri kulutusi hoone tuleohutuse tagamiseks. 2012. a ehitusprojekti asendiplaanilt nähtub, et kaebaja ajutine abihoone (kuur) on ette nähtud lammutada. Kaebaja otsustas pärast kirjaliku nõusoleku väljastamist enda kinnistul asuva ajutise ehitise siiski säilitada, mistõttu pidi ta tegema ka kulutusi ehitise seadusega kooskõlla viimiseks, sh tuleohutusnõude järgimiseks. See abihoone oli vaja ümber ehitada, et oleks tagatud ehitistevaheline tuleohutus. Kaebajale väljastati pärast tuleohutusnõuete täitmist kirjalik nõusolek abihoone (kuur) püstitamiseks ning 28. novembril 2013 ka kasutusluba. Juhul, kui kaebaja leiab, et ehitusloa adressaat peab tasuma osa tuleohutuse tagamiseks tehtud kulutustest, siis on tal õigus esitada vastavasisuline nõue kolmanda isiku vastu. Ehitusluba ei ole instrument, millega reguleeritakse omanike vahelisi tsiviilsuhteid.
2.Tatjana Burlakova esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Jõelähtme Vallavalitsuse
5.jaanuari 2017. a korraldus ja selle alusel väljastatud ehitusluba tühistada. Ühtlasi esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa kehtivuse peatamiseks osas, mis puudutab ehitusloa alusel ehitisele kasutusloa väljastamist, sest kui vaidlusalusele ehitisele väljastatakse kasutusluba, ei saa kaebaja enam taotleda ehitusloa tühistamist. Samuti puuduks kaebajal sellisel juhul alus nõuda kasutusloa tühistamist. Kaebaja kinnistu piirneb Lõuna-Kullamäe ühistu 97 kinnistuga. Vaidlustatud ehitusluba riivab ebasoodalt kaebaja omandiõigust, sest ehitis on varasemas kirjalikus nõusolekus märgitust oluliselt kõrgem, sellel on kokkulepitust teine kasutusotstarve, ehitise ehitamiseks ei ole kaebaja andnud oma nõusolekut ning kaebaja on pidanud kandma naaberkinnistul paiknevast ehitisest tulenevalt tuleohutusabinõude järgimiseks kulusid. Kaebaja andis naaberkinnistu omanikule 2012. aastal nõusoleku üksnes aiamaja ehitamiseks ca 1,5 m kaugusele kaebaja kinnistul asuvast ajutisest abihoonest (kõrgus 4,1 m) tingimusel, et tuleohutusnõuete täitmiseks (kaebaja abihoone katmine tuletõkkeplaatidega) kantavad kulud jäävad nende kanda. Pärast abihoone valmimist selgus, et tegu ei ole aiamaja, vaid saunaga ning ehitis on lubatust oluliselt kõrgem. Kaebaja pole andnud nõusolekut sauna ehitamiseks. Hoone on algsest 1,5 m võrra kõrgem (5 m asemel ca 6,5 m). Kolmandad isikud ei hüvitanud kaebajale tuleohutusabinõuga seotud kulusid, ehitusloaga seda küsimust ei lahendatud. Kaebaja hinnangul on vaidlusalusele ehitisele tagantjärele ehitusloa andmine ebaseaduslik.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 17. märtsil 2017 määrusega halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohtu hinnangul ei väida kaebaja, et naabri ehitis avaldaks kuidagi mõju tema omandile. Vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Naaberkinnistu omanik ei saa vaidlustada ehitusluba mitte iga ehitusprojekti muudatuse tõttu, vaid üksnes juhul, kui muudatused ehitusprojektis riivavad tema omandiõigust. Kaebaja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Olukorras, kus naaberkinnistul paikneb kaebaja abihoonega paralleelselt umbes samakõrgune abihoone, ei saa pelgalt mittenõustumine 90 cm kõrgema abihoonega (saun) ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kaebaja pidi juba 2012. aastal ehitusprojektile nõusolekut andes olema teadlik, et kolmandate isikute kinnistule püstitatakse saun-abihoone. Isegi juhul, kui kaebaja ei teadnud hoone tegelikust kasutusotstarbest, ei saa ehitis tema õigusi rikkuda, kuivõrd ehitise asukoht ega ehitisealune pind ei ole muutunud. Kaebaja abihoone kolmanda isiku kinnistu poolne külg on kaetud tuletõkkeplaatidega, mistõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et tuleohutus on tagamata. Ehitusloa väljastamise eelduseks ei ole tingimus, et naabrid sõlmivad omavahelise kokkuleppe 2(5)
