14. august 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-9822
Tsiviilasi
F. P.i (P.), T. Z., L. K., R. R. (R.), K. H.-M., M. H., K. A. (A.), P. T., J. I. (I.), J. F., G. U., L. B., T. M. ja V. Z. hagiavaldus Aktsiaseltsi MV KAUBAD, M. M., L. V., S. S., E. V., T. Š. (Š.), K. O. (O.), R. V. (V.) ja T. H. vastu kinnistusraamatu registriosade sulgemiseks ja kustutamiseks nõusoleku andmise nõudes ning F. P.i (P.), T. Z., L. K., R. R. (R.), K. H.-M., M. H., K. A. (A.), P. T., J. I. (I.), J. F., G. U., L. B., T. M. ja V. Z. hagiavaldus Aktsiaseltsi MV KAUBAD vastu kinnistusraamatu registriosa avamiseks nõusoleku andmise nõudes
Hagihind
490 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
1) F. P. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja T. L. 2) T. Z. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 3) L. K. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 4) R. R. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 5) K. H.-M. (isikukood xxx, aadress xxx Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 6) M. H. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 7) K. A. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 8) P. T. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 9) J. I. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 10) J. F. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 11) G. U. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 12) L. B. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 1 (11)
13) T. M. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. 14) V. Z. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepingulised esindajad T. L. ja J. A. Kostjad
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
1) Aktsiaselts MV KAUBAD (registrikood 10102339, aadress Mäealuse tn 12, 12618 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 2) M. M. (isikukood xxx, aadress xxx Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 3) L. V. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 4) S. S. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 5) E.V. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 6) T. Š. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 7) K. O. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 8) R. V. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm 9) T. H. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kohtuistung 19.06.2019.a.
2.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339), M. M. (isikukood xxx) ja R. V. (V., isikukood xxx) 31.07.2017.a taotlus kohustada hagejaid andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis.
3.Jätta rahuldamata T. H. (isikukood xxx) 21.08.2017.a taotlus kohustada hagejaid andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis.
4.Jätta rahuldamata K. O. (O., isikukood xxx) 09.09.2017.a taotlus kohustada hagejaid andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis.
5.Jätta läbi vaatamata J. F. (isikukood xxx) hagiavaldus Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339), M. M. (isikukood xxx), L. V. (isikukood xxx), S. S. (isikukood xxx), E.V. (isikukood xxx), T. Š. (Š., isikukood xxx), K. O. (O., isikukood xxx), R. V. (V., isikukood xxx), T. H. (isikukood xxx) vastu.
6.Jätta läbi vaatamata K. H.-M. (isikukood xxx) hagiavaldus Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339), M. M. (isikukood xxx), L. V. (isikukood xxx), S. S. (isikukood xxx), E.V. (isikukood xxx), T. Š. (Š., isikukood xxx), K. O. (O., isikukood xxx), R. V. (V., isikukood xxx), T. H. (isikukood xxx) vastu.
7.Jätta rahuldamata F. P.i (P., isikukood xxx), T. Z. (isikukood xxx), L. K. (isikukood xxx), R. R. (R., isikukood xxx), M. H. (isikukood xxx), K. A. (A., isikukood xxx), P. T. (isikukood xxx), J. I. (I., isikukood xxx), G. U. (isikukood xxx), L. B. (isikukood xxx), T. M. (isikukood xxx) ja V. Z. (isikukood xxx) taotlus kohustada S. H.it (H., isikukood xxx), T. H. (H., isikukood xxx), S. H. (H., isikukood xx), M. I. (I., isikukood xxx), N. Z.-I. (Z.-I., isikukood xxx), T. H. (H., isikukood xxx), S. P. (P., isikukood xxx), E. T. (isikukood xxx), Osaühingut X(registrikood xxx), M. K. (K., isikukood xxx), V. K.(K., isikukood xxx), E.
2 (11)
V. (V., isikukood xxx), A. F. (F., isikukood xxx) ja E. F. (F., isikukood xxx) astuma kostjatena menetlusse.
8.Jätta rahuldamata F. P.i (P., isikukood xxx), T. Z. (isikukood xxx), L. K. (isikukood xxx), R. R. (R., isikukood xxx), M. H. (isikukood xxx), K. A. (A., isikukood xxx), P. T. (isikukood xxx), J. I. (I., isikukood xxx), G. U. (isikukood xxx), L. B. (isikukood xxx), T. M. (isikukood xxx) ja V. Z. (isikukood xxx) kaasata tsiviilasja menetlusse Tallinn, Liivalaia tn x korteriühistu (registrikood xxx).
