Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-20-605 11. detsember 2020 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus Keskkonnaameti metsateatiste ja 19. märtsi 2020. a käskkirja tühistamiseks Kaebaja MTÜ Eesti Metsa Abiks, esindaja Martin Luiga Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme Kolmandad isikud: Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja Tavo Uuetalu
KOIVAKONNU OÜ
Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a määrus MTÜ Eesti Metsa Abiks määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2020. a määrus osaliselt. Rahuldada MTÜ Eesti Metsa Abiks esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt. Peatada metsateatiste nr A, B, C, D, E, F, G, H, I ja J kehtivus kuni praeguses kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Asendada avaldatavas määruses metsateatiste ja katastriüksuste numbrid tähemärkidega.
1.Keskkonnaamet registreeris metsaressursi arvestuse riiklikus registris (metsaregistris)
26.juunil 2019 lageraie kohta metsateatise nr K (1,76 ha), 24. septembril 2019 sanitaarraie kohta metsateatise nr L (1,28 ha), 10. jaanuaril 2020 harvendusraie kohta metsateatise nr A ning
29.jaanuaril 2020 harvendusraiete kohta metsateatised nr B, C, D, E, F, G, H, I ja J. Harvendusraied hõlmavad kokku 30,39 ha suurust ala. Teatis nr A anti katastriüksusele nr M, ülejäänud teatised katastriüksusele nr N. Teatistega hõlmatud ala jääb teise kaitsekategooria kaitsealuse liigi metsise keskkonnaregistris registreeritud elupaika metsisekanade sigimisalale (keskkonnaregistri kood KLO9101753). Kaebaja esitas vastustajale vaide, milles palus metsateatised kehtetuks tunnistada. Vastustaja tagastas vaide 19. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/20/45.
2.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus metsateatised ja käskkirja nr 1-1/20/45 tühistada. Teatiste kohaselt on raietööd keelatud üksnes metsisekanade pesitsusperioodil
15.aprillist 30. juunini. Nii lühikesest piiranguajast metsiste kaitseks ei piisa. Arvestatud pole raiete kumulatiivset mõju kaitsealusele liigile, kaalutud pole keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkust.
3-20-605
3.Tallinna Halduskohus jättis 7. septembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse järgi jäävad kõik 12 teatist metsise elupaika kanade pesitsusalale, kus tuleb arvestada looduskaitseseaduse (LKS) isendikaitse sätetega. Vastustaja eksib, leides, et ei saanud raieid keelata. Vastustaja pidi kaaluma, kas raieid saab lubada või mitte. Vastustaja pidi veenduma, et raied ei häiri metsiseid nende paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ja rände ajal, samuti et säiliks metsistele vajaliku suuruse ja sobilike tingimustega elupaik. Metsateatis ei ole tegevusluba keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 7 tähenduses (erandiks on luba enam kui 100 ha suuruse ala raadamiseks). Lubatud raied pole selline tegevus, mille puhul tulnuks anda KMH eelhinnang. Sellegipoolest tuli vastustajal hinnata nii taotletud raiete koosmõju kui ka nende koosmõju varem lubatud raietega (paarikuiste vahedega on vastustaja lubanud metsise elupaigas raieid kokku 81,9 ha-l). Vastustaja lähtus raietöödele ajalisi piiranguid seades põhjendatult andmetest kanade pesitsusperioodi kohta. Kuigi vaidlustatud otsustes pole selgitatud raiete koosmõju, pidas kohus võimalikuks tugineda vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendustele. Vastustaja selgitas, et harvendusraied lubati teha puistutes, mille täius oli 75-97%. Metsistele sobivad metsad, mille täius jääb vahemikku 60-70%. Harvendusraie jätab metsa täiuse 60% lähistele, seega pole ohtu, et mets raiutaks metsiste jaoks liiga hõredaks. Võib eeldada, et pikemas plaanis on raietel metsistele pigem positiivne mõju. Metsiste arvukus piirkonnas on olnud stabiilne ja kukkede arv on suurenenud. Harvendusraied moodustavad kokku 8% elupaiga puistute pindalast. Kohus järeldas eeltoodu põhjal, et raied ei riku LKS §-s 55 sätestatud keelde ega ohusta metsise elupaiku, sh lähedalasuvaid püsielupaikadena kaitse alla võetud alasid.
