Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-53226
Haldusasi
AS Fenster Alumiinium kaebus Maksu- ja Tolliameti
14.novembri 2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/13078-37 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Fenster Alumiinium, esindaja v.adv Janek Väli Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Liisa Nikkarinen
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-1453226 ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Fenster Alumiinium kaebus rahuldamata.
Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-14-53226 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 28.03.2013 korralduse nr 12.2-3/14225-1 alusel AS Fenster Alumiinium maksude arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.09.2012– 31.12.2012.
2.Maksu- ja Tolliamet vähendas 14.11.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/13078-37 AS Fenster Alumiinium poolt deklareeritud sisendkäibemaksu maksustamisperioodidel 2012. a september–detsember 48 926,89 euro võrra ning määras tasumisele kuuluvat käibemaksu 48 926,89 eurot ja tulumaksu 7513,72 eurot. MTA leidis, et sisendkäibemaksu arvestamise aluseks olevaid tehinguid AS Fenster Alumiinium, OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic vahel ei toimunud ning OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic nimel väljastatud arveid kasutati eesmärgil saada maksueelis. AS Fenster Alumiinium teadis, et OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic ei ole kauba tegelikud müüjad. Nimetatud äriühingute väljastatud arvetel kajastatud tehingutega varjas AS Fenster Alumiinium kauba soetamist otse Poola äriühingult Reynaers Polska Sp. z.o.o. OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arvete alusel tasus AS Fenster Alumiinium alusetult arvetele lisatud käibemaksu, mis kuulub ettevõtlusega mitteseotud väljamaksena maksustamisele tulumaksuga. OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic juhatuse liige IB tegutses AS Fenster Alumiinium juhatuse liikme AJ juhendamisel ega soetanud seega kaupa iseseisvalt. OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic soetasid kauba Poola äriühingult AS-lt Fenster Alumiinium laekunud vahendite eest, sest äriühingutel endal puudusid selleks rahalised vahendid. IB võttis OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arvelduskontodelt kontrolliperioodil sularahas välja üle poole kõigist kontodele laekunud vahenditest, mille kasutamise eesmärk on tõendamata. Selline tegevus viitab varjatud arveldamisele. OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arvelduskontode väljavõtetest ilmneb, et reaalset majandustegevust äriühingutel ei toimunud, ainsaks ostjaks oli AS Fenster Alumiinium ja ainsaks hankijaks Poola äriühing. OÜ Restos Projekt põhitegevusala oli kontsertide korraldamine ning OÜ ComsoftNordic kaasati tehingutesse vahetult enne OÜ Restos Projekt müüki, varem puudus OÜ-l ComsoftNordic tegevus. AS Fenster Alumiinium selgitas, et saatelehed vormistas kauba vastuvõtmisel OÜ ComsoftNordic, kuid IB selgituste kohaselt väljastas ta ainult arveid. Saatelehed on vormistatud ja kauba eest tasutud pärast kauba saamist. Saatelehed ja nende alusel väljastatud arved on puudulikud ning vastuolus Poola maksuhalduri edastatud andmetega. Arvete tagantjärele vormistamisele viitab see, et OÜ ComsoftNordic arvetel märgitud saatelehtedel on hilisemad kuupäevad kui arvetel, samuti see, et OÜ ComsoftNordic nimel 20.09.2012 väljastatud arvel nr 1-12 kajastub AS-s SEB Pank 09.10.2012 avatud konto. Kuigi AS Fenster Alumiinium ületas pidevalt arvete maksetähtaegu, ei nõudnud äriühingud temalt sõlmitud 2(12)
3-14-53226 lepingutes ettenähtud viiviseid. MTA-le esitatud lepingud on üksnes üldsõnalised. Asjaolu, et ühelgi Poola äriühingu ning OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic vahelisel dokumendil ei ole kauba vastuvõtmise kohta IB allkirja, viitab sellele, et IB ei olnud kauba vastuvõtmise juures. Arvestades, et AS Fenster Alumiinium põhilisteks hankijateks kontrollitaval perioodil olid OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic, olid AS Fenster Alumiinium projektijuhi väited tehingute sisu kohta pinnapealsed. Ükski AS Fenster Alumiinium töötaja ei tea IB nimelist isikut, kuigi ta viibis maksukohustuslase väitel kauba vastuvõtmise juures.
3.AS Fenster Alumiinium esitas 18.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 14.11.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/13078-37 tühistamiseks. Maksuotsuse põhjendused on üldsõnalised ning maksuhaldur on käsitletud tõendeid erapoolikult ja subjektiivselt. Poola äriühing keeldus kaebajale kaupa müümast, sest nende vahel tekkis vaidlus, kas Poola äriühing on tarninud kaebajale kogu arvetel näidatud kauba. Vastuolu Poola maksuhaldurilt saadud andmetega ei esine ning saatelehti ei ole vormistatud tagantjärele, vaid ühe tellimuse alusel saadeti kaup tihti mitmes osas, mille kohta vormistati sama numbriga, kuid erinevate kuupäevadega saatelehed. Ainus vastuolu dokumentides seisneb OÜ ComsoftNordic pangaarve numbris 20.09.2012 arvel nr 1-12 ja 14.09.2012 müügilepingu raamlepingul, kuid tehingute ja dokumentide hulka arvestades ei saa see kinnitada kõigi tehingute fiktiivsust. IB ei ole välistanud saatelehtede koostamist ning viibis reaalselt kauba vastuvõtmise juures, kuigi mitte iga kord. Kõigi isikute ütlused on omavahel kooskõlas ning kõik dokumendid kinnitavad kaebaja poolt kauba saamist OÜ-lt Restos Projekt või OÜ-lt ComsoftNordic ning viimaste poolt kauba ostmist Poola äriühingult. OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic ei tegutsenud AS Fenster Alumiinium juhatuse liikme juhendamisel, vaid IB on selgitanud, et leidis kontakti Poola äriühinguga juba enne AJ-ga tutvumist. AS Fenster Alumiinium ei teadnud, milline on tootja poolt OÜ-le Restos Projekt või OÜ-le ComsoftNordic pakutav hind. Ka Poola äriühingu esindaja on kinnitanud, et IB kontakteerus ise nende esindustega. Kaebaja maksis OÜ-le Restos Projekt ja OÜ-le ComsoftNordic nende poolt väljastatud arvete alusel ning kaebaja poolt üle kantud summad muutusid OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic rahaks, mistõttu ostsid nad tootjalt kaupa oma raha eest. AS-le Fenster Alumiinium kaupa müües oli OÜ-l Restos Projekt ja OÜ-l ComsoftNordic reaalne majandustegevus ning kaebaja ei vastuta IB tegevuse eest.
