X hagi Osaühingu W vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitiste ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
11 081,94 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja esindajad ringkonnakohtus vandeadvokaat Grete Lind Kostja Osaühing W (registrikood XXXXXXXX), esindaja advokaat Iivi Otto Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 13.04.2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja Osaühingu W (kostja) vastu töövaidluses. TVK 20.06.2018 otsusega töövaidlusasjas 4-1/685/18 jäeti avaldus rahuldamata. Hageja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 19.07.2018 hagi maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juures tööle 14.04.2006 sõlmitud meretöölepingu nr HL1_002924 (edaspidi leping) alusel laeva perenaise ametikohale ja lepingu muudatuse kohaselt administraatori ametikohale. Kostja kutsus hageja enda juurde 14.03.2018 kell 13:00, kuid hageja vastas, et viibib töövõimetuslehel ja ei saa kohtumisele tulla. Kostja saatis 14.03.2018 hagejale e-kirja selle kohta, et Tööinspektsioon on saatnud kostjale teate algatatud menetlusest seoses tööõnnetusega, mis leidis väidetavalt aset 26.02.2018 konflikti käigus hageja ja teise töötaja Y vahel. Kostja selgitas hagejale, et Y on 28.02.2018 pöördunud EMO-sse konflikti käigus tekkinud vigastuste tuvastamiseks ning politseisse seoses Y-le suunatud juhipoolse väidetava füüsilise vägivallaga ning esitanud hageja kohta kaebuse. Kostja vestles hageja, kannatanu kui ka teiste töötajate, ametiühingu usaldusisikute ning laeva juhtkonnaga ja küsis selgitust hagejalt, kes eitas vägivalla intsidenti ning tõi välja Y puudused töös. Kostja saatis 23.03.2018 hagejale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, mille kohaselt öeldi leping üles töötajast tuleneval põhjusel töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel. Kostja on ülesütlemisavalduses tuginenud väidetava uurimise tulemustele, mille kohta hagejat ei informeeritud. Hageja leiab, et lepingu ülesütlemisel puudub õiguslik alus ja põhjendus olulise rikkumise kohta.
3.Hageja palub tuvastada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda leping üles öelduks alates 22.04.2018. Hageja palub lugeda lepingu erakorraline ülesütlemine 23.03.2018 tehtud avaldusega TLS § 88 lg 1 alusel õigusvastaseks kostjapoolse olulise rikkumise tõttu, mis seisnes selles, et erakorralise ülesütlemise avalduses puudub õiguslik alus ja põhjenduses toodud asjaolude tõendatus hagejapoolse lepingu rikkumise kohta, viited TLS-ile on valed, hageja amet on vale ning ei ole järgitud ülesütlemise tähtaega. Samuti palub hageja taotleda lepingu ülesütlemise kuupäeva kande tegemist EMTA tööregistris ja märkida töösuhte lõpetamise kuupäevaks 22.04.2018. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kolme kuu hüvitis 5120,34 eurot ajavahemiku 2017. a september kuni 2018. a veebruar eest, hüvitis erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud 90 kalendripäeva ulatuses summas 5961,60 eurot ning viivis põhinõudelt alates TVK-le avalduse esitamisest 13.04.2018 seadusjärgses määras kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. 09.12.2019 menetlusdokumendis täpsustas hageja oma viivisenõuet ja palus välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastus
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel 14.04.2006 sõlmitud ja 28.02.2015 muudetud lepingu alusel töötas hageja alates 01.03.2015 administraatori ametikohal. Kostja möönab, et lepingu ülesütlemisavaldusse on hageja ametikohana ekslikult märgitud laeva perenaine, kuid see ei muuda lepingu ülesütlemisavaldust tühiseks. Kostja juhatuse liige sai 02.03.2018 Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult (EMSA) telefonitsi teavituse, et neile teadaolevalt ründas hageja 26.02.2018 laeval Z töötamise ajal temale alluvat kostja töötajat Y. Samal päeval Y-ga toimunud vestluse käigus sai kostjale teatavaks, et 26.02.2018 toimus hageja ja Y vahel kolm intsidenti. Hageja lõi Y lahtise käega vastu käevart või õlga, kui Y nõusid viis. Nõud kukkusid maha ja purunesid kildudeks. Pisut hiljem lõi hageja Y teist korda selja tagant ja löök tabas Y vasakut kõrvatagust. Seejärel viskas hageja Y-le tahtlikult ämbriga vett vastu kõhtu. Kuna hageja rünnakute tulemusena sai Y vigastada, siis pöördus ta 01.03.2018 erakorralise meditsiini osakonda ja seejärel perearsti poole. Arst tuvastas Y parema õla ja vasaku kõrva vigastused ning koostas selle kohta tööõnnetuse teatise. Vigastuste tagajärjel jäi Y töövõimetuks ja talle väljastati töövõimetusleht.
