Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21.veebruar 2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-10961
Tsiviilasi
A. T.’e hagi OÜ H vastu töövaidluses (Töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr xxxx)
Tsiviilasja hind
11 081,94 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. T. (isikukood xxxx; elukoht xxxx, e-post xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Ülle Aliorg (Eesti Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: OÜ H (registrikood xxxx; asukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Iivi Otto (Advokaadibüroo LINKLaw; e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
kohtuistung 30.10.2019.a, edasi kirjalik menetlus.
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. T.e hagi OÜ H vastu töövaidluses rahuldamata.
2.Jätta OÜ H 30.10.2019.a istungil avaldatud vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.
3.Rahuldada OÜ H 06.11.2019.a taotlus protokolli parandamiseks (II kd tl 36-37).
4.Hagejal, A. T.`el hüvitada tunnistaja M. L.i saamata jäänud töötasu tunnistajana ülekuulamisel summas 76,52 eurot 14 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest käesoleva otsuse punktis 50 toodud rekvisiitide kohaselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud ning menetluse eelnev käik
1.Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis 20.06.2018.a otsusega töövaidlusasjas nr xxxx täies ulatuses rahuldamata A. T.e (hageja) töövaidlusavalduse Osaühingu H vastu. Hageja esitas 19.07.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. 24.08.2018.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt asus hageja kostja juures tööle 14.04.2006 meretöölepingu alusel. Algul oli tema ametinimetus „xxxx” ja lepingu 28.02.2015 muudatuse kohaselt „administraator. Kostja edastas hagejale 23.03.2018.a töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Hageja leiab, et kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise teatis on seaduse nõuetele mittevastav ja aluseta. Kostja on oma ülesütlemisavalduses tuginenud väärinformatsioonile, subjektiivsele ning tõendamata seisukohtadele. Erakorralises ülesütlemisavalduses oli märgitud hageja ametinimetuseks „xxxx”, puudus õiguslik alus ja põhjenduses toodud vägivald kaastöötaja suhtes, mis viis erakorralise ülesütlemise avalduse tegemiseni ette teatamata, ei ole kinnitust leidnud ja on esitatud tõenditega tõendamata, - seega on ülesütlemisavaldusest puudu põhjendus olulise rikkumise kohta.
3.Kostja esitas hagejale kutse ilmuda tööandja juurde 14.03.2018.a kella 13-ks, millele hageja vastas 13.03.2014 saadetud e-kirjaga, et ta on alates 13.03.2018 töövõimetuslehel. Kostja pidas 14.03.2018 koosoleku, mille kohta hagejal puudus info. Kostja saatis hagejale 14.03.2018 ekirja selle kohta, et Tööinspektsioon saatis teate menetluse algatamisest seoses tööõnnetusega, mis leidis väidetavalt aset 26.02.2018 I. E.i ja hageja vahelise konflikti käigus. Kostja saatis 14.03.2018.a hagejale kell 21:13 e-kirja, milles on märkinud, et laeva töötaja I. E. on pöördunud konflikti käigus tekkinud vigastuste tuvastamiseks 28.02.2018 EMOsse ning esitanud politseile avalduse hageja kohta seoses temale suunatud väidetava füüsilise vägivallaga. Kostja märgib e-kirjas ka seda, et on vestelnud nii I. E.i, teiste töötajate, tunnistajate, ametiühingu usaldusisikute ja laeva juhtkonnaga. Uurimise lõpuleviimiseks ja otsuste tegemiseks oli vaja hageja selgitust, kas 26.02.2018.a konflikt on aset leidnud ning kas selle käigus on hageja kohelnud töötajat füüsilise vägivallaga, mille tulemusena on töötajale tekitatud vigastusi.
4.Hageja vastas 15.03.2018.a tööandjale omapoolse selgitusega toimunu kohta, tuues välja, et konflikti ajendiks oli I. E.i töökorraldusreeglite eiramine tööajasiseste puhkepauside pidamiseks, kus viimane pidas suitsupausi üle lubatu ja sellest tuleneva vahetu juhi tehtud märkuse eiramine ning edasine allumatus täita töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise vormi. I. E.ile laudade koristamise tehniliste võtete selgitamise järgselt ja I. E.i käest ära võetud ämbrist vee valamusse valamisel pritsis vesi valamu põhjas asuvatelt nõudelt tagasi, mille tõttu said märjaks nii hageja kui ka I. E. ning see juhtus kogemata. Töövahetus laevas lõppes 28.02.2018.a ja ajavahemikus kella 17.00-18.00 mindi laevast maha, teiste hulgas ka I. E.. I. E. laevas töövahetuses töötades ei pöördunud meeskonna poole väidetava vägivalla intsidendiga seoses, et fikseerida asjaolud ette nähtud korras, võtta seletused asjaosalistelt, ja kellelegi valu ei kurtnud, I. E.il nähtavaid vigastusi laevast lahkumisel ei olnud. Kostja ei ole tõendanud ega esitanud tõendeid, millele tuginedes oleks leidnud kinnitust erakorralise ülesütlemisavalduse põhjendusena toodud rikkumine, vägivald teise töötaja suhtes, ja milles hageja tegevus seisnes, et hagejaga leping 23.03.2018 üles öelda eelnevalt hoiatamata. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 20.06.2018 tehtud otsusega töövaidlusasjas nr xxxx A. T.e töövaidlusavalduse täies ulatuses rahuldamata. Hageja on viibinud alates 13.03.2018 kuni 10.07.2018 töövõimetuslehel.