4.Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic väljastatud arvetel kajastatud tehingutega on AS Fenster Alumiinium varjanud kauba soetamist otse Poola äriühingult. Kinnitust ei ole leidnud asjaolu, et OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic olid kauba tegelikud müüjad. Käibe toimumist ei tõenda üksnes arvete väljastamine ja nende tasumine. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud saatelehed erinevad maksumenetluses esitatutest, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseteks. Poola äriühingu Läti esinduse töötajad ei ole konkreetselt selgitanud, kuidas kujunes kauba hind, mil viisil edastati arved ning kes ja kuidas korraldas transpordi. Kaebaja ja Poola äriühingu vaheline vaidlus ei välista maksuhalduri järeldust, et kaebaja ostis OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic nimel kaupa otse Poola äriühingult. Kaebaja on maksumenetluses ka ise rõhutanud, et otsis tegevuse jätkamiseks võimalusi osta nimelt Poola äriühingu profiile. Vaidlust ei ole selles, et teatud kaubaühikud tulid lattu hiljem, kuid tavapärane ei ole, et osadena saabuvate partiide puhul väljastatakse sama numbriga saatelehti mitmetel kuupäevadel (reeglina väljastatakse iga saadetise kohta uue numbriga saateleht). AS Fenster Alumiinium ning OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic vahelised dokumendid on koostatud tagantjärele. Muu hulgas kajastub OÜ-ga ComsoftNordic 14.09.2012 sõlmitud raamlepingus ning OÜ ComsoftNordic 20.09.2012 arvel nr 1-12 nimetatud äriühingu arvelduskonto number, mis avati alles 09.10.2012. IB tegutses AJ juhendamisel ning tõendamata on väited, et koostööettepaneku tegi IB ise. Isikud on 3(12)
3-14-53226 varasemast tuttavad ja kaebaja ei ole usutavalt välistanud nende kooskõlastatud tegevust. Ühelgi Poola äriühingu dokumendil ei ole IB allkirja ning kõigil saatedokumentidel on kaebaja töötajate allkirjad. Tõendatud ei ole IB viibimine kauba vastuvõtmise juures. Kaebaja projektijuht on suutnud vaid öelda, et nägi OÜ ComsoftNordic nimelisi saatelehti, kuid pidanuks teadma tehingutest rohkem. OÜ-l Restos Projekt ja OÜ-l ComsoftNordic puudus reaalne majandustegevus, tema ainus ostja oli AS Fenster Alumiinium ja ainus hankija Poola äriühing. Äriühingute arvelduskontodelt nähtav sularaha ulatuslik väljavõtmine viitab varjatud arveldamisele. Isegi kui kaebaja ei ostnud kaupa otse Poola äriühingult, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest tehingute majanduslikku sisu on moonutatud maksueelise saamise eesmärgil.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.11.2015 otsusega AS Fenster Alumiinium kaebuse, tühistas MTA 14.11.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/13078-37 ning mõistis vastustajalt kaebaja menetluskulude katteks välja 4918,31 eurot. Maksuotsuse kohaselt kajastas kaebaja OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arveid oma raamatupidamises maksueelise saamiseks, olles teadlik, et nimetatud äriühingud ei ole kauba tegelikud müüjad, ning varjates kauba tegelikku soetamist otse Poola äriühingult Reynaers Polska Sp. z.o.o. Kaebaja on juba maksumenetluses 30.09.2013 esitanud omapoolse versiooni, et ei saanud võla tõttu osta kaupa otse Poola äriühingult ning muude aknaprofiilide kasutamine olnuks kulukas. Maksuotsuse ps 3.8 sisalduv kaebaja versiooni analüüs on ebapiisav ja kantud valest eesmärgist. Maksuhaldur on heitnud kaebajale ette, et too ei rahuldanud Poola äriühingu nõudeid, ei otsinud kompromisse või ei ostnud kaupu kelleltki teiselt. Samas ei saa kaebaja ärieetilised valikud olla kontrolli objektiks ning maksuhaldur oleks pidanud kaebaja versiooni usutavust sisuliselt kontrollima. Kuna maksuhaldur ei ole kaebaja alternatiivset ja eluliselt usutavat versiooni põhjalikult hinnanud, ei ole kohus veendunud, et tõendamiskoormus oleks kaebajale MKS § 150 lg 1 alusel üle läinud. Maksuotsuses on leitud, et projektijuhi AK selgitused on pinnapealsed ja ta oleks pidanud oskama anda põhjalikumaid selgitusi, kuid AK 21.03.2013 seletustest maksumenetluses ja 06.10.2015 kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et tema tööülesanneteks ei olnudki kauba tellimisel tarnijatega suhtlemine, vaid need piirdusid saabuvate kaupadega koos olevate paberite vastuvõtmisega, kui AJ ei olnud kohal. Seega ei pidanud AK oskama anda täpsemaid selgitusi seoses tolle perioodi suurimate tarnijatega (sh teadma profiilide tarneahelat). Maksuotsuses on leitud, et kuigi IB viibis kauba vastuvõtmise juures, ei tea kaebaja töötajad sellenimelist isikut. Maksumenetluses seletusi andnud töötajad (v.a BM, kellelt seda küsimust ei küsitud, ja AK) ei teadnud tõepoolest IB nimelist isikut. Samas nähtub isikute ütlustest, et nemad töötasid tsehhis ning mõned neist laadisid ka kaupa maha, kuid veokijuhtide nimesid nad ei tea. Üksnes