9.Jätta rahuldamata F. P.i (P., isikukood xxx), T. Z. (isikukood xxx), L. K. (isikukood xxx), R. R. (R., isikukood xxx), M. H. (isikukood xxx), K. A. (A., isikukood xxx), P. T. (isikukood xxx), J. I. (I., isikukood xxx), G. U. (isikukood xxx), L. B. (isikukood xxx), T. M. (isikukood xxx) ja V. Z. (isikukood xxx) hagiavaldus Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339), M. M. (isikukood xxx), L. V. (isikukood xxx), S. S. (isikukood xxx), E.V. (isikukood xxx), T. Š. (Š., isikukood xxx), K. O. (O., isikukood xxx), R. V. (V., isikukood xxx), T. H. (isikukood xxx) vastu järgmistes nõuetes: 9.1.nõue kohustada andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks, millega sulgetakse ja kustutatakse alljärgnevad kinnistusregistriosad: xxx 9.2.nõue asendada kostjate nõusolek kohtuotsusega; 9.3.nõue kohustada Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339) andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks ja kinnistusregistriosa avamiseks, millega moodustatakse ja avatakse uus kinnistusregistri registriosa, katastritunnus 78401:106:1170, pindala 2387 m2, aadress Liivalaia tn 5, Tallinn, maa sihtotstarve elamumaa (75%) ärimaa (25%) ja teha loodava registriosa esimesse jakku kanne nr 1, mille alla kanda sisse 9370/37918 mõttelist osa kinnistust ning reaalosa mitteeluruum nr 1, mille üldpind on 937 m2 ja mille tähistuseks plaanil märkida 67 ning millega kantakse nimetatud registriosa omanikuna registrisse AS MV Kaubad (10102339); 9.4.nõue asendada Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339) nõusolek kohtuotsusega.
10.Jätta läbi vaatamata F. P.i (P., isikukood xxx), T. Z. (isikukood xxx), L. K. (isikukood xxx), R. R. (R., isikukood xxx), M. H. (isikukood xxx), K. A. (A., isikukood xxx), P. T. (isikukood xxx), J. I. (I., isikukood xxx), G. U. (isikukood xxx), L. B. (isikukood xxx), T. M. (isikukood xxx) ja V. Z. (isikukood xxx) hagiavaldus Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339), M. M. (isikukood xxx), L. V. (isikukood xxx), S. S. (isikukood xxx), E.V. (isikukood xxx), T. Š. (Š., isikukood xxx), K. O. (O., isikukood xxx), R. V. (V., isikukood xxx), T. H. (isikukood xxx) vastu nõudes nõuda kostjate omandist hagejate kasuks välja hagejate eriomandi osale vastav kaasomandi osa, mis vastab pindalale suurusega 26,81 m2.
11.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2018.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-9822 kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Jätta Aktsiaseltsi MV KAUBAD (registrikood 10102339), M. M. (isikukood xxx), L. V. (isikukood xxx), S. S. (isikukood xxx), E.V. (isikukood xxx), T. Š. (Š., isikukood xxx), K. O. (O., isikukood xxx), R. V. (V., isikukood xxx) ja T. H. (isikukood xxx) menetluskulud võrdsetes osades K. H.-M. (isikukood xxx), J. F. (isikukood xxx), F. P.i (P., isikukood xxx), T. Z. (isikukood xxx), L. K. (isikukood xxx), R. R. (R., isikukood xxx), M. H. (isikukood xxx), K. A. (A., isikukood xxx), P. T. (isikukood xxx), J. I. (I., isikukood xxx), G. U. (isikukood xxx), L. B. (isikukood xxx), T. M. (isikukood xxx) ja V. Z. (isikukood xxx) kanda.