5.Hageja palub tuvastada hageja A. T.e ja kostja OÜga H sõlmitud meretöölepigu nr xxxx erakorralise ülesütlemise tühisus ja lugeda meretööleping üles öelduks alates 22.04.2018.a; lugeda meretöölepingu erakorraline ülesütlemine 23.03.2018 tehtud avaldusega TLS § 88 lg 1 alusel õigusvastaseks tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, mis seisnes selles, et erakorralise ülesütlemise avalduses puudub õiguslik alus ja põhjenduses toodud asjaolude tõendatus töötajapoolse meretöölepingu rikkumise kohta, viited töölepingu seadusele on valed, avaldaja amet on vale ning ei ole järgitud ülesütlemise tähtaega; taotleda meretöölepingu ülesütlemise kuupäeva kande tegemist EMTA tööregistris ja märkida töösuhte lõpetamise kuupäevaks 22.04.2018.a; välja mõista OÜlt H hageja A. T.e kasuks kolme kuu hüvitis summas 5 120,34 eurot (ajavahemik 09.2017 kuni 02.2018 k. a; tööpäevi oli vastava ajavahemiku kuudes 126; kokku töötasu brutos 10 576,78 eurot: 126 tööpäeva= 83,94 eurot ühe tööpäeva keskmine tasu; viimase 3 kuu tööpäevad 61 X 83,94=5 120,34 eurot, TLS § 109 lg 1); välja mõista OÜlt H hageja A. T.e kasuks hüvitis erakorralisest ülesütlemisest vähem ette teatatud 90 kalendripäeva ulatuses summas 5 961,60 eurot (TLS § 100 lg 5, TLS § 97 lg 2 p 4); välja mõista OÜlt H hageja A. T.e kasuks viivis põhinõudest alates töövaidluskomisjonile avalduse esitamisest 13.04.2018.a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja nende jaotus ning jätta need kõik kostja kanda. 09.12.2019.a menetlusdokumendis täpsustas hageja oma viivisenõuet ja palus välja mõista OÜlt H viivis põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited ja põhjendused
6.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostja vahel 14.04.2006.a sõlmitud ja 28.02.2015.a muudetud meretöölepingu nr xxxx alusel töötas hageja alates 01.03.2015.a administraatori ametikohal. Kostja möönab, et meretöölepingu ülesütlemisavaldusse on hageja ametikohana ekslikult märgitud xxxx, kuid see ei muuda meretöölepingu ülesütlemisavaldust tühiseks. Ka on ebaõige ega vasta tegelikele asjaoludele hageja väide nagu puuduks temale 23.03.2018.a esitatud Meretöölepingu ülesütlemisavalduses ülesütlemise õiguslik alus.
7.Kostja juhatuse liige sai 02.03.2018.a Eesti Meremeeste Sõltumatult Ametiühingult telefonitsi teavituse, et EMSA-le teadaolevalt ründas laevapere liige A. T. (hageja) 26.02.2018.a laeval Xxxx töötamise ajal temale alluvat laevapere liiget I. E. ́it. Koheselt võttis kostja ühendust I. E. ́iga ning palus tal tulla kostja kontorisse vestlusele, mis toimuski samal päeval. Vestluse
käigus I. E. avaldas kostjale, et 26.02.2018.a õhtul oli tal laevas Xxxx töötamise ajal kolm intsidenti hagejaga: 1) hageja lõi I. E.it lahtise käega vastu käevart või õlga, kui I. E. nõusid viis. Nõud kukkusid maha ja purunesid kildudeks. Hageja karjus I. E.i peale. Antud olukorda nägi pealt laeva kokk D. B.; 2) pisut hiljem lõi hageja I. E.it teist korda veel, selja tagant tabas löök vasakut kõrvatagust; 3) selle järel viskas hageja I. E. ́ile tahtlikult ämbriga vett vastu kõhtu, vett võis ämbris olla 1,5-2 liitrit. I. E. avaldas veel, et kuna hageja rünnakute tulemusena sai ta vigastada, siis pöördus I. E. 01.03.2018.a erakorralise meditsiini osakonda ja seejärel perearsti poole. Arst tuvastas I. E.il parema õla ja vasaku kõrva vigastused ning koostas selle kohta tööõnnetuse teatise. Vigastuste tagajärjel jäi I. E. töövõimetuks ning perearst väljastas I. E. ́ile töövõimetuslehe. Kostja küsimuse peale, miks ei teavitanud I. E. toimunust koheselt laeva Xxxx kaptenit, vastas I. E., et kuna tema töövahetus laevas lõppes alles 28.02.2018, siis kartis ta, et kui ta juhtunust kaptenile teatab võib A. T. teda vahetuse jooksul veel rünnata ja ahistada. Ka veel 02.03.2018.a vestlusel kostjale toimunust rääkides oli I. E. emotsionaalselt silmnähtavalt häiritud ja nuttis. TVK istungil tunnistusi andes selgitas I. E., et ta oli juhtunust šokis. I. E. on seda varasemalt selgitanud ka tema poolt kostjale antud kirjalikus seletuses.
8.09.03.2018.a edastas Tööinspektsioon kostjale arsti poolt 01.03.2018.a koostatud tööõnnetuse teatise selle kohta, et 26.02.2018.a õhtul kella 19.30 paiku tööülesannete täitmise ajal oli I. E.it ülemuse poolt löödud lahtise käega 2 korda, millega oli I. E.ile tekitatud kerged kehavigastused – pindmine vigastus paremal õlal ja hematoom vasaku kõrva taha.
9.Kostja viis läbi toimunu asjaolude uurimise ning esitas 27.03.2018.a Tööinspektsioonile tööõnnetuse raporti. Uurimise raames korraldas kostja 14.03.2018.a kohtumise, kuhu kutsus I. E. ́i, hageja, laeva Xxxx kapteni J. L. ́a ning EMSA peausaldusisikud. Hageja teatas, et on haigestunud ja kohtumisel ei osalenud.
