Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1110
Haldusasi
XX kaebus Eesti Töötukassa 20.02.2017 otsuse nr TVH/17/004579 ja 22.02.2017 otsuse nr TVT/17/003941 ning 27.04.2017 vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti 10.03.2017 otsuse nr P26-2017-10651 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Mati Senkel Vastustaja I – Eesti Töötukassa, esindajad Kaire Liiv ja Pille Tommingas Vastustaja II – Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Leila Siiroja ja Meris Tammik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.02.2018 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1110 muutmata.
2.Jätta vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda ja kaebaja kulud osas, milles ta on saanud menetlusabi, riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-17-1110 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 16.01.2017 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise ning puude raskusastme tuvastamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa leidis 20.02.2017 otsuses nr TVH/17/004579, et XX töövõime ei ole vähenenud. Töövõime hindamise käigus selgus, et taotlejal on kerge liikumispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud ainevahetushäirest ja liigeshaigusest; mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mis on põhjustatud muutustest õla- ja randmeliigeses ning kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühikahäirest. Taotlejal on liigesvalude tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, esemete tõstmine ja kandmine ning täppisliigutuste tegemine. Psüühikahäire tõttu esineb piirang stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekul. Need piirangud ei mõjuta aga taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Eesti Töötukassa jättis 22.02.2017 otsusega nr TVT/17/003941 XX-le töövõimetoetuse määramata, sest tema töövõime ei ole vähenenud.
4.XX esitas 20.02.2017 otsuse peale vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 27.04.2017 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse põhjendustes on pikemalt selgitatud töövõime määramise õiguslikku regulatsiooni ja töövõime hindamise metoodikat, samuti asjaolusid ja tõendeid, mille põhjal hinnati XX töövõimeliseks. Töövõime ulatus tuvastati AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarsti arvamuse alusel, võttes arvesse 16.01.2017 taotluse andmeid (s.o taotleja hinnangut oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes) ning tervise infosüsteemi (TIS) kantud taotleja terviseandmeid. 16.01.2017 taotluse järgi on XX-l piirangud liikumise, käelise tegevuse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades. Ekspertarst tuvastas TIS-i terviseandmete põhjal, et vaide esitajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Ekspertarst on leidnud, et vaide esitajal esinevad kehalised haigused ja psüühikahäire on väljendunud kergel või mõõdukal kujul ega piira seetõttu märkimisväärselt tema töövõimet. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel hinnatakse erinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet. Võtmetegevused on tegevused, mis on vajalikud töösoorituseks ja annavad ülevaate töösoorituseks vajalikust funktsioonist. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kuigi inimese enda hinnang oma tegutsemisvõimele on oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Võtmetegevuste raskusastet hinnatakse arvväärtustega 0 (piirangut ei tuvastatud ) – 4 (täielik piirang). Kaebajal hinnati valdkondade 2(9)
3-17-1110 võtmetegevused järgmiselt: 1) liikumise valdkonna üks võtmetegevus arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja kolm võtmetegevust arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonnas üks võtmetegevus arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), üks võtmetegevus arvväärtusega 1 ja kaks võtmetegevust arvväärtusega 0; 3) muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas kaks võtmetegevust arvväärtusega 1 ja kaks võtmetegevust arvväärtusega 0. Need arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav arvväärtuste summa on 2. Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Seega hindas ekspertarst vaide esitaja õigesti töövõimeliseks. Vaide esitaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ning arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi, sh seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Lisaks võetakse arvesse juba määratud ravimeid ja ravimeetodeid. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid tema üldine töövõime ei ole vähenenud töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 tähenduses. Ekspertarst on vaidemenetluses veelkord analüüsinud vaide esitaja TIS-s sisalduvaid terviseandmeid (sh järgmisi diagnoose: insuliinsõltumatu suhkurtõbi tüsistusteta, stenokardia, karpaaltunneli sündroom, depressiivne episood, maosöögitoru tagasivooluhaigus, paolüartroos, podagra) ja jäi oma varasema seisukoha juurde.