4.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada. Metsaraiega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Seetõttu tuleb metsateatist menetledes anda vajaduse korral KMH eelhinnang ja teha KMH. Vastupidine tõlgendus on vastuolus direktiiviga 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv). Vaidlustatud metsateatistega hõlmatud alad asuvad kas Natura alal või selle vahetus läheduses ning raied võivad kahjustada ala kaitse-eesmärki. Vastustaja pole välja selgitanud raiete kuhjuvat mõju. Vastustaja leidis, et tal ei olnud õigust raiet keelata, seega jättis ta kaalutlusõiguse kasutamata. Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt oleks vastustaja pidanud kaaluma selliste tingimuste kehtestamist, mis häiringut vähendaks. Harvendusraied ei paranda metsiste elutingimusi. Kaebaja esitas koos apellatsioonkaebusega kaks eksperdiarvamust, mille järgi on harvendusraie metsistele ohtlik, kuna suurendab oluliselt pesarüüsteriski. Metsised väldivad tibude üleskasvatamise perioodil metsi, kus on viimase kümne aasta jooksul harvendusraiet tehtud. Riigimetsa harvendusraietel raiutakse mets enamasti täiuseni 50%. Selline mets ei sobi kanaliste elupaigaks. Pole andmeid, mis kinnitaks loodusliku harvenemise kahjulikku mõju metsistele. Arvestades seda, et metsisepopulatsioon on vaidlusalusel alal stabiilne püsinud, saab eeldada ala sobivust metsistele ning elupaiga kahjustamisest tuleks hoiduda. Harvendusraie negatiivne mõju kaalub üles selle üldjuhul positiivse mõju metsise toidubaasile. 8% kogu elupaiga puistute pindalast hõlmavad vaid ühe aasta jooksul lubatud raied. Metsateatisi on samas piirkonnas aga registreeritud varemgi ja tõenäoliselt tehakse seda ka tulevikus. Raietele seatud ajalised piirangud pole piisavad. Metsised on lisaks pesitsusperioodile häirimise suhtes tundlikud ka talvisel ajal, mänguajal ning tibude üleskasvatamise perioodil, mis hõlmab ka juulikuud. Koos apellatsioonkaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, milles palus peatada teatiste nr B, C, G, E, H, D, J, I, L, A ja F kehtivuse. EÕK kohaldamata jätmise korral ei pruugi olla 2(5)
3-20-605 võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on raiete ärahoidmine metsiste kaitseks. Kaebaja palus kohtul keelata vastustajal kohtuotsuse jõustumiseni samadel eraldistel ka uute raiete heakskiitmise.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. oktoobri 2020. a määrusega EÕK taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja on esitanud tühistamis-, mitte keelamisnõude, pole kohtul EÕK korras alust keelata uute teatiste väljastamist. Metsateatis nr L on kehtivuse kaotanud, selle osas pole EÕK-d võimalik kohaldada. Ülejäänud teatiste puhul on EÕK vajadus olemas. Taotlust pole siiski põhjust rahuldada. Harvendusraied moodustavad 8% elupaiga puistute pindalast. Vastustaja on arvestanud vajadusega vältida metsiste häirimist nende pesitsusajal. Teatistega hõlmatud alad ei ole kasvukohatüübi ja metsa vanuse tõttu metsiste jaoks mängu- ja sigimisperioodil eelistatud elupaigaks. Harvendusraiet kavandatakse puistutes, mis on metsiste jaoks liialt täis kasvanud. Kui harvendusraiet ei tehta, võib mets jääda pikemaks ajaks metsistele sobimatuks elupaigaks. Metsa majandamise eeskirjast lähtuvalt pole ohtu, et mets raiutaks metsisele sobimatult hõredaks. Harvendusraie rikastab metsiste toidulauda ega vähenda tõenäoliselt metsiste kasutatava elupaiga pindala. On möödapääsmatu, et harvendusraietel on metsistele teatav mõju (metsised väldivad hiljuti harvendatud alasid mõne aja jooksul), kuid pole alust väita, et metsiste huvides on keelata igasugune metsaraie. Kaebaja ei ole vastustaja väiteid ümber lükanud ega põhistanud väidet, et raied tekitavad metsistele olulist kahju.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus Riigikohtul ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega EÕK taotlus rahuldada. Kaebaja leiab määruskaebuses, et on oma seisukohti põhistanud. Ringkonnakohus tugines aga üksnes vastustaja selgitustele, jättes põhjendamatult tähelepanuta kaebaja seisukohad ja eksperdihinnangud. Ringkonnakohus rikkus kohustust hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, samuti põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus jättis halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-t 3 eirates hindamata kaebuse eduväljavaated ning kaalumata avaliku huvi ja puudutatud isikute õigused. Kui raied tehakse enne kaebuse lahendamist, muutub kaebaja õiguste kaitse võimatuks. EÕK-l poleks negatiivseid tagajärgi: kaebuse rahuldamata jätmise korral saavad raiest huvitatud isikud esitada uued metsateatised. Kolmandad isikud pole väitnud, et raietega oleks kiire. Arvestada tulnuks seda, et loodusväärtuste kaitse on avalikes huvides. Kaebus on perspektiivikas ja ringkonnakohtul tuleb lahendada olulisi õigusküsimusi. EÕK kohaldamine on igal juhul vajalik põhjusel, et välistatud pole raiete oluline mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile.