10.Kostja uuris hageja kui töötaja/laevapere liikme käitumist ja tegusid temale alluva töötaja/laevapere liikme I. E. ́i suhtes 26.02.2018 laevale Xxxx töötamise ajal ning lisaks uuris kostja hageja üldist tööalast käitumist oma alluvatega. Uurimise tulemusena selgus, et hageja ründas 26.02.2018 oma alluvat I. E. ́it nii verbaalselt kui füüsiliselt. Samuti selgus uurimise tulemusena, et hageja on varasemalt ka oma teisi alluvaid kohelnud täielikult ebasobivalt, neid alandanud, solvanud ning nende peale korduvalt häält tõstnud. Töötajate sõnul on olukord, kus tööalases kommunikatsioonis leiavad Hageja poolt aset verbaalsed konfliktid ja alluvate alavääristamine, sealhulgas klientide kuuldes, kestnud juba pikka aega. Lähtudes eeltoodust leidis kostja, et esineb hagejast kui töötajast tulenev mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist ja, et kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või hageja mõistlikult nõuda meretöölepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni ning, et eelnevat hoiatamist ei ole meretöölepingu ülesütlemise eeldusena antud juhul vaja, kuna hageja ei saa seda rikkumise erilise raskuse tõttu hea usu põhimõtte järgi kostjalt oodata. Kostja ütles hagejale meretöölepingu üles 23.03.2018.a samast kuupäevast. Kostja tegi kõik endast oleneva, et välja uurida 26.02.2018.a toimunud juhtumi asjaolud. Hageja poolne ebaprofessionaalne käitumine ja lubamatu füüsiline rünnak temale alluva töötaja I. E. ́i suhtes leidis kinnitust. Hageja rikkus kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise isiku tervist ja väärikust. Eelkirjeldatud asjaolusid arvesse võttes oli hageja toime pannud eriti raske rikkumise. Kostjal oli õigus hagejale meretööleping TLS § 88 lg 1 alusel ilma hoiatamata ja etteteatamistähtaega järgimata üles öelda. Arusaamatu ja ainetu on hageja etteheide, et kostja ütles hagejale meretöölepingu üles hageja töövõimetuse ajal. Kehtiv seadusandlus ei keela töösuhte ülesütlemist töötaja töövõimetuse ajal.
11.Kostja palub jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata, jätta kõik menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja menetluskulud.
Kohtu põhjendused
12.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ning menetlusosaliste esindajad ning tunnistajad, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et • töötaja töötas alates 14.04.2006.a kostja juures (I kd tl 62-63). • Järveotsa Perearstikeskus OÜ poolt on väljastatud töövõimetusleht nr 60055, millega vabastati I. E. töölt perioodil 02.03.-29.03.2018.a. Töövabastuse põhjuseks on märgitud tööõnnetus (I kd tl 129). • Järveotsa Perearstikeskus OÜ arst tuvastas 01.03.2018.a kell 15:31 I. E.il kerged kehavigastused – õla ja õlavarre pindmised vigastused, pea muude osade pindmised vigastused. Vigasaanud parem õlg, vasaku kõrva tagune hematoom. Arst koostas ka tööõnnetuse teatise, mille edastas Tööinspektsioonile (I kd tl 131, pöördel). Tööinspektsioon edastas arsti teatis tööõnnetuse kohta tööandjale koos kohustusega läbi viima tööõnnetuse asjaolude ning põhjuste uurimine 10 tööpäeva jooksul (I kd tl 131). • Tööandja ütles meretöölepingu hagejale erakorraliselt üles 23.03.2018.a avaldusega TLS § 88 lg 1 alusel samast kuupäevast(I kd tl 64-65).
14.Poolte vahel on vaidlus eelkõige selles: • Kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale üles öelda, • Kas tööandjal oli õigus tööleping hagejale üles öelda ilma eelneva hoiatuseta ning etteteatamistähtaega järgimata.
15.TLS § 88 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. OÜ H töökorralduse reeglite p 10.1.12 kohaselt on laevapere liige kohustatud hoiduma teisi inimesi (laevapere liikmed, kliendid jt) mis tahes kujul ahistavast, kiusavast ja nende väärikust alandavast käitumisest, samuti nende suhtes vaenulikest ja ähvardavatest tegudest (I kd tl 144, pöördel). Viidatud töökorralduse reeglite p 15.5.10 järgi võib tööandja ilma etteteatamata ja eelneva hoiatamiseta laevapereliikme meretöölepingu erakorraliselt laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel, kui laevapere liige on kasutanud teiste isikute vastu füüsilist vägivalda või sellega ähvardanud (I kd tl 146, pöördel).
16.Hageja leiab, et meretöölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt on tühine ülesütlemiseavalduse formaalsete kui materiaalsete nõuete rikkumise tõttu. Hageja hinnangul ei selgu ülesütlemise avaldusest töölepingu ülesütlemise õiguslik alus ja põhjendus, avalduses on märgitud hageja vale ametinimetus, lisaks ei ole tõendamist leidnud hagejale etteheidetavad vägivallateod.
17.Kohus leiab, et hageja etteheited 23.03.2018.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse formaalse külje suhtes on alusetud. TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lõige 2 esimese lause kohaselt peab
tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemise avalduses on kostja kirjeldanud hageja käitumist, mille tõttu tööandja on pidanud töösuhte jätkumist võimatuks. Samuti on tööandja esile toonud õigusnormid, millele ta ülesütlemisavalduses tugineb. Kohtu hinnangul on kostja seega ülesütlemisavalduses korrektselt ning piisavalt põhjendanud, miks ta peab vajalikuks töötajaga töösuhte lõpetada.
18.Asjaolu, et hageja ametikoht on ülesütlemisavalduses ebaõigesti märgitud, ei muuda ülesütlemisavaldust eksitavaks või tühiseks. Seadus ei nõua, et ülesütlemisavalduses peaks olema märgitud töötaja ametikoht. Kostja on 23.03.2018.a avalduses selgesõnaliselt väljendanud soovi lõpetada igasugune töösuhe konkreetselt hagejaga, muuhulgas esiletoonud ka lõpetatava meretöölepingu numbri. Antud asjaoludel ei saanud hagejal kuidagi tekkida kahtlust, kas 23.03.2018.a ülesütlemisavaldus puudutas teda või mitte, kas kostja soovis töösuhte lõpetada tema või kellegi teisega. Tööandja tahteavaldus on üheselt mõistetav. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale esitatud 23.03.2018.a töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse formaalne külg vastab TLS § 95 nõuetele.
19.Järgmiseks kohus kontrollib, kas 23.03.2018.a töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldus oli ka sisuliselt põhjendatud ning kas hageja on pannud toime talle ülesütlemisavalduses etteheidetavad teod.