5.Sotsiaalkindlustusamet tegi 10.03.2017 otsuse nr P26-2017-10651, millega jättis XX-l puude raskusastme tuvastamata. Otsus põhines töövõime hindamise käigus koostatud eksperdihinnangul, mille kohaselt jäi XX tegevuspiirang kõigis valdkondades alla 2. Terviseandmete kohaselt ei esine taotlejal raskusi igapäevases tegevuses või ühiskonnaelus osalemiseks määral, mis oleks aluseks puude määramiseks.
6.XX esitas 24.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebused Eesti Töötukassa 20.02.2017 otsuse, 22.02.2017 otsuse ja 27.04.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks kaebaja 16.01.2017 taotlust uuesti läbi vaatama (haldusasi nr 3-17-1110) ja Sotsiaalkindlustusameti 10.03.2017 otsuse tühistamiseks ja puude raskusastme tuvastamise küsimuse uuesti otsustamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-17-1111), mille Tallinna Halduskohus liitis ühte menetlusse numbriga 3-17-1110. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli XX-l kuni 2017. a veebruarini tuvastatud töövõime kaotus 60% ja määratud keskmine puue. Kaebaja terviseseisund ei ole paranenud. Kaebaja töötamine on endiselt terviseprobleemide tõttu osaliselt takistatud, näiteks ei suuda ta teha tööd, mis nõuab püsti seismist, liikumist või käega raskuste tõstmist. Tervisest tulenevad piirangud segavad ka kaebaja igapäevaelu. Ekspertarst ei ole kaebaja töövõimet õigesti hinnanud, mistõttu on Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti otsused väärad. Õigusvastaste otsuste tõttu kaotab kaebaja senise sissetuleku hüvitise näol ega saa enam vajalikku rehabilitatsiooniteenust.
7.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust kooskõlas TVTS-ga, võttes aluseks kaebaja enda poolt 16.01.2017 taotluses märgitud hinnangud ja TIS-i kantud terviseandmed. Töövõime hindamise otsus tugineb ekspertarsti 14.02.2017 eksperdiarvamusele. Kaebajal hinnati liikumise valdkonna võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirangu hindamisel arvestas ekspertarst TIS-i kantud perearsti epikriisidega, mille järgi on kaebajal diagnoositud podagra, mis ägenemise korral põhjustab liigesvalusid. Ekspertarst märkis, et haigus on regulaarse ravi korral kontrolli all, kuid tema ravisoostumus ei ole alati olnud järjepidev ja ravimeid ei ole alati välja ostetud. Kaebaja taotluses viidatud 3(9)
3-17-1110 podagrahoogude ägenemise kohta puuduvad TIS-s kajastuvates epikriisides objektiivsed viited ning kaebaja ise on taotluses väitnud, et haiguse ägenemine leiab aset umbes kord kahe kuu jooksul. TIS-i andmetel on kaebajal diagnoositud II tüüpi diabeet ja ta on tablettravil. Puuduvad terviseandmed diabeedi dekompensatsiooni esinemise kohta, diagnoositud on tüsistusteta suhkurtõbi. Kaebaja märgitud põlve- ja seljavaludest tingitud piirangud ei ole TIS-i andmetel kinnitust leidnud. Puuduvad piiranguid kinnitavad objektiivsed andmed (diagnoosid, teostatud uuringud jms). Kuna töövõime hindamise taotluses märgitud tegutsemispiiranguid peavad kinnitama TIS-s kajastuvad objektiivsed andmed, ei leidnud liikumise valdkonna võtmetegevustes „ohutu ringiliikumine“, „seismine ja istumine“ ja „liikumisega seotud muud probleemid“ märgitud piirangud kinnitust. Ekspertarst on kokkuvõtlikult märkinud, et kaebajal on liigesvalude tõttu piiratud pikkade vahemaade käimine. Kaebaja on ise taotluses märkinud, et kui ei ole podagrahoogu, suudab ta liikuda umbes kilomeetri, vahepeal puhkab, suudab ilma probleemideta trepist liikuda umbes kaks trepivahet. Arvestades eksperdiarvamust ja kaebaja enda hinnangut tegutsemisvõimele, püstitatud diagnoosi ja määratud ravi, samuti asjaolu, et kaebajal vaevused siiski esinevad, on piirang võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ hinnatud põhjendatult kergeks. