Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Tanel Saar 18. aprill 2017, Tartu 3-15-2221
Haldusasi
Aivo Roonurme kaebus Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirja nr 13-1/53 õigusvastaseks tunnistamise, teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise nõudes.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016. a otsus Aivo Roonurme apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja – Aivo Roonurm Vastustaja – Põlva vald
RESOLUTSIOON
Jätta Aivo Roonurme apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
1.augusti 2016. a otsus muutmata, muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. mai 2017.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirjaga nr 13-1-/53 tunnistati A. Roonurm süüdi teenistuskohustuste rikkumises ja määrati talle distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine Põlva valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikohalt alates 5. augustist 2015. Käskkirjaga tunnistati A. Roonurm süüdi kõrvaltegevusest teatamise kohustuse täitmata jätmise, väärikuskohustuse ja täieliku isikliku panuse andmise kohustuse rikkumises, teenistuskohustuste ausa, asjatundliku ja hoolika täitmise kohustuse ning tööülesannete õigeaegse kvaliteetse, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise kohustuse rikkumises ning vahetu juhi teenistusalaste juhiste ja korralduste täitmata jätmises ja mittenõuetekohases täitmises. Tuvastatud rikkumiste toimepanemine hinnati A. Roonurme tahtlikuks käitumiseks. Karistuse valikut põhjendati sellega, et A. Roonurme rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ta ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuste täitmist, teenistuses jätkamine suurendab oluliselt teiste teenistujate töökoormust, tekitab pingeid teenistussuhetes ning takistab koostööd
hallatavate asutustega. Korduvad suulised ja kirjalikud märkused ei ole A. Roonurme käitumisele mõju avaldanud, ta ei mõista oma eksimusi ega kahetse neid.
2.3. septembril 2015 esitas A. Roonurm Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäi tunnistada õigusvastaseks Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirja nr 13-1/53 resolutsiooni punkt 1, millega kaebajale määrati distsiplinaarkaristus teenistusest vabastamine, muuta teenistusest vabastamise alust ja mõista vastustajalt välja hüvitis kaebaja kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 7 200 eurot ning mõista vastustajalt välja hüvitis 510,6 eurot, distsiplinaarmenetluse ajaks (8. juunist kuni 4. augustini 2015) teenistusest kõrvaldamise tõttu osaliselt saamata jäänud töötasu katteks.
3.Vastustaja ei pidanud kaebust põhjendatuks ja vaidles sellele vastu, jäädes vaidlustatud käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes väljendatud seisukohtade juurde.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.1. augusti 2016. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja enne vaidlustatud käskkirjaga teenistusest vabastamist ametnikuks, kes juhtides vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonda vaidlusalusel perioodil teostas ka ise vahetult avalikku võimu. Teenistus- ja usaldussuhtest tulenevad avalikku võimu teostavatele ametnikele kõrgendatud nõuded võrreldes teiste omavalitsuse teenistuses olevate isikutega. Halduskohtu hinnangul ei ole kaebaja osundatud asjaoludega kaebuses vajalikul määral arvestanud, mis välistab kaebuses toodud asjaoludel selle rahuldamise.
6.Kuna kaebaja võtab omaks, et hariduse valdkonnas peale tema avaliku võimu teostajaid reaalselt vallavalitsuses ei olnud, siis ei saa kohus nõustuda, et vaidlustatud käskkirjas kaebajale etteheidetud minetused saaks omistada mõnele teisele ametnikule kaebaja asemel. Tõendite kohaselt ei saa järeldada, et avaliku võimu teostamiseks hädavajalike esmaste regulatsioonide kehtestamiseks oleks normaalne tähtaeg rohkem kui poolteist aastat ja mahajäämused oleks võimalik likvideerida 2015. aasta sügiseks. Normaalseks ei saa pidada olukorda, kus peaaegu pooleteise aasta jooksul ei ole suudetud kehtestada mitmeid valla toimimiseks hädavajalikke regulatsioone.
7.Kohus ei täheldanud õiguslikke vigu üksikute episoodide kvalifitseerimisel. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti tuvastanud olukorrad, kus samaaegselt on tegemist olnud mitme kohustuse rikkumisega. Kohus ei täheldanud üksikute episoodide osas ühegi juhtumi puhul õiguslikke vigu asjaolude kvalifitseerimisel ega mõne nn vähetähtsa rikkumise distsiplinaarsüüteona kvalifitseerimist. Vaidlustatud käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on põhjalikult ja üksikasjalikult käsitletud viidetega asjakohastele tõenditele ja õigusaktidele, milles seisnes konkreetsel juhul mittenõuetekohane teenistuskohustuste täitmine ja milles seisnes täitmata jätmine. Vastustaja on üksikasjalikult välja toonud konkreetsed teod, mida ta kaebaja puhul taunib. Kaebaja on kaebuses omakorda vastupidiselt vastustajale iga teo puhul selgitanud, miks vaidlustatud käskkiri ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on ebaõige. Kohus ei nõustunud kaebusega ja leidis, et kaebaja vastuväited ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks ühegi kaebajale etteheidetava teo või tegevusetuse puhul. Kuna kaebaja on oma samasisulised vastuväited saanud esitada juba distsiplinaarmenetluses, siis on vastustaja saanud nendega arvestada juba kaebajale karistuse määramisel.
8.Vaidlustatud käskkirjas on kaebajale inkrimineeritud teavitamiskohustuse eiramine õigesti kvalifitseeritud. Tähtsust ei oma see, kas keegi teistest teenistujatest tegeleb kõrvaltegevusega, vaid kas nad on täitnud teavitamiskohustuse. Seetõttu on alusetu kaebaja väide, et temaga samas olukorras olevaid teenistujaid on koheldud võrreldes kaebajaga ebavõrdselt. ATS § 60 lg 3 puhul on tegemist üheselt mõistetava normiga, nõutavaks on ametniku poolt ametisse nimetamise õigust omava isiku kirjalik teavitamine pärast teenistusse nimetamist, mistõttu ei saa selle normi järgimist tõendada nii, nagu on leidnud kaebuses kaebaja.
