Keskkonnaõigus › Metsandus

Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

3-20-605

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-605 kehtestatud piiranguid. Metsisemäng kestab märtsist mai keskpaigani, sooja talve korral võivad mängud alata varem. Lisaks veedavad metsised nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses ümber mängupaiga, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised toitumis- ja puhkepaigad. Seetõttu peaks raie olema keelatud vähemalt veebruarist, kui algavad metsise mängud, kuni suve lõpuni (analoogselt kaitsekorras kehtestatud lage- ja turberaie piirangutega), arvestades metsise väikest liikumisraadiust ning erilist tundlikkust häiringute suhtes. Keskkonnaagentuuri 2019. a uuringu „Ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist“ arvukuse trendi hinnang (1948–2018) näitab, et metsise arvukus on mõõdukas languses – arvukus on vähenenud selle aja jooksul 64%. Keskkonnaagentuuri aruandes „Metsise mängud 2017“ on märgitud, et Mustjõe metsisemängude alal oli kõige rohkem kukkesid (12). Seega on Mustjõe ka kukkede mänguala, mitte ainult kanade pesitsuspaik. Metsis on häirimise suhtes tundlik ka metsise mänguajal. Kuigi metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000301822, 50000366745 ja 50000296101 anti luba raiete teostamiseks mitte metsise püsielupaigas, vaid elupaigas, on oluline kehtestada rangemad ajalised piirangud metsise kaitseks ka seal. Keskkonnaagentuuri aruande „Metsise mängud 2017“ kohaselt on Mustjõe mänguala kese nihkunud püsielupaiga sihtkaitsevööndist välja, kuna on toimunud lageraied püsielupaiga piiril. Lisaks on Läti pool teada suured metsise mängud, mistõttu on ala sidususe tagamise seisukohalt võtmetähtsusega. Seejuures tehakse aruandes metsisele sobiva kaitsekorra tagamiseks ettepanek ajakohastada püsielupaiga piire ja laiendada sihtkaitsevööndit. Metsise kaitse tegevuskavas on selgitatud, et metsised eelistavad toitumiseks tihedamat ja kõrgemat metsa ning pesakonnaga metsisekanad näivad kasutavat ühte ja sama toitumisala järjestikulistel aastatel. Seega pole harvendusraie metsise püsielupaigas näidustatud, mistõttu ei tohiks lubada harvendusraiet sedavõrd suurel metsise elupaiga alal. Koos realiseeritud raietega (mille osas kohus menetluse lõpetas) on antud luba raiete tegemiseks ligikaudu 95 hektaril Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas. Seega, isegi kui ühe metsateatisega lubatud raietöödega metsist oluliselt ei häiritaks, võib olla oluline häiring see, kui raietöid teostatakse metsise elupaigas kokku sedavõrd suurel alal. Vastustaja pole hinnanud lubatud tegevuste kumulatiivset mõju, kuigi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 1 kohaselt oli vastustaja selleks kohustatud. Metsateatisega nr 50000296101 on antud luba lageraieks Mustjõe metsise elupaika kanade sigimisalal 1,76 ha suurusel alal. Kui tegemist ei ole püsielupaigaga, vaid uue leiukohaga või metsise ala piiride nihkumisega, tuleb olemasolevat sihtkaitse- või piiranguvööndit laiendada, et metsise sigimisala oleks kaitse all ning selle suhtes kehtiksid vajalikud piirangud, sh kaitsekorras kehtestatud lageraie keeld 1. septembrist 31. jaanuarini ning piirang langi suurusele. Keskkonnaregistris metsise liigi kohta välja toodud info kohaselt peaksid metsise mängualad ja seda ümbritsev elupaik olema tsoneeritud sihtkaitsevööndisse.