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „käte sirutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ja võtmetegevus „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Piirangu hindamisel on ekspertarst arvestanud kaebajale TIS-i andmetel püsitatud diagnoose (polüartroos, karpaalkanali sündroom). Ekspertarst tugines perearsti epikriisile, mille kohaselt on kaebaja 17.01.2017 pöördunud perearsti poole valu tõttu vasakus õlaliigeses. Perearst märgib, et objektiivselt on vasakust õlast aktiivne liikuvus piiratud ja valulik ning passiivne liikuvus piiratud, kuid valutu. Kaebajale teostatud vasaku õlaliigese röntgenuuringu kohaselt on vasak õlaliiges luuliste muutusteta. Perearsti 02.02.2017 epikriisi kohaselt on kaebajal diagnoositud karpaalkanali sündroom ning seda on ravitud alates 2004. aastast. Perearsti 02.02.2017 epikriisist nähtub, et kaebajal on olnud kaebuseks valu ja tuimus parema käe sõrmedes, parema käe pigistusjõu langus ja haaramisfunktsiooni puudulikkus ning lihaste atroofia tõttu ei saa ta professionaalset tööd teha (laevamehaanik). Valuraviks on ordineeritud ravim. Operatiivset ravi karpaalkanali sündroomi raviks ei ole TIS-i andmetel vajalikuks peetud. Eksperdiarvamusest nähtub, et käelise tegevuse valdkonna võtmetegevustes „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ ning „käelise tegevusega seotud muud probleemid“ ei ole kaebaja poolt käelisest tegevusest tingitud probleeme esitatud. Kokkuvõtlikult on märgitud, et käelise tegevuse valdkonnas on kaebajal raskendatud esemete tõstmine ja kandmine ning täppisliigutuste tegemine. Kaebaja on taotluses märkinud, et suudab vähemalt ühte kätt väikeste raskustega tõsta (nt riiulilt asju kätte saada) ning saab tõsta käsi ette, kuid mitte üles. Lisaks suudab kaebaja mõõdukate raskustega vähemalt üht kätt ja selle sõrmi kasutada (nt nupu vajutamiseks, raamatulehe keeramiseks, pliiatsi kasutamiseks). Arvestades eksperdiarvamust, kaebaja hinnangut oma tegevuspiirangute kohta ja TIS-s olevaid terviseandmeid, on piirang põhjendatult hinnatud võtmetegevuses „käte sirutamine“ kergeks ja võtmetegevuses „käteosavus“ mõõdukaks. Kaebajal hinnati muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevused „riski ja ohu tajumine“ ja „toimetulek muutustega“ mõlemad arvväärtusega 1 (kerge piirang). Piirangu hindamisel on ekspertarst arvestanud kaebajale TIS-i andmetel püstitatud diagnoosi (depressiivne episood). Perearsti 02.02.2017 epikriisist nähtub, et kaebajal esineb meeleolu- ja unehäireid. Perearst on märkinud, et kaebaja on pöördunud ka psühhiaatri poole, kes alustas disulfiraamravi (alkoholi tarvitamise häire ravim). Perearst märgib, et kaebaja on ärevuse tõttu kasutanud Xanaxit. Ekspertarst märgib, et viimase viie aasta terviseandmetest ei nähtu andmeid pöördumiste kohta psühhiaatri poole, samuti ei ole kaebaja taotluses teda põhiliselt raviva eriarstina psühhiaatrit märkinud. Lisaks puudub terviseandmetes ajaline viide Xanaxi 4(9)