13.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. 3 (11)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päevajooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esinasellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.F. P., T. Z., L. K., R. R., K. H.-M., M. H., K. A., P. T., J. I., J. F., G. U., L. B., T. M. ja V. Z. (hagejad) esitasid 26.06.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi MV KAUBAD, M. M., L. V., S. S., E.V., T. Š., K. O., R. V. ja T. H. vastu (kostjad) vastu (I kd, tl-d 1-12). Kohus võttis hagi 03.07.2017 menetlusse (I kd, tl-d 126). Kostjad Aktsiaselts MV KAUBAD, M. M. ja R. V. vastasid hagile 31.07.2017 (II kd, tl-d 61-68). Kostja R.V. vastas hagile 07.08.2017 (II kd, tl-d 75-77). Kostja E.V. vastas hagile 07.08.2017 (II kd, tl-d 78-81). Kostja T. Š. vastas hagile 07.08.2017 (II kd, tl-d 8285). Kostja T. H. vastas hagile 21.08.2017 (II kd, tl-d 90-94). Kostja K. O. vastas hagile 09.09.2017 (II kd, tl-d 97-101). Kostja S. S. vastas hagile 09.09.2017 (II kd, tl-d 102-105). Hageja esitas 10.05.2018 menetlusdokumendi hagi aluse täiendamiseks (III kd, tl-d 48-64). Kostjad Aktsiaselts MV KAUBAD, M. M. ja R. V. esitasid 28.05.2018 menetlusdokumendi (III kd, tl-d 109-116). Kostja K. O. esitas 29.05.2018 menetlusdokumendi (III kd, tl-d 126-128). Kostja R. V. esitas 31.05.2018 menetlusdokumendi (III kd, tl-d 129-132). Kohus kohaldas 05.06.2018 kohtumäärusega hagi tagamise abinõusid (III kd, tl 133). Eelistung toimus 06.05.2019 (IV kd, tl-d 77-80). Hagejad esitasid 10.06.2019 menetlusdokumendi nõude täpsustamiseks ja kostjate menetlusse astumise kohustamiseks (IV kd, tl-d 44-47). Kohtuistung toimus 19.06.2019 (IV kd, tl-d 81-84).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagejad olid hagi esitamise seisuga Liivalaia tn 5, Tallinn asuvate korteriomandite omanikud. Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulusid 15.05.2017 seisuga Liivalaia tn x, Tallinn asuvad mitteeluruumid reaalosa suurusega 937m2. Kokku oli elamus 67 korteriomandit. Elamus on moodustatud korteriühistu. Kostja Aktsiaselts MV KAUBAD tasub korteriühistu esitatavaid majandamiskulude arveid osaliselt. Aktsiaselts MV KAUBAD on soovinud korteriühistu põhikirja muuta selliselt, et ta ei peaks osalema erinE.te majandamiskulude kandmises. Kostja Aktsiaselts MV KAUBAD jagas selleks, et muuta korteriühistu tulevikus toimuvatel üldkoosolekutel häälte tasakaalu, endale kuuluva korteriomandi 69 korteriomandiks, millest 25 on hoiu-panipaigad suurusega 5,19m2 kuni 9,04m2 ja ülejäänud kontoriruumid, kusjuures osad nendest on läbikäidavad kontoriruumid. Kostja Aktsiaselts MV KAUBAD on võõrandanud kaheksa jagamisel tekkinud korteriomandit edasi teistele kostjatele. Hagejad leiavad, et püütakse kaaperdada korteriühistu juhtimist. Kinnistusraamatu kanded on ebaõiged, sest korteriomandite jagamine korteriomanditeks on näilik tehing, sest tehing on suunatud Aktsiaseltsi MV KAUBAD häälte arvu suurendamisele korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Korteriomandid ei vasta korteriomandiseaduses sätestatud nõuetele, sest ei vasta korteriomandi definitsioonile. Kostja Aktsiaseltsil MV KAUBAD puudus kaasomanike nõusolek korteriomandite jagamiseks. Ebaõigete kinnistusraamatukannetega on muudetud korteriomandite eriomandit ja seeläbi hagejate kaasomandis olevakaasomandi osa suurust. Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud mitteeluruumi pindala oli 937m2. Jagamisel tekkinud korteriomandite reaalosade pindala on kokku 910,19m2. Moodustatud mitteeluruumide reaalosade kogusuurus vähenes ja kaasomandis olev osa suurenes. Kaasomandis 4 (11)
