X kaebus Sotsiaalkindlustusametilt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Kaebaja: X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Leila Siiroja Kirjalik menetlus, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks osaliselt ning täiendada kaebust nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot, alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates 01.05.2021 igakuiselt summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks.
2.Jätta X taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata järgmiste nõuete osas: 2.1.mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3 tööpäeva jooksul; 2.2.tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete mistahes töötlemiseks; 2.3.kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mistahes töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust).
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.If P&C Insurance AS (edaspidi kindlustusandja) esitas 04.05.2020 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) päringu, milles palus seoses kahju hüvitamisega teatada, palju maksis SKA kaebajale töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni (kuude lõikes) ja/või sotsiaaltoetust või vanaduspensioni alates 01.04.2020.
3.Alates 01.04.2020 laekub Xle (edaspidi kaebaja) SKA-lt igakuiselt puudetoetus summas 41,17 eurot. Kindlustusandja maksab kaebajale igakuiselt liikluskindlustuse seadusest tulenevat töövõimetushüvitist. SKA 21.07.2020 vastuskirja nr 12-1/17746-2 kohaselt täitis SKA kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 219 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust ja edastas kaebaja puudetoetuse suuruse andmed kindlustusandjale viimase nõudmisel, kuna see oli vajalik kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ning muuhulgas ka selle kohustuse ulatuse suuruse kindlaks määramiseks. Alates 2020. aasta maist vähendab kindlustusandja kaebajale igakuist väljamakstavat hüvitist puudetoetuse summa võrra.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 05.08.2020 kaebaja kaebus SKA-lt varalise kahju hüvitamise nõudes perioodi mai, juuni, juuli 2020 eest summas 123,51 eurot, igakuise varalise kahju hüvitamise nõudes alates 01.08.2020 ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot.
5.Kohus tagastas 14.09.2020 määrusega kaebuse osaliselt (varalise kahju nõude osas) ning jättis muus osas (mittevaraline kahju) kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja mittevaralise kahju nõudelt 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kaebaja tasus riigilõivu summas 19 eurot.
6.Kaebaja esitas 29.09.2020 Tallinna Halduskohtu 14.09.2020 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.10.2020 rahuldas ning tühistas Tallinna Halduskohtu 14.09.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-1449 resolutsiooni punkti 1 ja saatis kaebaja kaebuse SKA tegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamiseks ettevalmistava menetluse jätkamiseks Tallinna Halduskohtule.
7.Kohus võttis 06.02.2021 kaebuse menetlusse SKA-lt varalise ja mittevaralise kahju nõudes.
8.Kaebaja esitas 12.01.2021 esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse, milles kaebaja palus oma põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks ja varalise kaotuse suurenemise vältimiseks kohaldada EÕK-d ning viivitamatult keelata kindlustusandjal puudetoetuse andmete töötlemine kohtumenetluse ajal alates 12.01.2021. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse menetlusse kaasata kolmanda isikuna kindlustusandja.
9.Kaebaja teatas 13.02.2021, et suurendab mittevaralise kahju nõuet 1000 euroni.
10.Kohus jättis 14.01.2021 kaebaja EÕK taotluse rahuldamata ning kindlustusandja kolmanda isikuna menetlusse kaasamata. Kaebaja esitas kohtu 14.01.2021 määrusele 01.02.2021 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.04.2021 rahuldamata.
11.Kaebaja esitas 17.03.2021 EÕK taotluse, milles palus: 1) kohtumenetluse ajaks kehtestada ajutine regulatsioon alates 01.03.2021 kaebaja puudetoetuse andmete töötlemiseks SKA ja kindlustusandja poolt, mis tagajärjena erakordselt ei piiraks eelkõige kaebaja igakuiseid omandiõigusi; 2) alternatiivselt rakendada kohtu algatusel kohtule teadaolevat tõhusamat abinõu alates 01.03.2021. Kaebaja selgitab, et 05.03.2021 ei laekunud kaebajale SKA poolt puudetoetust. Kaebaja eeldab, et SKA peatas 25.02.2021 avalduse alusel kaebajale puudetoetuse maksmise kohtumenetluse ajal. SKA ei ole kaebajale käesoleva ajani edastanud haldusakti puudetoetuse maksmise peatamise kohta. Samuti ei ole SKA edastanud kaebajale tõendeid või teavet, kas ja kuidas teavitas SKA kindlustusandjat faktilise olukorra muutumisest (puudetoetuse mittelaekumine kaebajale). Kaebaja märgib, et pikaaegselt kestev teadmatus, ebaselgus ja tunnetatav olukord hävitab tugevalt tema turvatunnet ning kestvalt tekitab rahalist kaotust ja kahjustab kaebaja varalisi õigusi, mistõttu on puudetoetuse andmete töötlemine vajalik reguleerida esialgselt kohtu poolt. Kui kohus on kehtestanud esialgse korra, esitab kaebaja avalduse SKA-le taastada tagasiulatuvalt alates 01.03.2021 puudetoetuse väljamaksmine. SKA tegevus eraeluliste andmete edastamisel omab igakuiselt pöördumatut negatiivset mõju kaebaja õigustele ja varale. Erakordsete piirangute talumise kohustus põhjustab kaebajale üliintensiivset stressi. Kaebaja EÕK taotlus on suunatud sellele, et kindlustusandja peataks või piiraks vastuvõetud andmete kasutamise kohtumenetluse ajal ning SKA-l peatuks väidetav kohustus andmeid edastada. Kaebaja igakuine heaolu, igapäevane ja iseseisev toimetulek puudeseisundiga, majanduslik toimetulek, inimväärikus ja tunnustamine õigussubjektina sõltub taotluse lahendamise tulemusest. Kaebaja soovib kohtumenetluse ajaks kindlustada eraelu puutumatuse, millest sõltuvad tema igakuised varalised õigused.