3-17-1110 kasutamise kohta. Püsivat depressiooni diagnoosi ei ole püstitatud. Eksperdiarvamusest nähtub, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „väljaskäimine“ on kaebaja märkinud, et suudab iseseisvalt väljas käia, seega piirangut ei tuvastatud; võtmetegevuse „muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotus muud probleemid“ all märgitud piiranguid on arvestatud teiste võtmetegevuste hindamisel. Ekspertarst on kokkuvõtlikult märkinud, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebajal psüühikahäire tõttu piirang muutustega kohanemisel, riski või ohu tajumisel ning stressi ja muude psüühiliste koormustega toimetulekul. Kaebaja on märkinud, et ta ei suuda oma igapäevarutiinis väikeste muudatustega hakkama saada juhul, kui muudatus on ootamatu. Lisaks on ta märkinud, et tal on suur kukkumishirm ja ta kardab, et üksi olles võib tervisega midagi juhtuda. Arvestades ekspertarsti arvamust, kaebaja hinnangut oma tegevuspiirangutele ja TIS-i andmeid, on tegutsemispiirangud võtmetegevustes „riski ja ohu tajumine“ ja „toimetulek muutustega“ hinnatud põhjendatult kergeks. Teistes valdkondades ei märkinud piiranguid kaebaja ega tuvastanud neid ka ekspertarst. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 2. TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Asjaolude muutumise korral on kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
8.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg-ga 7 kasutas Sotsiaalkindlustusamet töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 3 kohaselt arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks määruse § 4 lg 5 p-des 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on aritmeetiline keskmine liikumise valdkonnas 1,33; käelise tegevuse valdkonnas 1 ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas 0,67. Määruse nr 18 § 6 lg 6 p-de 1, 2 ja 6 järgi peab liikumise, käelise tegevuse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Kaebajal on nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2. Eksperdiarvamust arvestades puudub alus kaebajal nimetatud valdkondades puude tuvastamiseks. Teiste valdkondade võtmetegevustes ei ole kaebajal piiranguid tuvastatud. Esitatud andmete kohaselt ei esine kaebajal raskusi ega piiranguid igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis oleks aluseks puude tuvastamisel.
9.Tallinna Halduskohus jättis 08.02.2018 otsusega kaebuse rahuldamata. Vastustajad on tuginenud asjakohastele õigusaktidele ja vaidlustatud otsustustes ei ole olulisi kaalutlusvigu. Eesti Töötukassa on kaasanud kaebaja töövõime ulatuse hindamiseks AS PõhjaEesti Taastusravikeskuse ekspertarsti, kes on kokkuvõtvalt märkinud, et kaebajal esinevad küll kehalised haigused ja teatavates valdkondades ka kerged või mõõdukad tegutsemispiirangud, kuid töövõimet need märkimisväärselt ei piira ning kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Ekspertarst on võtnud arvesse taotleja enda hinnangut ning kõrvutanud seda TIS-s leiduvate andmetega. TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud. See ei tähenda, et töövõime ei 5(9)