3-20-605 maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS-s sätestatud kitsendusi. Kaitseala piiranguvööndi kitsendused on kehtestatud LKS §-ga 31 ning raietest on piiranguvööndis keelatud LKS § 31 lg 2 p 5 järgi üksnes uuendusraie (MS § 28 lg 4 p 1 kohaselt lage- ja turberaie) ja seda juhul, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisti. Sel põhjusel pole harvendusraie piiranguvööndis keelatud ning seda nii püsielupaigas kui ka muul kaitstaval loodusobjektil, siinsel juhul Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal. Lageraiele seab määruse nr 1 § 4 lg 7 tingimused seoses metsa vanuse ja raielangi suurusega. Harvendusraie korral tuleb arvestada kitsendusega, et püsielupaiga piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Arvestada tuleb ka LKS-st tulenevate isendikaitse sätetega, täpsemalt LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tuleneva kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmise ja tahtliku häirimise keeluga paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal, samuti pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise keeluga. Vastustaja ei saa keelata raiete tegemist metsise kaitse tegevuskava alusel. Metsateatisele seatud ajalised piirangud on metsise soodsa seisundi tagamiseks piisavad ja seatud selliselt, et need oleks metsateatise esitajale võimalikult vähe koormavad. Ajalised piirangud raieajale on kehtestatud määrusega nr 1 üksnes lage- ja turberaiete osas. Kuivõrd harvendusraiele ei ole nimetatud määrusega piiranguid ette nähtud, tuleb piirangute seadmisel juhinduda LKS § 55 lg-test 6 ja 61. Tööprotsesside ühtlustamiseks on Keskkonnaameti peadirektori 30.12.2016 käskkirjaga nr 1-1/16/449 on kinnitatud „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis“. Vastavalt 12.01.2017 uuendatud metsamajandamise tabelile on hooldusraietele metsise püsielupaikades ja ka kõikidele raietele metsise elupaikades seatavad ajalised piirangud järgnevad: 1) raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise elupaigas kanade sigimisalal on keelatud pesitsusperioodil, s.o 15. aprillist kuni 30. juunini; 2) raied (sh metsamaterjali kokkuvedu) metsise mänguaegses elupaigas on keelatud mänguperioodil, s.o 01. veebruarist kuni 31. maini. Ajalised piirangud lähtuvad Eestis korraldatud metsise elupaigakasutuse uuringute raames kogutud andmetest elupaiga ajalise kasutuse kohta. Uuringud on näidanud, et sõltuvalt fenoloogilise kevade saabumisest võivad metsisekuked liikuda mängupaika või selle vahetusse lähedusse juba veebruaris–märtsis ja lahkuvad mängualalt hiljemalt mai keskpaigaks. Metsisekanad, kes pesitsusvälisel ajal võivad paikneda laialdasel alal (isegi kuni 10 km kaugusel mängupaigast), alustavad mängu külastamist aprillis ja liiguvad seejärel mängualalt aprillis pesitsusaladele ning kasvatavad pesakonna üles tavaliselt kaugemal kui 1 km mängu keskmest (reeglina mitte kaugemal kui 3 km). Seetõttu on metsise mänguaegsetes elupaikades raied keelatud 1. veebruarist 31. maini, vältimaks mänguaegset ja mängueelset häirimist. Metsisekanad alustavad munemist aprilli lõpul ning juuni alguseks on enamikel edukatel pesakondadel pojad koorunud. Juuli alguses on metsise pesakond veel koos, kuid pojad lendavad küllalt hästi ning on võimelised häirimise korral edukalt ja kiiresti raietööde piirkonnast lahkuma. Seetõttu on metsise elupaigas kanade sigimisalal isendite kaitseks piisav, kui raied on keelatud 15. aprillist 30. juunini. Kehtivate metsateatistega on lubatud harvendusraied eraldistel, mille suuruseks on kokku 30,39 ha (metsateatised nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000301822, 50000366745), sanitaarraie eraldisel, mille suurus on 1,28 ha (metsateatis nr 50000319491), ning lageraie eraldisel, mille suurus on kokku 1,76 ha (metsateatis nr 50000296101). Metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491 ja 50000296101 hõlmatud alad jäävad täies ulatuses metsise elupaika kanade sigimisalale ning metsateatisega nr 50000301822 hõlmatud ala jääb osaliselt (u 2,4 ha) metsise elupaika kanade sigimisalale. Metsateatistega nr 50000366729, 50000366731, 50000366747, 50000366743, 50000366749, 50000366733, 50000367383, 50000366769, 50000319491, 50000296101 ja 50000301822 hõlmatud aladele ei kohaldu 4(15)