VB ülesandeks oli kontrollida materjali koguseid ja anda kontrolli tulemused edasi AJ-le. Kohtuistungil selgitas AG, et mõnikord oli keegi autojuhiga kaasas, kuid tema ise käis väljas harva, sest töötas tsehhis, ega tundnud huvi, kes see isik on. IG ütluste kohaselt oli kaup pärit firmast Reynaers, kuid ta ei tea, kas see tuli otse või vahendaja kaudu. Mahalaadimise juures viibis ka kaebajaga mitteseotud esindaja, kes hangib materjali, kuid ta ei tea, kes see oli. Sama isik kontrollis ka, kas kaup on viga saanud, pildistas kaupa ja käis ka mõnel muul ajal kontoris. AG ega IG ei tegelenud dokumentidega ega teadnud ühtegi seonduvat firma või isiku nime. VB tunnistuse kohaselt tegeles tema kauba ja saadud paberite kontrollimisega ning edastas need materjalid AJ-le. VB selgitas, et autojuhiga oli mõnikord kaasas veel keegi isik, kes käis mõnikord AJ juures. Paberites oli kirjas nimi Restos Projekt, teisi ei mäleta. Kui AJ ei olnud, kirjutas dokumentidele alla AK. Töötajate tööülesandeid arvestades ei tekita kahtlust, et materjalide mahalaadija, kes ei tegele dokumentidega, ei tea kauba võimaliku saatja ega esindaja nime. Samas on IG ja VB ütluste kohaselt viibinud 4(12)
3-14-53226 mahalaadimiste juures ka esindaja, kes tegeles kauba kvaliteedi kontrollimisega ja käis ka muul ajal kontoris. Need ütlused on kooskõlas AJ ja IB ütlustega tehingute toimumise kohta. Ka tundis VB ära ühe seotud ettevõtte nime ja AK suutis samuti meenutada tegelikule lähedast nimekuju. Seega ei tekita põhjendatud kahtlust asjaolu, et osa kaebaja töötajatest IB ei teadnud, sest tööülesandeid arvestades ei pidanudki nad seda isikut nimepidi tundma. Tehingu teist pool iseloomustavatele andmetele saab maksuhaldur maksupettuse kahtluse kinnitamiseks tugineda siis, kui ta näitab ära, et samad asjaolud pidid olema kaebajale teada ehk kaebaja kujundas oma tegevuse teadlikult nii, et teiseks tehingupooleks on isik, kellel ei ole võimalik kaupa müüa. Maksuotsuse järeldused OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic tegevuse iseloomu (sh tehingute rahastamise ja raha väljavõtmise) kohta ei ole samuti piisavad maksupettuse kahtluse põhjendamiseks. Maksuotsusest ei nähtu põhjendust, kas ja kuidas oleks kaebaja pidanud teadma asjaolu, et Poola äriühingule tasumine toimus tema poolt OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arvelduskontole kantud vahendite eest. Tehingupooled kinnitasid, et tunnevad teineteist pikaajaliselt (AJ 27.02.2013 ja 22.06.2013 seletused; IB 27.03.2013 seletus), mis selgitab ka eluliselt, miks oli võimalik teha tehinguid, mis jäävad põhitegevusalast kõrvale. Asjaolu, et äriühingute juhid teineteist teavad, muudab küll maksupettuse toimepanemise isikliku tutvuse tõttu võimalikuks, kuid võib samas ka põhjendada, miks tehingu osapoolte vahel oli usaldussuhe, tegemaks tehinguid valdkondades, mis väljusid põhitegevusaladest. Seetõttu ei saa ainuüksi usaldussuhte olemasolu kinnitada maksupettuse toimepanemist. Kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et Poola äriühingule võlgu jäämise tõttu asus ta soetama kaupa OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic vahendusel (AJ 30.09.2013 e-kiri). Poola äriühingu esindaja kinnitas samuti, et kuna kaebaja oli neile võlgu, keeldusid nad talle kaupa müümast. Nii IB kui ka AJ selgitasid, et suhtlesid Poola äriühingu Läti kontoriga, kuid maksuhaldur ei pidanud vajalikuks seda väidet täiendavalt kontrollida. Halduskohus kuulas kirjalikult üle Poola äriühingu Läti kontori töötajad, kes kinnitasid, et suhtlesid tehingute teemal IB, mitte kaebaja esindajaga. Kohtule ei nähtu, et maksuhalduri väidetava tehingu tegelikud pooled – kaebaja ja Poola äriühing – oleksid leppinud kokku, et soovivad kaasata tehingusse näilikult OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic ning sellise kokkuleppe olemasolu ei kinnita ka kaudsed tõendid. Kaebaja eesmärk oli saada tootjalt, kes oli võlgade tõttu temale profiilide tarnimisest keeldunud, siiski oma tööks vajalikke detaile. Kuigi ärieetiliselt küsitav, ei ole kaebaja tegevus majanduslikult ebausutav ega ebamõistlik. Kuivõrd tehingute kirjeldatud viisil tegemisel oli selge majanduslik eesmärk, ei ole õige maksuhalduri järeldus, et tehingud on tehtud maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil. Tehingute ahelat ei muuda olematuks ka asjaolu, et kaup tarniti Poola äriühingult otse kaebajale ning OÜ-l Restos Projekt ja OÜ-l ComsoftNordic ei olnud teisi tehingupartnereid. Aknaprofiile võib tarnida ka ilma vastavat tegevusala registreerimata. Kauba tarnimine otse kaebajale selgitab ka, miks puudus dokumentidel IB allkiri (vt ka AJ 27.02.2013 ütlused). Maksuhaldur ei tuginenud kontrollaktis arvete hilisemale vormistamisele ja vastuoludele, mistõttu ei olnud kaebajal maksumenetluses võimalik sellele seisukohale vastata. Kaebaja on põhjalikult selgitanud, miks on sama numbriga saatelehtede alusel kaupa justkui korduvalt väljastatud (st osa kaupa jäi tegelikult saabumata). Seda kinnitavad ka saatelehtedel olevad märkmed ja tunnistajate ütlused, samuti Poola maksuhalduri edastatud dokumendid. Näiteks delivery note nr SKAR000502 alusel on kaupa edastatud 07.09.2012, 14.09.2012 ja 21.09.2012. See põhjendab, miks on sama saatelehe numbri alusel arveid väljastatud erinevatel, sh varasematel kuupäevadel. Kaebaja on tõendanud ka arve tasumist. Kuna kaebajale ei olnud teada vajadus esitada vastavad tõendid varem, ei saa nende varasemat esitamata jätmist talle ka ette heita. 5(12)