3-17-1110 võiks üleüldse vähenenud olla, kuid olukorda tuleb hinnata TVTS § 5 lg 3 p 1 tähenduses. Seejuures arvestatakse üldist töövõimet abstraktselt ning see ei pea seostuma spetsiifiliste ametite või töödega. Eesti Töötukassa on asjaolusid täiendavalt kaalunud vaidemenetluses. Vaideotsus on piisavalt põhjendanud. Seoses arvutustega ehk vastavate võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summeerimisega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust. Sisuliselt taandub vaidlus sellele, kas võtmetegevuste raskusaste on õigesti määratletud. Kohus ei saa hinnata eksperdiarvamuse meditsiinilisi aspekte, kuid saab kontrollida, kas haldusakt on haldusmenetluse seaduse (HMS) nõuetega kooskõlas. Vaideotsus on HMS nõuetega kooskõlas. Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega ning ei pea HKMS § 165 lg-st 2 lähtuvalt vajalikuks neid üle korrata. Eesti Töötukassa 20.02.2017 ja 22.02.2017 otsused ning Sotsiaalkindlustusameti 10.03.2017 otsus oleks võinud siiski olla põhjalikumalt motiveeritud. Olukorras, kus kaebajal oli tuvastatud varasema metoodika alusel töövõime kaotus 60%, kusjuures tervislikus seisundis põhimõttelisi muutusi ei ole, oleks võinud kaebajale selgitada, miks ei saanud töövõime vähenemist tuvastada. Sellisel juhul oleksid need otsustused töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlejatele arusaadavamad ning edasised vaidlused võinuks ära jääda. Olenemata sisuliste põhjenduste vähesusest ei saa neid otsuseid siiski tühistada, sest puudused ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
10.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. XX on andnud väidetavalt ise oma tervislikule seisundile hinnangu, vastates küsimustikule, kus igale küsimusele oli antud 5 vastusevarianti, sõltuvalt taotleja tervisega seotud piirangu ulatusest. Kaebaja ei valda eesti keelt ja taotluse kirjutas kaebaja sõnade järgi Eesti Töötukassa töötaja. Kaebaja ei saanud aru, milliseid andmeid temalt taotluse esitamisel nõuti. XX avaldas paljudele küsimustele vastates arvamust, et tema tervislikust seisundist tulenevad piirangud on paljudes valdkondades tegelikult ulatuslikumad, võrreldes küsimustikus esitatuga. Kohus jättis taotluse esitamise asjaolud välja selgitamata. Kaebaja ütles halduskohtu istungil vastuseks kohtu küsimusele, kas kaebajale oli avalduse täitmine arusaadav, et kaebajal ei tekkinud formulari täitmisega raskusi, aga selles kirjapandu põhjal oleks tulnud teha teistsugune otsustus. Tegelikult ei saanud kaebaja ka kohtu küsimusest aru. Kui kaebaja oleks kohtu küsimusest õigesti aru saanud, oleks ta selgitanud, et ta ei saanud aru ka sellest, millised vastused töötukassa töötaja tema taotlusse kirja pani. Ekspertarst peaks välja selgitama, kas taotleja enesehinnangulised piirangud on vastavuses tema terviseandmetega, kuid eksperdiarvamusest seda ei selgu. Kohus oleks pidanud välja selgitama, miks kaebajale 2012. a-l määratud töövõime kaotus 60% muutus 2017. a-l olematuks. Ka vastustajad jätsid välja selgitamata kaebaja tervisliku seisundi dünaamika aastail 2012–2017 ning ei selgitanud ka töövõimetuse/töövõime hindamise metoodikas toimunud muutusi, eriti arvestades, et kaebaja ei valda eesti keelt. Kaebaja oli 2017. a alguses töövõimetu ja sai töövõimetuspensioni ca 240 eurot kuus. Kaebajal oli tekkinud õiguspärane ootus, et temalt ei võeta ära tema ainsat sissetulekuallikat olukorras, kus töövõimetuspensioni määramise ajaga võrreldes oli tema tervis veelgi halvenenud.