5.Kostja viis läbi toimunu kohta uurimise ning esitas 27.03.2018 Tööinspektsioonile tööõnnetuse raporti. Uurimise tulemusena selgus, et hageja tõepoolest ründas 26.02.2018 Y. Samuti selgus, et hageja on varasemalt teisi alluvaid kohelnud ebasobivalt, neid alandanud, solvanud ning nende peale korduvalt häält tõstnud. Lähtudes eeltoodust leidis kostja, et esineb hagejast kui töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei võinud hageja mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Eelnevat hoiatamist ei ole lepingu ülesütlemise eeldusena antud juhul vaja, kuna hageja ei saa seda rikkumise erilise raskuse tõttu hea usu põhimõtte järgi kostjalt oodata. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohtu 21.02.2020 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus kohustas hagejat hüvitama tunnistaja C saamata jäänud töötasu tunnistajana ülekuulamisel summas 76,52 eurot. Kohus märkis, et menetluskulude suurus määratakse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
7.Maakohus tuvastas, et poolte vahel on vaidlus eelkõige selles, kas tööandjal oli õigus leping hagejaga üles öelda ning kas leping oli õigus üles öelda ilma eelneva hoiatuseta ning etteteatamistähtaega järgimata. Maakohus tugines TLS § 88 lõigetele 1 ja 3. Maakohus tuvastas kostja töökorralduse reeglitest, et p 10.1.12 kohaselt on laevapere liige kohustatud hoiduma teisi inimesi (laevapere liikmed, kliendid jt) mis tahes kujul ahistavast, kiusavast ja nende väärikust alandavast käitumisest, samuti nende suhtes vaenulikest ja ähvardavatest tegudest. Viidatud töökorralduse reeglite p 15.5.10 järgi võib tööandja ilma etteteatamata ja eelneva hoiatamiseta laevapereliikme meretöölepingu erakorraliselt laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel üles öelda, kui laevapere liige on kasutanud teiste isikute vastu füüsilist vägivalda või sellega ähvardanud.
8.Samuti tugines maakohus TLS § 95 lõigetele 1 ja 2 ning leidis, et ülesütlemisavalduses on kostja kirjeldanud hageja käitumist, mille tõttu kostja pidas töösuhte jätkamist võimatuks. Samuti on kostja ülesütlemisavalduses esile toonud õigusnormid, millele tuginetakse. Asjaolu, et hageja ametikoht on ülesütlemisavalduses ebaõigesti märgitud, ei muuda
ülesütlemisavaldust eksitavaks või tühiseks. Seadus ei nõua, et ülesütlemisavalduses peaks olema märgitud töötaja ametikoht. Kostja on 23.03.2018 avalduses selgesõnaliselt väljendanud soovi lõpetada igasugune töösuhe hagejaga, mh esiletoonud ka lõpetatava meretöölepingu numbri. Antud asjaoludel ei saanud hagejal kuidagi tekkida kahtlust, kas 23.03.2018 ülesütlemisavaldus puudutas teda või mitte, kas kostja soovis töösuhte lõpetada tema või kellegi teisega. Seega vastab kostja poolt hagejale esitatud 23.03.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse formaalne külg TLS § 95 nõuetele.
9.Maakohus tuvastas et hageja on möönnud 26.02.2018 konflikti tema ja Y vahel, kuid eitanud vägivalda. Esimene ülesütlemisavalduses hagejale etteheidetav füüsiline kontakt toimus hageja hinnangul põhjusel, et ta komistas ja läks käega vastu Y käes olevaid nõusid. Y-le laudade koristamise tehniliste võtete selgitamise järgselt ja Y käest ära võetud ämbrist vee valamusse valamisel pritsis vesi valamu põhjas asuvatelt nõudelt tagasi, mille tõttu said märjaks nii hageja kui Y ning see juhtus kogemata.