7.Vastustaja ei nõustunud määruskaebusele esitatud vastuses kaebajaga. Ringkonnakohtu määruse kirjeldavast osast nähtub, et kohus pole kaebaja esitatud tõendeid eiranud. EÕK määrus tuleb teha viivitamata, mistõttu ei pea seda põhjendama samasuguse põhjalikkusega kui kohtuotsust. Vastuseks Riigikohtu halduskolleegiumi küsimusele selgitas vastustaja, et metsis ei ole Koiva-Mustjõe linnuala kaitse-eesmärgiks.
8.Kolmas isik Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et EÕK kohaldamise tõttu tuleb tal esitada uued metsateatised, mille menetlemine põhjustab vastustajale lisakoormust. RMK on kohtumenetluse tõttu pidanud korduvalt tegema ümber oma raieplaane, mis on talle kaasa toonud kulutusi. RMK on riigitulundusasutus, kes peab hoolitsema selle eest, et riigimets oleks hooldatud ja kõik vajalikud raied tehtud. Raiete vaidlustamine ja EÕK kohaldamine kahjustab oluliselt riigi huve. Kaebajat metsise käekäik ei huvita, kaebaja tahab lihtsalt raiet takistada.
9.Kolmas isik Koivakonnu OÜ (metsateatise nr A adressaat) määruskaebusele vastust ei esitanud. 3(5)
3-20-605
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kohus võib kohaldada EÕK-d, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS 249 lg 1 esimene lause). EÕK määrust tehes arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi, hindab kaebuse perspektiive ja EÕK ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).
11.Ringkonnakohus viitas Riigikohtu lahendites (asjas nr 3-3-1-59-14 tehtud määruse p-s 11 ja asjas nr 3-3-1-67-01 tehtud määruse p-s 3) väljendatud seisukohale, et vajaduse korral tuleb EÕK-d kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel. Kohus ei pea siiski kahjuliku tagajärje ohuga arvestama, kui ta on veendunud, et risk on äärmiselt väike või puudub üldse. Ringkonnakohus möönis EÕK vajadust: EÕK kohaldamata jätmise korral tehakse raied tõenäoliselt teoks enne kohtuvaidluse lõppu (määruse p 17). Ringkonnakohtu määruse põhjendustest saab järeldada, et kohus jättis EÕK kohaldamata, kuna pidas väga väikeseks või olematuks riski, et kavandatud raietega metsiseid häiritakse (vt LKS § 55 lg-d 6 ja 61). Seejuures tugines kohus vastustaja selgitustele raiete mõju kohta metsistele ning märkis: „Kaebaja ei ole vastustaja välja toodud asjaolusid ümber lükanud ega metsisele olulise kahju tekkimist põhistanud“ (p 22).
12.HKMS § 250 lg 2 järgi tuleb EÕK taotlust põhistada. Põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et see on kohtu hinnangul usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis (HKMS § 63). Kaebaja esitas EÕK taotluse ühes apellatsioonkaebusega, kus väitis muuhulgas järgmist: 1) harvendusraie suurendab oluliselt pesarüüsteriski; 2) metsisepesakonnad väldivad metsi, kus on viimase kümne aasta jooksul harvendusraiet tehtud; 3) harvendusraie negatiivne mõju kaalub üles selle positiivse mõju metsise toidubaasile; 4) kuna metsisepopulatsioon on alal stabiilne püsinud, tuleks hoiduda elupaiga kahjustamisest; 5) raiumisele seatud ajalised piirangud pole piisavad; 6) vaid ühe aasta jooksul lubatud raied hõlmavad 8% kogu elupaiga puistute pindalast, metsateatisi on samas piirkonnas aga registreeritud varemgi. Seoses ajaliste piirangutega märgib kolleegium, et kuna kõik vaidlustatud metsateatised kaotavad kehtivuse 2021. a jaanuari lõpuks, ei saaks kavandatud raietöid enam teha hilisemal, s.o metsisemängu, pesitsemise või tibude üleskasvatamise ajal. Küll aga on EÕK taotluse lahendamisel endiselt asjakohane kaebaja väide, et metsised on häirimise suhtes tundlikud ka talvel. Seejuures on LKS § 55 lg 6 järgi kaitsealuse loomaliigi isendi häirimine talvitumise ajal keelatud.