3-17-505 tuleohutusabinõude finantseerimise kohta. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb tagastada. Seetõttu jääb ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. mai 2017. a määrusega kaebaja määruskaebused rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega. Määruskaebustes väidab kaebaja, et 2012. a kirjaliku nõusoleku aluseks olev asendiplaan on võltsitud. Tema andis oma allkirja asendiplaanile, millele ei olnud trükitud teksti "ajutine, lammutatav kuur". Isegi juhul, kui kõnealune väide vastaks tõele, ei annaks see alust määruskaebuse rahuldamiseks. Arutlus selle üle, kas kaebaja võttis endale kohustuse oma kuur lammutada või mitte, on praeguses vaidluses asjakohatu. Kaebajale kuuluva kuuri püstitamiseks on väljastatud kirjalik nõusolek ning praegu ei nõua keegi kaebajalt hoone lammutamist. Kaebajale kuuluva abihoone katmine tuletõkkeplaatidega oli ette nähtud 2012. aasta projektis, mille kaebaja esitas olemasolevale abihoonele kirjaliku nõusoleku saamiseks. Vaidlusaluse ehitusloa väljastamise ajaks olid tuletõkkeplaadid paigaldatud ja tuleohutusnõuete täitmist puudutavaid takistusi ehitusloa väljastamiseks seega polnud. Tuleohutusabinõudele tehtud kulutuste kandmise kohustuse vaidlus ei mõjuta vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust. Avalik võim ei saa ehitusloa menetluses sekkuda naabrite vahelistesse eraõiguslikesse suhetesse, seades ehitusloa andmiseks tingimuse, et naabrid sõlmivad kokkuleppe tuleohutusabinõude rakendamise ja finantseerimise kohta. Kaebusest ei nähtu, et vaidlusalune ehitusluba rikuks kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebus on ka perspektiivitu, sest kaebuse väited ei anna ilmselgelt alust kaebuse rahuldamiseks. Kuna esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ehk hoida ära olukord, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks tulemuslik, siis ei ole kaebuse tagastamise korral esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub alama astme kohtute määrused tühistada. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Ringkonnakohus sisustas vääralt naabri nõusoleku juriidilist tähendust. Vaidlustatud ehitusloaga seadustati tagantjärele kirjaliku nõusolekuga vastuolus olev abihoone ning tunnistati kehtetuks kirjalik nõusolek, millele abihoone ei vastanud. Määruskaebuse esitaja nõusoleku võltsimisel vaidlusaluse abihoone püstitamiseks on seega juriidiline tähendus ehitusloa seaduslikkuse hindamisel. Nõusoleku võltsimisest sai kaebaja teada siis, kui vastustaja esitas kohtule asendiplaani. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses tegi kaebaja avalduse nõusoleku võltsituse kohta. Vaidlustatud ehitusluba on põhjendatud kaebaja nõusolekuga, mille võltsitust peab Tallinna Ringkonnakohus võimalikuks. Kui ehitusluba on põhjendatud võltsitud nõusolekuga, siis ei ole võimalik, et selle nõusoleku võltsimisel ei ole ehitusloa seaduslikkuse hindamisel juriidilist tähendust. Samuti jättis Tallinna Ringkonnakohus olulises ulatuses oma järelduse põhjendamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Asjas ei vaielda selle üle, et vaidlustatud ehitusluba on väljastatud valmis ehitatud ehitisele, mis ei vastanud varasema kirjaliku nõusoleku tingimustele, ning ehitise naabruses asub kaebajale kuuluv abihoone (kuur), millele on väljastatud kasutusluba. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudub ehitusloa vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, kuid märkis lisaks, et kaebus on ka perspektiivitu, sest kaebuse väited ei anna ilmselgelt alust vaidlustatud korraldust ja selle alusel väljastatud ehitusluba tühistada (HKMS § 121 lg 2 p 2).
3(5)
3-17-505
7.Kolleegium nõustub esmalt kohtute seisukohaga, et varasema kirjaliku nõusoleku aluseks olnud asendiplaani võltsitusel ei ole vaidlustatud korralduse ja väljastatud ehitusloa õiguspärasuse hindamisel tähendust. Asendiplaanile märgitud kuur on ümber ehitatud ning sellele on väljastatud kehtiv kasutusluba. Jõelähtme Vallavalitsuse väljastatud dokumentides ei ole sätestatud kuuri lammutamise kohustust.
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Nimetatud sätte puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse puudumine selge ilma kahtlusteta. Kolleegium on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud HKMS-s ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud (vt RKHK määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12). Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (vt RKHK määruseid asjades nr 3-3-1-12-16, p 8 ja 3-3-1-86-14, p 24).