9.Eraelu ja sõnumisaladuse riive seonduvalt kaebaja e-posti aadressilt väljaspoole vallavalitsust saadetud e-kirjadega ei ole selline, mis annaks alust vaidlustatud käskkirja sel motiivil õigusvastaseks lugemiseks. Olukorras, kus vallas oli määratletud, milleks tohib siselisti kasutada, pidi kaebajale olema arusaadav, et vastavad piirangud kehtivad ka kaebajale valla poolt antud e-posti aadressile. Kohtule jääb arusaamatuks, mis tingis kaebajale vajaduse erakirjades tema ametinimetuse esile tõstmiseks ja välja toomiseks. Interneti tööajal tööga mitteseotult kasutamine on tõendatud ka teiste töötajate poolt kuulmisega, kuna asjas kogutud tõendite kohaselt oli see kõrval kabinettidesse kuulda.
10.Vaidlust ei saa olla selles, et kaebajal võimaldati tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega, st distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte ja kõigi distsiplinaarmenetluse toimikus sisalduvate dokumentidega. Vastustaja kohustuseks ei olnud teenistusest kõrvaldatud teenistuja puhul tagada talle juurdepääsu dokumendihaldussüsteemile Delta ning kaebaja e-posti aadressile, sest vastavad väljatrükid, on kättesaadavad olnud ka kaebajale, mille tõttu ei ole vastustaja vastav keeldumine vastuolus õiglase menetluse tagamise kohustusega. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, milles saaks seisneda vajadus kaebajale saada juurdepääs dokumendihaldussüsteemile Delta. Õiglase menetluse maksiimi vastu ei ole eksitud ka distsiplinaarmenetlust läbiviivate ametnike määramisel. Kaebajale on tagatud ärakuulamise õigus.
11.Tõendatud on kaebaja poolt tööajal tööga otseselt mitteseotud tegevustega tegelemine ja seda isegi osaliselt selliselt, mida ei saa pidada ametnikule kohaseks. Asjaolu, et kaebaja on mõningaid tööülesandeid täitnud ka väljaspool tööaega on halduskohtu hinnangul intellektuaalse töö tegijate puhul tavapärane.
12.Asjas kogutud tõendite alusel on kujunenud veendumus, et arvestades kaebaja poolt nõuetekohaselt mittetäidetud ja täitmata jäetud teenistuskohustuste mahtu, moodustavad vaidlustatud käskkirjas kaebajale inkrimineeritud süüteod kaebaja teenistuskohustustest ülekaalukalt määrava osa. Seetõttu ei ole vastustaja distsiplinaarkaristuse liigi valikul rikkunud kaebaja õigusi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.A. Roonurm esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 1. augusti 2016. a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt kaevatavas käskkirjas on kaebajale omistatud kõigi rikkumiste toimepanemine tahtlikult, kuid ei ole sellist järeldust nõuetekohaselt põhjendatud. Halduskohus ei ole süü vormi tuvastamist otsuses üldse käsitlenud. Käskkirjas ei ole selgitatud, miks kaebaja ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita ega milles seisneb ametiasutuse maine oluline kahjustamine. Teenistuskohustuse rikkumisi ei ole konkretiseeritud, etteheited on üldist laadi. Karistamisel ei ole arvestatud, et vallavalitsuse haridusspetsialisti ametikoht oli vaidlusalusel ajal täitmata ega kaebaja varasemate rikkumiste puudumist.
15.Distsiplinaarmenetluse alustamisel ei ole seda tinginud asjaolusid kirjeldatud, mistõttu ei saanud kaebaja oma õigusi piisavalt kaitsta. Põhjendatud ei ole, miks oli vaja kaebaja menetluse ajal teenistusest kõrvaldada. Kaebaja ülesandeks olnud dokumentide menetlemine oli takistatud Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamise vaidlustamise tõttu kohtus.
16.Alusetud on süüdistused IT-vahendite kasutamise osas, kuna puudusid regulatsioonid, mida kaebaja oleks rikkunud.
17.ATS-s ettenähtud õigust ärakuulamiseks ja oma kirjaliku seisukoha esitamiseks kaebajale ei võimaldatud. Kaebaja sai teadlikuks süüdistuse sisust alles 14. juulil 2015 kulleriga saadetud distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest.
18.Kaebaja on täitnud kõrvaltegevustest teavitamise kohustuse 26. jaanuaril 2014 avalikul konkursil CV esitamisega. Kaebaja kõrvaltegevus oli vallavalitsuses ka üldiselt teada.
19.Teenistusest vabastamise ajal kasvatas kaebaja alla seitsmeaastast last. Selle asjaoluga ei ole karistuse määramisel arvestatud. Isegi dokumenteeritud rikkumisi arvestades oli kohene teenistusest vabastamine ebaproportsionaalne.
20.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Põlva vald apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
21.Vastustaja hinnangul on A. Roonurmele süüks pandud teenistuskohustuse iga rikkumise juures hinnatud süülisust. Tegude olemusest tulenevalt (tööülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, vahetu juhi korraldustele mitteallumine) ei saa tegemist olla hooletuse ega raske hooletusega, sest tegemist on elementaarsete nõuete rikkumisega.
22.Vastustaja ei kahtle, et kaebaja ei ole suuteline täitma teenistuskohustusi korrektselt ega tähtaegselt. Vastustaja on seda tõenditega tõendanud. Kaebaja ei täitnud teenistusülesandeid asjatundlikult ja hoolikalt, jättis täitmata vahetu juhi teenistusalaseid juhiseid ja korraldusi ning ametijuhendist tulenevaid teenistuskohustusi ning käitus ametnikule ebasobival moel, kasutas ametnikule mittesobivat sõnakasutust, mis diskrediteeris teda ametnikuna ning kahjustas Põlva Vallavalitsuse kui ametiasutuse mainet.
23.Apellatsioonikaebuses on A. Roonurm esmakordselt viidanud asjaolule, et menetluses ei ole täidetud nõudeid, mis käsitlevad distsiplinaarmenetluse algatamise haldusaktis asjaolude kirjeldamise kohustust. Nõustuda ei saa, et kaebaja sai esmakordselt teada, milles teda süüdistatakse alles 14. juulil 2015. Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirjas oli toodud teadaolevad asjaolud ning kaebajale ei saanud need tulla üllatusena, kuna eelnevalt oli korduvalt juhitud tema tähelepanu puudustele töös.
24.Apellandi väide, et distsiplinaarmenetluse algatamise ajendiks ei olnud konkreetsed elulised seigad, vaid vastustaja soov apellandist kindlasti vabaneda, on meelevaldne. Vastustaja jõudis süütegusid algselt hinnates järeldusele, et rikkumised on sedavõrd olulised, et distsiplinaarmenetluse läbiviimise tulemusel määratakse ametnikule distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Menetluse tulemusel tuvastati rikkumised ja kaebaja süü.
