X hagi Y OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise, diskrimineerimise tuvastamise ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.mai 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
X 22.juuni 2021.a vastuapellatsioonkaebus 3300 eurot Y OÜ 07.juuni 2021.a apellatsioonkaebus 9900 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 22.juuni 2021.a vastuapellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
Y OÜ 07.juuni 2021.a apellatsioonkaebus Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja ja vastuapellant): X (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Sirli-Kristi Käpa (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant ja vastustaja): Y OÜ (registrikood XXXXXXX, aadress XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks (e-post:XXX) 01.10.2021
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.mai 2021 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis lõppjäreldusena välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 6 600 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 6 600 eurot ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
4.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 1(18)
4.1.Hagi rahuldada osaliselt. 4.2.Tuvastada, et X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt TLS § 89 lg 1 alusel on tühine. 4.3.Lõpetada X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 26.06.2020. 4.4.Välja mõista Y OÜ-lt X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6 600 eurot bruto. Menetluskulude jaotus
4.5.Hageja menetluskulud maakohtus tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud maakohtus 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud apellatsioonkaebuse menetlemisega seoses 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud poolte menetluskulud jäävad hageja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse eelnev käik ja hagiavalduse asjaolud
1.Hageja X esitas 26.07.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse, milles taotles: 1) tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, 2) lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel; 3) tuvastada tema sooline diskrimineerimine tööandja poolt ning mõista välja tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitis kokku 6923,85 eurot; 4) mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmine töötasu kokku 9900 eurot (bruto). TVK jättis X avalduse rahuldamata (tl 9-13).
2.Hageja esitas Harju Maakohtusse hagiavalduse kostja vastu, milles on esitanud järgmised nõuded: 1) tuvastada tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus; 2) lõpetada hageja ja kostja vahel 25.01.2017 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 26.06.2020; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel 9900 eurot (bruto) ning suurendada hüvitist TLS § 109 lg 1 teise lausel alusel, võttes arvesse töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning mõlema poole huve (tl 1-7; 60-65).
3.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töölepingu 25.01.2017, mille alusel asus hageja
2(18)
kostja juurde tööle juriidilise osakonna direktori ametikohale. Hageja töötasu oli pärast katseaega 3300 eurot bruto. 20.09.2018 jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele. C, kes oli ka hageja asendaja, sai juriidilise osakonna juhataja tähtajalise töölepingu alusel kuni hageja tööle naasmiseni. Hageja pöördus 2020 märtsis korduvalt kostja poole sooviga kokku leppida tööle naasmise kuupäev. Hageja kohtus 02.06.2020 kostja uue tegevjuhi Y ja personalijuht G-ga 02.06.2020. Kohtumisel ütles Y hagejale, et ta ei soovi hageja naasmist tööle, kuna ta soovib, et C jätkaks juriidilise osakonna direktorina. Hageja esitas kostjale 08.06.2020 TLS § 62 lg 2 alusel avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ning tööle naasmiseks alates 26.06.2020. Kui hageja 26.06.2020 tööle saabus, andis kostja personalijuht G hagejale tööandjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, millega lõpetas töölepingu koondamise tõttu. Kostja personalijuht ütles, et juriidilise osakonna juhataja ametikoht likvideeriti ning kahest osakonnas töötanud juristist üks viidi üle teise osakonda. C sai kostja juriidiline nõustaja samal päeval, kui toimus hageja ja kostja esindaja Y kohtumine ehk 02.06.2020 (tl 1-7).
4.Hageja palub kohtul tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, kuna kostja ei ole hageja koondamisel lähtunud TLS § 89 nõuetest. Kostja on rikkunud TLS § 89 lg 5 kohustust. Kostja pidi juriidilise osakonna juhi ametikoha likvideerimise vajaduse selgumisel ning koondamist ette valmistades määratlema koondatavate isikute ringi. Kuna kostja koondas õigusosakonna direktori ametikoha, tuli tööandjal koondatavate ringi määratlemisel aluseks võtta töötajad, kellel on sarnased tööülesanded. Kostja poolt on tõendamata, et struktuurimuudatused juriidilise osakonna likvideerimiseks algasid juba märtsis 2020 ning tegelikkuses alates 26.06.2020 juriidiline osakond likvideeritud (tl 1-7; 80-83).
5.Hageja leiab, et kostja on hagejat diskrimineerinud perekondlike kohustuste täitmise tõttu, kohelnud hagejat halvemini tema rasedus- ja sünnituspuhkusele mineku ning lapsehoolduspuhkusel oleku tõttu ning nimetatud asjaoludest tingituna otsustanud hageja töösuhte lõpetada. 02.06.2020 kohtumisel teatas kostja tegevjuht hagejale, et ei soovi temaga töösuhet jätkata, kuna kostja tegevjuhil ja hagejal puudub tööalane koostöö. Samuti soovitas kostja tegevjuht hagejale otsida uus töökoht või saada uus laps, et lükata ebasoodne olukord hageja naasmise osas tulevikku, mis on hageja suhtes otseselt diskrimineeriv. Kostja ei ole tõendanud ega selgitanud, milliseid jõupingutusi on kostja teinud, et säilitada alla 3-aastast last kasvatava isiku töökoht (tl 1-7; 80-83). Kostja vastus
6.Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata (tl 49-54, 72-75). Alates 03.03.2020 toimus kostja kui tööandja struktuuris detsentraliseerimine, mille tulemina toimusid struktuurimuudatused. Hageja ametikohaga seotud struktuurimuudatused said lõplikult sõnastatud 02.06.2020. Hagejale pakuti ka teist (juristi) ametikohta, millest hageja keeldus. Hagejale tasuti koondamishüvitis summas 6600 eurot. Tööandja on tõendanud struktuurimuudatuse toimumise ning juriidilise osakonna direktori ametikoha likvideerimise. Seega on kostja tõendanud koondamise situatsiooni olemasolu hageja ametikoha osas ning tööandjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda TLS § 89 lg 1 3(18)