20.Tööandja ütles töölepingu hagejaga erakorraliselt üles eelkõige põhjusel, et tööandjal oleva informatsiooni kohaselt ründas hageja 26.02.2018.a oma alluvat töötajat I. E.it kolmel korral: 1) kell 19:15 lõi hageja I. E.it käega vastu tema käevart niivõrd tugevasti, et nõud tema käest lendasid maha kildudeks; 2) pärast kella 20 ründas hageja I. E.it uuesti, lüües teda selja tagant tabades I. E.i vasakut kõrvatagust, tekitades talle tugevat valu; 3) Natuke aega hiljem jätkas hageja I. E.i kiusamist ja tema väärkohtlemist, kui viskas ämbriga talle vett kõhule, ise sealjuures tema peale jätkuvalt karjudes (I kd tl 64, pöördel). Hageja leiab, et tema ei ole talle eelpoolkirjeldatud tegusid toime pannud. Ülesütlemisavaldus on hageja hinnangul tõendamata.
21.Hageja iseenesest möönab 26.02.2018.a konflikti tekkimist tema ja I. E.i vahel. Konflikti ajendiks oli hageja hinnangul I. E.i poolt töökorraldusreeglite eiramine tööajasiseste puhkepauside pidamiseks, kus viimane pidas suitsupausi üle lubatu ja sellest tulenevalt vahetu juhi tehtud märkuse eiramine ning edasine allumatus täita töö- ja puhkeaja arvestuse pidamise vormi. Hageja väiteil ta 26.02.2018.a laeval I. E.iga sõnalise konflikti käigus teda ei löönud ja mingit vägivalda ei olnud. Esimene ülesütlemisavalduses talle etteheidetav füüsiline kontakt toimus hageja hinnangul põhjusel, et ta komistas ja läks käega vastu I. E.i käes olevaid nõusid. I. E.ile laudade koristamise tehniliste võtete selgitamise järgselt ja I. E.i käest ära võetud ämbrist vee valamusse valamisel pritsis vesi valamu põhjas asuvatelt nõudelt tagasi, mille tõttu said märjaks nii hageja kui ka I. E. ning see juhtus kogemata.
22.Kohtu hinnangul on tööandja kontrollinud talle teatavaks saanud faktilisi asjaolusid oma parimate võimete kohaselt ja piisavalt, nii on tööandja palunud kirjalikke selgitusi mõlemalt konflikti osapoolelt, tööandja korraldas ka 14.03.2018.a koosoleku, kus osalesid lisaks konflikti ühe osapoolele I. E.ile ka kostja personalidirektor, personalijuht, konflikti toimumiskoha laeva Xxxx kapten, kostja peausaldusisik, OÜ HT Laevateenindus peausaldusisik, hageja kui teine konflikti osapool oma tervisliku seisundi tõttu koosolekul ei osalenud, kuid ta on saanud oma nägemuse esitada tööandjale kirjalikult so 15.03.2018.-a e-kirjaga. Samuti kogus kostja asjaolude selgitamiseks ka EMSA/EMSA usaldusisikute hinnangu ja arvamuse toimunud konflikti osas (I kd 138-139). EMSA poolt 20.03.2018 tööandjale saadetud e-kirjast ja sellele lisatud 19.03.2018 laeval Xxxx toimunud kohtumise memost nähtub, et tuginedes laevapereliikmete infole, on EMSA veendumusel, et hageja on pikema perioodi jooksul teiste
laevapereliikmete suhtes käitunud sageli kiusavalt. Hagejapoolne füüsilise vägivallaga toimunud konflikt, mis leidis aset 26.02.2018, on EMSA hinnangul täiesti lubamatu.
23.Asja materjalist nähtuvalt on kostja hinnangul 26.02.2018.a I. E.i ja hageja vahelise konflikti asjaolude tuvastamisel leidnud pigem kinnitust I. E.i ütlused juhtunust. Konflikti teise osapoole, so hageja nägemus 26.02.2018.a toimunust on I. E.i versioonist küllaltki erinev. Valdavalt on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, ühine on I. E.i ja hageja nägemus vaid selles, et pooled sattusid tööalasesse konflikti ning konflikti osapool karjus teise poole peale.
24.Ka kohtule on veenvam I. E.i versioon 26.02.2018.a toimunust. Kohtu siseveendumust kujundas muuhulgas asjaolu, et I. E. on juhtunu kirjeldamisel nii oma tööandjale antud suulises ja kirjalikus seletuses, kui ka TVK istungil tunnistajana olnud oma ütlustes järjekindel. Tema versioon toimunust ei ole ajas muutunud. Nii nähtub 14.03.2018.a tööandja koosoleku protokollist, et I. E. avaldas tööandjale, et 26.02.2018 õhtul oli tal laevas Xxxx töötamise ajal kolm intsidenti A. T.ega: 1) A. T. lõi I. E.it lahtise käega vastu käevart või õlga, kui I. E. nõusid viis. Nõud kukkusid maha. A. T. karjus I. E. ́i peale. Antud olukorda nägi pealt laeva kokk D. B.; 2) pisut hiljem lõi A. T. I. E.it teist korda veel, vastu kaela selja tagant; 3) selle järel viskas A. T. I. E. ́ile tahtlikult ämbriga vett vastu kõhtu, vett võis ämbris olla paar liitrit. 22.03.2018.a e-kirjana edastatud seletuses tööandjale kirjeldab I. E., et hakkas nõudepesumasinast võetud puhtaid kausse rootsi lauda viima, kui ukse peal tuli ootamatult vastu A. ja pani talle lahtise käega vastu käsivart. Nõud lendasid maha ja kildudeks. Seda nägi pealt abikokk D.. /.../ Kuskil 20:00 hakkas I. E. nõudepesumasinast nõusid võtma, ta oli A. poole seljaga, kui tuli uus pauk vastu vasakut kõrvatagust. /.../ Lauad pestud, läksin nõudepesuruumi ja A. ikka I.i järel. I. hakkas loputama lappi, kui ootamatult A. viskas veel I.ile peale, kõhu piirkonda. Vett oli ämbris 1,5-2 liitrit (I kd tl 135). Seega on I. E. kirjeldanud juhtunut kõikidel juhtudel sarnaselt nii löömise kui nõude kukkumise intsidendi, kui ka hilisema löömise ja vee viskamise osas. Tema seletuses ei ole vasturääkivusi ega ebakõlasid. Samuti on tema seletused kooskõlas perearsti poolt 01.03.2018.a fikseeritud vigastustega.