12.Kohus esitas SKA-le 18.03.2021 kohtunõude, paludes infot kaebaja puude toetuse maksmise peatamise kohta. SKA vastas kohtunõudele 22.03.2021 märkides, et SKA peatas 02.03.2021 otsusega nr P26-2021-21051 kaebajale puudega tööealise inimese toetuse maksmine alates 28.02.2021. Kindlustusandjat vastutaja otsusest ei teavitanud, kuna KindlTS § 219 lõike 1 kohaselt saab andmevaldaja edastada nimetatud andmeid kindlustusandja nõudel. Kuivõrd kindlustusandja uut nõuet esitanud ei ole, siis puudub SKA-l õiguslik alus andmete edastamiseks.
13.Kohus määras 09.04.2021 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
14.Kaebaja esitas 23.04.2021 täiendavad seisukohad ning tasus täiendava riigilõivu 41 eurot. Kaebaja esitas seisukohas järgmised taotlused: 1) mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 2000 eurot; 2) mõista viivitamatult SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkinud varaline kahju summas 535,21 eurot; 3) tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete mistahes töötlemiseks; 4) kohustada If P&C Insurance AS-i viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mistahes töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust) või alternatiivselt, mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot või alternatiivselt, mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates 01.05.2021 igakuiselt summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks;
5) mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3 tööpäeva jooksul.
15.SKA täiendavaid seisukohti ega vastust kaebaja 23.04.2021 seisukohale ei esitanud.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
16.Kaebaja taotleb SKA-lt varalise kahju hüvitamist, mis seisneb selles, et kindlustusandja vähendab igakuiselt makstavat töövõimetushüvitist SKA poolt makstava puude toetuse summa võrra. Kaebaja taotleb SKA-lt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendab kaebust järgnevalt:
16.1.Kaebajale igakuiselt makstav puudetoetus on kaebaja omand. Kaebajal oli ja on õiguspärane ootus avalik-õiguslikule vara positsioonile igakuiselt vara kasutamise, käsutamise ja valdamise kaudu. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (edaspidi PISTS) § 1 kohaselt on toetuse maksmise eesmärk seotud konkreetsetele tingimustele vastava subjektiga osaliselt lisakulude hüvitamise kaudu.
16.2.SKA tegevus kaebajale igakuiselt makstava puudetoetuse suuruse edastamisel kindlustusandjale tulenevalt KindlTS § 219 lg 1 p-st 1 oli õigusvastane. SKA jättis täitmata oma kohustuse kaitsta kaebaja kui kergelt haavatavasse isikute gruppi kuuluva puudega isiku vara kõrgendatud hoolsusega ning jättis tuvastamata, et puude toetuse suuruse edastamiseks puudub õiguslik alus, edastamine KindlTS-st tuleneva eesmärgi täitmiseks oli vastuolus liikluskindlustusseaduse, PISTS ja põhiseadusega. Kindlustusel puudub õigus nõuda puudetoetuse suuruse kohta andmeid ning KindlTS § 219 lg 1 p 1 ei kohusta SKA-d andmeid edastama.
16.3.SKA jättis diskrimineerivalt tuvastamata, et kindlustus ei hüvita kaebajale kahju mitte kindlustuslepingust, vaid seadusest (liikluskindlustuse seadus, edaspidi LKindlS) tuleneva kohustuse täitmiseks.