kohaselt. Hageja oli ainuke, kes juriidilise osakonna direktorina töötas. Seega ei olnud tööandjal võimalust töötajat kellegagi võrrelda. C ei ole hagejaga võrreldav isik, kuna C kui nõuniku ja hageja tööülesanded erinevad määral, mis ei anna alust väita, et tegemist oleks sarnaste tööülesannete ringiga. On tõendamata hageja väited, et ametijuhenditest tulenevad kohustused on identsed hageja ja nõuniku puhul. Hageja väited eelisõiguse olemasolu kohta ei ole tõendatud. Tööandjal puudus vajadus hagejat C või kellegi teisega võrrelda. Negatiivsete tagajärgede vältimiseks ning töölepinguseadusest tulenevate kohustuste vältimiseks pakkus tööandja hagejale sarnase sisu ja palgatasemega ametikohta. Tööandja ei planeerinud hagejaga töösuhte lõpetamist, vaid üritas teha endast kõik oleneva, et struktuurimuudatuste tõttu säilitada samas suurusjärgus ning sarnaste ülesannetega olev ametikoht väikelast kastavavale lapsevanemale. Töötaja pakutavaga ei soostunud. Kostja leiab, et töösuhtes on järgitud võrdse kohtlemise põhimõtteid. Diskrimineerimise fakt ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja ei ole rikkunud keeldu lõpetada tööleping alla kolmeaastast last kasvatava isikuga TLS § 92 lg 3 alusel. Samuti ei ole kahjuhüvitis põhjendatud, kuna koondamine oli õiguspärane. Juhul, kui kohus leiab, et hageja kasuks tuleb mingi rahaline hüvitis välja mõista, siis tuleb hüvitiselt maha lahutada tööandja poolt töötajale tasutud koondamishüvitis (1 kuu etteteatamine ja 1 kuu koondamisehüvitis) summas 6600 eurot (bruto). Lisaks on hageja taotlenud TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise suurendamist soolise diskrimineerimisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. Töötaja taotlus esmalt hüvitise väljamõistmiseks ning ka hüvitise suurendamiseks ei ole põhjendatud, sest mis tahes soolist diskrimineerimist hageja poolt väidetud viisil ei ole toimunud. Tööandja on selgitanud ja tõendanud, et koondamise aluseks olevad struktuurimuudatused on toimunud. Hageja suhtes puudus alus eelisõiguse rakendamiseks, kuivõrd hagejaga võrreldavaid töötajaid ei olnud. Kostja taotleb poolte vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu lõpetamist alates 26.06.2020 (tl 49-54, 72-75). Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi. Tuvastas X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 ja TLS § 89 lg 5 alusel. Lõpetas X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 26.06.2020. Mõistis välja Y OÜ-lt X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise viie kuu keskmise töötasu ulatuses summas 16 500 eurot bruto, millest arvestatakse maha tööandja poolt hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitis summas 6600 eurot, mõistis X kasuks hüvitise summas 9 900 eurot bruto.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostja kui äriühingu tegevuses toimusid ajavahemikus 2020 märtsist kuni 02.06.2020 struktuurimuudatused. Kostja on enda 02.02.2021 vastuse punktis 3.11 ja 3.12 märkinud, et tööandja restruktureerimise tulemusena kaotati ära juriidilise osakonna direktori ametikoht, mitte terve juriidiline osakond. Juriidilise osakonna teatud koosseisu säilimist kinnitab kostja sõnul ka asjaolu, et hagejale esitati juristi tööpakkumine (tl 49-54). Seega kuni 2020 märtsini oli kostja struktuuris eraldi osakonnana juriidiline osakond, mida juhtis juriidilise osakonna direktor. Hageja ametikohaks oli juriidilise osakonna direktori ametikoht (tl 15-20). Hageja täitis
4(18)
juriidilise osakonna direktori ametit kuni 20.09.2018, mil ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele. Peale kostja struktuurimuudatust juriidiline osakond eksisteeris edasi, kuid selles ei olnud enam direktori ametikohta.
9.Puudub vaidlus selles, et hageja puhkuse ajal täitis juriidilise osakonna direktori ametiülesandeid ajutiselt kostja töötaja C (vt 31.03.2021 kohtuisungi protokoll, 00:08:13; tl 93 pöördel). Puudub vaidlus ka selles, et hageja esitas 08.06.2020 kostjale TLS § 62 lg 2 alusel avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ning tööle naasmiseks alates 26.06.2020. Kostja oli teadlik hageja kavatsusest peale lapsehoolduspuhkust tööle naasta 2020. aastal juba alates 2020 jaanuarist (TVK toimiku lk 9-10). Näiteks kirjutas hageja kostja juhatuse liikmele Y-le 14.01.2020 e-kirja, milles teatas soovist tööle naasta 1. septembril 2020 (TVK toimiku lk 10), millele Y vastas 15.01.2020, et hageja võtaks temaga tuleviku plaanide rääkimisega seoses uuesti ühendust 2020 mais (TVKS toimiku lk 9). Hageja kirjutas Y-le taas e-kirjad 05.05.2020 (TVK toimiku lk 21) ning 11.05.2020 (TVK toimiku lk 21). Hageja sai tööandja esindaja Y-ga kokku 02.06.2020 (TVK toimiku lk 11). Hagiavalduse kohaselt ütles kostja tegevjuht Y 02.06.2020 kohtumisel hagejale, et kuna temal puudub hagejaga tööalane kogemus (Y sai kostja tegevjuhiks ajal, kui hageja oli lapsehoolduspuhusel), ei soovi tema hageja naasmist tööle ning soovib jätkata töötamist hageja asendaja C-ga; Y arvates ei olnud hagejal mõistlik eeldada, et pärast nii pikka eemalolekut saab ta oma ametikohale naasta (tl 1 pöördel, punkt 5). Kostja ei ole selles osas hageja väidetele vastu vaielnud. Peale kostja struktuurimuudatust juriidiline osakond eksisteeris edasi, kuid selles ei olnud enam direktori ametikohta.
10.Hageja esimene tööpäev peale lapsehoolduspuhkuselt naasmist kostja juures oli 26.06.2020. Tööandja poolt esitati hagejale koosoleku kutse osalemaks 26.06.2020 kell 09.00 algaval koosolekul (tl 23). 26.06.2020 kell 09.00 alanud koosolekul esitas tööandja personalijuht hagejale töölepingu ülesütlemiseavalduse koondamise tõttu. Nimetatud avalduses on märgitud, et Y OÜ struktuuris viidi läbi muudatused, mille kohaselt likvideeriti juriidilise osakonna direktori ametikoht ning juriidilise osakonna direktori töökohustused jagati ümber. Töö ümberkorraldamine ja juriidilise osakonna direktori ametikoha likvideerimine toob kaasa hageja töölepingu lõpetamise koondamise tõttu ning hageja viimane töölepingujärgne tööpäev on 26.06.2020 (tl 24-25). Samas ülesütlemisavalduses teatas kostja hagejale, et samaväärset tööd ei ole kostjal hagejale pakkuda, kuid on pakkuda juristi ametikoht, kuid kostja juhib hageja tähelepanu sellele, et ametikoha vahetumisel muutub ka töötasu vastavalt pakutavale ametikohale (tl 24-25). Käesolevas asjas on tõendiks muu hulgas 26.06.2020 kostja personalijuhi G ja hageja kohtumise helisalvestis (mille hageja poolt koostatud stenogramm on tl 29).