3-20-605 määrus nr 1 ning rakendub LKS § 48 lg-st 4 tulenev isendi kaitse. Muid piiranguid MS ega LKS neil aladel ette ei näe. Kuivõrd õigusaktid raieid metsise elupaigas ei keela, ei saa vastustaja raiete registreerimisest keelduda (MS § 41 lg 8). Vastustaja seatud kõrvaltingimusi järgides ei kahjusta raied kaitstava loodusobjekti seisundit. Metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala (KoivaMustjõe MKA) Koiva piiranguvööndisse. Ala jääb ka metsise elupaika kanade sigimisalale. Kaitsekord Koiva-Mustjõe MKA-l on sätestatud Vabariigi Valitsuse 06.10.2005 määrusega nr 259 „Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ (määrus nr 259). Koiva-Mustjõe MKA piiranguvööndis kehtib LKS kohane kaitsekord kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega. Koiva piiranguvööndis ei ole harvendusraie LKS ega kaitse-eeskirja kohaselt keelatud ning seega ei saa vastustaja harvendusraieid keelata. Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ning seega ei tehta KeHJS kohast eelhindamist. Siiski on ilmne, et lubatud harvendusraietega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kaitstava ala tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnatakse alal lubatavate tegevuste mõju väärtustele. Kaitsekorrad kehtestatakse sellised, et oleks tagatud väärtuse seisundi säilimine ja paranemine. Telemeetriauuringud näitavad, et metsised kasutavad aastaringse elupaigana (eelkõige väljaspool sigimisperioodi) oluliselt suuremaid alasid, kui seda on keskkonnaregistrisse kantud elupaigad. 2016. a-l Tartu Ülikooli juhtimisel valminud uuringu „Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring“ soovitab metsise kaitseks kompleksseid lahendusi – ühest küljest suuri suhteliselt range kaitsekorraga kaitsealasid loodusmaastikes ja teisest küljest kaitsta majandusmetsades metsist metsade sihtotstarbelise majandamise kaudu. Katsealadel, kus viidi läbi harvendusraie, on kasvanud metsisele tähtsa mustika ohtrus ning ülepinnaline harvendusraie mõjus positiivselt metsisetibude põhitoidu, lülijalgvastsete (sh liblikaröövikud) ja ämblike arvukusele. Metsise elupaigamudeli loomisel on leitud, et metsisele sobivaimad on puistud, mille metsatäius on vahemikus 60–70%. Valdavalt on kavandatud harvendusraiete alal puistute täius üle 70%. Harvendusraie tegemata jätmisel, st kui jätta need puistud looduslikule harvenemisele, võivad need puistud jääda metsisele ebasobivateks pikemaks perioodiks. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ kohaselt on alammäär, milleni männikuid võib harvendusraiete käigus raiuda, 60% lähistel, nooremates puistudes natuke alla 60% ja vanemates puistutes üle 60%. Seega pole ohtu, et harvendusraiete käigus raiutaks metsad metsise elupaigale sobimatuks. Mustjõe metsise mäng kuulub metsise Hargla tuumalale ning esimese (2009–2012) ja teise (2013–2018) seireperioodi vahel on sel tuumalal kukkede arv suurenenud 4 võrra. Seega ei saa öelda, et metsise seisund järjest halveneb. Nimetatud tuumalal on metsise arvukus stabiilne. Kõik kavandatavad harvendusraied moodustavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast. Arvestades, et kavandatavatele harvendusraietele on kehtestatud ajalised piirangud ning tõendeid nii Eestis kui ka naabermaadest harvendusraiete mõjust metsisele ja metsise toidutaimedele, võib harvendusraiete puhul eelpoolnimetatud metsakasvukohtades eeldada metsise seisukohtadele pigem pikaajalist positiivset mõju. Metsise mängualad võivad nihkuda (keskmine aastane nihkumistõenäosus on 6% ning kaugus 1–3 km). Seetõttu ei ole otstarbekas püsielupaikade piire pidevalt uuendada, vaid teha seda pikema ajavahemiku järel ning kaitseta mängude suhtes rakendada raietele LKS alusel seatavaid ajalisi piiranguid. Mustjõe metsise püsielupaigas on mänguala nihkunud piiranguvööndisse ja seetõttu on metsateatistele nr 50000338105 ja 50000339477 seatud tingimus, et raied on keelatud mänguperioodil 01. veebruarist 31. maini.

5(15)