25.Vastustaja hindas distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajal apellandi ametikoha teenistusülesannete mahtu, et selgitada välja ametikoha töökoormus. Distsiplinaarmenetluse läbiviijad jõudsid veendumusele, et apellandi ametikoha töökoormus ei ole suurem võrreldes teiste ametikohtade töökoormusega. 1. jaanuarist 2015 loodi ametiasutuse struktuuri noorsootööspetsialisti ametikoht ning kaotati haridusspetsialisti ametikoht. Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine kuulub volikogu ainupädevusse. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi ettepanekut või vastuväidet ei vallavalitsusele ega volikogule enne kavandatavat struktuuri muudatust ega ka pärast.
26.Kohtumenetluse tõttu koolivõrgu ümberkorraldamise protsessi peatumine ei takistanud episoodides nimetatud dokumentide menetlemist.
27.Seadusandja näeb ette tähtajana arvamuse ja vastuväidete esitamiseks viis tööpäeva (ATS § 73 lõige 1), vastustaja aga andis kaebajale kokku 15 tööpäeva (so 21 päeva), millega tagati talle reaalne võimalus distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta. Kaebaja ei taotlenud vastustajalt täiendavate tõendite kogumist.
28.Ametikohale kandideerimisel kandideerimisdokumentides esitatud andmed kõrvaltegevuse kohta ei asenda ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekut kõrvaltegevuseks.
29.Asjakohane ei ole etteheide selle kohta, et distsiplinaarkaristuse valikul ei ole arvestatud, et apellant kasvatab alla seitsmeaastast last viidates ATS §-le 100. A. Roonurm ei ole
kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mille alusel tuvastada apellandile määratud distsiplinaarkaristuse ebaproportsionaalsus ja apellandi õiguste rikkumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30.Ringkonnakohtu hinnangul on A. Roonurme kaebus põhjendatult rahuldamata jäetud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebaja staatuse kohta ametnikuna, distsiplinaarmenetluses kogutud tõendite lubatavuse, samuti kaebajale menetluslike õiguste tagamise osas ning vastavalt HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkirjaga (käskkiri) nr 13-1/53 on tuvastatud, et A. Roonurm on tahtlikult rikkunud kõrvaltegevustest teatamise kohustust (käskkirja p 1.), väärikuskohustust ja täieliku isikliku panuse andmise kohustust (käskkirja p 2.), teenistuskohustuste ausa, asjatundliku ja hoolika täitmise ning tööülesannete õigeaegse, kvaliteetese, täpse, kohusetundliku ja omakasupüüdmatu täitmise kohustust (käskkirja p 3.) ning vahetu juhi teenistusalaste juhiste ja korralduste täitmise kohustust (käskkirja p 4.). Kaebaja leiab, et rikkumised on tõendamata nii objektiivse koosseisu, kui subjektiivse külje osas. Ringkonnakohus hindab eraldi iga rikkumist (I-IV), seejärel karistuse määramist distsiplinaarsüütegude kogumi eest (V) ning viimaks kaebaja nõuet hüvitise saamiseks ja lahendab apellatsioonkaebuse (VI). I
32.Vastustaja hinnangul ei ole A. Roonurm täitnud avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 60 lg-st 3 tulenevat kohustust kirjalikult teavitada ametisse nimetamise õigust omavat isikut kõrvaltegevustest. Täpsemalt ei ole kaebaja teatanud, et on MTÜ Tartumaa Koolispordi Liidu ja MTÜ Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi juhatuse liige ning tegutseb Ülenurme Gümnaasiumi juures treener-õpetajana. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei ole esitanud vallavanemale kirjalikku teavitust kõrvaltegevuste kohta. Samas on A. Roonurm esitanud Põlva vallavanemale elulookirjelduse 2012. aastal Põlva Vallavalitsuse hariduse peaspetsialisti ametikohale (III kd, tl 18-19) ja 2014. aastal Põlva Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametikohale (III kd, tl 35p-36) kandideerides. Mõlemast nähtuvad andmed käskkirjas nimetatud kõrvaltegevuste kohta, selle erinevusega, et 2014. aasta andmetel on kaebaja tegevus Tartumaa Koolispordi Liidu juhatuse liikmena lõppenud 2012. aastal.
33.Ringkonnakohus leiab, et vastustajal, s.h ATS § 60 lg-s 3 nimetatud isikul oli olemas kirjalik teave kaebaja kõrvaltegevuste kohta. ATS § 60 lg-s 3 sätestatud kohustuse otstarbeks on tagada, et pädev ametiisik on teadlik ametniku kõrvaltegevustest. Teavitus selleks tuleb esitada küll kirjalikult, kuid muid tingimusi kohustuse täitmise viisi osas seaduses ei sätestata. Seetõttu, erinevalt halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et kohustuse täitmiseks on piisav kõrvaltegevuse kohta andmete esitamine ametisse kandideerimisel esitatavates dokumentides ning ametisse nimetamise järel samade andmete uuesti esitamine ei ole nõutav. Olukorras, kus andmed kõrvaltegevuse kohta on olemas isiku ametisse nimetamisel, saab pädev ametisik nendega arvestada, nõuda vajadusel täiendavaid andmeid või selgitusi. Teavitamise kohustuse otstarbe saavutamisele ei aita kaasa iseseisev formaalne teavitus olukorras, kus teave on pädeval ametiisikul juba olemas. Täiendav teavitamine on nõutav, kui ametnik soovib alustada uue kõrvaltegevusega.
34.Käesoleval juhul on A. Roonurm pikaajaliselt olnud MTÜ Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi juhatuse liige ning Ülenurme Gümnaasiumi treener-õpetaja. Halduskohtule esitatud kaebuse lisadest (I kd, tl 28, 29) nähtub, et faktiliselt on tema tegevus MTÜ Tartumaa Koolispordiliidu juhatuse liikmena lõppenud 2012. aastal, ta on esitanud sellekohase avalduse mittetulundusühingu üldkoosolekule ja muutmata jäi üksnes registrikanne juhatuse liikme
volituste lõppemise kohta. Seega kajastavad vastustajale 2012. ja 2014. aastal esitatud elulookirjeldused kaebaja kõrvategevusi õigesti. Vastavalt on kaebaja enda ametisse nimetamiseks õigustatud isikut kõrvaltegevustest kirjalikult teavitanud. Seetõttu on vastustaja ja halduskohus ekslikult leidnud, et A. Roonurm rikkus ATS § 60 lg-s 3 sätestatud teavitamise kohustust.