25.Lisaks kinnitavad hageja füüsilist rünnet I. E.i vastu ka laeva koka D. B.i seletused tööandjale ja tema antud ütlused TVK istungil. Tööandjale 14.03.2018.a antud kirjalikus seletuses D. B. kirjeldab, et ta tuli saalist kööki, kohtus I.iga, kellel olid kööginõud käes, kui järsku jooksis sisse A., tõukas I.it, tassid lendasid maha puruks (I kd 136,137). TVK istungil kinnitas D. B., et ta nägi pealt hageja ning I. E.i vahelist konflikti 26.02.2018.a hageja oli nõudnud mingit paberitäitmist, mida E. ei osanud teha. Peale seda läks skandaaliks, oli hääletõstmist (A.), hakkas nõudma seletuskirja ja lahkumisavaldust. E. ei teinud seda. B. nägi füüsilist kontakti, läks edasi köökI. E. palus asju rahulikult klaarida. D. B. selgitas TVK istungil, et ta nägi seda, kuidas hageja füüsiliselt lükkas I. E.it (II kd tl 54-58).
26.Oma 15.032018.a seletuses tööandjale on hageja oma versiooni 26.02.2018.a laeval tema ja I. E.i vahel juhtunust. Hageja selgitas, et nõud purunesid seetõttu, et ta komistas nõudepesuruumi ust sulgedes ja ta läks vastu I. E.i käes olevate magustoidukausside vastu (I kd tl 70). Nõud kukkusid põrandale, osad läkid katki, osad jäid terveks. Veeviskamise kohta on A. T. selgitanud, et ta valas I. E.i käest võetud ämbris oleva vee kraanikaussi, ta ei märganud, et kraanikausi põhjas olid nõud, vesi pritsis hagejale ja ka selja tagant lähenenud I. E.ile peale. Hageja on selgitanud, et veepritsimine juhtus kogemata, mitte tahtlikult. Hageja selgitas 30.10.2019.a kohtuistungil, et ta ei ole I. E.it näpuotsagagi puutunud. Hageja kirjeldas kohtuistungil, et ta hakkas nõudepesuruumi ust sulgema üle tema käesoleva dokumendikausta, läks vastu I. E.i käes olnud nõusid ning need nõud kukkusid maha. Seega erineb hageja kohtuistungil avaldatu osaliselt varasemalt selgitatust. Kui enne oli hageja seisukohal, et ta komistas vastu ust, siis istungil hageja komistamist I. E.i käes olevate nõude vastu esile ei
toonud vaid selgitas nõude vastu minekut tema käes olnud dokumendikaustaga. Seega on hageja muutnud oma varasemat kirjeldust juhtunu kohta.
27.Kohus leiab, et hinnates kõiki tõendeid kogumis on leidnud tõendamist vähemalt üks hageja füüsiline rünne I. E.i vastu, nimelt löömine või tõukamine nii, et I. E.i käes olevad nõud kukkusid maha ja purunesid. Kohtule ei ole usutav hageja versioon juhtunust, et ta läks lihtsalt nõude vastu ning ta ei puutunud I. E.it. I. E.i sihilikku tõukamist või löömist hageja poolt on kinnitanud ka sündmuse peaaltnägija D. B.. Kuigi selles osas on I. E.i ja D. B.i selgitustes ebakõla, et I. E. räägib löömisest, D. B. tõukamisest, on see seletatav sellega, et liigutus tõukamiseks või löömiseks on iseenesest väliselt sarnane ning D. B. tajus hageja liigutust teisiti, kui füüsilist kontakti vahetult kogenud I. E.. Kohus on seega seisukohal, et vähemalt ühe korra on hageja 26.02.2018.a I. E.it füüsiliselt rünnanud.
28.Teist füüsilise vägivalla intsidenti, s.o vastu pead löömist ei ole keegi pealt näinud, seega ei saa tõsikindlalt väita, et viidatud löömine on tegelikkuses aset leidnud. Samuti puudub pealtnägija veeviskamise episoodis, mis annaks selgust, kas toimus vee sihilik viskamine või hagejal ebaõnnestus vee kallamine kraanikaussi. Samas ei ole nendel asjaoludel ka olulist tähendust, kuivõrd tõendatud on esimene 26.02.2018.a intsident I. E.i ja hageja vahel, s.o löömine või tõukamine, nii et I. E.i käes olevad nõud kukkusid ja purunesid. Samas on M. L. oma kirjalikus seletuses 28.03.2018.a kinnitanud, et I. E. on talle väitnud, et hageja on teda vasakule poole löönud ning tõuganud nii, et I. E.il kukkusid nõud maha. Sama kinnitas M. L. ka kohtuistungil. Seega ei ole iseenesest välistatud, et leidis aset ka teine intsident s.o selja tagant löömine vastu pead.
29.Hageja on keskendunud ka sellele, et tema ja tema kaaskolleegid ei ole märganud I. E.il siniseid plekke, turseid või muutust käitumises. Nii andis selle kohaseid seletusi kohtuistungil hageja ise, samuti tema tunnistaja M. L. kinnitas, et ta I. E. ei kurtnud laevavahetuse lõpuni, s.o 28.02.2018.a mingite valude või vigastuste üle. M. J. aga kinnitas kohtuistungil, et tegi 02.03.2018.a I. E.ile üldmassaaži, kuid ei märganud I. E.i kehal vigastusi või sinikaid, samuti ei kurtnud I. E. valu üle.