3-14-53226 Kuna maksuotsuse eelnevad järeldused on asjas ümber lükatud, ei loo ka maksuhalduri ülejäänud järeldused (kaebaja väitis, et saatelehed vormistas OÜ ComsoftNordic, kuid IB väitis, et tema väljastas ainult arveid; kaebaja väitis, et saatelehed vormistati kauba vastuvõtmisel, kuid tegelikkuses need vormistati ja kauba eest tasuti alles pärast kauba saamist; kuigi kaebaja ületas pidevalt arvete maksetähtaegu, ei nõudnud OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic temalt lepingutes ettenähtud viiviseid; sõlmitud lepingud on üldsõnalised; OÜ ComsoftNordic 20.09.2012 arvel kajastub AS-s SEB Pank 09.10.2012 avatud arvelduskonto number) piisavalt põhjendatud kahtlust maksupettuse toimepanemise osas. Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine on poole õigus, mitte kohustus. Nõuete kohene mitteesitamine on iseloomulik eriti tehingupoolte vahel, kes teineteist varasemalt tunnevad ja kelle vahel on usaldussuhe, nagu see on ka praegusel juhul. Maksumenetluses antud seletuste protokollidest ei nähtu maksuhalduri küsimusi ning maksuhaldur on teinud järeldusi üksnes väga lakooniliste lausete pinnalt, mille juures puudub kontekst. IB 27.03.2013 ütluste kohaselt väljastas ta üksnes arveid, kuid protokollist ei nähtu küsimuste esitamist saatelehtede kohta. Asja materjalides kajastub IB allkiri samal kujul nii arvetel, saatelehtedel kui ka 14.09.2012 raamlepingul ning maksuhaldur ei ole väitnud, et allkiri võiks olla võltsitud. Seetõttu ei ole maksumenetluses koostatud protokoll selle lakoonilisuse tõttu piisavalt usaldusväärne. Isiku surma tõttu ei olnud teda võimalik kohtuistungil täiendavalt küsitleda. Arusaamatuks jääb väidetav vastuolu AJ 27.02.2013 ütluste ja maksuhalduri tuvastatud asjaolude vahel. Kuna protokollist ei nähtu esitatud küsimuse sõnastust ja konteksti, ei ole ebaselgust võimalik tõlgendada kaebaja kahjuks. AJ on ka 22.06.2013 selgitanud, et pärast kauba kontrollimist allkirjastati saateleht, mille poolte esindajad allkirjastasid. Seda, et IB tegeles kauba kontrollimisega (sh pildistamisega), kinnitasid kaebaja töötajad kohtuistungil. Samuti on kaebaja selgitanud, et kaup toimetati otse talle ning IB viibis mõnikord kohal või tuli hiljem läbi. Tehingupoolte vahelist usaldussuhet arvestades ei kinnita selline tegevuse korraldus maksupettuse kahtlust. Varasema kuupäevaga arvel hiljem avatud arvelduskonto kajastamine ei ole tavapärane, kuid ainuüksi see asjaolu ei kinnita siiski maksupettuse toimepanemise kahtlust. Maksuhaldur on teinud ennatlikke järeldusi ilma tõendeid täiendavalt kontrollimata ega ole arvestanud kaebaja alternatiivset ja järjekindlat ning seejuures eluliselt usutavat versiooni juhtunu kohta (vt AJ 27.02.2013 ütlused ja 30.09.2013 e-kiri).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Fenster Alumiinium kaebus rahuldamata. Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses toonud välja konkreetsed vastuolud ja puudujäägid, mis kogumis ja vastastikuses seoses põhjendavad järeldust maksupettuse toimepanemise kohta. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, vaid piirdus hinnangu andmisega üksikutele asjaoludele ja tõenditele. Kohus on liigselt rõhutanud kaebaja alternatiivset versiooni võlgnevuse olemasolust Poola äriühingu ees, sest see ei saanud olla ainus põhjus tehingute seesuguseks vormistamiseks. Maksuhaldur ei ole väitnud, et võlavaidlust kaebaja ja Poola äriühingu vahel ei olnud (sellise vaidluse olemasolu on kinnitanud ka Poola maksuhaldur), vaid asus seisukohale, et see ei välista kuidagi järeldust, et AS Fenster Alumiinium ostis OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic nimel kaupa otse Poolast maksueelise saamiseks. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta maksuhalduri hinnangu osas, et isegi kui kaebaja ei ostnud kaupa otse Poola äriühingult, puudub tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, sest tehingu majanduslikku sisu on moonutatud maksueelise saamise eesmärgil. Määrav ei ole asjaolu, et kaebaja kõrvaleesmärgiks oli vajadus saada konkreetseid 6(12)