3-20-605

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kuna vaidlusaluste metsateatiste alusel kavandatavad raied ei toimu määruse nr 1 alusel kaitse alla võetud püsielupaikade aladel, pidi vastustaja kontrollima nende metsateatistega kavandatud raiete vastavust LKS-le (LKS-s kehtestatud isendi kaitsekord, sh §-d 55–63) ning MS-le. Et metsateatisega nr 50000366745 hõlmatud ala jääb Koiva-Mustjõe maastikukaitseala Koiva piiranguvööndisse, pidi vastustaja selle metsateatisega kavandatud raie osas kontrollima raie vastavust ka määrusele nr 259. Vaidlusaluste eraldiste suhtes puudus õigusaktidest tulenev keeld kavandatud raiete teostamiseks. Seega tuli vastustajal rakendada metsateatiste alusel kavandatavate raiete kontrollimisel kaalutlusõigust ning hinnata kaalutlusõiguse alusel, kas ja millistel tingimustel on võimalik raiete teostamist lubada, arvestades LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevaid keelde. Vastustaja kaalutlusruum metsateatise registreerimisel, raietele tingimuste seadmisel või sellest keeldumisel sõltub otseselt sellest, kui täpsed on nõuded, mille vastavust tuleb kontrollida, aga ka olemasolevast puistute olukorrast ja kavandatud raiemahtudest, samuti ala elupaigana kasutatavatest liikidest ning nende pesitsusperioodidest. Vaidlusalustes metsateatistes on konkreetselt metsise kaitse tagamiseks seatud tingimused. Vaidlusaluste raiete kontrollimisele, sh raie lubamise tingimuste kehtestamisele, seab metsiste kaitsest lähtuvalt teatavad piirid ka määrus nr 1, mis kehtib püsielupaiga maa-alal, st rangema ja erisustega kaitsekorraga alal, kus kohalduvad kitsendused peaksid tagama liigikaitse, sh elupaiga kaitse eesmärgid. Püsielupaigas on oluline osa elupaigast kaitsekorraga määratud sihtkaitsevööndis, kus on kehtestatud rangeimad kitsendused ning ümber sihtkaitsevööndi on piiranguvöönd ehk puhver, mille kitsendused on leebemad. Seejuures peab kaitsekord tervikuna ühes kitsenduste ja piirangutega tagama kohalduval alal nii liigi kui ka elupaiga kaitse. Kuigi määrus nr 1 ei kohaldu vaidlusaluste metsateatiste menetlemisel, ei saa vastustaja üldjuhul seada metsise kaitseks selles toodud tingimustest rangemaid tingimusi ega keelata neid raieid, mis määrusega nr 1 on lubatud. Selline seisukoht ei ole aga absoluutne. Metsise elupaigas saab keelata ka rangema kaitsekorraga (st püsielupaiga kaitsekorraga) lubatud raie, kui see on põhjendatud (arvestades kavandatavat raie mahtu ja olemasolevat olukorda) isendi kaitse eesmärkide tagamiseks (sh kaitsealuse liigi säilimiseks vajaliku elupaiga suuruse ja sobivuse) tagamiseks. Vaidlusalustes metsateatistes on antud nõusolek raieteks vaid juhul, kui raietööd tehakse väljaspool metsise pesitsusperioodi, s.o ajavahemikul 1. juuli – 14. aprill. Seega on vastustaja metsateatise andmisel arvestanud metsise kaitse tagamise vajadusega ning vajadusega vältida lindude häirimist pesitsusajal. Määruses nr 1, mis kohaldub metsise püsielupaikade aladel, on seatud ajaline piirang vaid lage- ja turberaiele (piiranguvööndis on lubatud lage- ja turberaie 1. septembrist 31. jaanuarini, § 4 lg 7). Kuna määruses nr 1 kehtestatud ajalised piirangud ei kohaldu elupaikadele, mis ei ole püsielupaigad, siis ei ole põhjendatud kaebaja nõue järgida ajaliste piirangute kehtestamisel lage- ja turberaiele kehtestatud piiranguid. Liiatigi on praegusel juhul kavandatud harvendusraied (v.a lageraie ühel eraldisel), kusjuures püsielupaikade piiranguvööndis pole harvendusraiele ajalisi piiranguid seatud. Samuti pole harvendusraie keelatud Koiva-Mustjõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga Koiva piiranguvööndis ning puuduvad ajalised piirangud. Vastustaja on ajaliste piirangute seadmisel lähtunud põhjendatult Eestis korraldatud metsise elupaigakasutuse uuringutest. Vastustaja on metsateatiste menetlemisel arvestanud ka sellega, millisele alale on nihkunud kukkede mänguala ja kehtestanud vastavate metsateatiste puhul mänguaega arvestavad ajalised piirangud. Metsateatisega on küll lubatud ka lageraiet 1,76 ha-l, kuid et tegemist on elupaiga alaga, ei saanud vastustaja kohaldada ka selle metsateatise menetlemisel määruses nr 1 toodud 6(15)