olevaosa suurenemine kinnistusraamatus ei nähtunud ei 69 korteriomandi moodustamisel ega ka pärast. Vaidlusalused kinnistusraamatu kanded kajastavad ebaõigesti vaidlusaluste korteriomandite reaalosa suurust. Korteriomanditeks jagamisel ei ole järgitud hoonejaotusplaani. Hoonejaotusplaan ei vasta ehitusprojektile.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostjate vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostjad leiavad, et korteriomanditeks jagamise tehing ei ole näilik tehing. Kostjal Aktsiaseltsil MV KAUBAD ei olnud kohustust küsida kaasomanikelt nõusolekut korteriomandi jagamisel. Korteriomandi jagamine korteriomanditeks ei riku hagejate õigusi. Uued korteriomandid on moodustatud selliselt, et jagatud korteriomandi (äripinna) kaasomandi osa suurus ei muutunud. Hagejate korteriomandite kaasomandi osa suurus ei ole korteriomandi jagamise tulemusena muutunud. Kaasomaniku mõttelise osa suurus väljendab tema osaluse suurust omandi kui õiguse väärtuses, mitte omandi eseme füüsilistes karakteristikutes (pindalas). Kaasomanike nõusolekut on vaja kaasomandisse kuuluvate konstruktsioonide muutmiseks. Korteriomandi jagamisel otsustab korteriomanik ise, kui suured on nii uute moodustatavate korterite reaalosade kui ka kaasomandi osade mõtteliste osade suurused. Kehtiv õigus ei sätesta uute korteriomandite moodustamisel mingit seost uute korteriomandite reaalosa suuruste ja mõttelise osa suuruste vahel. Seaduse kohaselt ei pea eriomandi esemeks olevaehitise reaalosa üldpinna suurus ja kaasomandi mõttelise osa suurus kokku langema. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Hagihinna määramine
4.TsMS § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel 03.07.2017 kohtumäärusega hagihinnaks 483 000 eurot (I kd, tl 126). Kostjad leidsid 12.06.2019 menetlusdokumendis, et hagihind on 7 245 000 eurot (IV kd, tl 49). Hagejad palusid 18.06.2019 menetlusdokumendis määrata kohtul hagihind (IV kd, tl 54). Kohus määras 19.06.2019 istungil, et kohus menetleb hagejate nõuet 10.06.2019 menetlusdokumendis esitatud sõnastuses (IV kd, tl 82). Kohus ei ole muutnud 03.07.2017 kohtumäärusega kindlaksmääratud hagejate ega kostjate ringi. Hagihinna määramiseks peab kohus selgitama välja, mitu nõuet on asjas esitatud ning millised on nõuete liigid.
4.1.Hagejad on esitanud kostjate vastu nõude anda nõusolekud kinnistamisavalduse esitamiseks, millega suletakse ja kustutatakse alljärgnevad kinnistusregistriosad: xxx Kohus on seisukohal, et kinnistusraamatu registriosa sulgemise ja kustutamise nõusoleku andmise nõue on esitatud iseseisvalt iga kostja vastu. Kostja, kes ei ole konkreetse korteriomandi omanik, ei saa anda nõusolekut teisele kostjale kuuluva korteriomandi kohta avatud kinnistusraamatu registriosa sulgemiseks. Eeltoodust tulenevalt on 14 hagejat esitanud üheksa nõuet kinnistusraamatu registriosa sulgemise ja kustutamise nõusoleku saamiseks. TsMS § 207 lg-st 2 tulenevalt osaleb iga hageja oma nõudega iga kostja vastu iseseisvalt. Eeltoodust tulenevalt sisaldub hagejate nõudes kostjate vastu kinnistusraamatu registriosa sulgemise ja kustutamise nõusoleku saamiseks kokku 126 nõuet (14*9=126).
4.2.Hagejad on esitanud kostja Aktsiaseltsi MV KAUBAD vastu nõude kohustada kostjat andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks ja kinnistusregistriosa avamiseks. Kohus on seisukohal, et tegemist on 14 hageja iseseisva nõudega ühe kostja vastu. Seega sisaldub hagejate nõudes kostja vastu kokku 14 nõuet.
4.3.Kohus on seisukohal, et pooled ei vaidle varalise õiguse kuuluvuse üle, vaid selle üle, kas kostjatel on tekkinud varaline õigus (omandiõigus). Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist TsMS § 5 (11)
132 lg 1 mõistes mittevaralise nõudega. Hagihind TsMS § 134 lg 1 järgi on 490 000 eurot ((126+14)*3500=490 000).