3-14-53226 Poola äriühingu profiile, sest tema peamine eesmärk oli maksueelise saamine (vt lahend nr 33-1-23-09, p 12). OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic on jätnud riigile käibemaksu tasumata, mis on ühendusesisese soetamise petuskeemide puhul üks oluline indikaator. Arvestades juhatuse liikmete seotust ning asjaolu, et kaebaja oli varem soetanud kaupa otse Poola äriühingult, oli ta väidetavate tehingupartnerite majandustegevuse puudumisest (sh käibemaksu riigile laekumata jäämisest) ja maksuerisustest ilmselgelt teadlik. Pettusest teadmine on samastatav pettuses osalemisega (vt Euroopa Kohtu 06.12.2012 otsus C-285/11: Bonik, p-d 29, 35, 38, 39 ja 45). Halduskohus on oma veendumuse maksupettuse põhjendatud kahtluse puudumises rajanud suuresti kaebaja töötajate tunnistustele, kuid pole arvestanud tuvastatud asjaolusid kogumis. Kaebaja projektijuht pidanuks siiski olema teadlik, kust milline kaup tuleb, ning seda ka olukorras, kus tema ülesanne on tellijatele pakkumiste tegemine. Jääb selgusetuks, kuidas AK teab, milliseid pakkumisi tellijatele teha, kui ta ei ole teadlik, millal, milline ja mis koguses kaup kuskilt saabub. Tunnistajate ütlused ei ole määrava tähtsusega tõenditeks ning pelgalt IB viibimisest kaebaja territooriumil ei saa teha mingeid lõplikke järeldusi tehingute toimumise kohta. Seevastu nähtub isikute ütlustest üheselt, et OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic ei teinud müügiahelas ühtegi sellist toimingut, mille eest nad oleksid loogiliselt pidanud vastutama. Dokumente allkirjastasid kaebaja juhatuse liige ja projektijuht, kauba vastavust tellitule kontrollisid kaebaja töötajad ning transport koos kaubaga oli korraldatud Poolas. Halduskohus on OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic tegevuse iseloomu analüüsinud pinnapealselt. Olukorras, kus isikud olid pikka aega tuttavad, ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei olnud teadlik, mis moel oli OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic väidetav majandustegevus ning arveldamine korraldatud. Ainuüksi usaldussuhte olemasolu ei saa küll kinnitada maksupettuse toimepanemist, kuid kogumis muude asjaoludega saab see siiski kujundada vastava põhjendatud kahtluse. Maksuhaldur tuvastas, et äriühingute majandustegevus piirdus üksnes kontrolliperioodiga ning muu reaalne majandustegevus neil puudus. Äriühingute arvelduskontodelt võeti välja suures ulatuses sularaha ning nad ei ole tasunud tehingutelt käibemaksu. Need asjaolud olid kaebajale tehingute tegemisel teada. Poola äriühingu Läti kontori töötajad võisid suhelda IB-ga, kuid see asjaolu näitabki isikute kooskõlastatud tegevust. Võlgnevuse tõttu on loogiline, et kaebaja laseb tehingu tingimused enda eest kokku leppida kellelgi teisel. IB 27.03.2013 seletustest nähtub üheselt, et ta teavitas AJ Poola äriühingu poolt pakutud hindadest ja kui hind AJ-le ei sobinud, palus IB Poola äriühingul hinda alandada. See näitab selgelt, et tegemist polnud OÜ Restos Projekt või OÜ ComsoftNordic pakutud hindadega ning väidetaval edasimüügil puudus juurdehindlus kasumi saamiseks. Maksuõiguslikult näilik tehing eeldab ostja, mitte mõlema osapoole tahtluse tuvastamist. Kaebaja esitas maksuhaldurile dokumente üksnes valikuliselt. Arusaamatuks jääb arve nr 2-12 aluseks olevate saatelehtede esitamine kohtule koos märgetega kauba kontrollimise kohta, kuid samade saatelehtede esitamine maksumenetluses ilma vastavate märgeteta. Puudub võimalus tuvastada, kas vastavad märked on tegelikult tehtud kauba vastuvõtmisel või tagantjärele. Samuti ei ole kontrollimenetluses esitatud sama numbriga, kuid varasemate kuupäevadega saatelehti. Asjakohatu on kaebaja sellist valikulist tegevust põhjendada puuduliku ja pealiskaudse maksumenetlusega. Halduskohus ei ole hinnanud maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning võttis põhjendamatult arvesse kaebaja esitatud täiendavad tõendid. Maksuhaldur on möönnud, et osa kaupa tuli lattu hiljem, kuid sama numbriga saatelehtede mitmekordne väljastamine ei ole kindlasti tavapärane. Seejuures ei esitatud varasemate kuupäevadega saatelehti juba kontrollimenetluses ning kaebaja ei ole nende esitamata jätmist millegagi põhjendanud. Kokkuvõttes on kauba kontrollimine 7(12)
3-14-53226 tõendamata. Samas on tõendatud, et Poola äriühingu dokumentide alusel võtsid kauba vastu kaebaja töötajad ning jääb selgusetuks, miks ei allkirjastanud dokumente IB. Maksuotsuses ei ole väidetud, et arve nr 5-12 on tasumata, vaid üksnes viidatud, et OÜ ComsoftNordic arvelduskontolt ei nähtu selle tasumist (selle põhjuseks oli asjaolu, et väljavõte kajastab kontrolliperioodi 01.09.2012–31.12.2012, aga arve tasuti alles 2013. aastal). Halduskohus on jätnud osa maksuhalduri tõenditest ja järeldustest alusetult kõrvale, näiteks vastuolud isikute ütlustes, arvete tagantjärele vormistamine ja lepingute üldsõnalisus.