3-20-605 piiranguid. Seetõttu ei ole vastustaja metsateatiste menetlemisel ajaliste piirangute kehtestamisel kaalutlusõigust rikkunud. Metsateatis ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes ja vastustaja ei pidanud andma kavandatavatele raietele KeHJS § 6 lg 2 p 1 kohast eelhinnangut. KeHJS kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine ei tähenda siiski seda, et Keskkonnaamet ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju. Selline hindamine on vajalik muu hulgas LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 sätestatud keelu järgmise tagamiseks, samuti kaitsealuste liikide kaitse tagamiseks. Vastustajal tuleb ühes piirkonnas (praegusel juhul metsise elupaigas) kavandatavate raiete puhul hinnata kõigi kavandatavate raiemahtude mõju ka vahetus läheduses asuvatele püsielupaikadele, samuti vahetusse lähedusse jäävatele mängualadele (kui ajaline piirang kehtestatakse üksnes pesitsusperioodile) ning välistada ei saa, et arvesse tuleb võtta ka varasemalt teostatud raiete mahtu ja ulatust. Vastustaja on esitanud raiete mõjude hindamise hinnangu alles kohtumenetluses. Ehkki metsateatistest ei nähtu põhjendusi raiete koosmõju kohta, tuleb hinnata ka vastustaja kohtumenetluses esitatud selgitusi. Vastustaja on selgitanud, et lubas Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis ja seda ümbritsevas metsise elupaigas harvendusraiet kokku 78,86 ha ning lageraiet metsise elupaigas 1,76 ha ja sanitaarraiet 1,28 ha. Harvendusraie kavandati valdavalt keskealistes ja nooremates männikutes täiusega 75–97%. Vastustaja viitab uuringutele, mille alusel kasutavad metsised aastaringse elupaigana oluliselt suuremaid alasid, kui seda on keskkonnaregistrisse kantud elupaigad, samuti uuringutele, mis näitavad metsisele sobivatena metsi, mille täius on vahemikus 60-70%. Arvestades, et valdavas enamuses oli harvendusraieks kavandatud puistute täius üle 70% ja ca 53 hektaril üle 80%, võinuks harvendusraie teostamata jätmisel jääda need puistud metsisele sobimatuks. Harvendusraie käigus ei teki metsa majandamise eeskirjast tulenevate piirangute tõttu ohtu, et puistud raiutakse metsisele sobimatult hõredaks, sest männikuid võib harvendusraie käigus raiuda täiuse 60% lähistel. Harvendusraied kavandati põhiliselt pohla kasvukohatüüpi puistutes ja mitte siirdesooning kõdusoomännikutes, millised on uuringute kohaselt metsise pesakondadele sobivateks elupaikadeks. Seireandmete kohaselt on Mustjõe tuumalal metsise kukkede arv suurenenud ja arvukus olnud stabiilne. Kõik kavandatavad harvendusraied moodustavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast ning koosmõjus ajaliste piirangute ja tõenditega harvendusraiete mõjust metsisele ja metsise toidutaimedele, võib eeldada harvendusraiete tulemusel pigem pikaajalist positiivset mõju. Eeltoodud põhjendustest nähtub, et raiete liiki ja koosmõju on arvestatud ning metsiste osas suudetakse vältida LKS §-s 55 sätestatud keeldude rikkumist (arvestades mh metsateatistega seatud ajalisi piiranguid) ja metsise püsielupaikade ohustamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-20-605 6 lg 1 p 311 osutab otsesõnu juhule, kus raie olulist keskkonnamõju tuleb eeldada, ilma et oleks vaja mõju eelhinnata. KeHJS kohaldamata jätmine metsamajandamisele üldiselt ei ole kooskõlas ka EL õigusega, eelkõige osas, millega see reguleerib Natura hindamist. Euroopa Liidu Kohus on otsuses C-127/02 selgitanud, et Natura hindamise algatamiseks ei pea projekti mõju olema kindel – piisab olulise mõju võimalusest või riskist. Kohus on ebaõigesti leidnud, et vastustaja on kumulatiivseid mõjusid hinnanud. Vastustaja ei ole seda üheski oma