11.Töölepingu muudatustest ja ametijuhendist nähtuvalt muutis kostja 02.06.2020 C töölepingut ning C jätkas alates 02.06.2020 kostja juures tööd nõuniku ametikohal (tl 2628). Nõuniku ametijuhendist tulenevalt oli nõuniku haridusnõueteks minimaalselt juriidiline või ärijuhtimise kõrgharidus, vähemalt bakalaureuse kraad ärijuhtimises või õigusteaduses ja nimetatute praktilise rakendamise oskus (tl 27 pöördel).
12.Võrreldes juriidilise osakonna direktori (hageja) ja nõuniku (C) ametijuhendeid, siis 5(18)
nendest leidub väga palju põhimõtteliselt sarnaseid tööülesandeid isegi vaatamata sellele, et on kasutatud erinevat sõnakasutust, siis paljud tööülesande oma sisult on jäänud samaks (tl 15-20; 26-28; hageja poolt koostatud võrdlustabel tl 30-31). Seega leiab kohus, et hageja töökoha eesmärk ega töö sisu struktuurimuudatuste järel ära ei kadunud ega muutunud. Kui hageja ametinimetus oleks muutunud õigusosakonna direktori ametikohast nõuniku ametikohaks, siis see poleks kaasa toonud olulisi muutusi hageja tööülesannete, töölepingu tingimustes ega töökorralduses. Sisuliselt jätkas endise ametinimetusega juriidilise osakonna direktori ametiülesandeid juriidiline nõunik C (nagu kostja personalijuht seda ametikohta nimetas enda 26.06.2020 kohtumisel hagejaga). Juriidilise osakonna direktor allus ametijuhendi järgi otse ettevõtte juhile, nagu allus ka nõunik alates 02.06.2020. Selles osas samuti mitte mingeid erinevusi ei esine.
13.Kui kostja koondas õigusosakonna direktori ametikoha (nagu ka teiste osakondade direktorite ametikohad), siis tulnuks kostjal koondatavate töötajate ringi määratlemisel võtta aluseks töötajad, kellel on sarnased tööülesanded. Koondamissituatsioonis on tööandja kohustatud tuvastama, kas tööandjal on koondatava isikuga võrreldavaid töötajad, kelleks on sarnase tööülesannetega töötajad, mitte sarnaste ametinimetustega töötajad. Kohtu hinnangul oli hagejaga võrreldav töötaja kuni 02.06.2020 hageja ametikoha asendaja ning alates 02.06.2020 juriidiline nõustaja C, kellelt nõuti ametijuhendi järgi muu hulgas juriidilist kõrgharidust ja kes tegeles juriidilise nõustamisega. Kostja jättis koondamissituatsioonis hageja ja C kui sarnaste tööülesannetega isikud omavahel võrdlemata, mistõttu ei ole kostja järginud TLS § 89 lõikest 5 tulenevat kohustust. Äriühingu struktuurimuudatuste käigus ei saa jätta tähelepanuta TLS § 89 lg 5 kohustusi. Seaduseandja mõte ei ole olnud see, et alla 3-aastast last kasvatava töötaja ametinimetust ära muutes ja uut ametikohta luues oleks struktuurimuudatuste varjus võimalik kõrvale hiilida tööandja kohustusest järgida TLS § 89 lg 5 nõudeid. Kui tööandja sellist õigust jaatada, siis kaotaks TLS § 89 lg 5 täielikult oma mõtte ja tähenduse. Miski ei takista tööandjal sageli ja korduvalt teha struktuurimuudatusi ja iseenesest oleks ka võimalik, et peale seda, kui nö ebasobiv inimene on koondatud, teostatakse taas struktuurimuudatus ning struktuur võib jätkuda samas vormis, nagu oli enne töötaja koondamist. Seejuures pole endisel töötajal enamasti mingil viisil sellisele infole ligipääsu ning seeläbi puuduks ka võimalus oma seadusega tagatud õiguste kaitseks. Oluline ja vajalik on siiski lähtuda töötajate tööülesannetest, mitte ametinimetustest.
14.Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja koondamine on tühine TLS § 89 lg 1 sätestatud aluse puudumise tõttu, kuna hageja koondamiseks puudus igasugune alus ja vajadus. Kostja töömaht ei vähenenud viisil, et hageja tööülesanded oleksid ära kadunud Samuti ei olnud kostja struktuurimuudatused sellised, et hageja töösuhte jätkamine oleks muutunud võimatuks. Lisaks eeltoodule on kostja rikkunud ka TLS § 89 lg 5 kohustust, kui kostja otsustas just hageja koondada.
15.Seega on kostja 26.06.2020 erakorraline töölepingu ülesütlemine tühine nii TLS § 89 lg 1 kui ka TLS § 89 lg 5 alusel.
6(18)
16.Kohus on eelpool tuvastanud, et tööandja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles ebaseaduslikult, so ilma seadusliku aluseta, rikkudes TLS § 89 lg 1 ja lg 5 nõudeid. Seega esineb faktiline asjaolu, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine ning tuleb kohaldada tõendamiskohustuse regulatsiooni. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja eelistas hageja asemele tööle jätta C, kellega kostja juhatuse liikmel Y-l oli hea koostöö. Hageja lapsehoolduspuhkusel viibimise tõttu ei olnud Y ja hageja koos kunagi töötanud, kuna Y sai kostja tegevjuhiks ajal, mil hageja viibis lapsehoolduspuhkusel. Kohtu arvates on tõendatud, et kostja on hagejat diskrimineerinud vaid seetõttu, et hageja täitis perekondlikke kohustusi, olles esmalt rasedus- ja sünnituspuhkusel ning seejärel lapsehoolduspuhkusel, mistõttu ei saanud kostja juhatuse liikmel tekkida hagejaga nö head ja usaldusväärsed tööalased suhted. Seda kinnitab muu hulgas ka 26.06.2020 kostja personalijuhi G poolt öeldu, et hageja on pikalt töölt eemal olnud (salvestise aeg 02:43); et hageja nagunii ei oleks enam tulemas kostja juurde tööle, kuna hagejal on elukoht hoopis mujal (salvestise aeg alates 05:46 kuni 05:54). Kohtu hinnangul pole kostja eelistanud juriidilise nõustaja ametikoha täitmisel C hagejale mitte seetõttu, et C tööalased oskused kuidagi ületaksid hageja oskusi ega ka mitte seetõttu, et nõuniku ametikoht vajas pakiliselt kiiresti täitmist, et kostjal polnud aega isegi hagejaga arutada selle ametikoha pakkumist hagejale, vaid kostja eelistas C vaid seetõttu, et tema ei viibinud töölt eemal seoses perekondlike kohustuste täitmisega ja lapsevanemaks olemisega, nagu seda tegi kõnealusel perioodil hageja. Kohus leiab, et C hagejale eelistamisega on kostja toime pannud hageja diskrimineerimise lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
17.TLS § 107 lg 2 järgi tühiselt üles öeldud töölepingu võib lõpetada kohus mh töötaja taotlusel. Nimetatud sätte kohaselt tuleb tööleping lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Vähemalt üldjuhul tähendab see, et kohus saab lepingu lõpetada ajast, mil leping lõppenuks etteteatamistähtaja järgimise korral (Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Nii hageja kui kostja on palunud, et kohus lõpetaks hageja töölepingu 26.06.2020. Kuivõrd kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, siis kohus lõpetab X ja Y OÜ vahel 25.01.2017 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 26.06.2020.