4.4.Hagejate alternatiivse nõude (nõue nõuda kostjate omandist hagejate kasuks omandist hagejate kasuks välja hagejate eriomandi osale vastav kaasomandi osa hagejate eriomandi osale vastav kaasomandi osa) hind on 441 000 eurot. Seetõttu tuleb määrata hagejate esmaste nõuete järgi hagihinnaks 490 000 eurot (TsMS § 134 lg 1 ls 2). Kostjate taotlused kohustada hagejaid andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatis
5.Kostjad Aktsiaselts MV KAUBAD, M. M. ja R. V. esitasid 31.07.2017 taotluse hagejate kohustamiseks andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis (II kd, tl-d 67-68). Kostjad põhjendasid taotlust sellega, et kostjate õigusabikulud võivad kolmes kohtuastmes ulatuda 100 000 euroni. Kostjad leidsid, et hagejad ei ole ilmselt võimelised asja kaotamisel kostjate menetluskulusid kandma, sest riigilõivu on hagejate eest tasunud korteriühistu. Kostja T. H. esitas 21.08.2017.a taotluse hagejate kohustamiseks andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis (II kd, tl 93). Kostja pidas võimalikuks, et hagejad on selleks ajaks varatud, kui kostja saab oma õiguse, mida näitab riigilõivu tasumine korteriühistu poolt. Kostja K. O. esitas 09.09.2017.a taotluse hagejate kohustamiseks andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis. Kostja K. O. põhjendas taotlust samade väidetega, millega põhjendas oma taotlust kostja T. H. (II kd, tl 100). Kohus jättis kostjate taotlused protokollilise määrusega 19.06.2019 kohtuistungil rahuldamata (IV kd, tl-d 81-82). Kohus märgib otsuses määruse põhjendused (TsMS § 464 lg 3, 442 lg 5). TsMS § 196 lg 1 p 3 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Kohus peab arvestama, et TsMS § 165 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral võrdsetes osades hagejate kanda. Kostjad ei ole toonud välja asjaolusid iga hageja majandusliku seisundi kohta. Kohus leiab, et korteriühistu poolt asjas riigilõivu tasumine ei anna ülevaadet hagejate tegelikust majanduslikust seisundist. Samuti ei ole kostjad eraldi iga hageja kohta märkinud, milline oleks eeldatavalt iga konkreetse hageja kanda jääv menetluskulude summa. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul kostjate avaldatud asjaolude põhjal võimalik hinnata eraldi iga hageja majanduslikku seisundit. Kohus jätab eeltoodut arvestades kostjate taotlused rahuldatama. Hagi tagasivõtmise taotluste lahendamine
6.TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja J. F. esitas 26.06.2017 hagiavalduse koos teiste hagejatega. Kohus võttis 03.07.2017 määrusega hagi menetlusse. Hageja J. F. võttis hagi 22.05.2018 tagasi (III kd, tl-d 107-108). Hagi on tagasi võetud eelmenetluse kestel. Kohus jätab hagiavalduse J. F. poolt kostjate vastu esitatud nõuetes läbi vaatamata. Hageja K. H.-M. esitas 26.06.2017 hagiavalduse koos teiste hagejatega. Hageja K. H.-M. võttis hagi 19.06.2019 kohtuistungil tagasi (IV kd, tl-d 82-83). Kostjad ei vaielnud vastu K. H.-M. hagi tagasivõtmisele. Kohus jätab hagiavalduse hageja K. H.-M. poolt kostjate vastu esitatud nõuetes läbi vaatamata. 6 (11)
7.Hagejad esitasid 24.09.2018 taotluse kaasata kostjatena menetlusse S. H., T. H., S. H., M. I., N. Z.-I., T. H., S.P., E.T., OÜ X, M.K., V. K., E. V. A. F. ja E. F. (III kd, tl-d 193-194. Hagejad esitasid 10.06.2019 täiendatud taotluse kohustada samu isikuid (välja arvatud S. H.) astuma kostja Aktsiaseltsi MV KAUBAD asemel menetlusse (IV kd, tl-d 45-46). Kohus jättis taotluse 19.06.2019 kohtuistungil rahuldamata (IV kd, tl 81). Kohus märgib otsuses määruse põhjendused (TsMS § 464 lg 3, 442 lg 5). Hagejad põhjendasid 24.09.2018 kostjate kaasamise taotlust sellega, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised. Hagejad põhjendasid mõlemat taotlust väitega, et Aktsiaselts MV KAUBAD on võõrandanud pärast hagi esitamist korteriomandid isikutele, kelle menetlusse kaasamist hagejad taotlevad. TsMS § 208 lg 2 annab hagejale õiguse taotleda kostja kaasamist menetlusse siis, kui hagiavalduse oleks kostja vastu saanud esitada, kuid see on jäänud mingil põhjusel esitamata. TsMS § 208 lg 2 ei