10.Maakohus leidis, et kohtule on veenvam Y versioon juhtunust, kuna see on olnud järjepidav ning pole ajas muutunud. Kostja on kontrollinud talle teatavaks saanud faktilisi asjaolusid oma parimate võimete kohaselt ja piisavalt. Kostja on palunud kirjalikke selgitusi mõlemalt osapoolelt. Kostja korraldas 14.03.2018 koosoleku, kus osalesid lisaks Y-le ka kostja personalidirektor, personalijuht, konflikti toimumiskoha laeva Z kapten, kostja peausaldusisik, OÜ Q peausaldusisik, hageja kui teine konflikti osapool oma tervisliku seisundi tõttu koosolekul ei osalenud, kuid ta on saanud oma nägemuse esitada tööandjale 15.03.2018 e-kirjaga. Samuti kogus kostja asjaolude selgitamiseks ka EMSA/EMSA usaldusisikute arvamuse toimunud konflikti osas. EMSA poolt 20.03.2018 tööandjale saadetud e-kirjast ja sellele lisatud 19.03.2018 laeval Z toimunud kohtumise memost nähtub, et tuginedes laevapereliikmete infole, on EMSA veendumusel, et hageja on pikema perioodi jooksul teiste laevapereliikmete suhtes käitunud sageli kiusavalt. Lisaks kinnitavad hageja füüsilist rünnet Y vastu ka laeva koka O seletused tööandjale ja tema antud ütlused TVK istungil. Hageja on oma kirjeldust juhtunud kohta muutnud. Kui enne oli hageja seisukohal, et ta komistas vastu ust, siis 30.10.2019 istungil hageja komistamist Y käes olevate nõude vastu esile ei toonud, vaid selgitas nõude vastu minekut tema käes olnud dokumendikaustaga.
11.Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et tõendatud on rünne Y vastu, mis seisnes löömises või tõukamises selliselt, et Y käes olevad nõud kukkusid maha ja purunesid. Kohtule ei ole usutav hageja versioon juhtunust, et ta läks lihtsalt nõude vastu ning ei puutunud Y. Kuigi selles osas on Y ja O selgitustes ebakõla, et Y räägib löömisest, O tõukamisest, on see seletatav sellega, et liigutus tõukamiseks või löömiseks on iseenesest väliselt sarnane ning O tajus hageja liigutust teisiti, kui füüsilist kontakti vahetult kogenud Y. Teist füüsilise vägivalla intsidenti, s.o vastu pead löömist ei ole keegi pealt näinud, seega ei saa tõsikindlalt väita, et viidatud löömine on tegelikkuses aset leidnud. Samuti puudub pealtnägija veeviskamise episoodis, mis annaks selgust, kas toimus vee sihilik viskamine või hagejal ebaõnnestus vee kallamine kraanikaussi. C on oma kirjalikus seletuses 28.03.2018 kinnitanud, et Y on talle väitnud, et hageja on teda vasakule poole löönud ning tõuganud nii, et Y-l kukkusid nõud maha. Sama kinnitas C ka kohtuistungil. Seega ei ole iseenesest välistatud, et leidis aset ka teine intsident s.o selja tagant löömine vastu pead.
12.Vaidlust ei ole selles, et P OÜ arst, s.o eriteadmistega isik, tuvastas 01.03.2018 kell 15:31 Y-l kerged kehavigastused – õla ja õlavarre pindmised vigastused, pea muude osade pindmised vigastused. Kohtul puudub alus eeldada, et vigastused tuvastanud arst on andnud
välja teadvalt vale dokumendi ja tuvastanud selliste vigastuste olemasolu, mida tegelikkuses Y-l ei esinenud. Seega ei oma asjas tähendust ka S kohtuistungil antud kinnitus, et ta ei näinud 02.03.2018 Y-le massaaži tehes mingeid kehavigastusi. Y kehavigastusi ei muuda olematuks ka see, et C 28.03.2018 kirjaliku seletuse kohaselt lõi hageja Y sõnutsi teda vasakule poolele, aga järgmisel päeval olla kolmandale kolleegile näidanud hoopis paremat poolt. Arst on tuvastanud Y-l vigastusi nii paremal kui vasakul pool. See, et Y töötas laevavahetuse lõpuni, nii et hagejale ja C-le jäi mulje, et tal mingeid vigastusi ei esinenud, ei tähenda, et Y-l vigastused puudusid. Kuigi tõsikindlalt ei saa väita, et perearsti poolt tuvastatud vigastused olid tekkinud just hageja füüsilise ründe tulemusena, kuivõrd intsident ise toimus 26.02.2018 ja vigastused fikseeris arst alles 01.03.2018, on vigastuste iseloom ja asukohad kooskõlas Y poolt välja toodud sündmuste käiguga.