7.AS Fenster Alumiinium vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellandi etteheited halduskohtu poolt tõendite hindamisele on alusetud, sest pigem on maksuhaldur ise omistanud üksikutele asjaoludele ülemäära suure tähenduse ja teinud neist põhjendamatud järeldused. Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei ole tõendamiskoormus kaebajale MKS § 150 lg 1 alusel üle läinud, sest maksuhaldur ei ole maksupettuse kahtluse aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud. Seega ei saa need eraldi ega ka kogumis tõendada maksupettuse kahtluse esinemist. Maksumenetlus oli puudulik ja pealiskaudne, mis põhjustas ühekülgse ja tõendamata maksuotsuse tegemise (nt puudus kontrollaktis kaebaja esitatud dokumentide analüüs). Maksuhaldur ei ole sisuliselt vaidlustanud kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud ammendavaid selgitusi kaupade ja dokumentide liikumise ning väidetavate vastuolude kohta. Seega on maksuotsuse keskne käsitus kohtumenetluses ära langenud. Maksuotsus ei saa tugineda maksuhalduri paljasõnalisele seisukohale, et kaebaja esitatud ja tõendatud asjakohane selgitus tehingute eesmärgi kohta ei välista maksupettuses osalemist (st maksueelise saamise eesmärki). Mingit sisulist hinnangut ei ole maksuhaldur kaebaja versioonile andnud (vt maksuotsuse p 3.8). Maksuhaldur ei ole lisaks avanud, millise väidetava maksueelise kaebaja tehingutega sai ning kuidas on tehingute majanduslik sisu moonutatud. Nii kaebaja kui ka OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic olid käibemaksukohustuslased ning kaebaja on müügiarvetel näidatud käibemaksu deklareerinud ja tasunud ega ole saanud tehingutelt mingit maksueelist. Äriühingute juhatuse liikmed küll tundsid teineteist, kuid ei olnud sõbrad ega suhelnud tööväliselt, mistõttu ei ole põhjust rääkida usaldus- või seotud isikutest. Maksuhaldur ei ole esitanud ainsatki tõendit, et AS Fenster Alumiinium oleks teadnud või pidanud teadma tehingupartnereid iseloomustavaid asjaolusid (s.o olema teadlik maksupettusest). Ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu, ning üldjuhul pole see ka võimalik. Maksuhaldur ei ole selgitanud, miks peaks kaebaja müügijuht olema detailselt kursis, milliselt äriühingult täpselt kaup tuleb. Tulenevalt Poola äriühingu dokumentatsiooni korraldusest puudus tegelik vajadus, et IB viibiks igakordselt kauba mahalaadimise juures ja allkirjastaks CMR-e. Kõik tunnistajad kirjeldasid, et kauba mahalaadimisel võrreldi vaid pakendite koguseid. Kontroll selle üle, mis kaup täpselt saabus, toimus pakendite avamisel ning võrdlust teostati OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic ning kaebaja vaheliste saatelehtede alusel, võttes aluseks kaubaga kaasa liikunud ühes eksemplaris oleva kaupade täpse nimekirja. Välisriigis toodetava kauba Eesti-sisestes müügitehingutes on tavapärane, et tootjatehasest saadetakse kaup otse Eesti ostjale, kes kirjutab ka CMR-dele alla (st Eesti vahendaja asemel). Poola äriühingu Läti kontori töötajad kinnitasid mitte pelgalt suhtlust IB-ga, vaid asjaolu, et IB oli neile hästi tuntud isik, kes suhtles nendega iseseisvalt lepingu- ja hinnaläbirääkimistes, kauba tellimisel ja tehnilistes küsimustes ning kellega kohtuti mitmel korral Tallinnas ja Riias ning kellega suheldi erinevate sidekanalite kaudu. See lükkab ümber maksuhalduri hinnangu, et IB tegutses AJ juhendamisel. IB tegutses iseseisvalt kõigepealt Poola äriühinguga ärisuhete loomisel ning seejärel kaebajale müügiettepaneku tegemisel. IB kui Poola äriühingu toodetud kaupade müüja esindaja identifitseerisid ka kaebaja töötajad. IB tegi AJ-le omapoolse hinnapakkumise, mitte ei öelnud Poola äriühingu pakutud hinda (seda AJ ka ei teadnud). 8(12)
3-14-53226 Kuigi toimus ka hinnakauplemine, ei olnud tegemist kaebaja ja Poola äriühingu vaheliste läbirääkimistega. Kaebaja ei saa ega pea tõendama negatiivset asjaolu, et AJ ei juhendanud IB. Kaebaja esitatud dokumentide sisuline analüüs oleks pidanud sisalduma hiljemalt kontrollaktis. Kuna see esitati alles maksuotsuses, oli kaebaja sunnitud esitama kohtumenetluses täiendavaid dokumente ja uusi selgitusi. Kohtumenetluses ei ole esitatud erinevaid saatelehti, vaid täiendavalt esitati allkirjastatud n-ö puhastele lõppdokumentidele (st ilma märkusteta) eelnenud sama numbriga märgetega saatelehed. Kui kaebaja oleks maksumenetluses mõistnud, et maksuhaldur ei saa aru kaupade liikumisest erinevate CMRdega, kuid sama numbriga saatelehtede alusel, oleks vastav teave maksuhaldurile esitatud juba varem. Maksuhaldur ei ole kaebaja selgitustele ka sisuliselt vastu vaielnud, mistõttu on langenud ära väide dokumentide vastuolulisusest. Väide saatelehtede sellise vormistamise ebatavalisusest ei ole põhjendatud, sest täpselt samal põhimõttel (st sama numbriga saateleht vormistati erinevatel kuupäevadel) olid korraldatud ka Poola äriühingu algsed saatelehed. Arusaamatud on apellandi seisukohad, et dokumentide analüüsi esitamine alles maksuotsuses ei saanud mõjutada asja otsustamist ning halduskohus ei ole hinnanud maksuotsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et MTA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Vaidlust ei ole iseenesest selle üle, et AS Fenster Alumiinium on reaalselt saanud kogu OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arvetel näidatud kauba (aknaprofiilid ja nende tarvikud) ning selle eest on arved väljastanud isikutele tasutud pangaülekandega. MTA 14.11.2014 maksuotsuses nr 12.2-3/13078-37 (I kd, tl 26-35) on samas üheselt arusaadavalt leitud, et AS Fenster Alumiinium kajastas OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic arveid vastavalt perioodidest 07.09.2012–24.10.2012 ja 20.09.2012–19.12.2012 (III kd, tl 186-192; V kd, tl 4-66) oma raamatupidamises maksueelise saamiseks ja käibemaksukohustuse vähendamiseks, olles teadlik, et nimetatud äriühingud ei ole kauba tegelikud müüjad, vaid kaup soetatakse tegelikult otse Poola äriühingult Reynaers Polska Sp. z.o.o. Seega on AS-le Fenster Alumiinium tehtud maksuõiguslikuks etteheiteks olnud osalemine maksupettuses.