anna hagejale õigust taotleda isiku kostjana menetlusse kaasamist, kui isik on vaidlustatud õigussuhte osaliseks saanud pärast hagi esitamist. Seetõttu ei saa hagejate taotlust rahuldada TsMS § 208 lg 2 alusel. TsMS § 211 lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. See kehtib ka kinnisasja üürivõi rendilepingust või selle puudumisest tulenevavaidluse kohta, kui lepingu kohta on kantud märge kinnistusraamatusse. TsMS § 211 lg 3 sätestab, et käesolevaparagrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata, kui asjas tehtav otsus ei kehtiks käesolevaseadustiku § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes. Kui sellisel juhul on võõrandaja hageja, võib kostja hagejale esitada vastuväite, et hageja on nõudeõiguse kaotanud. TsMS § 460 lg 2 sätestab, et otsus ei kehti menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Hagejad ei ole põhistanud, et S. H., T. H., S. H., M. I., N. Z.-I., T. H., S. P., E. T., Osaühing X, M. K., V. K., E. V., A. F. ja E. F. olid vaidlusaluste korteriomandite omandamise ajal teadlikud hagejate poolt hagiavalduse esitamisest. Seetõttu puudub kohtu hinnangul alus kohustada nimetatud isikuid astuma kostjatena menetlusse. Kohus jätab hagejate taotluse rahuldamata. Kohus selgitab, et kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud seda, kas otsus kehtib isikute suhtes, kelle menetlusse kaasamist ja menetlusse astumist hagejad taotlesid. Kohus andis hinnangu üksnes hagejate taotluste põhistatusele. Korteriühistu menetlusse kaasamise taotlus
8.Hagejad taotlesid 10.06.2019 menetlusdokumendis Tallinn, Liivalaia tn x korteriühistu (registrikood xxx) menetlusse kaasamist. Hagejad ei ole märkinud, millise menetlusosalisena tuleks korteriühistu menetlusse kaasata, sh ei ole hagejad põhistanud asjaolusid, mille alusel oleks võimalik korteriühistu kaasata menetlusse kolmanda isikuna hagejate või kostjate poolel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagejate taotluse korteriühistu kaasamiseks. Kinnistusraamatu registriosade sulgemise ja kustutamise nõue ning registriosa avamise nõue
9.Hageja ja kostja on menetluses välja toonud järgmised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle ning mis kohtu arvates eraldi tõendamist ei vaja (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): 7 (11)
Kostja Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulus kinnistusraamatu registriossa nr 14321801 kantud korteriomand asukohaga Liivalaia tn x, Tallinn, mille reaalosaks oli mitteeluruum nr 1, mille kinnistusraamatusse kantud üldpinna suurus oli 937m2 (vt ka I kd, tl 38, p-d 1.2, 1.2.1). Tallinna notar L. Vaidla koostas ja tõestas 28.04.2017 hüpoteegi kustutamise avalduse, korteriomandi korteriomanditeks jagamise avalduse, juurdepääsuservituutide seadmise lepingud ning asjaõiguslepingud (28.04.2017 lepingudokument), millega Aktsiaselts MV KAUBAD jagas temale kuulunud kinnistusraamatu registriossa nr 14321801 kantud korteriomandi 69 korteriomandiks, mis on kantud kinnistusraamatusse järgmiste registriosa numbrite all: xxx Kostja Aktsiaselts MV KAUBAD on andnud kaheksa korteriomandi omandiõiguse üle M. M.le, L. V.le, S. S.le, E.V.le, T. Š.le, K. O.le, R. V.le ja T. H.le. Hagejad ei ole andnud nõusolekut kostja Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud kinnistusraamatu registriossa nr 14321801 kantud korteriomandi jagamiseks.
10.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. AÕS § 65 lg 1 järgi saab kinnistusraamatu kande parandamise nõue olla tegelikult õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud (vt Riigikohtu 09.