16.4.SKA 21.07.2020 vastuskirjast nr 2.1-1/17746 ei selgu mõistlikku põhjust, miks SKA poolt ainult kaebajale määratud puudetoetus tuleb anda kindlustuse kasutusse ja käsutusse eesmärgiga vähendada kindlustuse seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse ulatust ja suurendada seeläbi eraõigusliku juriidilise isiku kasumit. SKA diskrimineerib kaebajat puude tõttu, pidades teda automaatselt isikuks, kes ei saa aru SKA ja kindlustuse tegevusest kaebaja puudetoetusega majandamisel.
16.5.LKindlS ei võimalda töödelda puudetoetuse summat hüvitamiskohustuse ulatuse kindlaks määramise eesmärgil, sama nähtub ka PISTS-st. Puudetoetuse eesmärk ei ole hüvitada töövõimetust. LKindlS seletuskirjas on toodud välja, et SKA või muu isiku poolt kahjustatud isikule makstava muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsioonina võetakse arvesse üksnes need hüvitised ja kompensatsioonid, mille eesmärk on isiku sissetuleku vähenemise hüvitamine, seega näiteks puudetoetus ei kuulu hüvitisest maha arvamisele (seletuskiri, lk 24).
16.6.Puudetoetuse summa suuruse edastamisega pani SKA kaebajale sisuliselt kohustuse anda ära oma õiguspärased ootused varalisele õigusele avalik-õiguslikus positsioonis, mis jätab sisutühjaks PISTS § 1 ja PS §-d 10, 25, 28 ja 32 eraldi ja koosmõjus. SKA hindas omaalgatuslikult, omavoliliselt ja meelevaldselt ümber õigussuhted, ajas sassi oma kohustused ja kindlustuse õigused, mis tõi kaasa puudetoetuse eesmärgi ja sisu moonutava lõpptulemuse – puudetoetust kasutab eraõiguslik isik oma kasumi suurendamiseks seadusest tuleneva hüvitamiskohustuse ulatuse täitmise vähendamise kaudu.
16.7.SKA rikkus oluliselt oma hoolsuskohustust ning SKA tegevus on süüline. SKA õigusvastase, hooletu ja süülise tegevuse tagajärjel tekkis alates 01.04.2020 ja tekib edaspidi kaebajal igakuiselt varaline kahju puudetoetuse summa 41,17 eurot ulatuses.
16.8.KindlTS § 219 lg 1 p-le 1 tuginemine on õigusvastane: õigusnorm ei reguleeri SKA kohustusi, vaid kindlustusandja õigusi. SKA jättis tuvastamata ja arvestamata olulise asjaoluna puudetoetuse maksmise eesmärgi ja subjekti.
16.9.Kaebajal tekkis varaline kahju igakuiselt alates 01.05.2020. Kaebuse esitamise ajaks, 04.08.2020, on tekkinud varaline kahju summas 123,51 eurot. Kaebajal tekib kahju suure tõenäosusega ka edaspidi. SKA on alates 07.07.2020 teadlik kaebajal tekkinud ja tekkivast igakuisest varalisest kahjust. SKA ei ole teostanud omal algatusel mingeid toiminguid ega tegevusi, et edaspidist varalise kahju tekkimist vältida või puudetoetuse maksmise seaduses sätestatud eesmärk taastada ning tekitatud kahju hüvitada.
16.10.SKA tegevus on kaebajale seoses avalik-õigusliku vara positsiooni kaotusega põhjustanud täiendavat stressi ja varalise sissetuleku vähenemise talumise kohustust. SKA ega kindlustuse poolt ei ole diskrimineerivalt puude tõttu kaebajale avaldatud dokumente seoses kindlustuse nõude ja SKA vastusega. SKA peab kaebajat puude tõttu automaatselt arusaamisvõimetuks. Kaebaja tunnetab kumuleeruvalt mittevaralist kahju SKA õigusvastase tegevuse tõttu.
16.11.Kaebaja leiab täiendavalt, et SKA poolt kehtestatud puudetoetuse andmete töötlemise sisekord on vastuolus üldmäärusega ja põhjuslikus seoses SKA õigusvastase toiminguga ja kaebaja kahju ahelaga. Kindlustusandja poolt kehtestatud puudetoetuse andmete töötlemise kord on vastuolus üldmäärusega, võimaldab jätkuvalt piiramatult seadusliku aluseta töödelda õigusvastaselt edastatud kaebaja puudetoetuse andmeid, mis põhjustab kaebajale ahelana jätkuvat kahju alates 01.04.2020 ja tõenäoliselt kuni 31.03.2025. Kaebajal on põhjendatud huvi, et kohus tuvastaks, et kindlustusandjal puudub seaduslik alus puudetoetuse andmete töötlemiseks. Kohus peab õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt kohtulahendiga kohustama kindlustusandjat viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mis tahes töötlemise (hõlmab kustutamise kohustust).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.SKA ei nõustu kaebusega ja palub see jätta rahuldamata. SKA ei ole muutnud kaebajale makstavaid hüvitisi või neid vähendanud, mistõttu jäävad SKA-le arusaamatuks kaebaja etteheited seoses SKA poolse varalise kahju põhjustamisega. SKA tegevus on seisnenud üksnes andmete edastamises kindlustusandja päringu alusel.