11.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Töövõime hindamise taotlust on võimalik esitada e-töötukassa kaudu, kohapeal juhtumikorraldaja abiga või tavapostiga. Kaebaja esitas taotluse töötukassas. Intervjuu viidi läbi vene keeles ning kaebaja kasutas vestluse ajal venekeelset taotlust, millest ta sai ise küsimusi lugeda ja neile vene keeles vastata. Taotluse täitis juhtumikorraldaja kaebaja ütluste põhjal eesti 6(9)
3-17-1110 keeles. Kaebaja sai taotlusega pärast täitmist tutvuda ja andis taotlusele allkirja. Taotluse täitmise käigus tekkivaid küsimusi selgitatakse taotlejale alati tema emakeeles. Lisaks nõustas Eesti Töötukassa kaebajat vene keeles vaide esitamise võimaluste osas ja kaebaja esitas vaide vene keeles. Seega oli kaebajal võimalus esitada oma emakeeles kõik asjaolud, sh täiendavalt kirjeldada temal esinevaid tegutsemispiiranguid, millega ta töövõime hindamisel ei nõustunud. Töövõime hindamist tutvustavad materjalid (sh vene keeles) on töötukassa osakondades kohapeal olemas ja küsimuste korral on neid võimalik saada. Eesti Töötukassa kodulehel on olemas vene keeles ka töövõime hindamise metoodikat tutvustavad materjalid ning töövõime hindamise taotluse venekeelne vorm ja täitmise juhend. Kaebaja on halduskohtule kinnitanud, et tal ei tekkinud taotluste esitamisega raskusi. Töövõime hindamise tulemust ei ole võimalik seostada eelnevalt Sotsiaalkindlustusameti poolt kaebajale määratud töövõime kaotuse protsendiga. Uus hindamismetoodika ei ole seotud püsiva töövõimetuse protsentidega ning töövõime hindamisel ei lähtuta inimesele varem määratud töövõime kaotuse ulatusest. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et talle jätkatakse automaatselt töövõime toetuse maksmist. Kaebajale lõpetati töövõimetuspensioni maksmine Sotsiaalkindlustusameti otsuses märgitud tähtaja möödudes, mille järel tuli esitada uus töövõime hindamise taotlus ja teostati uus hindamine. Vähese või puuduva sissetulekuga isikute abistamiseks on loodud teised sotsiaalseid meetmeid (sh toetused).
12.Sotsiaalkindlustusamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. TVTS § 5 lg 2 järgi võetakse hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Eesti Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määruse nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse koostamisel võetakse arvesse töövõime taotlusele kantud andmeid, sh taotleja enda hinnangut erinevate valdkondade ja tegevuste piirangute esinemise või puudumise kohta, ning TIS-i kantud terviseandmeid; vajadusel kogutakse täiendavaid andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt või eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määruse nr 39 § 5 lg 1).
15.Kaebaja ei ole TIS-i kantud terviseandmete õigsust kahtluse alla seadnud, sh ei väida, et TIS-i kantud terviseandmed oleks mingis osas puudulikud. Kaebaja väidab sisuliselt, et eesti keele mittevaldamise tõttu ei kajasta 16.01.2017 taotluses antud enesehinnang kaebaja terviseseisundist tulenevaid tegelikke piiranguid õigesti. Ringkonnakohus ei pea seda väidet usutavaks. Eesti Töötukassa veebilehel on vene keeles kättesaadavad töövõime hindamist tutvustavad materjalid, sh töövõime hindamise taotluse vorm ja selle täitmise juhend (vt https://www.tootukassa.ee/ru/content/ishchite-rabotu/reforma-trudosposobnosti). Puudub mõistlik alus arvata, et töötukassa piirkondlikus osakonnas kohapeal taotlust täites ei olnud venekeelne taotluse vorm kaebajale kättesaadav. Kaebaja sai esitada vaide vene keeles (tl 31) ning vaides ei ole märgitud, et ta ei saanud taotlusest aru ja seetõttu on tema enesehinnangut valesti kajastatud. Kaebaja ei ole ka esimese astme kohtumenetluses välja toonud, et tema taotlus on täidetud valesti. Vastupidi, halduskohus küsis kohtuistungil: „Kas kaebajale oli avalduse täitmine arusaadav või ei saanud sellest täpsemalt aru?“ ja kaebaja vastas oma esindaja vahendusel, et „selle formulari täitmisega ei tekkinud küsimusi, aga selles kirjapandu puhul oleks tulnud teistsugune otsus teha“ (helisalvestis alates kell 12:03:55). Kohtu küsimus oli selge 7(9)
3-17-1110 ning kaebajal oli halduskohtus (sh istungil) juriidilise haridusega ja eesti keelt valdav esindaja. Kaebaja tõi keeleprobleemi välja alles apellatsioonimenetluses, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, millised taotlusele märgitud andmed on keeleprobleemi tõttu valed ja milline hinnang oleks korrektne.