35.Eelnevast sõltumata ei pea ringkonnakohus võimalikuks nõustuda vastutaja käsitlusega rikkumise tahtlikkusest. Tahtluse jaatamiseks tuleb tuvastada, et kaebaja oli kohustusest teadlik ning soovis selle täitmata jätta. Kui kaebaja ei olnud kohustust endale teadvustanud või arvas end olevat kohustuse täitnud, ei saa ainuüksi kaebaja sellekohase väite alusel pidada teda kohustust tahtlikult rikkunuks. Puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks soovinud kõrvaltegevusi varjata. Võimalik oleks rikkumine hooletusest või raskest hooletusest. II
36.Vastustaja hinnangul ei ole A. Roonurm täitnud ATS § 51 lg-st 4 tulenevat väärikuskohustust ja ATS § 51 lg-st 6 tulenevat täieliku isikliku panuse andmise kohustust. Täpsemalt heidetakse kaebajale ette, et ta on tööajal tegelenud kõrvaltegevustega, s.h vaadanud meelelahutusliku sisuga veebilehekülgi, kasutanud ametialast e-posti aadressi ametiväliste isikutega kirjavahetuse pidamiseks, määratledes ennast ka erakirjavahetuses Põlva Vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhatajana ning saatnud kolleegidele kohatu ja vääritu sisuga e-kirju.
37.Halduskohus on põhjendatult osutanud, et teenistuskohustuste rikkumisena saab käsitada üksnes konkreetse iseloomuga tegu, mistõttu ei ole võimalik teenistuskohustuste rikkumiseks pidada üldistavaid etteheiteid ametniku tegevusele või tegevusetusele. Ringkonnakohtu hinnangul lubavad A. Roonurme e-kirjavahetuse väljatrükid (II kd, tl 1-103) tuvastada, et kaebaja tõepoolest on kasutanud ametialast e-posti aadressi teenistusülesannetega mitteseotud kirjavahetuse pidamiseks tööajal, samuti, et ta on esitlenud end seejuures vastustaja ametnikuna. Selline tegevus ei ole olnud ühekordne, vaid jätkuv kogu 2015. aasta jooksul kaebaja ametist kõrvaldamiseni. Seeläbi on vastustaja õigustatult sisustanud A. Roonurme ATS § 51 lg-te 4 ja 6 järgi ametnikult oodatavast käitumisest hälbimise ning teinud seda sellise konkreetsuseastmega, et kaebaja käitumine on kvalifitseeritav teenistuskohustuse rikkumisena. Seejuures on ATS § 51 lg-s 4 nimetatud väärikuskohustuse rikkumise jaatamiseks piisav, et ametnikult tööajal oodatavast erineva käitumisega on kaebaja vahetu juhi jaoks näidanud end isikuna, kes ei sobi ametnikuks. Nimetatud asjaolu on kaevatavas käskkirjas nõuetekohaselt põhjendatud.
38.Ringkonnakohus osutab, et tulenevalt ATS § 51 lg-st 5 peab ametnik kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Seega tuleneb vahetult seadusest eeldus, et ametniku kasutusse antud vara ja tehnilisi võimalusi on lubatud kasutada ametikohustuste täitmiseks, kuid mitte muudel eesmärkidel. Teatud ulatuses võib vahendite kasutamine olla lubatud ka ametniku isiklikes huvides, kui see on asutuses vastava korraga lubatud. Olukorras aga, kus A. Roonurme väitel puudusid selged reeglid infotehnoloogilise vara kasutamise kohta, kehtis seadusest tulenevalt eeldus, et vahendite kasutamine enda huvides ei ole lubatud. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et teenistusvälise kirjavahetuse pidamisel ei ole õigustatud enda esitlemine ametinimetuse kaudu, kuna see viitab, et kirja autor tegutseb ametiisikuna või soovib saavutada ametiülesannetega mitteseotud eesmärke ametipositsiooni rõhutamise kaudu.
39.Samas ei nõustu ringkonnakohus, et piisava konkreetsusega teenistuskohustuse rikkumise jaatamiseks oleks määratletud etteheited kaebajale tööajal meelelahutuslike veebilehtede vaatamise kohta. Vaidlustatud käskkirjas ega distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ei ole määratletud etteheidetava tegevuse toimumise aega ega kestust. Vastustaja ei ole kaebaja väidetavat tegevust ega sellega jätkamise keelamist fikseerinud. Distsiplinaarmenetluse materjalide hulgas ei ole tõendeid kaebajale etteheidetava tegevuse kohta. Puuduvad nii kaebaja veebilehitsemise ajalugu kui teiste ametnike seletused. J. Usina menetlusliku staatuse tõttu
distsiplinaarmenetluses ja halduskohtumenetluses ei pea ringkonnakohus siinjuures võimalikuks tõendina arvestada distsiplinaarmenetluse läbi viinud abivallavanema halduskohtus kohtuistungil antud selgitusega.
40.Seega on käskkirja p-s 2. teenistuskohustuste rikkumine A. Roonurmele inkrimineeritud osaliselt põhjendatult.
41.Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja halduskohtuga, et kaebajale on omistatav viidatud rikkumise toimepanemine tahtlikult. A. Roonurme distsiplinaarmenetluses esitatud seletusest (I kd, tl 113) nähtub, et ta arvas end tegutsevat õiguspäraselt. Olukorras, kus tegevus on õigusvastane ATS § 51 lg 5 järgi, kuna see ei olnud otseselt lubatud, kuid samaaegselt puudus vastustaja siseaktides otsene keeld, ei ole distsiplinaarmenetluse materjalide pinnal tõendatud, et kaebaja oli keelu esinemise endale teadvustanud ja soovis käituda teenistuskohustusi rikkuvalt. Kaebaja kogemusi ja teadmisi arvestades on ta oma tegevuse lubatavuses veendumata jättes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätnud, mistõttu on ta rikkunud teenistuskohustusi raskest hooletusest. Tahtluse tuvastamine oleks võimalik, kui isikule on tehtud ettekirjutus keelatud viisil käitumise lõpetamiseks ja ta sellele vaatamata tegevust jätkab. Käesoleval juhul see nii ei ole. III
42.Vastustaja hinnangul on A. Roonurm rikkunud ATS § 51 lg-st 1 tulenevat teenistusülesannete ausa, asjatundliku ja hoolika täitmise kohustust. Täpsemalt heidetakse käskkirjas kaebajale ette eksimusi ja lohakust vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide projektide ettevalmistamisel, otsustuste ettevalmistamist vastuvõtmiseks selleks pädevust mitteomava organi poolt ja ettevalmistatud eelnõude sisulist mittenõuetekohasust. Käskkirjas on kokku loetletud kuusteist erinevat episoodi, millest enamus seonduvad Põlva valla haridusasutuste põhimääruste kinnitamisega, kuid ka valda tervikuna puudutavate kordade kehtestamisega ja muude küsimustega.