18.Kindlustusandja esitas SKA-le teabenõude KindlTS § 218 alusel, mille kehtiva redaktsiooni lõike 2 kohaselt on terviseandmete töötlemine lubatud, kui: 1) kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus sõlmida kindlustusleping; 2) see on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta.
19.KindlTS § 219 lõige 1 punkti 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.
20.LKindlS § 3 lõike 1 kohaselt on kindlustuskohustus kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuse leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Liikluskindlustuse kui kohustusliku vastutuskindlustuse puhul on oluline teada, et kindlustusvõtja ei kindlusta mitte oma sõidukit, vaid potentsiaalset kahju, mida selle juht võib põhjustada teistele liiklejatele – sõidukitele, inimestele- või hoonetele ja ehitistele. Liikluskindlustuspoliis ei kata mitte liikleja enda, vaid teise õnnetuses kannatada saanud sõiduki taastamiskulud, samuti õnnetuses osalenud jalakäija isiku- või varakahju kulud. Antud juhul on sõidukijuhid, kes tekitasid kaebajale liikluskahju, oma vastutuse kindlustanud kindlustuslepingu sõlmimisega If P&C Insurance AS-is. Seega kindlustusandjal tuleb kohustus hüvitada kaebajale liikluskahju kindlustuslepingust ning antud juhul küsis kindlustusandja SKA-lt andmeid kindlustuslepingu täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks ning SKA-l kui riigiasutusel on kohustus neid kindlustusandjale väljastada.
21.LKindlS eelnõu 423 SE seletuskirja lk-l 40 on toodud välja valem, kuidas arvutatakse töövõimetushüvitis kalendrikuu kohta. Valemi kohta on täiendavalt märgitud, et MPH (mis ongi välja toodud punkt) tähendab SKA või muu isiku poolt kannatanule makstava muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summat, v.a töövõimetus- või rahvapensioni summa. Ka vanaduspension käib siia alla, sest tegu on seaduse alusel pidevalt määratud hüvitisega. Puudega tööealise inimese toetus on SKA poolt makstav hüvitis (SÜS § 13 lg 1, PISTS § 4 p 2) LKindlS § 29 lg 2 p 10 tähenduses.
22.Eeltoodust tulenevalt edastas SKA kindlustusandjale kaebaja andmed õiguslikul alusel. Andmekaitse Inspektsioon leidis, et SKA tegevus on õiguspärane ja lõpetas antud küsimuses menetluse.
23.Kuivõrd SKA edastas andmed, omades selleks õiguslikku alust, ei ole tegemist SKA õigusvastase tegevusega ning SKA ei vastuta kahju tekitamise eest. Ka olukorras, kus SKA oleks edastanud kaebaja puude andmed ilma õigusliku aluseta, ei saa SKA vastutada varalise kahju tekitamise eest, kuivõrd kaebajale makstava hüvitise vähendamise otsustas kindlustusandja, mitte SKA.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus lahendab esmalt kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (I), seejärel võtab seisukoha kaebuse põhjendatuse osas (II) ja viimasena lahendab kaebaja 17.03.2021 esitatud EÕK taotluse (III). I
24.Kaebaja esitas 23.04.2021 seisukohas täiendavad nõuded. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav; kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kuivõrd kaebaja poolt 23.04.2021 esitatud nõudeid (23.04.2021 seisukoha p-d 10.4.1 – 10.4.3) ei esitatud esialgses kaebuses, tõlgendab kohus kaebaja taotlusi kui taotlust kaebuse muutmiseks.
25.Kaebaja esitas alternatiivse nõudena (kaebaja 23.04.2021 seisukoht, p 10.4.1 ja 10.4.2) mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot või alternatiivselt, mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates
01.05.2021 igakuiselt summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks. Kaebaja nõuab SKA-lt seega täiendavalt tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, mis seisneb kindlustusandja poolt makstava hüvitise vähendatud osas (41,17 eurot) ning seda kuni puude raskusastme otsuse kehtivuse lõpuni 31.03.2025. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigete 1– 21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid (RVastS § 7 lg 4). Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuivõrd kindlustusandjale on edastatud kaebaja puude toetuse andmed ning kindlustusandja vähendab puude toetuse võrra enda poolt makstavat töövõimehüvitist ka edaspidi, siis on tõenäoline, et kaebajale tekib varaline kahju ka tulevikus, vähemalt ajani, mil kaebajale on määratud kehtiva otsusega puude toetus. Otsene varaline kahju hõlmab ka tulevikus tekkivat kahju. Seega on kaebaja vastav nõue eesmärgipärane. Kohus peab seega võimalikuks muuta kaebust ning täiendada seda nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju summas 1934,99 eurot, alternatiivselt mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tekkiv igakuine varaline kahju alates 01.05.2021 igakuiselt summas 41,17 eurot välja maksmise kohustusega kaebaja arveldusarvele iga kuu 7. kuupäevaks.