16.Kaebaja väide, et eksperdiarvamuses ei kajastu taotleja enesehinnanguliste piirangute võrdlust tema terviseandmetega, ei ole õige. Ekspertarsti 14.02.2017 arvamus (tl 21– 26) on koostatud kooskõlas määruses nr 39 sätestatuga (vt eeskätt §-d 6 ja 7 ning määruse lisas sisalduv võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel), muu hulgas on selles võrreldud kaebaja enesehinnangut ja terviseandmeid. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki konkreetset tegevust või valdkonda, mida ekspertarst oleks hinnanud valesti.
17.Kaebajale on jäänud arusaamatuks, miks 2012. a-l tuvastati tal töövõime kaotus 60% ja maksti töövõimetuspensioni, kuid 2017. a-l ei tuvastatud enam vähenenud töövõimet, kuigi kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud. Ringkonnakohus selgitab, et 2012. a-l tuvastati kaebajal osaline töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel, kuid 2017. al viidi tema töövõime hindamine läbi TVTS-i alusel. TVTS-i järgi ei tuvastata enam isiku töövõimetust, vaid hinnatakse säilinud töövõimet. Isiku töövõime ulatus ei sõltu aga ainuüksi tema terviseseisundist, vaid ka takistustest, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades (vt TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamine ja töövõimetoetuse määramine ei ole seotud varasema metoodika alusel isiku töövõimetusele antud hinnanguga (sh töövõimekaotuse protsendiga). Isegi kui Eesti Töötukassa oleks saanud kaebaja töövõime hindamise tulemusi ja õigusliku olukorra muutumisega seonduvat vaidlustatud haldusaktides paremini selgitada, ei anna see alust otsuste tühistamiseks, sest see ei toonud kaasa ebaõiget töövõime ulatuse hindamise või töövõimetoetuse maksmisest keeldumise otsust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2018 otsus nr 3-17-1695, p-d 10 ja 13).
18.Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et varsema töövõimetuspensioni saamise tõttu on tal õigus saada ka töövõimetoetust. Seadusandjal on töövõimereformi läbiviimisel, sh uue töövõime hindamise metoodika kehtestamisel avar kaalutlusruum, millesse kohtu sekkumine on piiratud. Ka varem tunnistati isik püsivalt töövõimetuks ja määrati töövõimetuspension maksimaalselt viieks aastaks, mille järel tuli teha uus töövõimetuse ekspertiis (vt enne 01.01.2017 kehtinud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16).
19.Kuna kaebaja taotles 16.01.2017 korraga nii töövõime hindamist kui ka puude raskusastme tuvastamist, võis Sotsiaalkindlustusamet kooskõlas PISTS § 23 lg-ga 7 kasutada puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Kuna kaebaja ei ole Sotsiaalkindlustusameti otsusele eraldi vastuväiteid esitanud, on eespool toodud ringkonnakohtu järeldused asjakohased ka puude raskusastme tuvastamise otsuse suhtes.
20.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi on menetluskulude väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustajad ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad vastustajate menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus andis 09.04.2018 määrusega kaebajale riigi õigusabi esindamiseks käesolevas haldusasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ning vabastas kaebaja 28.05.2018 määrusega apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Riigi õigusabi tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 8(9)
3-17-1110
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 05.09.2019 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2018. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a otsus osas, milles jäeti kaebus rahuldamata Eesti Töötukassa 20. veebruari ja 22. veebruari 2017. a otsuste tühistamise ning Eesti Töötukassa kohustamise nõudes.
3.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Halduskohtule.
4.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, milles jäeti kaebus rahuldamata Sotsiaalkindlustusameti
10.märtsi 2017. a otsuse tühistamise ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamise nõudes. Asendada selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendused käesoleva otsuse põhjendustega.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
6.Määrata vandeadvokaat Mati Senkelile Advokaadibüroo Mati Senkel kaudu osutatud riigi õigusabi eest tasu 259 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.