43.Ringkonnakohus nõustub, et käskkirjas esitatud episoodid on distsiplinaarmenetluses põhjalikult dokumenteeritud. Kaebaja ettevalmistatud eelnõude kooskõlastamata jätmine ning tema teenistusülesannete hulka kuulunud menetluste venimine on olnud korduv. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et käskkirjas on asjaolusid osaliselt ebaõigesti kajastatud, osaliselt ei ole tal võimalik süüdistustele vastata, kuna tal puudub juurdepääs dokumendihaldussüsteemile ja oma e-kirja aadressile ning osaliselt on menetluste venimine tingitud Põlva nn suurvalla loomisel suurenenud töökoormusest.
44.Ringkonnakohus on seisukohal, et A. Roonurme väidetud asjaolude ebaõige kajastamine käskkirjas ei ole talle distsiplinaarkaristuse määramise otsustamisel olnud olulise tähtsusega. Näiteks on kaebaja esile toonud ühepäevase eksimuse Mammaste Lasteaias ja Koolis teenistusliku järelevalve menetluse alustamise korralduse andmise päeva nimetamisel. Selles episoodis on A. Roonurm rikkumisele ka sisuliselt vastu vaielnud, leides, et ta ei ole viivitanud teenistusliku järelevalve õiendi koostamisega 2014. aasta sügisel. Käskkirjas on kaebajale aga ette heidetud hoopis järelevalve õiendis kooli direktorile pandud ülesannete täitmise üle järelevalve teostamata jätmist. Samas küsimuses on kaebaja 17. veebruaril 2015. a esitanud seletuskirja (II kd, tl 128) vallavanemale. Kuna rikkumine on seotud ülesande täitmata jätmisega 2015. aasta alguses, mitte 2014. aasta sügisel, siis ei ole rikkumine ka aegunud.
45.Teisalt on ekslik just A. Roonurme väide käskkirjas andmete ebaõigsuse kohta. Nii väidab A. Roonurm halduskohtule esitatud kaebuses, et Põlva valla koolieelsetesse lasteasutustesse laste vastuvõtu ja sealt väljaarvamise korra menetluses eelnõu ettevalmistamisel minetust ei esinenud. E. Saksa kaebajale 6. märtsil 2015 saadetud e-kirjast (II kd, tl 140) ilmneb, et eelnõus ei ole reguleeritud lasteaeda vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse tegemine. Kaebaja vastus J. Usinale (I kd, tl 84), puuduse esinemist ümber ei lükka, kuna selles on väidetud regulatsiooni olemasolu vanema käest avalduse vastuvõtmise kinnituse saatmise kohta.
Seega A. Roonurme väide kinnitab hoopis vastustaja seisukohta, et kaebajal vähemalt osaliselt puuduvad teenistusülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja arusaamine valdkonnast.
46.Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise menetluses on kaebaja möönnud korralduse eelnõu tähtajaks ettevalmistamata jätmist, põhjendanud seda ülesande mahukusega, kuid eitanud rikkumist muus osas. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ülesande täitmine eeldas mitte üksnes vallavalitsuse otsuse esialgse projekti koostamist, vaid menetluse terviklikku lõpuleviimist, käesoleval juhul muu hulgas õpilaste nimekirja andmete kontrollimist, nimekirja avaldamist ja vallavalitsuse ülesandel ka lastevanematele teavituste saatmist. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei teinud eelnõusse vajalikke parandusi ega lõpetanud toiminguid õpilaste nimekirja avaldamiseks. Olukorras, kus kaebajale sellekohane ülesanne anti, ei olnud ta õigustatud lapsevanematele teavituste saatmist korraldamata jätma põhjendusega, et see ei ole vastavas määruses ette nähtud. Kuna õpilaste nimekirja avaldamise tähtpäev langes päevale, mil kaebaja oli töölt eemal, siis pidi ta ülesande täitmise eelnevalt korraldama selliselt, et tema äraolek ei oleks nimekirja avaldamisele takistuseks.
47.Värska valla lasteaia arve menetluse kohta on kaebaja esitanud põhjendused, miks tema hinnangul ei olnud arve tasumine põhjendatud. Samas ei ole ta vastanud käskkirja etteheitele, et ta selleks pädevust mitteomava ametnikuna teatas Värska vallale, et arvet ei tasuta. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudus õigus otsustada Põlva vallale esitatud arvete tasumine või tasumata jätmine. Pädevust ületades otsuse vastuvõtmine ja sellest kolmandale isikule teatamine kaheldamatult on kvalifitseeritav teenistuskohustuste mittenõuetekohase täitmisena.
48.J. Kraagi lasteaiakoha taotluse menetluse osas on A. Roonurmele ette heidetud, et ta ei käitunud J. Kraagi suhtes abivalmilt ega täitnud toetamis- ja nõustamiskohustust. Selles episoodis leiab ringkonnakohus sarnaselt kaebajaga, et käskkirjas esile toodud asjaoludel ei ole tõendatud A. Roonurme teenistuskohustusi rikkuv käitumine. Vaidlust ei ole selles, et A. Roonurm kohtus J. Kraagiga ja selgitas viimasele, et ta ei ole õigustatud nõudma oma lapsele lasteaiakohta Põlvas, kuna Põlva vald samaaegselt tasub lapse lasteaiakoha eest teises omavalitsuses. Vastustaja ei ole selle seisukoha õiguspärasust analüüsinud. Vaidluse all ei ole ka see, et vaidlusaluse intsidendi toimumise ajaks 2015. aasta märtsis ei olnud J. Kraag esitanud Põlva vallale taotlust oma lapsele lasteaiakoha saamiseks. Asjaolu, et vastustaja on hiljem julgustanud J. Kraagi lasteaiakoha taotlust esitama ja selle rahuldas, iseenesest ei muuda A. Roonurme selgitust õigusvastaseks. Isegi juhul, kui hiljem selgub, et ametnik on eksinud õiguslikult keeruka küsimuse selgitamisel, mille kohta puudub väljakujunenud praktika, ei saa sellest järeldada, et ametnik on jätnud selgitus- ja kaasaaitamiskohustuse täitmata. Distsiplinaarasjas materjalide juures puuduvad andmed kaebaja käitumise kohta ametnikule sobimatul viisil J. Kraagi vastuvõtmisel. Seetõttu on vastustaja selles episoodis ebaõigesti tuvastanud kaebaja rikkumise.