26.Lisaks esitas kaebaja taotluse mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega vastavate arvete esitamisel 3 tööpäeva jooksul (kaebaja 23.04.2021 seisukoht, p 10.4.3). Kohus on seisukohal, et eeltoodud nõue ei ole eesmärgipärane, kuivõrd kaebaja soovib nõuda SKA-lt tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, mis seisneb kindlustusandjaga õigusvaidluse pidamise kuludes. Seega on vastav nõue seotud eelkõige kindlustusandja tegevuse õiguspärasuse hindamisega ning seos SKA tegevusega jääb põhjusliku seose tasandil kaugeks. Lisaks märgib kohus, et kohtumenetluse kulude hüvitamine otsustatakse vastavas menetluses. Kaebaja väide tsiviilkohtumenetluse algatamisega seoses ei anna alust SKA-lt vastavate kulude välja mõistmiseks, eriti olukorras, kus selliseid kulusid ning kahju ei ole veel tekkinud. Kohtute Infosüsteemi andmetele tuginedes ei nähtu, et kaebaja oleks vastava tsiviilkohtumenetluse algatanud. Seega jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse muuta kaebust nõudega mõista SKA-lt kaebaja kasuks välja tulevikus tekkiv varaline kahju tsiviilkohtumenetluse kohtu- ja õigusabikulude näol seonduvalt If P&C Insurance AS vastu õiguste kaitsmise ja regressnõuetega
27.Kaebaja esitas 23.04.2021 taotluses ka nõude tuvastada If P&C Insurance AS-l kohustuse puudumine puudetoetuse andmete mistahes töötlemiseks ning kohustada If P&C Insurance ASi viivitamatult lõpetama puudetoetuse andmete mistahes töötlemine (hõlmab endas kustutamise kohustust).
Kohus ei pea eeltoodud nõuete osas kaebuse muutmist otstarbekaks ega võimalikuks. If P&C Insurance AS ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, seega ei saa kohus kohtuotsusega kohustusi panna. Kohus on lahendanud kaebaja taotluse If P&C Insurance AS-i kolmanda isikuna kaasamiseks (Tallinna Halduskohtu 14.01.2021 määrus) ning leidnud, et taotlus ei ole põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohus nõustus 08.04.2021 määruses halduskohtu seisukohaga ning selgitas lisaks, et kaebaja ja kindlustusandja vahel on eraõiguslik suhe, millest võrsunud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 4 lg 1, TsMS § 91 lg 1). Kui kaebaja leiab, et kindlusandja on nendevahelisest eraõiguslikust suhtest tulenevalt oma kohustusi rikkunud (nt kaebaja andmete töötlemisel) või tekib vaidlus kindlustusandja võimalikust regressinõudest tulenevalt, saab kaebaja pöörduda oma õiguste kaitseks maakohtusse (määruse p 9). Eeltoodust tulenevalt ei rahulda kohus kaebaja taotlust kaebuse muutmiseks kaebaja 23.04.2021 seisukoha p-s 10.4.3 toodud nõude osas. II Kohus, uurinud kohtu poolt kogutud ja menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
28.Kaebaja kahju hüvitamise aluseks on väide, et SKA esitas kaebaja puude toetuse andmed kindlustusele õigusvastaselt.