18.Hageja palub, et kohus mõistaks kostjal välja nii varalise kui mittevaralise kahju. Varaline kahju moodustab saamata jäänud töötasust summas 6923,85 eurot. Samuti palub hageja kohtul välja mõista mittevaralise kahju kohtu äranägemisel TsMS § 366 alusel (tl 1-7).
19.Hageja lähtub vastava nõude esitamisel sellest, et tema keskmine töötasu suurus oli 3300 eurot (bruto) kuus ning seega tema kolme kuu keskmine töötasu oli 9900 eurot (bruto) (tl 1-7). Kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud (tl 49-54). Kohus saab TLS § 109 lg 1 teise lause alusel kaaluda, kas nõutava hüvitise suurust peaks muutma. Mõlemal poolel on võimalus tuua esile ja tõendada asjaolud, millega kohus sealjuures võiks arvestada. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju. Olukorras, kus tööandaja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitis. Hüvitise suurus
7(18)
sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest (Riigikohtu 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708/54, p 24).
20.Kui kohus tuvastab, et kostja on võrdse kohtlemise põhimõtet hageja töölepingu erakorralise ülesütlemisega rikkunud, siis VõrdKS § 2 lg 3 ei tähenda kahju hüvitamise iseseisvat alust. See tähendab, et selleks, et töötaja saaks VõrdKS § 1 lg-s 1 nimetamata tunnuste alusel VõrdKS § 24 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda tööandjalt kahju hüvitamist, peab võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine kujutama endast töölepingu rikkumist, mis peab olema töötaja kahju põhjuseks (VÕS § 127 lg 4) ning mittevabandatav (VÕS § 103), töötaja kahju peab olema hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning see kahju peab olema olnud tööandjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 137 lg 3).
21.Kohus peab hüvitise suuruse kindlakstegemisel arvestama ka sellega, et hagejale tekitatud otsene varaline kahju on kujunenud alates töölepingu ebaseadusliku lõpetamise hetkest 26.06.2020 saamata jäänud töötasust, millest on maha arvatud töötukindlustushüvitis, mis alates 04.06.2020 kuni 11.10.2020 on kalendripäevas 53.43 eurot (tl 34). Hageja sõlmis uue töölepingu alates 07.09.2020, seega tuleb lugeda viimaseks päevaks, mil hageja kandis kostjaga sõlmitud töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu otsest varalist kahju 06.09.2020 (tl 35). Töötukassa andmetel oli hageja keskmine ühe kalendripäeva töötasu 144,4 eurot, on hageja otsene varaline kahju 6923,85 eurot (144,4-53,43=90,97x 65 + 7x144,4) eurot.
22.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmiseks töötasu suuruseks on 3300 eurot bruto. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 5 x 3300 eurot, so 16 500 eurot bruto. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja on hagejale tasunud 6600 eurot, mida kostja ise käsitleb nn vallandamishüvitisena (tl 76). Kostja on selgitanud, et on tasunud hagejale koondamishüvitise ühe kuu keskmise töötasu hüvitise ulatuses (3300 eurot; TLS § 100 lg 1) ning ühe kuu hüvitise johtuvalt etteteatamise tähtajast (30 päeva; TLS § 100 lg 5) (tl 49-54, p 3.32, 3.33).
23.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena 9900 eurot bruto.
24.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud kostja Y OÜ kanda. Hageja esindaja on esitanud hageja menetluskulude lõpliku nimekirja 06.04.2021 (tl 100-102), kokku summas 4400 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaks ei lisandu), mille moodustab riigilõiv 550 eurot ja hageja esindaja õigusabikulu 35 tunni eest kokku 3850 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 110 eurot tund (ilma käibemaksuta). Kostja apellatsioonkaebus
25.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus kinnitanud struktuurimuutust. Kohtuotsuse põhjendustest ei selgu, miks ja millistele tõenditele
8(18)
tuginedes on kohus jõudnud seisukohale, et koondamine ei olnud õiguspärane. Juriidilise osakonna direktori ja juriidilise nõuniku tööülesanded sarnasteks. Esmalt märgib Tööandja, et juriidilise nõustaja ametikohta tema struktuuris ei ole, ega olnud ka 02.06.2020.a struktuurimuudatuste järgselt – C on nõunik, mitte juriidiline nõustaja nagu kohus on järeldanud. Lisaks ei nähtu kohtuotsusest tööülesannete sisulist analüüsi (mis oleks pidanud koondamise õiguspärasuse/õigusvastasuse tuvastamisele eelnema), mistõttu ei ole koondamise õigusvastasuse põhjendused kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega kohtuotsusele;
26.Koondamise õiguspärasuse hindamisel on üheks tuumküsimuseks see, kas struktuurimuutustele tuginedes on jagatud Töötaja tööülesanded ümber selliselt, et kokkulepitud tingimustel töö pakkumine Töötajale Tööandja poolt ei olnud võimalik. Teiseks tuumküsimuseks on see, kas Töötajat sai üleüldse kellegagi võrrelda, mis oleks tinginud TLS § 89 lg-st 5 tuleneva eelisõiguse tööle jäämiseks. Nimetatud küsimustele vastamiseks tulnuks kohtul esmalt välja selgitada ülesannete ümber jagamise fakt (või selle puudumine) ehk struktuurimuudatus kui selline ning seejärel tulnuks kohtul hinnata, kas Tööandjal tekkis kohustus Töötajat kellegagi võrrelda (ametiülesannete võrdlemine).
27.Vaidlus puudub selle üle, et Tööandja on tõendanud muudatused ettevõtte struktuuris, mille tagajärjel kaotati ettevõtte struktuurist juriidilise direktori ametikoht. Kohus ei ole ka kohtuotsuse punktides 21 jj tuvastanud vastupidist. Kohus on kohtuotsuse punktis 17 ja 24 viidanud, et „Samuti ei olnud Kostja struktuurimuudatused sellised, et...“. Seega on struktuurimuudatuste toimumine Tööandja poolt tõendatud ning kohtu poolt ka kohtuotsuses tuvastatud.