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15, p 10). Kohus peab seetõttu kontrollima, kas Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud korteriomandi jagamine mõjutab negatiivselt hagejate asjaõiguslikku positsiooni. Hagejad on põhjendanud hagi väitega, mille kohaselt oli Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud mitteeluruumi üldpind 937m2, kuid jagamisel tekkinud korteriomandite üldpind on kokku 910,19m2. Seega on mitteeluruumi pind vähenenud ning seeläbi on suurenenud kaasomandis oleva osa suurus. Kohus on seisukohal, et tõendatud on hagejate väide selle kohta, et jagamisel tekkinud korteriomandite üldpind vähenes kinnistusraamatusse kantud 937 ruutmeetrilt 910,19 ruutmeetrini. Nimetatud asjaolu nähtub 28.04.2017 lepingudokumendi punktist 4.2, milles sisalduva tabeli kolmandas veerus on märgitud iga eriomandis olevamitteeluruumi suurus, mille summa on kokku 910,19 ruutmeetrit (I kd, tl 41-43). Kohus leiab, et eriomandiga ühendatud mõttelise osa kinnisasja kaasomandist suurust väljendava hariliku murru lugeja ei pea olema võrdelises suuruses eriomandis olevaeluruumi või mitteeluruumi üldpinnaga. Samuti ei pea eriomandiga ühendatud mõttelise osa kinnisasja kaasomandist suurust väljendava hariliku murru nimetaja olema võrdelises suuruses kõigi hoone eluruumide või mitteeluruumide üldpinnaga. Teisisõnu, korteriomandi reaalosa suurus ja mõttelise osa suurus ei pea olema võrdelised. Sellist nõuet ei tulenenud korteriomandi jagamise ajal kehtinud korteriomandiseadusest ega tulene ka hetkel kehtivast korteriomandi- ja korteriühistuseadusest. Seetõttu ei mõjuta hagejate asjaõiguslikku positsiooni see, et moodustatud korteriomandite reaalosade pindala on kokku väiksem jagatud korteriomandi reaalosa pindalast. Hagejad ei ole tõendanud asjaolusid, et Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud korteriomandi jagamisel tekkinud korteriomandid ei asu samades piirides, milles asus Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud korteriomand. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud korteriomandi jagamine 69 korteriomandiks ei mõjutanud negatiivselt hagejate asjaõiguslikku positsiooni. Hagejate osa kaasomandist ei vähenenud. Seetõttu ei riku kinnistusraamatu kanne Aktsiaseltsile MV KAUBAD kuulunud korteriomandi jagamise kohta 69 korteriomandiks hagejate õigusi. Hagejatel puudub seetõttu õigus nõuda AÕS § 65 lg 1 alusel kostjatelt kinnistusraamatu kande parandamise nõusolekut. Kuivõrd korteriomandi jagamine korteriomanditeks ei mõjutanud hagejate asjaõiguslikku positsiooni, esineb alus hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus ei anna seetõttu eraldi hinnangut hagejate väitele, mille kohaselt ei vasta moodustatud korteriomandid KOS § 2 lg 1 sätestatud nõuetele. 8 (11)
11.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Näiliku tehinguga soovitakse jätta muljet tehingu tegemisest, mida tegelikult teha ei soovita, või varjata teist tehingut. Kõne alla saab tulla kohustuslepingu näilikkus, sest kinnisasja üleandmise abstraktne ja neutraalne asjaõigusleping ei saa üldjuhul olla näilik (vt Riigikohtu 05.06.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-06, p 19). Kui vaidlusaluse käsutustehingu pool soovib asjaõigusliku olukorra muutumist ning see on ka toimunud, ei saa pidada käsutustehingut näilikuks (vt ka nt Riigikohtu 16.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-18531/27, p 12.2). Hagejad on põhjendanud hagiavaldust väitega, et korteriomandi jagamine 69 korteriomandiks on näilik tehing, mille eesmärgiks on suurendada Aktsiaseltsi MV KAUBAD häälte arvu korteriühistu üldkoosolekul. Seejuures on hagejad välja toonud, et korteriühistu põhikirja kohaselt annab üks korteriomand ühe hääle. Kohus on seisukohal, et korteriomandi korteriomanditeks jagamise avaldus on asjaõigustehing, mistõttu on tegemist abstraktse ja neutraalse tehinguga, mis ei saa seadusest tulenevalt olla näilik. Kohus leiab, et isegi kui eeldada hagejate väidete õigsust kostja Aktsiaseltsi MV KAUBAD eesmärgi osas (soov saada rohkem hääli korteriühistu üldkoosolekul hääletamiseks), on selline eesmärk saavutatav üksnes siis, kui Aktsiaselts MV KAUBAD temale kuuluva korteriomandi kehtivalt 69 korteriomandiks jagab. Seega ei saa hagejate avaldatud asjaoludel pidada korteriomandi jagamise avaldust näilikuks tehinguks isegi siis, kui tegemist ei oleks abstraktse ja neutraalse tehinguga. Kohus ei hinda, kas hagejate väited kostja Aktsiaseltsi MV KAUBAD motiivide kohta on tõendatud, kuivõrd asjaolude tõendatus ei mõjuta asja lahendamist.