29.Vaidlusalune SKA tegevus on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaldamisalas (isikuandmete kaitse seaduse § 1 lg 1 p 1). Kaebaja puude toetuse andmete edastamine kindlustusandjale on käsitatav isikuandmete (art 4 p 1) töötlemisena (art 4 p 2) ja SKA on vastutav töötleja (art 4 p 7). IKÜM art 82 lg 1 järgi on igal isikul, kes on kandnud üldmääruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada mh vastutavalt töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. Lõike 2 esimeses lauses on lisatud, et kõnealuse töötlemisega seotud vastutav töötleja vastutab kahju eest, mis on tekkinud sellise töötlemise tulemusel, millega rikutakse üldmäärust. Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduses 146 selgitatakse, et art-s 82 käsitletud kahju mõistet tuleks Euroopa Kohtu praktikat arvestades tõlgendada laialt ja sellisel viisil, mis kajastab täielikult üldmääruse eesmärke (kolmas lause). Andmesubjektid peaksid saama täieliku ja tõhusa hüvitise kahju eest, mida nad on kandnud (kuues lause). Üldmääruse eesmärkide hulgas on põhjenduste 2, 4 ja 6 järgi ka aidata kaasa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala saavutamisele ning füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste austamine ning järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse, võttes arvesse tehnoloogia arengust tulenevaid väljakutseid. Riigikohtu halduskolleegium on 06.01.2021 otsuses nr 3-19-1207 selgitanud, et liikmesriigi seadusandja on pädev reguleerima kahju hüvitamist nii juhul, kui see on tekitatud riigisisese õiguse rikkumisega, kui ka juhul, mil kahju tekitamisel rikuti Euroopa Liidu õigust. Riigisisese riigivastutusõiguse ja Euroopa Liidu õiguse vastuolu korral tuleb riigisisene norm või selle vastav osa Euroopa Liidu õigusega seotud kahjuasjades jätta kohaldamata (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-84-12, p 20). Seejuures tuleb silmas pidada, et liikmesriigi õigusnormid ei tohi olla ebasoodsamad, kui kohaldatakse sarnastes riigisiseses õiguses sätestatud olukordades (samaväärsuse põhimõte), ning need ei või muuta liidu õigusest tulenevate õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte) (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-295/04–C-298/04: Manfredi, p-d 62–64, 98).
Praeguses asjas ei ole vastuolu Euroopa Liidu õigusega, mis takistaks riigisiseste kahju hüvitamise normide kohaldamist koos isikuandmete kaitse üldmääruse art-ga 82.
30.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Eelviidatud sättest tulenevalt on avalik-õiguslikkus suhtes esitatud kahjunõude eeldused järgmised: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus; 2) kahju tekkimine; 3) põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammenduvus (RVastS §-id 3, 4 ja 6). Juhul kui kasvõi üks kahjunõude esitamise eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahjuhüvitise väljamõistmiseks.
31.RVastS § 7 lõigete 1–21 alusel hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Varaline kahju hüvitatakse rahas; hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1). Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1).
32.Kaebaja hinnangul esitas SKA kindlustusele kaebaja puude toetuse andmed ilma õigusliku aluseta, mille tulemusena vähendas kindlustus kaebajale igakuiselt makstavat töövõimetushüvitist puude toetuse summa võrra (varaline kahju). Seega tuleb kahjunõude lahendamisel välja selgitada, kas ning milline õiguslik alus on SKA-l andmete edastamiseks kindlustusele ning kas andmed edastati kooskõlas selle õigusliku alusega. Varaline kahju
33.Kohtule kindlustuse poolt esitatud dokumentidest (aprill 2020 ja mai 2020 kahju hüvitamise otsused) nähtub, et kindlustus maksab kaebajale töövõimetushüvitist 2002. aastal toimunud õnnetusjuhtumi alusel. Kaebajale liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi vastutus oli kindlustatud If P&C Insurance AS-is. Kehtiv LKindlS § 83 lg 4 sätestab, et enne 2016. aasta 1. juulit määratud töövõimetushüvitist makstakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel kuni Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Kindlustus on selgitanud 28.01.2021 vastuses kohtunõudele, et esimese otsuse kahju hüvitamiseks tegi If P&C Insurance AS 23.12.2005. Õnnetusjuhtumi ajal kehtinud LKindlS (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/194443) § 30 lg 4 sätestas, et püsiva töövõime kaotuse hüvitis määratakse kuu kohta, korrutades hüvitise suuruse kalendripäeva kohta 30-ga ja lahutades tulemist muu kohustusliku kindlustuse või seaduse alusel pidevalt määratud hüvitise või kompensatsiooni summa kuu kohta. Seega on kindlustusel püsiva töövõime kaotuse hüvitise arvutamisel vaja teada, milliseid muid seaduse alusel määratud hüvitisi või kompensatsioone isikule makstakse. SÜS § 13 lg 1 kohaselt on rahaline hüvitis isikule rahas makstav toetus, pension, kindlustushüvitis või muu rahasumma. PISTS § 4 loetleb puuetega inimeste sotsiaaltoetused, milleks on mh ka puudega tööealise
inimese toetus (p 2). SKA maksab kaebajale alates 2020. aasta aprillist puudega tööealise inimese toetust summas 41,17 eurot.