13.Oma väidete tõendamiseks esitas kaebaja koos apellatsioonkaebusega kaks dokumentaalset tõendit, mis sisaldasid asjatundjate A. Lõhmuse, E. Passi ja M. Leivitsa selgitusi. Ringkonnakohus ei selgitanud, miks ta ei arvestanud nimetatud tõendeid kaebaja väidete põhistusena. EÕK taotlus vaadatakse läbi lihtmenetluses (HKMS § 252 lg 2), mille raames tuleb järgida halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid (HKMS § 134 lg 1). Ka lihtmenetluses tuleb menetlusosalistele tagada tõhus ja võrdne võimalus esitada oma seisukohti (HKMS § 2 lg 6) ning kohtulahend peab olema põhjendatud (HKMS § 157 lg 1 ja § 178 lg 3). Ringkonnakohtu järeldus, et EÕK kohaldamata jätmise korral on kahjulike tagajärgede saabumise risk väga väike, ei ole seetõttu nõuetekohaselt põhjendatud.
14.Olukorras, kus kahjuliku tagajärje saabumist ei ole alust pidada väga vähetõenäoliseks, tuleb EÕK taotlust lahendades arvestada ka kaebuse eduväljavaateid ja kaaluda asjassepuutuvaid huve.
4(5)
3-20-605
15.Kolleegium on selgitanud, et faktilised ja õiguslikud asjaolud võivad EÕK taotluse lahendamise ajal olla veel ebaselged, kuid kaebus ei tohi olla ilmselgelt perspektiivitu (3-3-1-19-17, p 15). Apellatsioonkaebust ei ole praegusel juhul põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohtul tuleb kaebust lahendades muuhulgas selgitada, kas teatistes raie tegemise ajale sätestatud piirangud on LKS § 55 lg-tes 6 ja 61 ette nähtud nõuete järgimiseks piisavad ning milline on raiete kumulatiivne mõju kaitsealuse linnuliigi isenditele. Kaebaja väiteid, mille kohaselt lähevad raied viidatud LKS sätetega vastuollu, ei ole põhjust pidada ilmselgelt alusetuteks ja põhjendamatuteks.
16.EÕK kohaldamise korral kaotavad vaidlustatud metsateatised suure tõenäosusega enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist kehtivuse (vt metsaseaduse § 41 lg 13). Kolmandatel isikutel tuleks seetõttu raietööde tegemiseks esitada uued metsateatised. Seejuures ei ole ette teada, millisele tulemusele jõuab Keskkonnaamet uues haldusmenetluses. Seetõttu kahjustaks EÕK kohaldamine kolmandate isikute huve. Kuna vastupidine info puudub, võib siiski eeldada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral ei oleks uute metsateatiste heakskiitmisele takistusi ning uute teatiste esitamine ei põhjusta kolmandatele isikutele märkimisväärset koormust. Kolmandad isikud pole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et neil oleks raietega kiire.
17.Kaebus on esitatud teise kaitsekategooria ohustatud liigi metsise kaitseks. Harvendusraied metsise elupaigas võivad minna vastuollu LKS isendikaitse sätetega. Looduskaitseline avalik huvi räägib EÕK kohaldamise kasuks. Ühe erandiga on vaidlustatud metsateatistega kavandatud riigimetsa raie. Seega räägib raiete teoks tegemise kasuks vastassuunaline avalik huvi metsa hooldada ja teenida riigile tulu. See avalik huvi ei saa aga oluliselt kahjustada ka juhul, kui raie lükkub mõnevõrra edasi. Seetõttu prevaleerib praegusel juhul looduskaitseline avalik huvi.
18.Eeltoodu põhjal leiab kolleegium, et EÕK taotlus tuleb osaliselt rahuldada. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et praeguse kohtuasja raames pole EÕK korras alust keelata vastustajal samadele eraldistele uute metsateatiste väljastamist. EÕK taotlust ei saa rahuldada metsateatise nr L osas, sest see, nagu ringkonnakohus õigesti märkis, on kehtivuse kaotanud.
19.Ringkonnakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu. Kolleegium teeb asjas uue määruse, millega rahuldab EÕK taotluse osaliselt ja peatab metsateatiste nr A, B, C, D, E, F, G, H, I ja J kehtivuse kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 234, § 230 lg 1, § 230 lg 5 p 5 ja § 251 lg 1 p 1).
20.Avaldatavas määruses tuleb metsateatiste ja katastriüksuste numbrid asendada tähemärgiga, kuna metsise kui teise kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud (LKS § 53 lg 1, HKMS § 175 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.