seisukohas väitnud. Vastupidi, vastustaja on korduvalt mõista andnud, et ta ei lähtu raielubade välistamisel mitte metsise elupaiga või metsise kaitsest, vaid annab loa kõikideks raieteks, mis ei ole otseselt õigusaktidega vastuolus, hindamata seda, kuidas raied tegelikult metsist mõjutavad, sh milline on kõigi raiete kumulatiivne mõju. Kaalutlusotsuse tegemisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sh kumulatiivseid mõjusid (HMS § 4 lg 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 8) ning nende mõjude hindamisel lähtuda ettevaatusprintsiibist (KeÜS § 11). Mõjude hindamata jätmine on keskkonnaasjades sedavõrd oluline menetlusviga, mis tingib haldusakti tühistamise. Vastustaja lähteandmed metsise kaitse kohta olid ilmsete puudustega. Metsise tegevuskavast ja AL eksperthinnangust nähtub, et harvendusraie on pigem potentsiaalne ohutegur. Harvendusraie ohtudele on juhtinud tähelepanu ka ML oma eksperthinnangus, märkides, et reeglina raiutakse riigimetsa harveraielankidel kogu ala ühtlaselt täiusele 50% ja alla selle. Selline elupaik on kanalistele sobimatu. On suur tõenäosus, et ulatuslikud harvendusraied ning eelkõige valesti tehtud harvendusraied võivad muuta elupaiga liigi elutingimusteks sobimatuks. Raiete ajalised piirangud on ebapiisavad ega võimalda tagada LKS § 55 lg-test 6 ja 61 tulenevate nõuete täitmist. Teaduskirjandusest nähtub, et metsis on häirimise suhtes tundlik kogu pesitsusperioodi vältel. Pesitsusperiood hõlmab nii mänguperioodi kui ka haude- ja tibude kasvatamise perioodi. Häirimise mõttes pole vahet, kas pesitsusperioodil tehakse elupaigas harvendusraiet, lageraiet vm raieliiki või metsamaterjali väljavedu. Teaduslikes uuringutes on leitud, et metsis on talvel häirimise suhtes eriti tundlik. Ebaõige on vastustaja arusaam, et kuna juuli alguses on tibudega kanade lendutõusmise kaugused väga väikesed, siis see näitab, et sel perioodil on pesakonnad tolerantsed nii liikumise kui ka müra suhtes. AL on selgitanud, et tibudega kanade lendutõusmise kaugus vaatlejast ei näita pesakondade tolerantsust liikumise ja müra suhtes. Pesakonnad tõusevad lendu alles ohuallika kriitilise läheduse korral. Juulis on metsisepesakonnad veel koos, mistõttu nende pidev häirimine liikumise ja müraga mõjutab otseselt nende röövlusriski kiskjate poolt. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleks samu püsielupaiga piiranguid kohaldada ka püsielupaiga ümbruses. Kohus on ebaõigesti leidnud, et vastustaja ei ole metsateatiste registreerimisel kaalutlusõigust rikkunud. Vastustaja on korduvalt selgitanud, et tal on õigus kavandatud raiete registreerimisest keelduda vaid juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele. Seega ei tunnista Keskkonnaamet isegi kaalutlusõiguse olemasolu. Keskkonnaameti otsustest pole näha, et oleks kaalutud täiendavate meetmete võtmise vajadust ega võtnud arvesse ettevaatuspõhimõtet. Metsaraiele täiendavate piirangute seadmine ei ole metsateatise esitaja õigustele ebaproportsionaalne riive. AL ja ML on Eesti eriala tippspetsialistid ning nende hinnangud sobivad vaidlustatud metsateatiste registreeringute õiguspärase hindamiseks. Vastustaja pole sisuliselt hinnanud ei Natura võrgustiku alale antud metsateatise mõju Natura alale ega ka seda, milline mõju on väljaspool Natura ala kavandatud raietel. Asjaolu, et tegevust kavandatakse väljaspool Natura ala, ei tähenda, et see ei võiks alale mõju avaldada või et mõju ei peagi hindama. Vastustaja seisukoht, et LKS § 55 lg-tega 6 ja 61 saab kaitsta isendit, kuid ei saa kaitsta liigi elupaiku, on meelevaldne. Isendi häirimine hõlmab ilmselgelt teatud elupaiga mõjutamise. Isendit ei saa 8(15)