13.Hageja on õigesti viidanud, et Y oleks pidanud töökorralduse reeglite p 12.4.7 kohaselt pöörduma pärast 26.02.2018 intsidenti kõrgema laevaohvitseri poole, kuid seda rikkumist ei saa ette heita kostjale. Y kahjustas konfliktist viivitusega teatamisega pigem enda kui hageja positsiooni, kuivõrd raskendas kohest rünnet kinnitavate tõendite kogumist. Konfliktist viivitusega teatamine ei muuda 26.02.2018 intsidenti olematuks või teatamist ise ebausaldusväärseks. Y on 14.03.2018 koosoleku protokolli kohaselt selgitanud, et ta ei teavitanud koheselt juhtunust, kuivõrd ta kartis hagejat. Ka tööandjale antud kirjalikus seletuses selgitas Y, et ta ei teavitanud juhtunust kedagi, kuna oli suures šokis. Samuti TVK istungil tunnistusi andes selgitas Y laeval toimunust teavitamata jätmist sellega, et ta oli juhtunust šokis. Maakohtu hinnangul on psühholoogiliselt mõistetav, et Y viivitas ründest teatamisega. Suletud ja piiratud territooriumil, s.o laevas, oma otsese ülemuse ründest kaptenile teatamine võib kaasa tuua ülemuse uue ründe või ahistamise.
14.Maakaohus ei nõustu hagejaga selles, et käesoleval juhul oleks tulnud eelnevalt teha kirjalik hoiatus, et kaastöötajat füüsiliselt rünnata ei tohi või oleks pidanud järgima TLS § 97 lg 2 tähtaegu. Kohtumenetluses tõendamist leidnud vähemalt üks hageja poolt toime pandud füüsilise ründe episood. Ka üks õigusvastane füüsiline rünne ühe töötaja poolt teise vastu on lubamatu. Maakohtu hinnangul oli hageja poolt tegemist antud juhul niivõrd raske rikkumisega, et kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt päeva pealt üles öelda ilma töötajat eelnevalt hoiatamata. Tööandjal on seadusest tulenev kohustus tagada iga töötaja kaitse ebaväärika kohtlemise eest ning tagada kõikidele töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 l 2 p 6, § 91 lg 2 p 1 ja 3). Töötaja rikkus kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise isiku tervist. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsusele esitas 23.03.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt rahuldada hagi.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tuginenud alusetult pelgalt Y selgitustele. Asjas kogutud tõendites on nii palju vasturääkivusi, mis muudavad Y selgitused ebausaldusväärseteks. Asjaolu, et Y selgitused ei vasta tõele, kinnitab see, et hagejat ei ole väärkohtlemises süüdi mõistetud, vastupidi, kriminaalmenetlus lõpetati. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis kinnitaksid hageja rünnet Y vastu. Maakohus on O seletuskirja ja töövaidluskomisjonis antud ütlusi ebaõigesti hinnanud. O ütlused olid vastuolulised, mida maakohus ei oleks tohtinud jätta tähelepanuta. Ka O ei ole andnud vande all ütlusi.
17.Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja on korrektselt 26.02.2018 toimunud konflikti asjaolusid uurinud. Käesoleval juhul ei nähtu, et sündmuskohast oleks tehtud mistahes fotosid või skeeme.
18.Maakohus on jätnud Y kehavigastustega seonduvalt olulised faktid tuvastamata ja hinnanud valesti tõendeid. Ebaselge on, kuidas ja millised vigastused tuvastati. Maakohus on vääralt jätnud arvestamata C ja S seletuse ja ütlustega. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse vahepealne käik
20.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24.04.2020 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud ning saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Riigikohus tühistas 25.11.2020 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
23.TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud. Sealjuures on ebaõige hageja väide, et maakohus on füüsilise vägivalla kasutamisega seonduva osas tuginenud üksnes Y selgitustele.