34.KindlTS § 218 sätestab aluse ning tingimused isikuandmete töötlemiseks. Lõike 2 kohaselt on terviseandmete töötlemine lubatud, kui kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus sõlmida kindlustusleping või töötlemine on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubjekti terviseseisundi või puude kohta. Kindlustuse ülesandeks on liikluskahju põhjustanud isiku kindlustuslepingu täitmine ning sellest tulenevate kohustuste ulatuse kindlaksmääramine. Teisisõnu peab kindlustus tegema kindlaks summad, mis liikluskahju põhjustanud isiku vastutuse kindlustamiseks sõlmitud kindlustuslepingu alusel kannatanule maksta tuleb. Seega juhul kui LKindlS (v.r) § 30 lg 4 kohaselt mõjutavad kindlustuse poolt makstava hüvitise suurust muud seaduse alusel makstavad hüvitised ja kompensatsioonid, on terviseandmete töötlemine (mh puude toetuse andmete töötlemine) põhjendatud kindlustuslepingu täitmise kohustuse ulatuse kindlaksmääramiseks.
35.KindlTS § 219 lg 1 p 1 sätestab õigusliku aluse andmete edastamiseks – riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks. KindlTS eelnõu (8 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas (kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/) on kõnealuse sätte eesmärki põhjendatud asjaoluga, et see võimaldab kindlustusandjal iseseisvalt kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks vajalike toimingute teostamiseks koguda andmeid, sealhulgas IKS § 4 lg 2 p 3 ja 8 sätestatud andmeid, sealjuures koormamata andmesubjekti, kes vastasel juhul peaks need tõendid vastavatest asutustest välja nõudma (nt Haigekassa, raviasutused, Politsei- ja Piirivalveamet) ja kindlustusandjale esitama. Seletuskirjas viidatud IKS 2015. aastal kehtinud redaktsiooni § 4 lg 2 punktid 3 ja 8 tähistavad vastavalt andmeid terviseseisundi või puude kohta ning andmeid süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Seega on KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel kogutavateks isikuandmeteks ka puude andmed.
36.Kindlustus esitas 04.05.2020 SKA-le päringu saamaks teada, kui palju maksis SKA kaebajale töövõimetuspensioni või toitjakaotuspensioni (kuude lõikes) ja/või sotsiaaltoetust või vanaduspensioni alates 01.04.2020. SKA edastas kaebaja kohta küsitud andmed kindlustusele 11.05.2020. Seega toimus andmete edastamine kindlustusandja nõudel ning SKA kui riigiasutus on kohustatud vastava nõude saamisel andmed edastama või andmetele ligipääsu võimaldama. Seetõttu leiab kohus, et SKA poolt kindlustusele kaebaja puude toetuse kohta andmete edastamine oli õiguspärane. SKA vastusest kindlustuse päringule nähtub, et SKA ei ole kindlustusele edastanud muid andmeid kui ainult päringuga küsitud. Need andmed olid kindlustusandjale vajalikud andmed, et määrata kindlaks kindlustuslepingu täitmise ulatus, mis on seadusest tulenev nõue. Kohtu seisukohta kinnitavad SKA poolt esitatud dokumendid. Nendest nähtub, et AKI küsis SKA-lt selgitusi andmete esitamise õigusliku aluse kohta. AKI, olles tutvunud selgitustega, leidis, et SKA esitas andmed õiguspäraselt ning lõpetas järelevalvemenetluse (AKI 02.10.2020 kiri nr 2.1.-1/20/2157).
Eelnevast järeldub, et kindlustus esitas SKA-le päringu kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks ning SKA edastas vastava päringu saamisel kaebaja puude toetuse andmed KindlTS § 219 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt. Kuivõrd SKA tegevus andmete edastamisel oli õiguspärane, ei ole täidetud RVastS § 7 lg 1 varalise kahju hüvitamise nõude eeldused. Seega ei ole kaebaja varalise kahju nõue (nii käesolevaks ajaks tekkinud kahju kohta esitatud nõude osas kui ka tulevikku suunatud kahjunõude osas) SKA vastu põhjendatud ning jääb rahuldamata. Mittevaraline kahju
37.Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise seostanud asjaoluga, et rahaline kaotus kindlustussumma maksmisel on põhjustanud kaebajale täiendavat stressi ja varalise sissetuleku vähenemise talumise kohustust. Kaebaja heidab SKA-le ette ka diskrimineerivat suhtumist puude tõttu. Kuigi kaebaja ei ole toonud välja konkreetset kahjustatud õigushüve, leiab kohus kaebust tõlgendades, et mittevaralise kahju saab käesoleval juhul potentsiaalselt tingida väärikuse alandamine ja tervise kahjustamine. Kuivõrd kohus leidis eelnevalt, et SKA edastas kaebaja puude toetuse andmed kindlustusele õiguspäraselt, ei ole kindlustuse makstava hüvitise summa vähenemisest tingitud stress seostatav SKA tegevusega. Kohus märgib lisaks, et hüvitist otsustas vähendada kindlustusandja ning SKA-l puudub mistahes võimalus või alus sekkuda kindlustusandja otsustesse ning kindlustushüvitiste maksmisse. Mistahes ebamugavused asjaajamisel ametiasutustega ei too tingimata kaasa sellist õigushüve kahjustumist, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väited SKA poolse diskrimineeriva suhtumise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kohtule ei nähtu SKA poolt pahatahtlikku käitumist kaebaja suunal seetõttu, et kaebajal on tuvastatud puue. Kohtul puudub asjas esitatud asjaolude ning tõendite põhjal alus tuvastada SKA tegevuse õigusvastasus, mis võiks tingida kaebajal mittevaralise kahju tekkimise. Kohus leiab, et kaebaja mittevaralise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata.