10.Pettuste puhul, kus tehingute ahelasse on kaasatud vahelülina variühing, jätab variühing üldjuhul käibemaksu deklareerimata või riigieelarvesse kandmata, kuid ostja soovib müüja arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Ostja osavõtt maksupettusest ei eelda, et ostja on saanud sellest kasu või hüvesid. Osavõtuks maksupettusest tuleb lugeda ka olukord, kus ostja teadis, et müüja jätab arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. Müüjale arve alusel käibemaksu tasumine kui kulutus pole sel juhul tehtud eeldusega, et käibemaks kantakse üle riigile. Sellises olukorras on ostja teadlikult aidanud kaasa käibemaksupettuse toimepanemisele. Maksupettust kinnitavate asjaolude esinemisel saab maksueelise tekkimist eeldada (vt Riigikohtu 27.01.2016 otsus nr 3-3-1-30-15, p-d 16–17 ja 28). Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 p 2 kohaselt on sisendkäibemaksu mahaarvamine välistatud, kui arvetel märgitud müüja ei ole kauba tegelik müüja. Kaupade ühendusesisene soetamine tähendab kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse (KMS § 8 lg 1). Sellisel juhul tuleb ühendusesiseselt soetuselt arvestada käibemaksu 20% ning ühtlasi kajastada ühendusesiseselt soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaks ostja sisendkäibemaksuna (vt
9(12)
3-14-53226 Riigikohtu 12.05.2015 otsus nr 3-3-1-19-15, p 17). Seega ei tekiks kauba ühendusesisese soetamise korral ostjal sisendkäibemaksu osas tagastusnõuet.
11.Halduskohus rahuldas AS Fenster Alumiinium esmajoones põhjusel, et kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur piisava põhjalikkusega kontrollinud kaebaja esitatud alternatiivset ja samas eluliselt usutavat versiooni vaidlusaluste tehingute toimumisest (s.o kauba eest võlgu jäämise tõttu ei saadud enam osta kaupa otse Poola äriühingult Reynaers Polska Sp. z.o.o. ning muude aknaprofiilide kasutamine olnuks majanduslikult ebaotstarbekas – nt AJ 27.02.2013 ütlused – II kd, tl 46; tõlge III kd, tl 221; 30.09.2013 e-kiri – II kd, tl 83). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus omistanud põhjendamatult määrava tähenduse asjaolule, et aknaprofiilide vahendaja kaudu soetamisel oli AS Fenster Alumiinium jaoks praegusel juhul selge majanduslik eesmärk, sest hangitavad profiilid olid kaebaja tegevuse jätkamiseks hädavajalikud. Ringkonnakohus ei kahtle seejuures, et Reynaers Polska Sp. z.o.o. keeldus AS-le Fenster Alumiinium kauba müümisest enne nendevahelise võlavaidluse pooli rahuldavat lahendamist (vt I kd, tl 36-52; III kd, tl 246; tõlge IV kd, tl 35). Samuti ei ole alust kahelda, et nii Poola äriühingu kui ka selle Läti esindusega suhtlemisel ning tehingute läbiviimisel osales OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic tolleaegne juhatuse liige IB. Nende asjaolude kohta on olemas piisavalt usaldusväärseid tõendeid (vt DŽ 13.08.2015 vastused – IV kd, tl 163-165; IV kd, tl 172-174; tõlge – IV kd, tl 183-185; JJ 16.08.2015 vastused – IV kd, tl 167-168; IV kd, tl 178-179; tõlge – IV kd, tl 186-187) ning asjaolust, et enamik AS Fenster Alumiinium töötajatest ei teadnud IB ega OÜ-d Restos Projekt või OÜ-d ComsoftNordic, ei ole alust teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Eluliselt on usutav, et kuna jätkuvalt tarniti Reynaersi kontserni alumiiniumprofiile ja kaup saabus Poolast sealse transpordiga, siis ei pööratud hankija võimalikule vahetusele mingit erilist tähelepanu. Küll aga saab ringkonnakohtu hinnangul asjas kogutud tõenditest järeldada, et OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic (s.o IB) ei olnud oma vahendustegevuses iseseisvad, vaid tegutsesid AS Fenster Alumiinium (s.o AJ) juhendamisel, kes oli ka teadlik, et tegemist on pelgalt variühingutega. Kuigi OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic tehingutesse vahelülina kaasamisel oli muu hulgas usutav majanduslik eesmärk, ei välista see paralleelse eesmärgina soovi saada ühtlasi maksueelist. Maksupettuse toimepanemine ei eeldanud lisaks, et sellesse pidanuks olema kaasatud või sellest olema teadlikud kõik tehingute ahela osalised (sh Reynaers Polska Sp. z.o.o.). Maksuhaldur on lugenud maksupettuse osalisteks siiski vaid OÜ Restos Projekt, OÜ ComsoftNordic ja AS Fenster Alumiinium. Poola äriühingu teadmatus sellest, et kauba tegelikuks soetajaks on AS Fenster Alumiinium, kinnitab üksnes tema maksupettuses mitteosalemist, kuid ei välista maksupettuse toimepanemist tehingute ahela teiste lülide poolt.
12.Maksupettuse kahtluse osas ei ole maksuhaldur seejuures piirdunud ainuüksi OÜ-d Restos Projekt ja OÜ-d ComsoftNordic iseloomustavate andmetega (mis samas kinnitavad, et vähemasti kontrolliperioodil oli tegemist tavapärast majandustegevust mitteomavate äriühingutega – sh suure osa äriühingute pangakontole laekunud summadest sularahas väljavõtmine, mille kasutamise kohta ei ole IB sisulisi seletusi andnud; samuti väga lühiajaline tegutsemine, mis piirdus üksnes vaidlusaluste tehingutega ning lõppes pärast AS Fenster Alumiinium ja Reynaers Polska Sp. z.o.o. vahelise võlakokkuleppe sõlmimist 29.11.2012 – I kd, tl 51-52), vaid toonud välja ka selle, milliste asjaolude pinnalt on alust arvata, et kaebaja oli tehingupartnerite õigusvastasest käitumisest teadlik. Maksuotsuses on asutud põhjendatult seisukohale, et eluliselt usutavaks ei saa pidada, et täiesti teises valdkonnas (kontsertide korraldamine) tegutsenud IB oli juba enne AJ-ga tutvumist leidnud internetist Reynaers Polska Sp. z.o.o. ja loonud kontaktid alumiiniumprofiilide tootja Läti 10(12)
3-14-53226 esindusega ning kuuldes pärast AJ-ga tuttavaks saamist juhuslikult, et AS-l Fenster Alumiinium on tekkinud probleemid Poola äriühingult tegutsemiseks hädavajaliku kauba saamisega, tegi IB täiesti iseseisvalt AJ-le müügipakkumise aknaprofiilide tarnimiseks. Halduskohus on möönnud, et tehingupoolte esindajad AJ ja IB on kinnitanud omavahelist pikaajalist tutvust (AJ 22.06.13 seletus – II kd, tl 82; 27.02.2013 seletus – II kd, tl 46, tõlge III kd, tl 221; IB seletus – II kd, tl 76, tõlge III kd, tl 227), kuigi leidis, et usaldussuhe võib hoopis põhjendada tehingute tegemist väljaspool põhitegevusalasid. Ringkonnakohtu arvates eeldaks sellise võimaluse aktsepteerimine siiski, et tehinguosalised suudavad usutavalt põhjendada, et tegemist ei olnud kooskõlastatud tegevusega, kuid praegusel juhul on väide pelgalt asjaolude kokkusattumisest äärmiselt ebausutav. Reynaers Polska Sp. z.o.o. Läti esinduse töötaja on kinnitanud, et AS Fenster Alumiinium juhatuse liige AJ suhtles varasemalt samuti Läti kontoriga, mistõttu tuleb pidada tõenäolisemaks maksuhalduri versiooni, et AJ tegi ise IB-le ettepaneku asuda kaebaja asemel Poola äriühingult kaupu hankima ning määras kindlaks ka tehingute üksikasjad.