28.Tööandja rõhutab, et sellist ametikohta nagu juriidilise osakonna nõunik Tööandja struktuuris ei ole. Tööandja struktuuris on nõuniku ametikoht, mis allub otseselt tegevdirektorile (vt 16.03.2021.a menetlusdokumendi lisas 3 olev tõlge). Nõunik kuulub otse tegevjuhi alluvusse, tal ei ole otseseid alluvaid, asendajaid ja ka ta ise ei pea kedagi asendama (v.a siis poolte kokkuleppel). Struktuurimuudatusena hakkasid ka tollel hetkel olemas olnud 2 juristi alluma otse tegevjuhile. Muudatus ei puudutanud ainult Töötaja ametikohta vaid ka endises juriidilises osakonnas olnud juriste.
29.Kohus on leidnud, et juriidilise osakonna direktori ja juriidilise osakonna1 nõuniku ametijuhendeid võrreldes leidub nendes väga palju põhimõtteliselt sarnaseid tööülesandeid, vaatamata erinevale sõnakasutusele (kohtuotsuse punkt 22). Eelnevale rajaneb ka kohtu järeldus selle kohta, et koondamine oli õigusvastane, sest sisuliselt hakkas juriidilise osakonna nõunik täitma juriidilise osakonna direktori ülesandeid.
30.Diskrimineerimise nõue saab tõusetuda ainuüksi sellisel juhul, kui Tööandja oleks rikkunud koondamisel seaduses sätestatud nõudeid kuid ka sellisel juhul ei ole põhjendatud väita, et igatahes oleks diskrimineerimine esinenud. Kohus oleks pidanud diskrimineerimise tuvastama ja välja tooma aluse – kohus seda teinud ei ole. Kohtu järeldused (kohtuotsuse punktis 30), millele tuginedes on loetud diskrimineerimine toimunuks, on hüpoteetilised, oletuslikud ning ei tugine asjas esitatud tõenditele. Seega on
31.Kohtu järeldused hüvitise suuruse määramisel ei ole põhjendatud. Ainuüksi asjaolust, et kohus on otsustanud suurendada hüvitist, ei ole piisav, et kohtuotsusest nähtuks järelduste õigsus või kohtu siseveendumuse kujunemine. Määratud hüvitis on ebaproportsionaalselt suur. Tööandja leiab, et kohtuotsusest ei nähtu see, miks on põhjendatud 5 kuulise hüvitise välja mõistmine. Samuti ei nähtu, et kohus oleks üleüldse arvestanud Tööandja poolt hüvitise suurusesse puutuvate väidetega.
32.Pealegi on Tööandja üritanud vähendada võimalikku tekkivat kahju Töötajale, sest: -Tööandja on pakkunud Töötajale kolme kuu hüvitist töölepingu kokkuleppel lõpetamisel, millisest on Töötaja keeldunud. -Tööandja on pakkunud Töötajale sama palgatasemega juristi ametikohta. Töötaja on selgelt väljendanud soovimatust tööle naasta, sj ei ole Töötaja isegi kaalunud pakutavat juristi ametikohta. Töötaja ei tundnud huvi juristi ametiülesannete ega töötasu vastu. Töötaja sooviks oli võimalikult suure lahkumishüvitise saamine struktuurimuudatuste fakti olukorras, mitte seadusekohase lahenduse saavutamine. -Tööandja on tasunud Töötajale 6600 eurot (bruto) hüvitisena koondamise eest (vt 02.02.2021.a Lisa 1 – väljavõte tasutud summadest. -Töötaja asus tööle uuele ametikohale veidi enam kui kaks kuud pärast töölepingu lõpetamist.
33.Teiseks, ei ole Töötaja kahju hüvitise suurus põhjendatud kohtu poolt määratud ulatuses järgmistel põhjendustel: (i) Töötaja käitus ebaviisakalt ning agressiivselt Tööandja töötajaga (Lea Kimber). (ii) Töötukassa on tasunud Töötajale 3472,95 eurot (bruto) töötuskindlustushüvitist. (iii) Arvestades seda, et Töötaja nõue on 9900 eurot (bruto) ning töötaja on saanud Tööandjalt ning Töötukassalt kokku 10 072,95 eurot, ei ole põhjendatud mis tahes hüvitise välja mõistmine isegi juhul, kui kohus peaks tuvastama selle, et töösuhte lõpetamine ei toimunud õiguspäraselt.
34.Kohus on suurendanud TLS § 109 lg 1 kohast hüvitist soolise diskrimineerimisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest. Tööandja leiab, et Töötaja taotlus esmalt hüvitise väljamõistmiseks ning ka hüvitise suurendamiseks ei ole põhjendatud, sest mis tahes soolist diskrimineerimist Töötaja poolt väidetud viisil ei ole toimunud. Hageja vastuapellatsioonkaebus
35.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 selles osas, millega kohus arvestas TLS § 109 lg 1 hüvitiselt maha TLS § 100 lg 5 alusel tasutud hüvitise ning palub teha otsus, millega muuta maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 4 selliselt, et TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisest tasaarvestatakse vaid § 100 lg 1 alusel tasutud hüvitis. Seega mõista Y OÜ-lt välja X kasuks hüvitis brutosummas 13 200 eurot. Muus osas palub hageja jätta maakohtu otsuse muutmata.
10(18)
36.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt otsustas kohus kohtuotsuse resolutsiooni punkti 4 kohaselt mõista Y OÜ-lt X kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise viie kuu keskmise töötasu ulatuses summas 16 500 eurot bruto, millest arvestatakse maha tööandja poolt hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitis summas 6600 eurot. Vastustaja ei nõustu maakohtu otsusega selles osas, milles maakohus otsustas TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitiselt maha arvestada TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise ehk hüvitise töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Vastustaja põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt: Vastustaja selgitas 25.03.2021 vastuses maakohtule (p 2.14), et kohtu poolt TLS § 109 lg 1 alusel määratavalt hüvitiselt ei tohiks maha arvutada töölepingu ülesülemisest vähem etteteatatud aja eest makstud hüvitist, kuivõrd tegemist on hüvitisega, mis tuleks tööandjal tasuda ka juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Vastupidisel tõlgendusel oleks tööandjal võimalik teoreetiliselt pika töösuhte kestvusega töötajatega töösuhteid lõpetades läbi TLS § 109 lg 1 ja TLS § 100 lg 5 hüvitiste tasaarvestuse jõuda hüvitiste maksmisel nö nullseisu, mis ei saa olla seaduse mõte ja eesmärk. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kahe eraldiseisva hüvitise liigiga, mida ei ole võimalik tasaarveldada, kuivõrd tööandja peab alati töösuhte ülesütlemisest kas ette teatama või hüvitama vähem etteteatatud aja.