3-20-605 käsitleda lahus tema elupaigast. Lisaks tuleb järgida kaitsealuse liigi loodusliku elupaiga soodsa seisundi tagamist. Harvendusraie ei ole Eesti tingimustes soovitatud ega tõendatud metsise soodsa seisundi saavutamise meede. Keskkonnaameti andmed puistu täiuse kohta ei ole kooskõlas tegelikkusega.

3-20-605 Metsateatistele seatud ajalised piirangud on piisavad metsise soodsa seisundi tagamiseks ning seatud selliselt, et need oleks metsateatise esitajale võimalikult vähe koormavad. Olles Soomaal 2014–2016 eksperimentide tulemuslikkuse hindamise eesmärgil tehtud seirete tellija, on Keskkonnaamet teadlik seirearuannetes (L, 2017, 2018) toodud tulemustest ja soovitustest. Teadusartiklites toodud tulemusi saab arvestada aga alles pärast nende avaldamist. Esimeses etapis on vajalik viia uued teadmised soovituslikesse dokumentidesse (sh metsise tegevuskava ja „Metsade väärtuspõhise kaitse korraldamise ja majandamise juhis“) ning seejärel vajadusel alustada õigusaktide muutmist. Lisaks on oluline kriitiliselt analüüsida Soomaal saadud tulemuste rakendamist kogu Eestile. Harvendusraiete aladel paiknevad domineerivalt pohla ja sambliku kasvukohatüübi puistud, mis Soomaa uuringute andmetel ei ole metsise pesakondadele eelistatud elupaigaks. Seireandmetele tuginedes võib väita, et Mustjõe mänguasurkonna seisund on viimase 20 aasta jooksul paranenud ning viimasel kümnendil püsinud stabiilne olukorras, kus on toimunud küllaltki ulatuslikud harvendusraied alale jäävatesse kuivadesse metsakasvatuskohtadesse rajatud kultuurmännikutes. Mängivatel kukkedel ilmneb suundumus liikuda mängima hõredamatesse puistutesse, kus on hiljuti tehtud harvendusraiet. Harvendusraie korral tuleb arvestada sellega, et tegu on lühiajalise ühekordse häiringuga, mistõttu ei ole kohane rääkida pidevast häiringust, samuti ei saa siia laiendada Kesk-Euroopa suusaturismiga kaasneva häirimist käsitlevate uuringute tulemusi. Erinevalt AL peavad paljud teadlased just lindude lendutõusmise distantsi nende häirimistundlikkuse mõõdikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-605 tugineda selle varasemale kehtivusele. Kohtul pole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (otsused asjades nr 3-3-144-14, p-d 10 ja 11 ning nr 3-3-1-41-11, p-d 10–12). Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et praegusel juhul oleks kaebaja õiguste kaitseks vaja kehtivuse kaotanud raieload tühistada. Sellist vajadust ei ilmne ka asja materjalidest. Seetõttu on tühistamiskaebus muutunud ainetuks. Riigikohus on selgitanud lisaks, et õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek HKMS § 152 lg 2 alusel teenib ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Samuti on säte abiks kaebajale, kes on valinud oma õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Nende eesmärkide valguses ei ole kohus, kes otsustab kaebuse muutmise lubatavuse üle HKMS § 152 lg 2 alusel, seotud tuvastamiskaebuse esitamise piirangutega, mis on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2 (määrus nr 3-20-580, p 12). Ehkki praeguses asjas ei ole kaebus esitatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebuse muutmist tuleb lubada menetlusökonoomiast ja metsateatiste kehtivuse eripärast tulenevalt. Metsateatised on kehtivad 12 kuud ning üldjuhul ei jõua kohtumenetlus sellise aja jooksul lõpptulemuseni. Seetõttu võib metsateatiste peale tühistamiskaebuse esitamise kaebeõigus osutuda illusoorseks. Kuna kohtumenetlus on praeguses asjas jõudnud juba apellatsiooniastmesse ning haldusasjas menetluse lõpetamise tagajärjeks oleks suure tõenäosusega samasisuliste metsateatiste uus registreerimine, tuleb metsateatiste õiguspärasusele anda sisuline hinnang. Ringkonnakohtul pole alust arvata, et juhul kui tuvastamiskaebus praeguses asjas rahuldataks, ei võtaks vastustaja asjas võetud seisukohti arvesse uute metsateatiste menetlemisel. Seetõttu aitab tuvastamiskaebusele üleminek ja asja sisulise menetlusega jätkamine kaasa kaebaja eesmärkide saavutamisele.

3-20-605 loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 lg 2). Asja materjalidest tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimisel kasutanud kaalutlusõigust. See nähtub kasvõi metsateatistele seatud kõrvaltingimustest. Metsateatise formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist. Ringkonnakohtul puudub siiski kahtlus selles, et Keskkonnaamet on metsateatiste registreerimisel lähtunud samadest kaalutlustest, mis on esitatud kohtumenetluses.

3-20-605 ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab (§ 4 lg-d 7–9). Harvendusraiete osas ei näe määrus nr 1 erisusi ette.