13.Olenemata sellest, et AS Fenster Alumiinium on juhtinud kaebuse p-s 2.3 tähelepanu, et Poola äriühingu vormistatud saatelehed kajastasid osaliselt ka veel täitmata tellimusi, mis saadeti hiljem teise sama numbrit kandva saatelehega, ei kõrvalda need selgitused siiski mitmeid arvete ja saatelehtede vahelisi ebakõlasid. Näiteks OÜ ComsoftNordic 12.10.2012 arvel nr 2-12 (III kd, tl 188) viidatakse OÜ ComsoftNordic saatelehtedele SKAR000681, SKAR000682 ja SKAR000683 (III kd, tl 215-217p), mis on dateeritud vastavalt 20.11.2012, 13.11.2012 ja 06.11.2012 ehk arve väljastamisega võrreldes oluliselt hiljem. Sama kaup kajastub omakorda põhiosas Reynaers Polska Sp. z.o.o. arvetel nr 8188, nr 8189 ja nr 8190 (II kd, tl 19-25) ning veosaatelehtedel SKAR000681 (II kd, tl 17-18p), SKAR000682 (II kd, tl 26-27) ja SKAR000683 (II kd, tl 28-31), mille kuupäevaks on 02.11.2012 ja milles on kliendiks märgitud hoopis Restos Projekt OÜ. Lisaks on OÜ ComsoftNordic 12.10.2012 arve nr 2-12 kohta esitatud kaks erinevat varianti, millest maksumenetluses kogutu sisaldab viidet olematule saatelehele SKAR000918 (III kd, tl 188) ja teine viitab saatelehele SEST000918 (V kd, tl 22), millise numbriga saateleht oli ka maksuhaldurile esitatud (III kd, tl 216p; V kd, tl 25p). Samuti kajastub OÜ ComsoftNordic 20.09.2012 arvel nr 1-12 äriühingu arvelduskonto number, mis avati AS-s SEB Pank alles 09.10.2012 (III kd, tl 204). Kuigi viidatud väikesed vastuolud mõnedes dokumentides ei pruugi eraldivõetuna olla olulised, siis kogumis muude asjaoludega (sh AJ ja IB vastuolulised ütlused saatelehtede koostamise küsimuses – vt II kd, tl 82; II kd, tl 76; tõlge III kd, tl 227) annavad need siiski täiendava aluse kahtluseks, et dokumentide vormistamisega on üksnes püütud jätta muljet tehingute toimumisest. Sarnaselt ei ole ka lepingutes (II kd, tl 14-16p) ettenähtud õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine kahjustatud poolele põhimõtteliselt etteheidetav, kuid süvendab siiski kahtlust, et tegelikkuses ei omanud arvete väljastamine ja neis märgitud maksetähtpäevade järgimine poolte jaoks mingit tähtsust, mis ei ole iseseisvalt tegutsevate tehingupartnerite puhul tavapärane.
14.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud maksuotsusel ei ole sedavõrd olulisi puudusi, mis tingiksid selle tühistamise. Kuna OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic olid kaasatud tehingute ahelasse üksnes Reynaers Polska Sp. z.o.o. eksitamiseks ja samas ka AS-le Fenster Alumiinium maksueelise saamiseks (läbi sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse kunstliku tekitamise), siis ei olnud OÜ Restos Projekt ja OÜ ComsoftNordic kauba tegelikeks müüjateks ning nende esitatud arvete alusel ei olnud sisendkäibemaksu (kogusummas 48 926,89 eurot) mahaarvamine KMS § 31 lg 1 järgi lubatav, sest arved ei vasta KMS § 37 lg 7 p 2 nõuetele (st need ei sisalda tegeliku müüja andmeid). Väidetavatele tehingupartneritele käibemaksu alusetu väljamaksmisega (summas 28 265,91 eurot) seonduvalt on kaebajale maksuotsusega õigesti määratud ka tulumaksukohustus (summas 7513,72 eurot) vastavalt
11(12)
3-14-53226 tulumaksuseaduse § 51 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3. Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid määratud maksusummade arvutamise osas.
15.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 3 alusel tuleb MTA apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 02.11.2015 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab AS Fenster Alumiinium kaebuse rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et AS Fenster Alumiinium on kandnud esimese astme kohtus menetluskulusid kokku 5518,31 eurot (sh riigilõiv 765 eurot, tõlkekulud 313,31 eurot ja õigusabikulud 4440 eurot – I kd, tl 126-127; IV kd, tl 72-73; V kd, tl 100-105; V kd, tl 118-120) ning apellatsioonimenetluses lisaks õigusabikulusid 912 eurot (ilma käibemaksuta – V kd, tl 147-150), seega on kaebaja menetluskulud kahes kohtuastmes kokku olnud 6430,31 eurot. Kuna ringkonnakohtu otsuse tagajärjel jääb kaebus rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kuna maksuhaldur on riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 5 ja HKMS § 104 lg 10 alusel olnud apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest ning MTA ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid muude menetluskulude kandmise kohta, jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.