9.Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi kaebaja õiguse võimalik riive, mitte õiguse rikkumine. Vaidlusaluse hoone vahetus läheduses asub kaebaja kuur, millele võib naaberkinnistul asuvast ehitisest kanduda negatiivseid mõjutusi (sh ehitise kõrguse muutmine võib olla tuleohtlikkust mõjutavaks teguriks). Samuti asub kaebaja kinnistul elamu, millele võib samuti vaidlustatud ehitusloas märgitud ehitis mõningat mõju avaldada (sh kaebaja kinnistult avanevale vaatele). Valminud ehitise kõrguse muutmine võis tingida kaebaja kinnistult avaneva vaate täiendava ahenemise ning päikesevalguse vähenemise naaberkinnistul. Pooled ei vaidle selle üle, et ehitusloal märgitud ehitise kõrgus on ehitamise aluseks olnud ehitusprojektiga võrreldes mõnevõrra kõrgem. Arvestades kaebaja abihoone ja kolmandale isikule väljastatud ehitusloal märgitud ehitise paralleelset paiknemist ning ehitiste lähedust ja abihoone kõrgust, siis ei saa kaebaja omandipõhiõiguste riivet välistada ning põhjendamatu on halduskohtu järeldus, et vaidlustatud ehitusluba ei saa ilmselgelt kaebaja subjektiivseid õiguseid kuidagi rikkuda. Lisaks tuleb arvestada, et ka väheintensiivsed õiguste riived on halduskohtus vaidlustatavad (HKMS § 44 lg 1; vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 8). Kolleegium märgib, et kaebeõigus vaidlustatud ehitusloa peale võiks ilmselgelt puududa siis, kui juba valminud sauna kõrvalekalded varasemast ehitusprojektist oleks ebaolulised, sest sellised kõrvalekalded ei saaks takistada saunale kasutusloa andmist (ehitusseadustik (EhS) § 55 p 5). Niisuguses olukorras ei mõjutaks ehitusluba kaebaja õigusi, sest isegi ehitusloa tühistamine ei tooks kaasa vajadust kõrvalekalle kõrvaldada. Praegusel juhul ei saa aga ehitise lahknevust projektist, eriti kõrguse osas pidada ilmselgelt ebaoluliseks. Sellisel juhul võib ehitisele kasutusloa andmiseks olla enne vajalik uue ehitusloa andmine või varasema ehitusloa muutmine.
10.Kaebaja märgitud asjaolusid ehitise ebaseaduslikkuse kohta aluseks võttes ei ole praeguses menetlusstaadiumis alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks, HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Ringkonnakohus ei ole määruses selgitanud, millistele asjaoludele tuginedes on võimalik kaebuse eduväljavaateid pidada praeguses menetlusstaadiumis sedavõrd väheseks, et saab järeldada kaebuse eesmärkide saavutamise võimatust. Isegi kui ehitusloa vaidlustamisega ei ole võimalik saavutada väidetava kulude kandmise kokkuleppe täitmist, ei tähenda see, et ehitusloa tühistamisega ei oleks võimalik kaebuse eesmärke üldse täita. Kui sauna kõrvalekalded algsest ehitusprojektist on olulised, välistab vaidlustatud ehitusloa tühistamine saunale kasutusloa andmise (EhS § 55 p 5). Kolleegium rõhutab, et sauna mittevastavus algsele ehitusprojektile ei muuda vaidlustatud ehitusluba iseenesest õigusvastaseks. Kohalik omavalitsus võib varasemat ehitusluba muuta või anda välja
4(5)
3-17-505 varasemast erineva ehitusloa, kui see vastab ehitamist reguleerivatele õigusnormidele, sh tuleohutusnõuetele, ja planeeringutele ega kahjusta ebaproportsionaalselt naabri õigusi.
11.Eeltoodule tuginedes ei ole kolleegiumi hinnangul kaebaja faktiväidete õigsust eeldades ilmselge, et vaidlustatud ehitusluba ei saa rikkuda naaberkinnistu omaniku (kaebaja) subjektiivseid õigusi, samuti ei ole kaebuse eduväljavaated sedavõrd ahtad, et kaebust saaks käsitada ilmselgelt perspektiivituna. Kaebuse tagastamine oli seetõttu ebaõige ning kohtute määrused tuleb kaebuse tagastamise osas tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada.
12.Kaebaja on määruskaebuse sõnastust aluseks võttes vaidlustanud kogu ringkonnakohtu määruse ehk ka osas, milles ringkonnakohus kontrollis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasust. Selles osas ei ole ringkonnakohtu määrus Riigikohtule HKMS § 252 lg 7 alusel edasi kaevatav ning tuleb jätta HKMS § 220 lg 1 ning § 234 alusel läbi vaatamata. Tegemist ei ole iseseisva esialgse õiguskaitse taotlusega Riigikohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.