49.Käskkirja punktis 3 toodud rikkumised, v.a J. Kraagi taotlusega seonduv, on tõendatud vastustaja dokumendihaldussüsteemi väljatrükkide, e-kirjavahetuse väljatrükkide, tähtaegselt teostamata tööülesannete loetelu, kaebaja seletuskirjadega ja muude aktidega (II kd, tl 106-154). Ringkonnakohus osutab siinkohal veel asjaolule, et mõne episoodi kohta on kaebaja suutnud esitada üksikasjalikud selgitused. Selles olukorras viitab haridusasutuste põhimääruste menetluste kohta seisukoha andmisest hoidumine, et kaebajal ei ole käskkirjas esitatule konkreetseid vastuväiteid. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et alates 4. juunist 2015 ei ole A. Roonurmel juurdepääsu vastustaja dokumendihaldussüsteemile. Juhul, kui kaebaja tegevus nende menetluste läbiviimisel olnuks nõuetekohane, saanuks ta taotleda kohtu abi vastavate tõendite väljanõudmisel, muu hulgas ka dokumendihaldussüsteemis registreeritud dokumentide või süsteemi kasutamise logide saamiseks. Kaebaja taotlusel ongi halduskohus vastustajalt tõendid välja nõudnud, kuid dokumendihaldussüsteemi andmete saamist kaebaja ei taotlenud.
50.Ringkonnakohus nõustub, et A. Roonurmele on omistatav eelmises punktis nimetatud rikkumiste toimepanemine tahtlikult. Rikkumistest nähtub sarnane muster, kus kaebaja on algselt
tööülesande täitmiseks määratud tähtaega oluliselt ületanud, seejärel ei ole ettevalmistatud eelnõu osutunud nõuetekohaseks ning edasi ei ole kaebaja tööülesannet lõpule viinud, kuigi talle on selleks antud tähtaeg ning esitatud meeldetuletusi ülesande täitmiseks. Tööülesande täitmisega viivitamine võis esmalt olla hooletu. Kahtlust ei saa aga olla, et uue tähtaja saamisel kaebaja mõistis vajadust ülesande täitmiseks etteantud tähtpäevaks, kuid teadlikult otsustas ülesande täitmisest loobuda.
51.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda kaebaja väide, et tööülesandeid ei olnud võimalik täita suure töökoormuse tõttu. A. Roonurm ei ole oma väidet sisustanud jättes nimetamata, millised olid need töökohustused, mis takistasid käskkirjas esile toodud ülesannete täitmist. Eluliselt on usutav, et Põlva valla moodustamisega suurenes kaebaja haridusvaldkonna ülesannete maht võrreldes varasema Põlva linna vastavate ülesannetega. Samas ei tulene sellest veel, et kaebaja töökoormus olnuks ülemäärane. Siinkohal on halduskohus põhjendatult viidanud, et osakonna juhatajana pidi kaebaja hea seisma ka tema juhitava valdkonna ülesannete täitmiseks vajaliku ressursi olemasolu eest. Kuigi kaebaja oli vaidlusalusel ajal ainuke haridusküsimustega tegelev ametnik, on vastustaja leidnud, et tema töökoormus ei olnud vallavalitsuse teiste ametnikega võrreldes ülemäärane. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja ei ole esitanud vallavalitsusele ega –volikogule ettepanekuid, taotlusi ega vastuväiteid osakonna isikkooseisu kohta. Samuti ei ole kaebaja võtnud samme ega teinud ettepanekuid töökorralduse muutmiseks või omaalgatuslikult viidanud töökoormuse ülemäärasusele. A. Roonurm on esitanud väited suure töökoormus kohta alles temalt nõutud seletuskirjades. Isegi kui kaebaja väitega nõustuda, ei õigusta see tööülesannete täitmata jätmist olukorras, kus selleks oli juba määratud täiendav tähtaeg ning oli selge, et tegemist on prioriteetsete ülesannetega.
52.Tõendatud ei ole kaebaja väide, et eelnõude menetlemine oli takistatud Põlva Vallavolikogu
25.märtsi 2014. a otsuse nr 1-3/18 „Põlva valla koolivõrgu ümberkorraldamine“ kehtivuse osalise peatamise tõttu esialgse õiguskaitse korras kohtuasjas nr 3-14-50602. Kohtumäärusega peatati osaliselt üksnes vallavolikogu nimetatud otsuse kehtivus. Sellest ei tulenenud keeldu haridusasutuste põhimääruste muutmiseks. On ilmne, et haridusasutuste põhimäärused sai vastustaja kehtestada üksnes kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kuid see ei saanud takistada põhimääruste menetlemist tervikuna, seda eriti olukorras, kus kaebaja vahetu juht nõudis eelneõude ettevalmistamist haridusasutuste juhtide taotlusel. Siinjuures ei ole kaebaja esile toonud, et põhimäärustega kavandataks haridusasutuste tegevust vastuolus kohtumäärusega ja vastustaja hinnangul ei takistanud esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajale ülesandeks tehtud menetluste lõpuleviimist. Kaebajal ei lasunud ka lõplikku vastutust põhimääruste kehtestamise otsustamisel. IV
53.Vastustaja hinnangul on A. Roonurm rikkunud ATS § 51 lg-st 3 tulenevat vahetu juhi teenistusalaste korralduste täitmise kohustust. Täpsemalt heidetakse A. Roonurmele ette Põlva valla veebilehel koolide lõpuaktuste aja avaldamise korraldamata jätmist, Roosi Kooli aktusel vastustaja esindamata jätmist ning osakonna koosolekute korraldamata ja fikseerimata jätmist.