3-20-605 loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde harvendamine, ning metsis ei ole Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks. Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks olevatest lindudest ei ole ükski metsa elupaigana kasutav liik, mistõttu ei kahjusta linnuala vahetus läheduses kavandatavad harvendusraied linnuala kaitse-eesmärke. Eelnev ei tähenda aga, et Keskkonnaamet ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui ka juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju LKS § 55 kontekstis. Praegusel juhul on Keskkonnaamet kohtumenetluses välja toonud (vt halduskohtu otsuse p-s 50 esitatud põhjendused), et kõiki lubatud raieid koosmõjus arvestades ei saa neid pidada liigi ja isendi kaitse eesmärke (püsielupaiga alal ja väljaspool seda) ohustavaks. Apellatsioonkaebusele lisatud AL ja EP arvamusest nähtuvalt ei ole Eestis tehtud metsise häirimise mõjude uuringut ning Eestis pole konkreetset näidet, kus harvendusraie oleks asurkonna seni soodsat seisundit kahjustanud. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole ka teadlased jõudnud ühtsele järeldusele, kuidas raied metsise populatsiooni mõjutavad. ML seisukohast tulenevalt tuleb häirimisest olulisemaks pidada häiringu tagajärgi elupaigale – valesti tehtud raietega võidakse muuta elupaik liigi elutingimustele sobimatuks. Lisaks on ML leidnud, et metsis talub metsamajanduslikku tegevust, sh harvendusraieid, kui need on tehtud kooskõlas liigi elutingimustega. Ehkki ka siinkohal lähevad arvamused lahku, milline peaks ideaalis olema metsatäiuse protsent, et see oleks metsise arengule kõige soodsam, nähtub raiemahtude võrdlusest kogu elupaiga puistute pindalaga (8%) ning harvendusraietele puistute täiuse kohta seatud piirangutest (täius 60%), et raiete liiki ja koosmõju arvestades ei ole siiski põhjust kahtlustada LKS §-s 55 sätestatud keeldude rikkumist (sh arvestades, et metsateatistes on esitatud ajalised piirangud raieteks ning lisaks soovitus raiete käigus säilitada suuri haralisi mände ja hoida võimalikult palju puhmastikuga maapinda raiejäätmetest puhtana). Keskkonnaamet on vastuses apellatsioonkaebusele välja toonud, et metsisemäng on liikunud Mustjõe püsielupaiga sihtkaitsevööndist välja ja laienenud alale, kus metsaregistri andmetel on aastatel 2007–2013 tehtud hooldusraieid (valgustusraie, harvendusraie ja sanitaarraie) ca 72 hal, s.o 50% sellest alast on viimase kümne aasta jooksul olnud hooldusraiete poolt mõjutatud, kuid metsisekukkesid see häirinud ei ole. Lisaks on Keskkonnaamet viidanud Euroopa Liidu liigikaitsesoovitustele. Metsise kaitsejuhise kohaselt vajab metsis elupaigana vanemaid, mitmekesist rohke puhmarindega avatud okasmetsakooslust, mille võrade liitus on keskmiselt 50–60%. Juhitakse ka tähelepanu, et metsamaastikul on vajalikud ka noorema metsa laigud, mis tekivad väikeste uuendusraiete või häiringute käigus. Juhis soovitab vältida ulatuslikke lageraieid ning majandada metsi viisil, mis muudab neid mosaiiksemaks (sh väikesi lagealasid tekitavate uuendusraietega) ning hoida puistu liitus mitte tihedam kui 50–60%. Juhises tuuakse ka näide Rootsi kohta, kus harvendusraieid kui majanduslikult vähetasuvat aga liigikaitseliselt vajalikku tegevust soodustatakse toetustega. Asjas kogutud tõendid ja Keskkonnaameti selgitused näitavad, et Keskkonnaamet on kursis metsise kaitse ja sellega seonduva metsamajandamise võimalikkuse teadusuuringutega, rahvusvaheliste soovitustega, nn parima praktika juhistega ning ringkonnakohtul ei ole alust kahelda, et vaidlusaluste metsateatiste registreerimisel on raiete kumulatiivse mõju hindamisel lähtutud nendest teadmistest (mingit õigusaktidest või sisemistest töödokumentidest tulenevat juhist selleks kehtestatud ei ole). Kuna sellist tuvastatud negatiivset keskkonnamõju ei esine, mida saaks metsateatiste registreerimise korral käsitada asjakohaste õigusnormide ja tingimuste rikkumisena, on kaebaja viited ettevaatuspõhimõtte ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse põhimõtte rikkumisele põhjendamatud.

14(15)

3-20-605 III

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.