37.Antud vaidluse puhul puudub poolte vahel vaidlus, et Apellant jättis Vastustaja töölepingu ülesütlemisel kohaldamata TLS § 97 lg 2 p 2 sätestatud etteteatamis tähtaja, kuid hüvitas Vastustajale vastavalt TLS § 100 lg 5 vähem etteteatatud aja. TLS § 100 lg 5 alusel tasutud hüvitise kohtu poolt tasaarvestamine TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisega viib olukorrani, justkui Apellant ei öelnud töösuhte ülesütlemisest nõutud aja võrra ette ega ka hüvitanud Vastustajale vähem etteteatatud aega.
38.Kui kohus leiab, et Apellant ei pidanudki TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist Vastustajale tasuma (kuna hüvitis tasaarvestatakse), oleks Apellant pidanud töösuhte ülesütlemisest Vastustajale 1 kuu ette teatama. Seega oleks käesoleva vaidluse puhul pidanud Vastustaja töösuhe lõppema 1 kuu hiljem ehk 26.07.2020. Selline tõlgendus tooks omakorda kaasa suurema puhkuse hüvitise ning potentsiaalse puhkusehüvitise nõude Vastustaja poolt Apellandi vastu TLS § 35 ning TLS § 71 alusel. Eelnevast tulenevalt leiab Vastustaja, et kohtuotsuse reolutsiooni punktis 4 on kohus materiaalõigust vääralt kohaldanud ning palub ringkonnakohtul resolutsiooni punkti 4 muuta selliselt, et TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisest võetakse maha ainult § 100 lg 1 sätestatud hüvitis ja mitte TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitis. Seega mõista Y OÜ-lt välja X kasuks hüvitis brutosummas 13 200 eurot. Vastused apellatsioonkaebustele
39.Pooled vaidlesid esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
40.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb
11(18)
tühistada osaliselt, osas, milles maakohus mõistis lõppjäreldusena välja kostjalt hageja kasuks hüvitise 6 600 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 6 600 eurot ning anda uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
41.Asja materjalidest nähtub: -
Poolte vahel oli sõlmitud 25.01.2017 tööleping, mille järgi töötas hageja kostja juures juriidilise osakonna direktorina (tl 15-20). Hageja täitis juriidilise osakonna direktori töökohustusi kuni 20.09.2018, mil ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele ning lapsehoolduspuhkusele.
-
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja puhkusel viibimise ajaks sõlmiti C-ga tähtajaline tööleping, st ajutiselt äraoleva hageja asendamiseks.
-
Kostja kui äriühingu tegevuses toimusid ajavahemikus 2020 märtsist kuni 02.06.2020 struktuurimuudatused. Äriregistri andmetel lõppesid 25.03.2020 nelja kostja juhatuse liikme volitused ning juhatuse liikmena jätkas vaid Y (tl 111-114).
-
Kostja on avaldanud, et restruktureerimise tulemusena kaotati ära juriidilise osakonna direktori ametikoht, mitte terve juriidiline osakond. Kuni 2020 märtsini oli kostja struktuuris eraldi osakonnana juriidiline osakond, mida juhtis juriidilise osakonna direktor. Peale kostja struktuurimuudatust juriidiline osakond eksisteeris edasi, kuid selles ei olnud enam direktori ametikohta vaid nõuniku ametikoht.
-
Kostja oli teadlik hageja kavatsusest peale lapsehoolduspuhkust tööle naasta 2020. aastal juba alates 2020 jaanuarist (TVK toimiku lk 9-10). Hageja saatis kostja juhatuse liikmele Yl-e 14.01.2020 e-kirja, milles teatas soovist tööle naasta 1. septembril 2020 (TVK toimiku lk 10), millele Y vastas 15.01.2020, et hageja võtaks temaga tuleviku plaanide rääkimisega seoses uuesti ühendust 2020 mais (TVKS toimiku lk 9). Hageja kirjutas Y-le taas e-kirjad 05.05.2020 (TVK toimiku lk 21) ning 11.05.2020 (TVK toimiku lk 21).
-
Hageja sai tööandja esindaja Y-ga kokku 02.06.2020 (TVK toimiku lk 11).
-
Töölepingu muudatustest ja ametijuhendist nähtuvalt muutis kostja 02.06.2020 C töölepingut ning C jätkas alates 02.06.2020 kostja juures tööd nõuniku ametikohal (tl 26-28), tema tööleping muudeti tähtajatuks.
-
Hageja esitas 08.06.2020 kostjale TLS § 62 lg 2 alusel avalduse lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks ning tööle naasmiseks alates 26.06.2020.
-
Tööandja poolt esitati hagejale koosoleku kutse osalemaks 26.06.2020 kell 09.00 algaval koosolekul (tl 23).
12(18)
-
26.06.2020 kell 09.00 alanud koosolekul esitas tööandja personalijuht hagejale töölepingu ülesütlemiseavalduse koondamise tõttu. Nimetatud avalduses on märgitud, et Y OÜ struktuuris viidi läbi muudatused, mille kohaselt likvideeriti juriidilise osakonna direktori ametikoht ning juriidilise osakonna direktori töökohustused jagati ümber. Töö ümberkorraldamine ja juriidilise osakonna direktori ametikoha likvideerimine toob kaasa hageja töölepingu lõpetamise koondamise tõttu ning hageja viimane töölepingujärgne tööpäev on 26.06.2020 (tl 24-25). Samas ülesütlemisavalduses teatas kostja hagejale, et samaväärset tööd ei ole kostjal hagejale pakkuda, kuid on pakkuda juristi ametikoht, kuid kostja juhib hageja tähelepanu sellele, et ametikoha vahetumisel muutub ka töötasu vastavalt pakutavale ametikohale (tl 24-25).
-
Hageja pakutud juristi kohta vastu ei võtnud.
-
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja keskmiseks ühe kuu töötasu suuruseks oli 3300 eurot bruto.
-
Kostja tasus hagejale 6600 eurot (bruto) st koondamishüvitise ühe kuu keskmise töötasu hüvitise ulatuses 3300 eurot vastavalt TLS § 100 lg-le 1 ning ühe kuu hüvitise vähem töölepingu lõpetamisest etteteatamise eest vastavalt TLS § 100 lg-le 5 (tl 4954, p 3.32, 3.33).
-
Kostja sai Töötukassalt töötuskindlustushüvitist 3 472,95 eurot (bruto).
-
Kostja asus uue tööandja juures tööle 07.09.2020.
42.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas ja millises ulatuses kostjal on kohustus maksta hagejale hüvitist. Vastates apellatsioonkaebuse, vastuapellatsioonkaebuse ja neile esitatud vastuste väidetele käsitleb kolleegium esmalt töölepingu lõpetamise kehtivusega seonduvat ning seejärel sellest tulenevat hüvitisenõudeid.