54.Ringkonnakohus nõustub, et veebilehel informatsiooni avaldamise korraldamata jätmine ja osakonnakonna koosolekutega seonduv on distsiplinaarmenetluse materjalidega tõendatud olukorras, kus A. Roonurm on ise möönnud vastava tööülesande saamist.
55.Põhjendatud on lugeda osakonna koosolekute korraldamata ja fikseerimata jätmine kaebaja tahtlikuks tegevuseks, kuna ülesande täitmine või täitmata jätmine sõltus kaebaja sellekohasest otsustusest.
56.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus aga, et veebilehel informatsiooni tähtaegaselt avaldamata jätmise tahtlikkus ei ole distsiplinaarmenetluse materjalidega tõendatud. Kaebaja hooletusele, mitte tahtlusele, selles osas osutab asjaolu, et pärast abivallavanema meeldetuletust täitis kaebaja tööülesande järgmisel päeval.
57.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et tõendatud ei ole, et kaebajale oleks tehtud ülesandeks osaleda vastustaja esindajana Roosi Kooli aktusel. Selle episoodi kohta on asja materjalide hulgas üksnes abivallavanem J. Usina 4. juuni 2015. a e-kiri (III kd, tl 12p), millest ei saa järeldada, et abivallavanem oleks kohustanud kaebajat aktusel osalema. Seetõttu on vastustaja ekslikult tuvastanud kaebaja rikkumise selles episoodis. V
58.Käskkirjaga on kaebajale määratud karistus distsiplinaarsüütegude kogumi eest.
59.Riigikohus on süütegude kogumi eest distsiplinaarkaristuse määramisel sedastanud, et isikule mitme teo eest distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas ka ainult ühe süüteo alusetu omistamine võib mõjutada talle määratud distsiplinaarkaristuse raskust. Seetõttu on selline kaalutlusotsus õigusvastane ja käskkiri kuulub tühistamisele.1
60.Käesolevas asjas on ringkonnakohus leidnud, et A. Roonurmele on teenistuskohustuste rikkumisena alusetult omistatud kõrvaltegevustest teatamata jätmine, käskkirja p-s 2. käsitatud meelelahutuslike veebilehekülgede vaatamine, käskkirja p-s 3. käsitatud J. Kraagiga seonduv episood ja käskkirja p-s 4. käsitatud Roosi Kooli aktuselt puudumine. Käskkirja p-s 2. kirjeldatud rikkumiste ja p-s 4. kirjeldatud veebilehel informatsiooni avaldamata jätmise osas leidis ringkonnakohus, et need on käskkirjas ebaõigesti loetud toime panduks tahtlikult.
61.Eeltoodule vaatamata on ringkonnakohus seisukohal, et kaevatav käskkiri ei ole materiaalselt õigusvastane. Käskkirjas kaebajale omistatud rikkumised, mille osas ringkonnakohus vastustaja käsitlusega ei nõustu, ei moodusta olulist osa A. Roonurmele etteheidetavatest tegudest arvulise, ega eelkõige rikkumiste raskuse poolest. Määravaks seisukoha kujundamisel peab ringkonnakohus seda, et karistuse määramisel esitatud põhjendustest nähtub üheselt, et karistuse valikul on vastustaja lähtunud ainuüksi etteheidetest kaebajale tööülesannete täitmata jätmise ja täitmisega viivitamise osas. Nii märgitakse käskkirjas: „A. Roonurme teenistuskohustuste mittenõuetekohane täitmine on läbivalt samalaadne – lohakus eelnõude koostamisel, kehtiva õiguse mittetundmine (seadused ja nende alusel antud õigusaktid, Põlva valla õigusaktid) või soovimatus seda teha.“ (I kd, tl 137); „Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et teenistusest vabastamine on õigustatud, kuna puudub igasugune lootus, et teiste distsiplinaarkaristuse liikide (noomitus, põhipalga vähendamine kohaldamine kuidagi positiivsemalt võiks mõjuda. A. Roonurme teenistuses jätkamine suurendab oluliselt teiste teenistujate töökoormust, tekitab asjatuid pingeid teenistussuhetes ja kolleegidega ning takistab koostöö sujumist hallatavate asutustega.“ (I kd tl 138); „Karistuse määramata jätmine või kergema karistuse määramine saaks olla põhjendatud, kui oleks tajutav ametnikupoolne selgelt väljendatud soov edaspidi oma käitumismustrit muuta ja hakata täitma oma tööülesandeid asjatundlikult ja hoolikalt.“ (I kd, tl 139). Seega on vastustaja kasutanud kaalutlusõigust karistuse valikul kitsalt, hinnates karistuse kaasa toonud rikkumisena üksnes tööülesannete täitmata jätmist ning pidanud etteheiteid kõrvaltegevuste ning tööaja ja kaebaja kasutusse antud vahendite ebaotstarbeka kasutamise osas oluliseks selles tähenduses, et need selgitavad tööülesannete täitmata jätmise põhjusi. Vastavalt on käskkiri karistuse määramise osas sõnastatud eksitavalt, väites karistuse määramist kõigi käskkirjas loetletud tegude eest kogumis. Tegelikkuses on karistamisel arvesse võetud üksnes käskkirja punktides 3. ja 4. nimetatud rikkumisi. Nende rikkumiste hulgast ringkonnakohtu väljaarvatud teod ilmselgelt kogumi kui terviku olemust vastustaja hinnangul ei muuda. Käskkirja põhjenduste kohaselt on otsustav just kaebaja samalaadiliste ametiülesannete korduv täitmata jätmine, milles ilmneb ka soovimatus oma käitumist muuta. Rikkumised ühekordsete, juhuslikku laadi tööülesannete täitmisel karistuse määramisel äramärkimist ei leidnud.
Vt RKHK 30. aprilli 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-10-09, p 9.