12.Hagejad leiavad, et tehing on tühine seetõttu, et hagejad ei ole andnud kaasomanikena nõusolekut korteriomandi jagamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejad ei ole kostja Aktsiaseltsile MV KAUBAD andnud nõusolekut korteriomandi jagamiseks. AÕS § 74 lg 1 ja korteriomandi jagamise ajal kehtinud KOS § 16 lg 1 kohaselt on vaja kaasomanike nõusolekut üksnes kaasomandisse kuuluva konstruktsiooni või tehnosüsteemi oluliseks muutmiseks (ehitusliku ümberkorralduse tegemiseks). Seega on nende sätete järgi kaasomanike nõusolek vajalik faktiliste kaasomandit muutvate ehitustööde teostamiseks, mitte aga korteriomandi jagamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei too teiste korteriomanike ja kitsamalt hagejate nõusoleku puudumine korteriomandi jagamiseks kaasa tehingu tühisust. Kohus jätab hindamata hagejate väited ja tõendid selle kohta, et ehitusprojektide ette nähtud muudatused rikuvad hagejate õigusi. Korteriomandi jagamine korteriomanditeks ei anna kostjatele õigust muuta kaasomandisse kuuluvat konstruktsiooni või tehnosüsteemi. Kaasomandisse kuuluva konstruktsiooni või tehnosüsteemi oluliseks muutmiseks on vajalik korteriomanike nõusolek. Seetõttu ei oma korteriomandi jagamise tehingu kehtivuse hindamisel tähtsust asjaolu, millised muudatused tuleb korteriomandite väljaehitamiseks ehitusprojekti kohaselt teha.
13.Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejatel puudub õigus nõuda kostjatelt nõusolekuid kinnistusraamatu kannete parandamiseks, sest kanded ei riku hagejate õigusi ning korteriomandi korteriomanditeks jagamise avaldus kehtiv. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hagejate nõuded kostjate vastu kohustada kostjaid andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks, millega sulgetakse ja kustutatakse korteriomandi jagamisel tekkinud uute korteriomandite kohta avatud registriosad. Samuti jätab kohus rahuldamata hagejate nõuded kohustada Aktsiaseltsi MV KAUBAD andma nõusolek kinnistamisavalduse esitamiseks ja kinnistusregistriosa avamiseks, millega moodustatakse ja avatakse uus kinnistusregistri registriosa (9370/37918 mõttelist osa kinnistust ning 9 (11)
reaalosa mitteeluruum nr 1, mille üldpind on 937 m2 ja tähistus plaanil 67 ning omanikuks Aktsiaselts
MV KAUBAD).
Alternatiivne nõue
14.TsMS § 370 lg 2 sätestab, et hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Kohus jättis hagiavalduse hagejate esmastes nõuetes rahuldamata. Seetõttu lahendab kohus hagejate alternatiivsed nõuded kostjate vastu. Hagejad nõuavad kostjatelt kostjate omandist hagejate kasuks välja hagejate eriomandi osale vastav kaasomandi osa, mis vastab pindalale suurusega 26,81 m2. Kohus selgitas 06.05.2019 kohtuistungil hagejatele, et hagejate nõue ei ole täidetav. Kohus leiab, et hagejate nõudest ei ole aru saada, kas hagejad on esitanud kostjate vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 alusel vindikatsiooninõude või mingi muu nõude, mis on suunatud asja valduse või kasutamise õiguse saamisele (nt KrtS § 30 lg 1 p 2 sätestatud õiguse realiseerimisele suunatud nõue). Kuivõrd hagejate nõue on ebaselge, ei ole võimalik seda kvalifitseerida. Nõudega, mida ei ole võimalik kvalifitseerida, ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Kohus leiab, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse mõtte kohaselt ei ole välistatud kaasomandi eseme hulka kuuluvate hoone osade paiknemine korteriomaniku eriomandis olevates ruumides. Selline valdus ei ole ebaseaduslik AÕS § 80 lg 1 mõistes ning on piiratud korteriomaniku kohustusega võimaldada teistele korteriomanikele kaasomandi eseme kasutamine. Kohus leiab ka seda, et eriomandis olevaid ruume piiritlevad seinad muutuvad nende ehitamisest alates kaasomandi eseme osaks ning nende omandi üleandmine korteriomanikele eraldi ei ole vajalik. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejate poolt esitatud alternatiivsete nõuetega ei ole võimalik hagejate taotletavat eesmärki saavutada. Kohus jätab TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagejate alternatiivsed nõuded läbi vaatamata. Hagi tagamise abinõu tühistamine
15.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus kohaldas 05.06.2018 määrusega hagi tagamise abinõusid (III kd, tl 133). Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning alternatiivses nõudes läbi vaatamata. Seetõttu esinevad TsMS § 386 lg 4 järgi hagi tagamise tühistamise eeldused. Kohus tühistab 05.06.2018 määrusega kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus jättis hagiavalduse kahe hageja esitatud nõuete osas läbi vaatamata. Kohus jättis ülejäänud hagejate hagiavalduse kostjate vastu esitatud nõuetes rahuldamata ja alternatiivses nõudes läbi 10 (11)
vaatamata. Eeltoodust tulenevalt tegi kohus kohtuotsuse TsMS § 162 lg 1 ja 168 lg 4 mõistes hagejate kahjuks. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ T. Ventsli kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.