43.Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas õigesti töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel materiaalõiguse norme ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. Nõustuda ei saa kostja apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus ei ole olulises osas põhjendanud oma lõppjäreldusena esitatud seisukohta, et hageja koondamiseks alus puudus. Maakohus analüüsis töösuhte lõpetamise asjaolusid ja esitatud tõendeid (vt maakohtu otsuse p-d 15-25) viidates kohaldatud materiaalõigusnormidele. Kostja apellatsioonkaebuse väited kordavad olulises osas tema maakohtus esitatud väiteid, millele on maakohus oma otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et töölepingu ülesütlemine on tühine ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
44.Vaidlus puudus selle üle, et kostja esitatud tõendist struktuurimuudatuste kohta nähtub, et 13(18)
enne kui nimetatu toimus, moodustasid juriidilise osakonna kollektiivi juriidilise osakonna direktor ja kaks juristi, peale nn struktuurimuudatust moodustasid juriidilise osakonna kollektiivi nõunik ja kaks juristi. Erinevus struktuurimuudatuses toimus seega selles, et juriidilise osakonna direktori asemel loodi nõuniku ametikoht. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile erinevused juriidilise osakonna direktori ja nõuniku tööülesannetes, kuid ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult, võrreldes juriidilise osakonna direktori ja nõuniku ametijuhendeid, et seal sisalduvad põhimõtteliselt sarnased tööülesanded ning kuigi ülesannete kirjeldamisel on kasutatud erinevat sõnakasutust on sisult tööülesanded jäänud samaks. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus avaldatut, et nõuniku tööülesanneteks olid ka sellised kohustused, mis juriidilise osakonna direktori ametijuhendis puudusid. Ringkonnakohus leiab, et erinevates ametijuhendites tööülesandeid võrreldes ei saa lähtuda pelgalt sõnakasutusest, vaid analüüsida tuleb seda kas ja millised tööülesanded kadusid/lisandusid. Juriidilise osakonna direktori ametijuhendi järgi oli töötaja ülesandeks nõustada ettevõtet kõikvõimalikes juriidilistes küsimustes nii ettevõtte siseselt kui ka kolmandate isikute ees. Samas nähtub ametijuhendist, et juriidilise osakonna direktori kohustused olid palju laiahaardelisemad kui üksnes juriidiline nõustamine dokumentide koostamisel/kontrollimisel ja esindamine. Nii nähtub juriidilise osakonna direktori ametijuhendist, et tema kohustuseks oli ka koos vahetu juhiga välja töötada tegevuskava ettevõtte strateegiliste suundade realiseerimiseks ning tagada kehtestatud tegevuskava elluviimine, kohustus algatada ja töötada välja investeerimisprojektide aastaplaane, mh vastutada kinnitatud investeerimisplaanide elluviimise eest, osaleda ja pakkuda lahendusi ettevõtte riskijuhtimisplaanide ettevalmistamisel ning vastutada ettevõtte riskijuhtimisplaanide elluviimise eest. Kuigi nõuniku ametikoha eesmärgina on ametijuhendis märgitud, et nõunik on ettevõtte juhi, osakonna juhtide ja strateegiliste partnerite nõustaja, ettevõtte kriisikomisjoni alaline liige ning ettevõtte korruptsioonivastase tegevuse koordineerija, on ringkonnakohus seisukohal, et erinevaid ametijuhendeid võrreldes ei ole viidatud ametikohtade tööülesannete tegelik sisu ja vastutusala muutumine veenvalt tõendatud. Mõlemast ametijuhendist nähtub, et töötaja ülesandeks oli nii ettevõtte juhi, kui selle kaudu ka kogu ettevõtte erinevate osakondade juriidilistes küsimustes nõustamine ning kontroll, selle üle, et juhiseid järgitakse, samuti ettevõtte kasuks juriidiliste küsimuste lahendamine kolmandate isikutega.
45.TLS § 89 lg 1 järgi võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kuna asjas ei leidnud tõendamist, et hagejaga töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutus võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, siis tuvastas maakohus põhjendatult, et hageja suhtes töölepingu ülesütlemine on tühine. Koondamissituatsiooni ringkonnakohtu arvates ei esinenud, sest struktuurimuudatust sisuliselt ei toimunud, nn struktuurimuudatusega muudeti vaid ühe ametikoha nimetus teiseks. Selle on tuvastanud ka maakohus, avaldades seisukoha, et sisuliselt jätkas endise ametinimetusega juriidilise osakonna direktori ametiülesandeid nõunik. Asjaolu, et peale seda, kui hageja soovis tööle naasta, muutis kostja hagejat
14(18)
tähtajalise töölepinguga asendanud töötaja töölepingu tähtajaliseks, ei andnud alust hageja koondamiseks.
46.TLS § 89 lg 4 järgi peab tööandja töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 lg 5 kohaselt on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud TLS § 89 lg-s 2 nimetatud juhtudel, tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Maakohus asus seisukohale, et tulenevalt TLS § 89 lg-st 5 oleks pidanud kostja hageja koondamise situatsiooni tekkimisel eelistama hagejat tööle jätmisel teistele juriidilise osakonna töötajatele. Maakohus osutas, et äriühingu struktuurmuudatuste käigus ei saa jätta tähelepanuta TLS § 89 lg 5 kohustusi. Seadusandja mõte ei ole olnud see, et alla 3-aastast last kasvatava töötaja ametinimetust ära muutes ja uut ametikohta luues oleks struktuurimuudatuse varjus võimalik kõrvale hiilida tööandja kohustusest järgida TLS § 89 lg 5 nõudeid. Ringkonnakohus osutab, et kuna asjas leidis tõendamist, et hageja suhtes koondamissituatsioon puudus, st juriidilisest osakonnast kaotati nn struktuurimuudatustele viidates juriidilise osakonna direktori ametikoht, kuid selle asemel loodi uus nõuniku ametikoht, kes jätkas sisuliselt samade ülesannete täitmist, ei ole võimalik ja puudub vajadus tuvastada, kas tööandja täitis seadusest tulenevat kohustust võrrelda koondatava isikuga sarnaseid tööülesandeid täitvaid töötajaid. Põhimõtteliselt on maakohtu otsus õige selles, et koondamissituatsioonis tulnuks hagejat ja C, kui sarnaste tööülesannetega isikut võrrelda, kuna aga koondamissituatsiooni hageja suhtes ei olnud, siis puudus vajadus töötajate võrdlemiseks.