38.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. III
39.Kaebaja taotleb EÕK korras kohtumenetluse ajaks kehtestada ajutine regulatsioon alates 01.03.2021 kaebaja puudetoetuse andmete töötlemiseks SKA ja kindlustusandja poolt, mis tagajärjena ei piiraks kaebaja igakuiseid omandiõigusi, alternatiivselt rakendada kohtu algatusel kohtule teadaolevat tõhusamat abinõu alates 01.03.2021.
40.Kaebaja ei ole tasunud EÕK taotluselt riigilõivu 15 eurot (RLS § 60 lg 6). Kohus on seisukohal, et EÕK taotlusele kohaldub analoogselt kaebusega riigilõivu vabastus (RLS § 22 lg 2 p 2). Seda seisukohta põhjendas kohus 06.01.2021 määruses ning ei muuda seda.
41.Kohus lahendab otsust tehes menetlusosaliste veel lahendamata taotkused (HKMS § 162 lg 1). Kohus jätab EÕK taotluse rahuldamata.
41.1.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
41.2.Lugedes kaebaja EÕK taotlust näib kohtule, et kaebaja eesmärk EÕK taotlemisel on saavutada olukord, kus:
1) puude toetuse maksmise peatumise tõttu suurendab kindlustusandja enda poolt makstavat töövõimetushüvitist puude toetuse võrra; 2) kohus keelab EÕK korras SKA-l kohtumenetluse ajaks puude toetuse andmete edastamise kindlustusandjale; 3) järgmisena esitab kaebaja SKA-le taotluse puude toetuse maksmise jätkamiseks, kui kohus on EÕK abinõuna keelanud SKA-l puude toetuse andmete edastamise kindlustusandjale; 4) kaebaja saab korraga nii puude toetuse võrra suurenenud hüvitist kindlustusandjalt kui ka puude toetust SKA-lt. Hinnates kaebaja EÕK vajadust ei selgu, milles seisnevad pöördumatud tagajärjed kaebaja jaoks. Kohus on 04.03.2021 määruses juba analüüsinud käesolevas asjas esitatud andmete põhjal kaebaja majandusliku seisu muutumist sõltuvalt andmete edastamisest. Kaebajale on alates 2020. aasta aprillist määratud SKA poolt puude toetus 41,17 eurot, mille võrra kindlustusandja vähendas enda poolt makstavat hüvitist samuti alates aprillist 2020. Seega ei ole kaebajale makstavate toetuste ja hüvitiste kogusumma muutunud. Seega ei ole veenev, et kaebajal esineksid andmete edastamise tõttu sellised majanduslikud raskused, mis õigustaksid EÕK kohaldamist. Juhul kui vaidluse põhiasja lahendamisel peaks selguma, et SKA on puude toetuse andmeid edastanud õigusvastaselt, on varalise kahju hüvitise summa välja mõistmisel võimalik arvestada kindlustusandja poolt saamata jäänud summasid. Kohtule ei nähtu selliseid tagajärgi, mis põhivaidluse lahendamise järgselt oleksid pöördumatud. Kohus on eelnevalt kahel korral (14.03.2021 ja 04.03.2021) lahendanud kaebaja EÕK taotluse ning ei ole varasemalt tuvastanud ega tuvasta ka käesoleval juhul kaebaja õiguste sellist riivet, mis õigustaks EÕK kohaldamist. Kuigi SKA on kaebaja avalduse alusel peatanud puude toetuse maksmise ning ei ole sellekohaseid andmeid kindlustusandjale edastanud, on see olnud kaebaja valik puude toetuse maksmine peatada. Seega ei saa ligikaudu 40 euro suuruse toetuse summa puudumine kaebaja toimetulekut oluliselt mõjutada. Selle kasuks kõneleb ka asjaolu, et kaebajal oli piisavalt vahendeid, et 23.04.2021 suurendada mittevaralise kahju nõuet 2000 euroni ning tasuda sellega seonduvalt täiendav riigilõiv 41 eurot. Kaebaja saab igal ajal esitada vastava taotluse, et puude toetuse maksmist jätkata. Kohus on seisukohal, et tegemist on esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. EÕK taotluse rahuldamata jätmise aluseks on ka kaebuse perspektiivitus.
42.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.