30.Vaidlust ei ole selles, et Järveotsa Perearstikeskus OÜ arst, s.o eriteadmistega isik, tuvastas 01.03.2018.a kell 15:31 I. E.il kerged kehavigastused – õla ja õlavarre pindmised vigastused, pea muude osade pindmised vigastused. Kohtul puudub alus eeldada, et vigastused tuvastanud arst on andnud välja teadvalt vale dokumendi ja tuvastanud selliste vigastuste olemasolu, mida tegelikkuses I. E.il ei esinenud. Kuigi tööõnnetuse teatisesse on arst vigastuste tekkimise põhjuse märkinud I. E.i ütluste alusel, on tööandja läbi viinud 26.02.2018.a intsidendi ja tööõnnetuse asjaolude uurimise ning on jõudnud järeldusele, et hageja on I. E.i suhtes olnud nii füüsiliselt kui ka verbaalselt vägivaldne. Tööõnnetuse raportist nähtub, et tööandja on tuvastanud 26.02.2018.a I. E.iga toimunud kerge tööõnnetuse, kus töötaja on saanud põrutuse parema õla ja õlavarre vigastuse – põrutuse. Tööõnnetuse põhjusena on tööandja tuvastanud löögi teise töötaja poolt (I kd tl 132).
31.Kohus märgib, et valutundlikkus on inimestel erinev, samuti ei pruugi hematoomid, s.o trauma tagajärjel tekkinud verevalumid, avalduda vahetult pärast traumat vaid väikese viivitusega. Hematoom võib tekkida juba ka väikese vigastuse korral, lisaks mõnel inimesel tekivad sinikad palju kergemini kui teistel. See, et I. E. töötas laevavahetuse lõpuni, nii et hagejale ja M. L.ile jäi mulje, et tal mingeid vigastusi ei esinenud, ei tähenda koheselt, et I. E.il need vigastused tegelikult puudusid. I. E. pidas vajalikuks koheselt järgmisel päeval pärast laevavahetuse lõppu pöörduda perearsti poole, kes vigastused ka fikseeris. Kuigi tõsikindlalt ei saa väita, et perearsti poolt tuvastatud vigastused olid tekkinud just hageja füüsilise ründe tulemusena, kuivõrd intsident ise toimus 26.02.2018.a ja vigastused fikseeris arst alles 01.03.2018.a, on vigastuste
iseloom ja asukohad kooskõlas I. E.i poolt välja toodud sündmuste käiguga. Samuti ei näinud vigastusi fikseerinud arst vastuolu I. E.i poolt väidetud vigastuste tekkimise aja ning tema kehal olevate hematoomide ning tursete vahel.
32.Arst tuvastas I. E.il kerge kehavigastuse ja põrutuse ning pidas vajalikuks tunnistada I. E. kaheks nädalaks töövõimetuks ja esitada Tööinspektsiooni tööõnnetuse teade. Kohtul puudub igasugune alus eeldada, et I. E.il vigastused fikseerinud arst I. E.il vigastusi tegelikkuses üle ei vaadanud, on kuritahtlikult väljastanud valeandmetega dokumendi ning andnud teadvalt valesti välja I. E.ile töövõimetuslehe. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et I. E.il esinesid 01.03.2018.a kerged kehavigastused. Seega ei oma asjas tähendust ka M. J.i kohtuistungil antud kinnitus, et ta ei näinud 02.03.2018.a I. E.ile massaaži tehes mingeid kehavigastusi. I. E.i kehavigastusi ei muuda olematuks ka see, et M. L.i 28.03.2018.a kirjaliku seletuse kohaselt lõi hageja I. E.i sõnutsi teda vasakule poolele, aga järgmisel päeval olla kolmandale kolleegile näidanud hoopis paremat poolt. Kohus juhib tähelepanu, et arst on tuvastanud I. E.il vigastusi nii paremal kui vasakul pool.
33.OÜ H töökorralduse reeglite p 12.4.7 järgi on laevapere liige kohustatud teatama õnnetusjuhtumist või laevapere liikme endaga või laevapere liikmega laevas juhtunud tööõnnetusest (sõltumata, kas sellega kaasneb ajutine töövõimetus), viivitamatult oma osakonnajuhile, teenistuse juhile, vahitüürimehele või kaptenile (I kd 145, pöördel).
34.Iseenesest on õige hageja viide, et I. E. oleks pidanud vastavalt töökorralduse reeglitele pöörduma pärast 26.02.2018.a intsidenti mõne kõrgema laevaohvitseri poole, kuid seda rikkumist ei saa ette heita kostjale. I. E. kahjustas konfliktist viivitusega teatamisega pigem enda kui hageja positsiooni, kuivõrd raskendas kohest rünnet kinnitavate tõendite kogumist. Kuid konfliktist viivitusega teatamine ei muuda 26.02.2018.a intsidenti olematuks või teatamist ise ebausaldusväärseks. I. E. on 14.03.2018.a koosoleku protokolli kohaselt selgitanud, et ta ei teavitanud koheselt juhtunust, kuivõrd ta kartis A.t (I kd tl 134). Ka tööandjale antud kirjalikus seletuses selgitas I. E., et ta ei teavitanud juhtunust kedagi kuna oli suures šokis (I kd, lk 135 pöördel). Samuti TVK istungil tunnistusi andes selgitas I. E. laeval toimunust teavitamata jätmist sellega, et ta oli juhtunust šokis.
35.Kohtu hinnangul on psühholoogiliselt mõistetav, et I. E. viivitas konfliktist ja ründest teatamisega. Suletud ja piiratud territooriumil, s.o laevas, oma otsese ülemuse ründest kaptenile teatamine võib kaasa tuua ülemuse uue ründe või ahistamise. Seda enam, et abikokk D. B.i hinnangul karjus hageja 26.02.2018.a konfliktis I. E.i peale ning I. E. üritas pigem rahulikumalt asja lahendada. Alluva peale karjumine (ka konfliktsituatsioonis) on verbaalne rünne. Pingelises keskkonnas võivad töötajad olla emotsionaalsed ning võivad reageerida erinevalt ning tõepoolest asju näha ja tunda erinevalt, kuid isegi alluva poolt väidetav töökohustuse rikkumine või töökorraldusreeglite eiramine või allumatus ei anna õigust kõrgemaal ametikohal olevale töötajale õigust alluva peale karjuda või teda sihilikult lüüa või tõugata. Seega on mõistetav I. E.i soov vältida uut konflikti, uut võimalikku verbaalset rünnet. Sama asjaolu so soov vältida uut konflikti võis ajendada I. E.it ka varjama talle tekkinud kerge kehavigastuse mõju. Kuivõrd asjas on tõendamist leidnud vähemalt üks hageja poolt toime pandud füüsilise ründe episood, siis on mõistetav ka I. E.i šokiseisund, sest ei ole just igapäevane ja tavaline, et kõrgemal ametikohal olev isik alluvat füüsiliselt ründab ja lööb või tõukab.