47.Maakohus tuvastas, et C hagejale eelistamisega on kostja toime pannud hageja diskrimineerimise lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole tõendatud see, et hagejat diskrimineeriti seetõttu, et ta oli lapsevanem ja täitis oma perekondlikke kohustusi. Asjast nähtub ringkonnakohtu arvates, et kostja tegevjuht eelistas hageja tööle naasmisel jätkata koostööd töötajaga, kellega tal oli tööalane kogemus, kuid asjast ei nähtu, et teise töötaja eelistamine toimus seetõttu, et hagejal oli laps ja sellega seotud perekondlikud kohustused. See, et kostja soovis hagejaga töösuhte lõpetada nähtub kostja enda väidetest, et ta pakkus töölepingu lõpetamist kokkuleppel ja 3 kuu suurust töötasu hüvitist. See, et hageja asemel sooviti jätkata koostööd C-ga, nähtub kostja personalijuhi avaldatust, et otsustatud on C-ga koostöö jätkumine ning temaga on seda arutatud. Seega, teise töötaja eelistamine ja selleks nn struktuurimuudatuse tegemine, kuigi hagejal oli seaduse järgi õigus naasta oma ametikohale, tõendab hageja diskrimineerimist. Seda ei ole aga ringkonnakohtu arvates vaja eraldiseisvalt tuvastada, sest koondamise tõttu töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel, selleks aluste puudumisel, kusjuures koondamise eesmärgiks on tegelikult vabaneda senisest töötajast, et töökohustusi täitma võtta teine töötaja, diskrimineeritakse töötajat alati.
48.Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise brutosummas 9 900 eurot ja suurendada hüvitist veelgi võttes arvesse töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hageja tõi esile, et varaline kahju moodustab saamata jäänud töötasust
15(18)
summas 6923,85 eurot. Mittevaralise kahju palub hageja kohtul välja mõista hüvitis kohtu äranägemisel TsMS § 366 alusel. Maakohus leidis, et kuna töötukassa andmetel oli hageja keskmine ühe kalendripäeva töötasu 144,4 eurot, kuid töötuskindlustushüvitist sai 53,43 eurot kalendripäeva eest on hageja otsene varaline kahju 6923,85 eurot (144,453,43=90,97x 65 + 7x144,4) eurot. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et TLS § 109 lg 1 järgi tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning arvestades seda, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, kostja on hagejat diskrimineerinud lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste täitmise tõttu ning hagejale on tekkinud varaline kahju suurendab kohus hüvitist veel kahe kuu töötasu võrra, ehk mõistab välja kokku viie kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise.
49.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse, kuna leiab, et maakohus oleks pidanud TLS § 109 lg 1 alusel mõistma talle välja suurema hüvitise, sest kostjalt välja mõistetud summat ei olnud alust vähendada kostja poolt tasutud töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja tõttu makstud summa võrra. Kostja leiab, et kuna töölepingu ülesütlemine ei olnud tühine, siis hüvitise väljamõistmiseks alust polnud, alternatiivselt hüvitise arvutamisel oleks maakohus pidanud arvestama ka Töötukassa makstud töötuskindlustushüvitisega ning töölepingu lõpetamise asjaoludega, mistõttu puudub kostjal hagejale kohustus hüvitist tasuda.
50.TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Käesolevas asjas soovis hageja hüvitist. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte kohaldamist vajalikuks.
51.Ringkonnakohus leiab, arvestades asjas hagejale tekkinud varalist kahju saamata jäänud töötasu näol, töötajale makstud töötuskindlustushüvitist, töölepingu lõpetamise asjaolusid, eelkõige seda, et hageja koondati, kuigi koondamissituatsiooni ei olnud ning selleks, et hagejaga töösuhet mitte jätkata lõi kostja näiliselt olukorra nagu oleks toimunud
16(18)
struktuurimuudatus, mis ei võimalda hagejale enam tööd pakkuda, et maakohtu otsustus selle kohta, et kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse tõttu, arvestades TLS § 109 lg 1 esimest lauset oleks põhjendatud. Ringkonnakohus arvestab nimetatud seisukohta väljendades ka sellega, et kostja käitumine tekitas hagejale mittevaralise kahju, sest kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja kui tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Ringkonnakohus leiab samas, et hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada TLS § 109 lg 1 teise lausega, seega sellega, et kostja tasus hagejale koondamishüvitise 3300 eurot vastavalt TLS § 100 lg-le 1. Nõustuda tuleb samas vastuapellatsioonkaebuses väljendatuga, et kostja poolt hagejale tasutud ühe kuu töötasu hüvitist vähem töölepingu lõpetamisest etteteatamise eest vastavalt TLS § 100 lg-le 5 hüvitisest maha arvata ei saa, sest hagejaga lõpetati tööleping etteteatamise tähtaega arvestamata. TLS § 100 lg 5 alusel tasutud hüvitise tasaarvestamine TLS § 109 lg-s 1 sätestatud väljamõistetava hüvitisega viiks olukorrani, et kuigi tööandja ei öelnud töösuhte ülesütlemisest nõutud aja võrra ette, ei hüvita ta sel juhul ka vähem etteteatatud aega. See ei ole aga seaduse mõtteks töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu töötajale hüvitise suuruse kindlaksmääramisel.
52.Kokkuvõtvalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis kahe kuu töötasu ulatuses brutosummana. Kostja väited, et hüvitise vähendamine on põhjendatud, kuna hageja keeldus töölepingut lõpetamast kokkuleppel või keeldus ametikohast, mis oma vastutusalalt erines tunduvalt senisest, st ei nõustunud sisuliselt tööandja survega töölepingu lõpetamiseks või teise ametikoha vastuvõtmiseks, selleks aluste puudumisel, ei anna alust hüvitise vähendamiseks. Töötaja ebaviisakas käitumine, mis annaks aluse hüvitise vähendamiseks, on tõendamata. Menetluskulude jaotus
53.Kuna lõpptulemusena tuleb hagi rahuldada osaliselt siis arvestades vaidluse asjaolusid ning hagi rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõudeid leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud maakohtus tuleb jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud maakohtus 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud maakohtus nende endi kanda. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis arvestades kaebuse asjaolusid ning kaebuse rahuldamise ulatust, tuleb apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud hageja menetluskulud jätta 70 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud apellatsioonkaebuse menetlemisega seoses 30 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis vastuapellatsioonkaebuse menetlemisega seotud poolte menetluskulud jäävad hageja kanda. Nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-ist 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
17(18)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.06.2022 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-16369 osas, milles ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 7. mai 2021. a otsuse muutmata, s.o töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu alates
26.juunist 2020 lõpetamise osas, kuid muuta selles osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-16369 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 7. mai 2021. a otsuse, s.o kahjuhüvitise väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas, ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Rahuldada täielikult.
kassatsioonkaebus
osaliselt
ja
vastukassatsioonkaebus
4.Tagastada kaebustelt tasutud kautsjonid.
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.