62.Nendel asjaoludel peab ringkonnakohus vastustaja kaalutlusi jälgitavaks ka olukorras, kus käskkirjas nimetatud rikkumiste kogumist osa on kohtumenetluses sellest välja arvatud. Vastustaja on hinnanud A. Roonurme kogemusi valdkonnas töötamisel, tema panust vastustaja tegevusse, tööülesannete täitmata jätmise mõju, kaebaja enda suhtumist rikkumistesse ning võimalusi olukorra paranemiseks tulevikus. Ringkonnakohus nõustub, et vastustaja ei pidanud karistuse määramisel arvestama ATS § 100 lg-s 1 sätestatud piiranguga, kuna see ei kohaldu distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamisel. Lisaks ei näe säte tingimusena ette kaebaja väidetud alla seitseaastase lapse kasvatamist, vaid alla kolmeaastase lapse kasvatamist. Varasemate distsiplinaarkaristuste puudumine ei välista raskeima karistuse määramist. Kuna vastustaja on põhjalikult selgitanud teenistussuhte jätkamisel kaasnevaid negatiivseid tagajärgi neist tehtud järeldust teenistussuhte jätkamise võimatusest, siis ei saa varasemate karistuste puudumine muuta otsustust kaebajale karistuse määramise kohta. Asjast ei nähtu, et vastustaja oleks karistuse määramisel jätnud mõne olulise asjaoluga arvestamata või lähtunud asjakohatutest kaalutlustest.
63.Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebaja rikkumise olulisuse tuvastamisel on käskkirjas teiste asjaolude kõrval nimetatud ametiasutuse maine olulist kahjustamist (ATS § 75 lg 6 p 4). Käskkirjas ei ole vastustaja maine kahjustamist analüüsinud ning distsiplinaarmenetluses tuvastatud asjaoludel ei saa maine olulist kahjustamist ka eeldada. Vastustaja on aga nõuetekohaselt selgitanud rikkumise olulisust usalduse kaotuse kaudu ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5). Sätte kohaselt vastustaja põhjendustel on kaebaja rikkumine oluline, kui maine oluline kahjustamine loob üksnes eelduse, et rikkumine on oluline. Eelduse olemasolul või puudumisel ei ole asja lahendamisel otsustavat kaalu juhul, kui raskeima distsiplinaarkaristuse kohaldamine ATS § 75 lg 5 järgi on tuvastatud. VI
64.Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et minetustele vaatamata on Põlva vallavanema 5. augusti 2015. a käskkiri nr 13-1/53 materiaalselt õiguspärane ning puudub alus A. Roonurme teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ja kaebaja kasuks hüvitise väljamõistmiseks ATS § 105 lg 1 järgi.
65.Teistsugust seisukohta ei tingi kaebaja väide distsiplinaarmenetluse algatamise käskkirja õigusvastasuse kohta, selles distsiplinaarmenetluse algatamise tinginud asjaolude kirjeldamata jätmise tõttu. Põlva vallavanema 4. juuni 2015. a käskkirjas nr 13-1/35 on üldistavalt esitatud menetluse algatamise põhjuseks olevad kaebaja rikkumised. Need kattuvad hiljem distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes ja kaevatavas käskkirjas toodud rikkumistega. Menetluse algatamisel ei olegi nõutav rikkumiste erinevate episoodide detailne kirjeldamine, kuna asjaolude väljaselgitamine on algatatud menetluse üks eesmärkidest. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et A. Roonurmele tööülesannete täitmiseks antud korraldustest, täiendavate tähtaegade määramisest ja nõutud seletustest pidi talle distsiplinaarmenetluse alusena käsitatud rikkumiste koosseis olema arusaadav. Seega ei saanud käskkirja lakoonilisus takistada kaebajat oma õiguste kaitsmisel distsiplinaarmenetluses, arvestades, et talle tagati võimalus seisukohtade ja tõendite esitamiseks distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte valmimise järel. Halduskohtumenetluses esitatud kaebaja väidete pinnal ei ole ringkonnakohtule äratuntav, milliseid meetmeid soovis kaebaja distsiplinaarmenetluses täiendavalt rakendada.
66.Kaebuses on A. Roonurm taotlenud hüvitist ka distsiplinaarmenetluse ajal ametist kõrvaldamise tõttu vähem makstud töötasu ulatuses. Vastavalt ATS § 78 lg-le 1 distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine. Sama paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et teenistusest
kõrvaldamise ajal makstakse ametnikule ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast. Seega on vähendatud palga maksmine A. Roonurmele õiguspärane juhul, kui tema ametist kõrvaldamine on õiguspärane. Halduskohus on kaebuse täies ulatuses rahuldamata jätnud eraldi selgitamata ja põhjendamata miks ta ei pea põhjendatuks nõuet teenistusest kõrvaldamise ajal vähem makstud töötasu hüvitamiseks. Ringkonnakohus peab menetlusökonoomia põhimõttel võimalikuks kaebaja nõude ise lahendada, kuna pooled on saanud mõlemas kohtuastmes ka selle nõude kohta oma seisukohad esitada ning teise poole seisukohtadele vastu vaielda.
67.A. Roonurme teenistusest kõrvaldamine on ette nähtud Põlva vallavanema 4. juuni 2015. a käskkirjas nr 13-1/35 (I kd, tl 140), millega algatati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus. Selles käskkirjas ei ole teenistusest kõrvaldamist põhjendatud. Küll on selgitatud, et distsiplinaarmenetluse algatamise tingib see, et A. Roonurm ei täida teenistusülesandeid asjatundlikult ja hoolikalt, on jätnud täitmata vahetu juhi teenistusalased juhised ja korraldused ning ametijuhendist tulenevad teenistuskohustused ning käitub ametnikule ebasobival moel. Teenistusest kõrvaldamise kohta on vastustaja põhjendused esitanud vastuses apellatsioonkaebusele (III kd, tl 97). Nende järgi oli vastustajal juba distsiplinaarmenetluse algatamisel piisavalt andmeid rikkumiste kohta, et hinnata neid oluliseks ja prognoosida, et kohane karistus on teenistusest vabastamine. Pidades silmas 4. juuni 2015. a käskkirjas esitatud distsiplinaarmenetluse algatamise põhjendust, peab ringkonnakohus usutavaks, et vastustaja juhindus alles kohtumenetluses kirjalikult esitatud põhjendustest juba kaebaja teenistusest kõrvaldamise otsustamisel. Kuna teenistusest vabastamine oli distsiplinaarmenetluse alustamisel ettenähtav ja kaebaja teenistuses jätkamine distsiplinaarmenetluse ajal ei olnud avalikes huvides, siis tuleb tema teenistusest kõrvaldamist pidada õiguspäraseks. Vastavalt ei ole põhjendatud A. Roonurme nõue teenistusest kõrvaldamise tõttu vähem makstud töötasu hüvitamiseks.
68.Apellatsioonkaebus jääb tervikuna rahuldamata.
69.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 apellatsioonimenetluse kulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta.
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.