36.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et kostja on korrektselt kontrollinud talle teatavaks saanud 26.02.2018.a konflikti faktilisi asjaolusid, teinud neist õiged järeldused ja reageerinud adekvaatselt. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud vähemalt üks hageja poolt toime pandud füüsilise ründe episood.
37.Kohus märgib, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud, et sellise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise (TLS § 88 lg 1 p 3). Hoiatuse eesmärk on juhtida töötaja tähelepanu rikkumisele ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. TLS § 97 lg 3 kohaselt võib tööandja TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostja töökorralduse reeglite p 15.5.10 kohaselt võib kostja ilma etteteatamata ja eelneva hoiatamiseta laevapere liikme meretöölepingu erakorraliselt üles öelda laevapere liikmest tuleneval mõjuval põhjusel ka esmase rikkumise korral, kui laevapere liige on kasutanud teiste isikute vastu füüsilist vägivalda või sellega ähvardanud (I kd lk 140 - 148). Samasisulised sätted sisaldusid ka OÜ H varasemates töökorralduse reeglites p 10.1.11 ja p 15.5.10, mis kehtisid alates 2015. a (I kd lk 150 - 157). Hagejale olid nii kehtivad kui varasemad OÜ H töökorralduse reeglid teada, mida hageja on 19.02.2018.a oma logiga kinnitanud laevasiseses arvutiprogrammis (MSM – marine safety and document manager, I kd lk 159) ja allkirjadega 2015 – 2017. a oma isiklikul kaardil (I kd lk 160-161). Samuti on hageja ise kinnitanud hagiavalduse p-s 28, et teab oma tööks vajalikke töökorraldusreegleid (I kd, lk 6).
38.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et käesoleval juhul oleks tulnud eelnevalt teha kirjalik hoiatus, et kaastöötajat füüsiliselt rünnata ei tohi või oleks pidanud järgima TLS § 97 lg 2 tähtaegu. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on kohtumenetluses tõendamist leidnud vähemalt üks hageja poolt toime pandud füüsilise ründe episood. Ka üks õigusvastane füüsiline rünne ühe töötaja poolt teise vastu on lubamatu. Kohtu hinnangul oli hageja poolt tegemist antud juhul niivõrd raske rikkumisega, et kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt päeva pealt üles öelda ilma töötajat eelnevalt hoiatamata. Tööandjal on seadusest tulenev kohustus tagada iga töötaja kaitse ebaväärika kohtlemise eest ning tagada kõikidele töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused (TLS § 28 l 2 p 6, § 91 lg 2 p 1 ja 3). Töötaja rikkus kohustust hoiduda tegudest, mis kahjustavad teise isiku tervist.
39.Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on hagejaga töölepingu erakorraliselt lõpetanud kooskõlas seadusega, puudub alus lugeda töölepingu erakorralist ülesütlemist tühiseks. Samuti puudub alus hagejale hüvitise väljamõistmiseks.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
41.TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Kostja esitas 30.10.2019.a kohtuistungil vastuväite kohtu tegevuse peale, kuivõrd kohus ei ole menetlusse võtmise määruses märkinud seda, et kohus on menetlusse võtnud ka hageja viivise nõude, mida hageja TVK-s toimunud vaidluses ei esitanud. TsMS § 333 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus märgib, et iseenesest on kostja õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et 24.08.2018.a hagi menetlusse võtmise määruses ei ole märgitud, et lisaks TVKs esitatud nõuetele on kohus võtnud menetlusse ka hageja esitatud viivisenõude hüvitiselt. TVLS § 58 lg 3 kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Samas ei ole keelatud esitada ka uusi nõudeid näiteks viivise nõuet, kuid kohus oleks pidanud sellele menetlusse võtmise
määruses selgelt viitama. Menetlusosalistel on õigus teada, millised nõuded on menetlusse võetud. Kohus märgib, et tegemist on eksitusega ning kohus on viidatud puuduse kõrvaldanud 30.10.2019.a istungil kostjale menetlusse võetud nõudeid selgitades ning on andnud kostjale võimaluse ka viivise nõude osas oma vastuväited esitada. Kohus jätab selles osas vastuväite rahuldamata.
42.Kostja 14.11.2019.a kohtukantseleis kohtutoimiku materjalidega tutvumisel selgus kostjale, et ekslikult pole kohus kohtutoimikusse lisanud käesolevas töövaidlusasjas kohtueelses menetluses TVK-s 06.06.2018 toimunud istungi protokolli, mille on TVK sekretär-referent kohtule edastanud 06.09.2018 e-kirja lisana elektrooniliselt. Kohus selgitab kostjale, et elektroonilisest toimikust on jäänud ekslikult tegemata väljatrükk pabertoimikusse. Kohus on seisukohal, et nimetatud kohtu eksimus tuleb parandada ning ka pabertoimikusse tuleb TVK-s 06.06.2018 toimunud istungi protokolli väljatrükk lisada paberkandjal, kuivõrd TVK-s 06.06.2018 toimunud istungi protokollil on tõendi väärtus. Seega parandab kohus tähelepanematuse ja lisab protokolli toimikusse (II kd tl 54-57).