24.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tõendatud on kostja väide, et 26.02.2018 hageja lõi või tõukas Y, mille tagajärjel Y käes olevad nõud kukkusid maha ja purunesid. Tööandjale 14.03.2018 esitatud seletuses avaldas O, et hageja tõukas Y, mille tagajärjel tassid lendasid puruks maha (I kd tl 137). Ka töövaidluskomisjoni istungil andis O tunnistajana ütlusi, et ta nägi, et hageja füüsiliselt lükkas Y (II kd tl 55 pöördel). Kuigi töövaidluskomisjoni protokolli kohaselt väitis O ka seda, et ta füüsilist kontakti ei näinud, siis hinnates seda väidet koosmõjus Oi 14.03.2018 seletusega, nähtub, et see väide käis hilisema episoodi kohta. Ringkonnakohus leiab, et O 14.03.2018 seletuses ja tema poolt töövaidluskomisjonis antud ütlustes ei ole sisulisi vastuolusid. Sealjuures ei ole sisulisi vastuolusid küsimuses, kus O viibis sündmuse toimumise ajal. Nii 14.03.2018 seletuskirjas kui ka töövaidluskomisjonis antud ütlustest selgub, et sündmuse toimumise ajal liikus ta söögisaalist kööki. Ka nii hageja kui Y selgitustest nähtuvalt toimus sündmus köögi ukse juures.
25.O kirjalikku selgitust ja tema töövaidluskomisjonis protokollitud ütlusi saab käsitleda tõenditena hoolimata sellest, et kohtud ei ole teda tunnistajana üle kuulanud. TsMS § 272 lg 1 sätestab, et dokumentaalne tõend on igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Riigikohus on käesolevas asjas 25.11.2020 tehtud otsuses (p 11.3) selgitanud, et dokumentaalseks tõendiks TsMS § 272 lg 2 tähenduses on mh nt ka töövaidluse asjaolude selgitamiseks kogutud dokumendid (nt töötajate seletuskirjad) ja töövaidluskomisjoni istungil protokollitud tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja taotles maakohtus O tunnistajana ülekuulamist, kuid hageja vaidles taotlusele 30.10.2018 seisukohas vastu.
26.Maakohus leidis õigesti, et Y selgitused sündmuse toimumise osas on olnud järjekindlad. Y selgituste kohaselt lõi hageja temale lahtise käega vastu käsivart, mille tagajärjel kukkusid nõud maha. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et hageja on oma selgitusi sündmuse osas muutnud. Hageja on apellatsioonkaebuses küll väitnud, et tema kohtuistungil antud selgitused ei erine 14.03.2018 seletuskirjast, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita istungi protokoll hageja väiteid. 14.03.2018 selgituses avaldas hageja, et ta komistas nii, et läks käega vastu Y käes olevad nõusid, mille tagajärjel nõud kukkusid põrandale (I kd tl 70). Maakohtu 30.09.2019 kohtuistungil avaldas hageja, et hakates, dokumendid käes, ust kinni panema, läks ta väidetavalt vastu nõusid, mis kukkusid maha.
27.Kolleegium leiab, et maakohtus tunnistajatena ülekuulatud S ja C ütlused ning nende tööandjale esitatud seletuskirjad ei tõenda, et vaidlusalust sündmust ei toimunud. Samuti ei saa asjaolust, et hageja suhtes algatatud kriminaalmenetlus lõpetati, teha järeldust, et vaidlusalust sündmust tegelikult ei olnud.
28.Hageja on apellatsioonkaebuses väitnud, et kostja on rikkunud tööõnnetuse uurimise reegleid, kuna on sündmuskohast jätnud tegemata fotod ja skeemid. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole seda väidet maakohtus esitanud ega ka selgitanud, miks ta seda teha ei saanud. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud väide jätta tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
29.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme ka osas, mis puudutavad kehavigastust puudutavate tõendite hindamist ja nende pinnalt järelduste tegemist. Samas ei ole kolleegiumi hinnangul töölepingu lõpetamise kontekstis määravat tähendust, kas Yle kaasnesid füüsilise vägivalla kasutamise tagajärjel ka kehavigastused. Füüsilise vägivalla kasutamine kaastöötaja vastu saab olla töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 88 lg 1 p 3 ja kostja töökorralduse reeglite p 15.5.10 järgi ka juhul, kui vägivalla kasutamisega ei kaasne kehavigastusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult asjas esitatud tõendite pinnalt leidnud, et tõendatud on üks füüsilise vägivalla kasutamise juhtum, ning on õigesti asunud seisukohale, et hagejaga töölepingu lõpetamine oli seaduslik.
30.Pooled ei ole tuginenud sellele, et meretöö seadusest tuleks käesoleval juhul töölepingu ülesütlemisele erisusi võrreldes töölepingu seaduse regulatsiooniga.
31.Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus tema jaoks negatiivse lahendi korral jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel, kuid ringkonnakohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul alused menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks.
33.Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Sellest tulenevalt ei tee seda ka ringkonnakohus. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.