43.Kostja esindaja esitas 06.11.2019.a taotluse protokolli parandamiseks. Kostja palub tuginedes kohtuistungi helisalvestisele teha 30.10.2019.a kohtuistungi protokollis alljärgnevad parandused: Kohtuistungi protokolli lehekülgedel 3-4 on kajastatud kostja esindaja poolt kohtuistungil seoses hagi nõuetega avaldatud seisukohti, seejuures on protokolli ebaõigesti märgitud lause nagu oleks kostja esindaja kohtuistungil avaldanud (protokolli lk 3 viimane ja lk 4 esimene lause): „Samal ajal nõudes nr 5 nõutakse vähem etteteatamises 9-10 Kalendripäeva ulatuses hüvitamist, mitte 30 kalendripäeva osas hüvitamist.“ Kohtuistungi helisalvestisest nähtub (kostja esindaja seisukoht salvestatud vahemikus 00:20:44 kuni 00:20:47), siis kohtuistungil kostja esindaja tegelikult avaldas, et: „Samal ajal nõudes nr 5 nõutakse vähem etteteatamise eest 90 kalendripäeva ulatuses hüvitamist, mitte 30 kalendripäeva osas hüvitamist“. Kohtuistungi protokolli leheküljel 4 on kajastatud kostja esindaja poolt TsMS § 333 alusel kohtuistungil esitatud vastuväide, seejuures on protokolli ebaõigesti märgitud lause nagu oleks kostja esindaja kohtuistungil avaldanud: „Kostja peab esitama vastuväite TsMS § 333 alusel selle tõttu, et TsMS § 343 ́1 järgi, kui on kõrvaldatavaid puudusi, siis kohus teeb määruse.“ Kohtuistungi helisalvestisest nähtub (kostja esindaja vastuväide salvestatud algusega 00:29:24), siis kohtuistungil kostja esindaja tegelikult avaldas, et (tsiteerin): „Kostja peab esitama vastuväite TsMS § 333 alusel selle tõttu, et TsMS § 3401 lg 1 järgi, kui on kõrvaldatavaid puudusi, siis kohus teeb määruse.“ Kohtuistungi protokolli leheküljel 5 on ebaõigesti märgitud nagu oleks kohus seoses digitaalse toimiku sisuga selgitanud (tsiteerin): „Tegemist on digitaalse toimiku lisa 8-ga.“ Kohtuistungi helisalvestisest nähtub (kohtu selgitus salvestatud algusega 00:46:06), siis kohtuistungil kohus tegelikult selgitas, et (tsiteerin): „Tegemist on digitaalse toimiku lehekülg 408-ga“. Kohtuistungi protokolli leheküljel 6 on ebaõigesti märgitud nagu oleks kohus küsinud hagejalt (tsiteerin): „Mis toimus 28.02.2018.a?“ Nagu nähtub kohtuistungi helisalvestisest (kohtu küsimus salvestatud 01:02:54), siis kohtuistungil kohus tegelikult küsis hagejalt: „Mis toimus 26.02.2018.a?“
44.Hageja esindaja istungiprotokolli parandamisele vastu ei vaidle.
45.Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja protokolliga leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu. Vastavalt TsMS § 50 lg 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõige 1 p 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Vastavalt TsMS § 53 lg-le 2 on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohtuasjas 30.09.2019.a toimunud istungi
protokoll allkirjastati 01.11.2019.a, seega on taotlus esitatud kohtule tähtaegselt. Antud juhul on kostja esindaja taotlenud istungil kõlanud sõnavõttude täpsustamist. Kohus leiab, et kuigi antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise protokolli muudatustega, tuleb kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldada protokolli täpsuse ja üheselt mõistetavuse huvides. Ka arvestab kohus asjaolu, et käesoleval juhul ei vaidle hageja taotlusele vastu.
46.Kohus on rahuldanud hageja taotluse kuulata tunnistajana üle M. L.. M. L. on kohtule 30.10.2019.a. istungil esitanud tõendi, mille kohaselt tööandja OÜ H kinnitab, et M. L.il oli istungi toimumise päeval tööpäev. Samuti teavitas tööandja, et tunnistaja lepingujärgne töötasu on 76,52 eurot päevas.
47.TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. Kui taotluse on esitanud mõlemad pooled või kui tunnistajad ja eksperdid kutsutakse välja või vaatlus tehakse kohtu algatusel, tasuvad pooled kulud võrdselt. TsMS § 151 lg 3 sätestab, et kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud. TsMS § 152 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale tunnistajatasu. Tunnistajatasu on hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest. Tunnistajatasu makstakse ka siis, kui tõendusküsimusele on vastatud kirjalikult. TsMS § 160 lg 1 kohaselt makstakse tunnistajale, eksperdile ja tõlgile tasu üksnes nõudmisel. Sama paragrahvi lõige kaks kohaselt lõpeb tunnistajatasu maksmise ja tunnistajale kulude hüvitamise nõue kolme kuu möödumisel ajast, millal tunnistaja menetluses viimati osales, kui tunnistaja ei esita kohtule taotlust tasu maksmiseks ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus teavitab tunnistajat nimetatud tähtajast ja tähtaja möödumise õiguslikest tagajärgedest.
48.Kohus loeb tunnistaja M. L.i 30.10.2019.a. esitatud tõendit kui taotlust tunnistajatasu hüvitamiseks. Tunnistajatasu maksimummäär on TsMS § 152 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.12.2005 määruse nr 322 § 7 lg 3 ja 2019 kehtiva tunnitasu alammäära järgi 32,1 eurot tunnis. Tunnistaja on esile toonud, et ei saanud tööl viibida kogu päeva. Kohtule on usutav, et tunnistaja, kes töötab laeval, ei saa pärast kohtu ees kohustuse täitmist naasta tööpostile ning kaotab seetõttu ühe tööpäeva tasu.
49.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal hüvitada tunnistaja M. L.i saamata jäänud töötasu tunnistajana ülekuulamisel summas 76,52 eurot.
50.Nimetatud summa tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X); Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X); LHV Pank - a/a EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus tunnistajatasu tasumise kohta. Makse selgitused tuleb märkida tsiviilasja number 2-18-10961. Tunnistaja tasu tuleb tasuda 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
51.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 ja TsMS § 132 lg 1 järgi on hagi hind käesoleval juhul 11 081,94 eurot.
Menetluskulude jaotamine ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
52.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
53.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
54.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et käesolev lahend vaidlustatakse ringkonnakohtus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.